Sõja ülevaade: 948. päev – keskmisest tugevam vene poole rünnakutelaine
Avaldatud: 28 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. september 2024:
keskmisest tugevam vene poole rünnakutelaine (180) tervel rindel jätkus, muutusi tõid need vaid Donetski rindel. Järjest enam igasugu rahujuttusid maailmas ringleb.
1. Kiiev ja ikka nii piiri- kui rindelähedus.
2. Juba mitmes päev kuidagi vaikne.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muututeta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: New-York-i kant ja loodesektor.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõud kaotavad kohe pärast rindele jõudmist üle poole värvatutest.
12. Pašinjan teatas oma valmisolekust koheselt Aserbaidžaaniga rahu sõlmida.
13. Norra teatas kõigile ukrainlastele automaatse varjupaiga andmise lõpetamisest.
14. The Economisti toimetus: Ukraina peab kiiresti kurssi muutma.
15. ISW analüüsis riskivõimalusi seoses võimalike Ukraina löökidega Venemaa territooriumile.
16. Lühiuudised
Ei saa veel täheldada, et vene poole surve väheneks. Jagub rünnakuid ning tihti on koosseisud tavapärasest suuremad. Seda näitab ka vene poole kaotuste kõrge arv nii soomustehnikas kui isikkoosseisus.
Eile suutis vene pool tõsta jälle liugpommide heitmist tipu ligi (118) ning kaudtulelöökide arv 2/3 kõrgem tavapärasest, sestap ka neid üksusi tublisti kaotati. Kamikaze droonegi tavapärasest rohkem kasutati.
Kahjuks prognoosib hiljemalt järgmisel nädalal Vuhledari langemist, kui just Ukraina omad ei suuda millegagi üllatada.
1. Umbes 15 sahedi ründas öösel Kiievit, õhutõrje hävitas kõik pealinnale lähenenud droonid. See oli septembri kuu jooksul juba 10 rünnak Kiivile. Tšerkassõ lähedal toimus plahvatus arvatava droonirünnaku tagajärjel. Ööpäev läbi kogu rinde- ja piirilähedus sajus…
2. Juba mitmes päev kuidagi vaikne.
3. Kursk: rindejoon muutusteta. Tegevusi jagub siiski mõlemal poolel ning loodan, et Ukraina suudab siiski Seimi joonele jõuda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: tugev surve tervel rindel jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari ja Toretski juures rinne pidas. Mingid kõlakad liiguvad, et Klišiivka kandis võis Ukraina enda seisu parandada…
8. Donetsk: New-York ja loodesektor.
New-Yorkist põhja pool sai vene pool sisse Nelipivka asulasse ja nüüd kontrollib selle idaosa. Enamus asulat seni Ukraina kontrolli all.
Rinde loodesektoris neljas suunas vene pool kuni 500 m pikkusi edenemisi sai. Olulist mõju neil pole aga selliselt edenemist jätkates see tuleb. Selidove linna pole seni vene pool sisse saanud ja hetkel on teadmata, kas vene üksustel õnnestus Hirnõki linna kirdeservas asuvasse suurde kolmekordsesse hoonesse pidama jääda. Lipu nad seal korraks üles said aga kõlakad räägivad, et see oligi vaid korraks.
Vuhledari juures eile rindejoone muutusi ei tuvastanud. Rünnakute arv oligi eile siin suunal madalam ja arvatavalt pisu reorgi toimub, sest eks kaotued ole valusad ja tuleb koosseise vahetada ja eks täna-homme hakkavad tugevamalt uuesti suruma.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: paar tugevamat rünnakut oli, muutusi need rindejoones ei toonud.
Tokmaki suund: pisu ikka kombiti.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: vene poole aktiivsus suht madal, Ukraina omad andsid teada vaid kahest ebaõnnestunud vene poole rünnakust.
11. Ukraina võimud lükkasid uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmise edasi umbes aasta. Kuid mais alanud värbamine ei parandanud olukorda rindel. Uued võitlejad ei oska sõdida ja üle poole neist lahkuvad kiiresti rindejoonelt – hukkunutena või haavatuna, ütles tosin sõdurit ja komandöri Financial Timesile. Ukraina kõrged ametnikud ütlevad, et mobilisatsioonimäär on umbes 30 000 inimest kuus, Venemaa väidab, et meelitab umbes sama palju lepingulisi sõdureid ligi. Kuid Ukraina relvajõudude uutel sõjaväelastel on madal motivatsioon, nad on füüsiliselt ja psühholoogiliselt halvasti ette valmistatud, ütlevad kogenud sõdurid. „Mõned neist lihtsalt tarduvad, kuna kardavad vaenlase pihta tulistada, ja saadetakse kottides tagasi või saavad raskelt haavata,” ütles Donetski oblastis kaitset hoidva üksuse ülem FT-le.
Nende komandöride hinnangul, kellega ajaleht rääkis, sureb või saab vigastada esimestel päevadel pärast rindele jõudmist 50–70% värvatutest. Teine osa neist kõrbeb. „Kui nad positsioonidele jõuavad, põgenevad paljud esimese mürsu plahvatuse korral,” ütleb 72. mehhaniseeritud brigaadi üksuse ülema asetäitja. Ta kaitseb Vuhledari, mis ilmselt langeb vene armee kätte, kes on püüdnud linna vallutada sõja algusest peale.
Septembri alguses hoidis Pokrovski lähistel lakkamatuid vaenlase rünnakuid edukalt tagasi kaheaastase lahingukogemusega kuuest alla 40-aastasest sõdurist koosnev rühm. Nende komandöri sõnul tapsid nad üle saja vene sõduri: „Kui nad rindejoonelt ära viidi, värisesid nad. Nad ei maganud ega puhanud, kuid tegid oma tööd ja kaitsesid oma kohti.”
Neid asendanud kaheksast sõdurist vaid kahel oli lahingukogemus. Kõik kuus värvatut, enamasti üle 40, said nädala jooksul surma või haavata. Grupp pidi lahkuma.
Just sellised olukorrad aitavad suuresti vene armeel edasi liikuda Donetski oblastis, vaatamata sellele, et see ise kaotab Briti kaitseministeeriumi luure andmetel iga päev 1000-1200 sõdurit. Eriti raske on Ukraina üksustel rotatsioonide ajal, kui kogenud võitlejad, kes väsimuse tõttu enam sõdida ei jõua, asendatakse värvatutega, ütleb ülema asetäitja: „Just sellistel hetkedel liiguvad venelased edasi.”
Tema sõnul on 30 kaitseväelasest umbes pooled umbes 45-aastased, alla 30-aastased on vaid viis, ülejäänud 50-aastased või vanemad: „Aga jalaväelane peab jooksma, ta peab olema tugev ja kandma raskerelvi. See on raske, kui sa pole noor.” „Meil on meeletult puudus tugevatest võitlejatest,” lisab Advokaadi kutsungiga komandör, kes töötas enne sõda juristina.
12. Armeenia peaminister Nikol Pašinjan avaldas valmisolekut viivitamatult Aserbaidžaaniga rahulepingule alla kirjutada, märkides, et pooled on juba 80% dokumendist kokku leppinud. „Rahu Armeenia ja Aserbaidžaani vahel pole mitte ainult võimalik, vaid ka saavutatav. Oleme Aserbaidžaani presidendiga korduvalt väitnud, et vähemalt 80% rahulepingust on kokku lepitud,” ütles Pašinjan ÜRO Peaassamblee 79. istungjärgul. Ta rõhutas: et mitte jätta kasutamata ajaloolist võimalust ja vältida ummikseisu, teeb Armeenia ettepaneku allkirjastada need lepingu osad, milles on juba kokku lepitud, ning jätkata läbirääkimisi muudel teemadel. „Oleme valmis seda kohe tegema,” lisas Pašinjan.
Peaminister märkis, et rahu sõlmimine juba kinnitatud sätete alusel hõlbustab oluliselt edasist vastuoluliste küsimuste lahendamist. Selliste sätete hulgas nimetas ta riikidevaheliste diplomaatiliste suhete loomist ning Armeenia-Aserbaidžaani ühiskomisjoni loomist, mis hakkab jälgima rahulepingu täitmist.
Pašinjan juhtis tähelepanu ka sellele, et Armeenia põhiseadus ei sisalda territoriaalseid nõudeid Aserbaidžaani vastu ning Jerevan on valmis esitama selle kohta kirjalikke tõendeid oma rahvusvahelistele partneritele. Lisaks kinnitas Armeenia peaminister Armeenia poole valmisolekut avada transpordiühendus Aserbaidžaani ja Türgiga, tagades kaubaveo, transpordi ja inimeste ohutuse oma territooriumil. Samas eitas ta kuulujutte, nagu peaks nende side turvalisuse tagama kolmandad osapooled, öeldes, et Armeenia võtab selle kohustuse enda peale.
Armeenia ja Aserbaidžaani konflikt Mägi-Karabahhi üle lahvatas uue hooga 2020. aasta septembris. Lahingute tulemusena läks osa territooriumist Aserbaidžaani kontrolli alla, mis kindlustati 2020. aasta novembris sõlmitud relvarahulepinguga. Alates 2022. aasta detsembrist on Aserbaidžaan blokeerinud Latšini koridori, ainsa transpordiarteri, mis ühendab Karabahhi Armeeniaga. Selles piirkonnas julgeolekut tagama pidanud Vene armee otsustas toimuvasse mitte sekkuda.
2023. aasta septembris jätkasid Aserbaidžaani väed sõjategevust ja kogu Mägi-Karabahhi territoorium läks Bakuu kontrolli alla. Piirkonnast oli sunnitud lahkuma üle 100 tuhande armeenlase ning 1991. aastast eksisteerinud tunnustamata NKR vabariik läks 1. jaanuaril 2024 laiali.
Aastatel 2022–2023 pöördus Armeenia korduvalt toetuse saamiseks Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) poole, kuid organisatsioon, milles Venemaa mängib võtmerolli, piirdus ainult „mure” ja „kaastundeavaldusega” Armeeniale olukorra süvenemise pärast.
Pärast seda kritiseeris peaminister Nikol Pašinjan CSTO-d teravalt, öeldes, et Armeenia sattus „mulliliitu”, mis ei paku talle tegelikku kaitset. Ta märkis ka, et kaks CSTO liikmesriiki abistasid Aserbaidžaani sõjaliste operatsioonide ettevalmistamisel Mägi-Karabahhis 2020. aastal. Alates 2023. aasta talvest lõpetas Armeenia CSTO õppustel osalemise ja loobus seejärel organisatsiooni juhikohtade kvoodist. 2024. aasta veebruaris külmutas riik oma osalemise CSTO-s, tuues esile hääbuva usalduse organisatsiooni vastu. 18. septembril ütles Pašinjan, et CSTO kujutab endast ohtu Armeenia julgeolekule, ja märkis, et Jerevan on oma suhetes organisatsiooniga, mille liige ta on olnud alates selle asutamisest aastal, jõudnud lähedale tagasipöördumispunktile. 1992. aasta. Peaminister rõhutas, et Armeenia kavatseb tihendada koostööd Euroopa Liiduga, aga ka naaberriikide Gruusia ja Türgiga.
13. Norra valitsus teatas, et lõpetab automaatse asüüli andmise kõigile ukrainlastele, kirjutab RTE. Nüüd vaadatakse Ukraina läänepiirkondadest pärit põgenike taotlusi individuaalselt. Jutt on kodanikest, kes saabusid Lvivist, Volõnist, Ivano-Frankivskist, Ternopilist, Rivnest ja Taga-Karpaatia piirkondadest. Norra justiitsminister Emilia Enger Mehl ütles, et 5,6 miljoni elanikuga riik on alates täiemahulise sõja algusest vastu võtnud juba umbes 85 tuhat ukrainlast. Norra ei saa teiste Põhjamaadega võrreldes kanda ebaproportsionaalselt suurt koormust, selgitas ta. Samuti märkis Mehl, et asüülitaotlejate hulgas suureneb sõjaväeealiste meeste osakaal.
Sõja algusest peale andis Norra asüüli kõigile ukrainlastele, kuid hiljem hakkasid abisaamise tingimused karmistuma. Jaanuaris otsustasid riigi ametivõimud ilma jätta rahalisest toetusest need pagulased, kes otsustavad iseseisvalt korraldada oma majutuse ilma vastuvõtukeskustesse paigutamata. Samuti lõpetati äsja saabunud ukrainlaste lemmikloomapidamise kulude katmine ning pagulaskeskustes lemmikloomadega elamine muutus täiesti võimatuks.
Lisaks peavad Ukraina kodanikud vanuses 19–24 aastat olema Norras elanud vähemalt viis aastat, et saada tasuta hambaraviteenuseid. Ühekordse toetuse saajate puhul pikendati elamisperioodi ühe aastani. Samuti on muutunud raskemini kättesaadavaks üldhüvitised ning abikaasade ja lasteta inimeste igakuist hüvitist on kärbitud 6000 Norra krooni (umbes 576 dollari) võrra. Nende meetmete eesmärk on vähendada riiki sisenevate Ukraina põgenike arvu ja ühtlustada toetuse taset teiste Põhja-Euroopa riikidega.
Ukraina põgenike vastuvõtmise liider on praegu Saksamaa – umbes 1,2 miljonit inimest. Teisel kohal on Poola 957 tuhande riigisiseselt ümberasustatud isikuga.
Ukraina põgenike Euroopas viibimise tingimused muutuvad karmimaks mitte ainult Norras. Alates 1. juulist lõpetas Poola 300 zloti (ligikaudu 75 dollari) suuruse ühekordse hüvitise maksmise ukrainlasi võõrustanud majaomanikele. Ungari on samuti piiranud abi sõjast otseselt mõjutatud piirkondade elanikele.
Sellegipoolest on Euroopa Liit pikendanud Ukrainast pärit pagulaste vastuvõtmise erimehhanismi 2026. aastani. Ukrainlastele on EL-i piires tagatud ühtsed õigused, sealhulgas meditsiini- ja sotsiaalabi, juurdepääs haridusele ja tööturule. Eurostati andmetel oli aprilli lõpuks EL-is ajutise kaitse saanud kokku 4,2 miljonit Ukraina põgenikku.
14. Kaks ja pool aastat on Venemaa ja Ukraina pidanud kulukat kurnamissõda. See on väljakannatamatu! Volodõmõr Zelenski sõitis sel nädalal Ameerikasse, et kohtuda president Joe Bideniga, kellele ta tõi kaasa „võiduplaani”. Plaan peaks sisaldama uut üleskutset anda Ukrainale relvi ja raha. Kuid Ukraina vajab midagi palju ambitsioonikamat: kiireloomulist kursimuutust.
Kui halvasti läheb Ukrainal, võib näha vene vägede edenemise viisist ja eriti selgelt on näha olukord Pokrovski lähenemistel. vene väed edenevad aeglaselt ja pealetung läheb Venemaale palju maksma – viimaste hinnangute kohaselt on see umbes 1200 hukkunut ja haavatut päevas – lisaks juba varem kaotatud poolele miljonile. Kuid Ukraina rahvaarv on viis korda väiksem kui Venemaa oma ja selle kaitsevõime võib kokku kukkuda isegi enne, kui Venemaa sõjalised ressursid on ammendatud.
Ukraina võitleb ka väljaspool lahinguvälja. Venemaa on hävitanud nii suure osa Ukraina energiavõrgust, et talvel on ukrainlastel sageli 16 tundi ööpäevas külm ja pime, ilma elektrita. Ukrainlased on sõjast väsinud. Muidugi tahetakse ikka täielikku võitu agressori üle, kuid see soov on reaalsusest üha kaugemal: oskust ja tahet võidu nimel võidelda jääb aina vähemaks. Armee püüab mobiliseerida ja piisavalt inimesi välja õpetada, kuid sellest ei piisa isegi rivi hoidmisest – rääkimata territooriumi tagasivõtmisest.
Ka lääs on sõjast väsinud. Saksamaa ja Prantsusmaa paremäärmuslased väidavad, et Ukraina toetamine on raha raiskamine. Donald Trumpist võib vabalt saada USA president, ta on kõigeks võimeline, kuid seni kõlavad tema kõned nagu ta kavatseks Ukraina maha müüa putinile.
Kui Zelenski jätkab tegelikkuse eiramist, nõuab jätkuvalt, et Ukraina armee saaks tagasi kõik Venemaa poolt alates 2014. aastast arestitud maad, võõrandab ta Ukraina liitlasi ja lõhestab Ukraina ühiskonda veelgi. Olenemata sellest, kas Trump novembris võidab või mitte, on ainus lootus säilitada Ameerika ja Euroopa toetus ning ukrainlasi ühendada uus lähenemine. Selle eesmärk on selgelt öelda, mida Ukraina võit täpselt tähendab.
putin ründas Ukrainat mitte selle territooriumi pärast, vaid selleks, et vältida selle muutumist jõukaks läänemeelseks demokraatiaks. Ukraina partnerid peavad sundima Zelenskit veenma ukrainlasi, et see – kurss õitsva läänemeelse demokraatia poole – jääb selle lahingu peamiseks võiduks. Ükskõik kui väga Zelenski tahaks Venemaad kogu Ukrainast, sealhulgas Krimmist välja tõrjuda, pole tal selleks ei inimesi ega relvi. Ei tema ega lääs ei peaks tunnistama Venemaa valeväiteid okupeeritud aladele – nad peaksid kuulutama strateegiliseks eesmärgiks taasühinemise okupeeritud piirkondadega.
Et Zelenski selle sünge tõe omaks võtaks, peavad lääne juhid muutma tema uue esmase sõjaeesmärgi saavutatavaks ning andma Ukrainale sõjalised võimed ja julgeolekugarantiid, mida ta vajab. Kui Ukraina võtab Venemaa pöördumatult ilma väljavaatest lahinguväljal edeneda, on Venemaa uute suurpealetungide idee mõttetus ilmne. Sõltumata sellest, kas ametlik rahukokkulepe allkirjastatakse või mitte, on see ainus viis võitluste lõpetamiseks ja julgeoleku tagamiseks, millel rajaneb Ukraina heaolu ja demokraatia.
Lääs peab seejärel järsult suurendama relvatarneid, st täitma Zelenski palve. Ukraina vajab pikamaa rakette, mis suudavad tabada sõjalisi sihtmärke sügaval Venemaa sees ja õhutõrjevõimet, et kaitsta endataristut.
Mis on eriti oluline: Ukraina peab tootma oma relvi. Praegu on Ukraina sõjatööstusel tellimusi seitsme miljardi dollari väärtuses, kuid see on vaid umbes kolmandik selle võimekusest. Ameerika ja mõne Euroopa riigi ettevõtted – ja mitte ainult nemad – peaksid Ukrainas relvade tootmises osalema.
Kodumaiste relvade tarnimine on usaldusväärsem ja odavam kui lääne oma. Need võivad olla ka uuenduslikumad.
Ukrainas toodab droone umbes 250 ettevõtet, millest mõned on maailma liidrid. Näiteks nende droonide tootjad, mis võimaldasid hävitada tohutuid relvaladusid Venemaal Tveri oblastis.
Teine viis Ukraina kaitse usaldusväärseks muutmiseks on see, et Biden ütleb, et Ukrainat kutsutakse praegu NATO täisliikmeks, kuigi see on osaliselt vallutatud ja võib-olla isegi kutsub ta enne ametlikku vaherahu. Biden on selles küsimuses teadaolevalt ettevaatlik. Selline avaldus, mida toetasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa juhid, läheks palju kaugemale tänasest arglikust jutust Ukraina „pöördumatust teest” NATO liikmeks saamiseni.
See idee tundub vastuoluline – NATO harta viienda artikli järgi peavad alliansi riigid ju abistama teisi alliansi riike, kui neid rünnatakse. Kuid Biden võiks selgeks teha, et praegu ei kehti artikkel 5 Ukraina territooriumi suhtes, mille Venemaa on vallutanud. Nii oli see juba Ida-Saksamaa puhul, kui Lääne-Saksamaa 1955. aastal NATO-ga ühines; ja et Ukraina ei pruugi rahuajal võõrustada NATO välisvägesid, nagu Norra tegi 1949. aastal.
NATO liikmelisusega kaasnevad riskid. Kui Venemaa Ukrainat uuesti lööb, võib Ameerika silmitsi seista kohutava dilemmaga: toetada Ukrainat ja riskida sõjaga tuumavastasega või keelduda ja nõrgestada ennast ja oma liitlasi kogu maailmas. Kuid Ukrainast loobumine nõrgestaks ka kõiki Ameerika liite – see on üks põhjus, miks Hiina, Iraan ja Põhja-Korea toetavad Venemaad.
putin annab mõista, et näeb läänt oma tõelise vaenlasena. On ekslik arvata, et Ukraina omapäi jätmine toob maailma rahu.
Ebapädev Ukraina võib ise saada ohtlikuks naabriks. Korruptsioon ja natsionalism on juba tõusuteel. Kui ukrainlased mõistavad, et neid on reedetud, suudab putin radikaliseerida lahingus karastunud inimesed lääne ja NATO vastu.
Midagi sarnast on tal juba Donbassis õnnestunud: pärast osa Ukraina territooriumi hõivamist 2014. aastal said osa venekeelsetest ukrainlastest partisanid, kes olid valmis astuma sõtta kaasmaalaste vastu.
Lääs on liiga kaua teeselnud, et Ukraina on see, kes seab sõjas eesmärgid ning küsib ja saab endale vajalikke relvi. Tegelikult see nii ei ole ja Zelenski ei saa aru, kuidas võita, kui ta ei tea ette, mis on lääne toetus.
Eespool kirjeldatud plaan on iseliikuv. Tugevam lubadus saada NATO liikmeks aitaks Zelenskil võidu ümber defineerida; usutav sõjaeesmärk heidutab Venemaad; NATO saab kasu Ukraina uuendatud kaitsetööstusest. Põhimõtteliselt uus „Võiduplaan” nõuab Zelenskilt ja lääne juhtidelt palju.
Ja kui nad on vastu, viib see Ukraina lüüasaamiseni.
Siis läheb palju hullemaks.
15. Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud usuvad, et isegi vähesed edukad Ukraina pikamaalöögid võivad muuta sõja kulgu ning kreml korraldas varjatud operatsioone lääneriikide vastu ammu enne seda, kui hakati arutama Ukraina rünnakuid lääne relvadega Venemaa suunal.
ISW sõna-sõnalt: „Venemaa võimud näivad tegevat märkimisväärseid jõupingutusi, et mõjutada lääne arutelu selle üle, et Ukraina lubaks kasutada lääne poolt tarnitud relvi, et anda kauglööke Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu. Need Venemaa jõupingutused näitavad sügavat muret operatsioonilise surve pärast, mida sellised löögid Venemaa Föderatsioonile võivad avaldada Venemaa ründeoperatsioonidele Ukrainas, kuigi USA ametnikud on endiselt kõhklevad, kas lubada Ukrainal selliseid lööke korraldada.”
Üksikasjad: New York Times (NYT) teatas allikatele viidates, et USA luure „vähendab” oma hinnangus mõju, kuidas Ukraina USA, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaugmaa raketisüsteemide löögid Venemaa sõjakäiku Ukrainas muudab, kuna Ukrainas on selliseid relvi piiratud arv ja on ebakindlus seoses suuremate pikamaasüsteemide pakkumisega tulevikus.
NYT märgib, et poliitikamuutust toetavad USA sõjaväe ja Bideni administratsiooni ametnikud on öelnud, et lääne poolt pakutavad relvad võimaldavad Ukrainal rünnata kaugemaid Venemaa baase ja laskemoonaladusid ning sunnivad vene sõjaväelasi laskemoonaladusid, komandopunkte, lahinghelikoptereid ja muud varustust teisaldama, et nad ei jääks Lääne rakettide ulatusse, mis ametnike sõnul raskendaks oluliselt Venemaa tarneteid Ukrainasse.
Sõnasõnaliselt: „vene võimud tunnevad tõenäoliselt muret selle pärast, kuidas laskemoonaladude ja muude kriitiliste hoidlate viimine rindejoonest kaugemale ja lääne poolt pakutavate süsteemide ulatusest väljapoole mõjutab Venemaa ründevõimet Ukrainas, ning näib, et nad teevad märkimisväärseid jõupingutusi selle nimel, et takistada läänel lubamast Ukrainal läbi viia teist samaväärset löögikampaaniat.”
Üksikasjad: Venemaa valitseja vladimir putin on viimastel nädalatel toonud tagasi mõned kremli kõige tõhusamad narratiivid lääne ja Venemaa meediamaastikele ning kohandanud oma varasemat tüüpilist tekstimõjutamaks praegust läänes toimuvale arutelule selle üle, kas Ukrainal lubada anda kauglööke Venemaa pihta lääne poolt pakutavate relvadega.
Sõna-sõnalt: „Kasu, mis annab Ukrainale võimaluse kasutada Venemaa vastu lääne poolt pakutavaid pikamaa süsteeme, võib kaaluda üles Venemaa kättemaksu ohu rohkem, kui lääne poliitikakujundajad praegu arvavad.”
Üksikasjad: NYT andmetel märgitakse hinnangus, et kui lääs lubaks Ukrainal kasutada ettenähtud süsteeme, reageeriks Venemaa tõenäoliselt suurema jõuga USA ja tema liitlaste vastu, võib-olla varjatud rünnakutega USA ja Euroopa strateegilistele rajatistele ja sõjaväebaasidele Euroopas.
Sõnasõnaliselt: „kreml on viinud varjatud operatsioone lääneriikide vastu juba ammu enne seda, kui algas debatt selle üle, et Ukraina kasutab Venemaa löögiks lääne poolt tarnitud relvi ja kreml võib kavatseb neid operatsioone intensiivistada olenemata Lääne otsusest, kuna need toetavad teisi kremli eesmärkedestabiliseerida Euroopa riike ja õõnestada NATO sõjalist valmisolekut.”
16. Lühiuudised
Ungari ühineb Hiina ja Brasiilia Vene-Ukraina sõja lahendamiseks korraldatava algatusega Rahusõbrad. Seda väitis riigi välisminister Peter Szijjarto, vahendab Budapest Times. „Seal on suur hulk riike, kes pooldavad rahu ja Ungari on üks nendest. Kuid vähesed Euroopa riigid on selles grupis,” ütles ta. Szijjártó sõnul ütlevad globaalse lõuna riigid, et nad on „väsinud tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuva sõja eest hinda maksmast”. Samuti usuvad nad, et lääneriigid ainult süvendavad Venemaa-Ukraina sõda, tehes otsuseid, mis „olukorda teravdavad”. Szijjártó ütles, et Ungari ühineb Hiina ja Brasiilia ühiselt välja töötatud algatusega edendada nende plaani lõpetada sõda Ukrainas. Tema sõnul on selle algatusega liitunud juba 15 riiki, sealhulgas Türgi, Kasahstan, Saudi Araabia, Mehhiko, Sambia ja Keenia.
Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell mõistis hukka Ungari otsuse ühineda Hiina ja Brasiilia korraldatud algatusega Rahusõbrad, et arutada Ukraina nn rahuplaani. Sellest teatas Ameerika Hääl. Vastates küsimusele, kas Euroopa Liit jätkab USA toetamise korral Ukraina toetamist, avaldas Borrell kindlustunnet, et tugev poliitiline kohustus Ukrainat toetada jääb Euroopas püsima. Samas märkis ta, et hakkab märkama teatud märke ühtsuse nõrgenemisest Euroopa riikide vahel. „On teatud liikmesriike, mitte palju, võib-olla ainult üks, kindlasti mitte kõige võimsam, kes rahust rääkides hakkavad mõtlema kapitulatsioonile. Muidugi ei kasuta keegi sõna „kapitulatsioon”, kuid nende lähenemisviisid on üsna samaväärne ja ma näen esimest korda, et EL-i liikmesriik osaleb täna Hiina ja Brasiilia kokku kutsutud kohtumisel, et arutada rahu, kasutades Zelenski plaanist erinevat lähenemist,” ütles diplomaat. Ta lisas, et see on ainulaadne juhtum, ja väljendas veendumust, et sellised tunded ei too kaasa pandeemiat liikmesriikides.
Venemaa kaitseminister andrei beloussov kohtus 27. septembril kremliga seotud blogijatega, see on tõenäoliselt osa kremli jätkuvatest püüdlustest koondada Venemaa blogijaid ja vähendada hiljutist vastureaktsiooni ultranatsionalistlikus meediaruumis seoses kahe droonioperaatori surmaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
