Sõja ülevaade: 945. päev – Vuhledar ikka suurima tähelepanu all
Avaldatud: 25 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. september 2024:
Vuhledar ikka suurima tähelepanu all.
1. Ikka kõike ja mitte vähe.
2. Belgorodi kant.
3. Kursk: kõlakate järgi olla Ukrainal väikseid edusamme.
4. Harkiv: muutusteta, njah, aparaaditehas uuesti tagasi võeti.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: loodesektoris ja Vuhledari juures vene poole edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa hakkas Ukrainas kasutama Hiina soomusmasinaid.
12. Bloomberg: Lääs on Zelenski plaanis pettunud ja mõtleb putiniga läbirääkimistele. Njah, päris nii hullusti ei võtaks.
13. vene sõjalaev tegi hoiatuslasu Arktikas Norra laeva suunas.
14. Venemaa valitsus paneb pensionikulud sõja eest tasumiseks noa alla.
15. lukašenka arvab, et lõgistab puuri…
16. Suurimad lääne pangad jäid vahele prigožinile maksete tegemisel sanktsioonidest kõrvalehoidmisel.
17. Lühiuudised
Rünnakute arv küll Ukraina andmetel on igapäevaselt hakanud vähenema, eilegi „vaid” 137 aga tõusnud on ründavate üksuste koosseisud ja mõnedes vaiksemates lõikudes on rünnakuid vähem. Pingelisemates sektorites senine surve säilis. Langes uuesti vene kaudtulelöökide arv, aga see seni tavapärasest siiski u 20% kõrgem ja kamikaze droone u 1/3 tavapärasest rohkem. Küll on nn plusspoolel juba teist päeva järjest vene kaudtuleüksuste kaotused ja nii jätkates pisu loodan, et nende mõju vähenema võib hakata…
1. Eilse öö numbrid:
Tulistati alla
0/1 Ballistiline rakett Iskander-M
0/2 Kh-59/69 tiibrakett
0/1 Tundmatu raketitüüp
66/81 Shahedi droonid
Ukraina territooriumil läks EW meetmete tõttu „kaduma” veel 13 drooni Shahed.
Eile Harkivi on tabanud KAB juhitavate pommidega õhurünnakud, põhjustades märkimisväärset kahju kahele elumajale, millest üks sai otsetabamuse. Inimesed on rusude all lõksus, teateid on nii hukkunutest kui ka vigastatutest. Päästetööd käivad. Ühes üheksakorruselises majas varisesid sisse põrandad 8.-3…. Kahju said ka lähedalasuvad hooned, sh purunesid aknad. Seni on väidetavalt vigastatud 22 inimest, kellest 3 hukkus.
Eile õhtul plahvatused Odessas, pihta sai ka sadam. Õhukaitse töötas veel öösel Dnipropetrovski, Harkivi, Kiievi, Tšerkassõ, Kirovohradi, Sumõ, Poltaava, Mõkokalivi ja Hersoni oblastis.
2. Belgorodi linn ja oblast said tugevama saju.
3. Kursk: pisu infokilde siit ja sealt tuleb ning kõlakate järgi vene pool eile ei edenenud ning olla mitmes lõigus Ukraina väiksemaid edusamme. Kuna täpsemat selgust pole hetkel endalgi, siis miskist muutustest kirjet teha ei saa.
4. Harkiv: Ukraina GUR teatab, et nende üksused vabastasid pärast keerulist ja intensiivset operatsiooni edukalt Vovtšanski agregaaditehase. 24. septembril viisid mitmed erirühmad läbi tehase puhastamise, osaledes rasketes lahingutes, sealhulgas käsivõitluses vene vägedega. Njah, tundub, et olen vist ühe edasi-tagasi käimise maha maganud…
5. Kupiansk-Kreminna: Ukraina 77. brigaadi kaitseväelase sõnul tegutsevad Wagneri grupi võitlejad Ukrainas taas. Muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi rünnakuid jagus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta. Pole vene pool enam suutnud laiendada enda sillapäid Tšassiv Jarist kirdes ja kagus ning ei tulnud ka uudiseid Torske linnast.
8. Donetsk: ikka meeste ja moona puudus Ukraina poolel ning pisu vene pool mitmes lõigus edasi sai.
Saab vist kinnitada, et New-Yorkis enam alaliselt Ukraina üksusi pole, sest Ukraina kaudtuleüksused on hakanud linna põhjaosa pommitama. Võimalik, et jooksvalt siiski reide linna tehakse.
Loodesektori lõunaservas vene poole edenemine mitmes suunas jätkus aga ei miskit ohtlikku, põhiliselt Hirnõki lähistel mõni põld ja sammhaaval Vovtśa jõe idakaldal. Seni Selidove linna pole alaliselt vene pool sisse saanud.
Vuhledar on ülitiheda pommitamise all. Kipub arvama, et eile õhtu jooksul oli isegi liugpomme üle 10-ne lisaks kõigele muule ehk siis kogu arsenal on suunatud suurte kortermajade purustamisele. Tulid ka esimesed videokinnitused, et linna kaguservas esimestes hoonetes on vene jalavägi kanna maha saanud ja üritab linna laiali valguda. Kašlagatsi jõest üle olev vene platsdarm laienes üleeilse ja eilse päeva jooksul u 3km läänesuunas ja seni pole Kašlagatsi jõest põhjapool asuvast paralleelsest väiksemast jõest vene soomus üle saanud. Ka ei saadud siit suunalt Vuhledari poole. Kui Ukraina tooks siia piisavalt ressursse soomuse hävitamiseks, siis siin olevatel suurtel avaratel väljadel saaks vanarauda piisavalt tekitada, et rünnakud tagasi lüüa. Eks näis…
Edasi ports infokilde erinevatest allikatest sõnastust muutmata:
Ukraina sõjaväeallikad kinnitavad, et vene üksustel õnnestus pärast kuudepikkust intensiivset võitlust sellel suunal siseneda Vuhledari linna. „Suurpealetungi kui sellist ei toimunud, väikesed vaenlase ründegrupid suutsid linna tungida, seega võib järeldada, et hetkel on seal hall ala. Nad sisenevad sinna, ei saa kanda kinnitama, nii et nad kas taanduvad või surevad.”
Vuhledari sektori seis Ukraina meedia andmetel: vene armee on alustanud pealetungi Donetski oblastis asuvale Vuhledarile, mis asub Pokrovskist umbes 80 km lõuna pool asuval künkal, vahendavad Z-bloggers. Telegrami kanali „Dva majora” andmetel on edasijõudnud üksused juba linna piires ja tulistavad ainsat linna viivat teed. „Ukraina relvajõudude vägesid Vuhledaris ähvardab ümberpiiramine,” öeldakse raportis.
Seda teavet kinnitab kaitseministeeriumile lähedal asuv Telegrami Rõbar märkides, et vene armee rünnakrühmad võitlevad linnale lähenemisel ja ründavad külgedelt, püüdes Ukraina relvajõudude ümber piirata.
Z-blogija Juri Podoljaka teatab, et 23. septembril võtsid vene väed täielikult kontrolli alla Južnodonbasskaja nr 3 miini ja sisenesid Vuhledari idaossa. Tema sõnul jätkavad nad praegu linna ümber rõnga pingutamist, andmata Ukraina relvajõududele võimalust oma garnisoni varustamist jätkata. Praeguse olukorra tõttu hakkas Ukraina sõjavägi oma kõige lahinguvõimelisemaid üksusi sealt välja viima, väidab Podoljaka.
Vuhledari kaitseb Ukraina relvajõudude 72. mehhaniseeritud brigaad, mis koosneb 2000 sõdurist, kes riskivad ümberpiiramisega, kinnitab Forbes. Pärast peaaegu kaks aastat kestnud ebaõnnestunud katseid see linnast välja tõrjuda, on vene 40. merejalaväebrigaad ja teised üksused taktikat muutnud ning üritavad nüüd sellest mööda saada ja selle ära lõigata. Selleks kasutavad nad Vodjanoje küla läbivaid teid, mis on teistest vähem ohtlikud – täielikult mineeritud ning droonide ja suurtükiväe rünnaku all. Just siin edeneb vene armee lennunduse katte all, mis viskab pomme.
Väljaande andmeil on 72. mehhaniseeritud brigaad üsna hästi varustatud tankide T-64, lahingumasinate BMP-2 ja haubitsatega M-109, samas ei suuda see igavesti kaitset hoida ning kaks aastat on lahingutegevuse läbiviimiseks pikk aeg ilma hingetõmbeta. Brigaadi ülema asetäitja ütles Financial Timesile, et Vuhledar võib lähinädalatel langeda.
Ukraina projekti OSINT DeepState analüütikud nimetavad olukorda kriitiliseks. Nende sõnul püüab vene armee linna ümber piirata, samal ajal tasandades seda suurtükiväe ja õhupommidega. Nad eeldasid, et Ukraina relvajõud lahkuvad Vuhledarist, märkides, et 72. brigaadi rotatsioonist keeldumine sundis väejuhatust koguma reservi territoriaalkaitsejõududest, mis ei suutnud vaenlase pealetungile vastu seista.
„Viimasest kinni hoidmine tähendab varemete asetamist kõrgemale kui meie sõjaväe hind, mis on vastuvõetamatu. Oleksime pidanud tänastele tagajärgedele varem mõtlema, aga nüüd on juba hilja,” lisasid analüütikud.
24. septembri hommikul teatas Ukraina relvajõudude peastaap kaheksast vene sõjaväe katsest haarata Ukraina positsioonid Pavlovka ja Vuhledari lähedal.
vene väed piiravad Vuhledari järk-järgult ümber, kinnitas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (NSDC) desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse (CPD) juht Andrei Kovalenko. „See linn oli varem kaitseks mugav, see asub kõrgel. KAB-ide (juhitavad lennukipommid) aktiivsel rindele sisenemisel õnnestus aga vaenlasel see hävitada ja ta hakkas mööda tiiba edasi liikuma,” kirjutas ta, märkides, et KAB-id ja lennundus on ainsad, mis võimaldavad hävitada vaenlase jalaväge tulemuste saavutamiseks.
Võitlus Vuhledari pärast on kestnud 2022. aasta veebruarist, peaaegu kõik sealsed hooned on hävinud. Enne sõda elas selles umbes 15 tuhat inimest. Samal ajal on vene armee peamiseks sihtmärgiks hetkel Pokrovsk, mis toimib Ukraina relvajõudude Donbassi rühma peamise varustuskeskusena. Kui linn langeb, satuvad rünnaku alla Konstantinovka ja Družkovka, aga ka palju suurem Slavjansk ja Kramatorsk.
Niip, paneb siis veel hommikuse vene blogikanal „Dva majora” väljavõtte Vuhledari suunast: Viimastel päevadel on Ugledaris (Vuhledar) Južnodonetski suunal arenenud olulised sündmused. Pärast mitu nädalat kestnud vene armee ründeoperatsioone vallutati linn eile õhtul peaaegu täielikult, jäi Ukraina relvajõudude jaoks kitsas koridor ja üks tee põhja poole. Mõningatel andmetel on tee meie tule kontrolli all, ainus pääsetee vaenlasele jääb läbi põldude. Igat tüüpi suurtükiväe ja lennunduse löögid Ugledarile on tõsiselt intensiivistunud ning levinud on kaadrid meie jalaväe edasijõudnute rühmade viibimisest linnas. Samal ajal hoiatavad rindesõdurid võidukate teadete vastuvõetamatuse eest enne lahingumissiooni lahendamist: meie vägede eelmisel aastal Ugledarile ebaõnnestunud pealetungi taustal muutsid Ukraina relvajõud selle võimsaks kindlustatud alaks, millesse vene relvajõud tungivad laialdase leviga ja jättes vaenlase ilma varustusest. Nii edenesid meie üksused linnast läänes kuni 4 km laiusel alal kuni 2 km sügavuseni, asudes positsioonidele piki Berestovi tala.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Vene armee hakkas Ukraina-vastases sõjas kasutama Hiina soomusmasinaid. Fotod sõjavarustusest avaldas venemeelne Telegrami kanal „Sith Corner”, märkides, et need näitasid Hushi sõidukeid. Bildi sõjaväeanalüütik Julian Röpcke kinnitas fotode autentsust. „vene invasiooniarmee kasutas esimest korda Ukrainas Hiina soomusmasinaid ZFB-05 tüüpi. Hiina eitab masina tarnimist. Küll aga on palju Aafrika vahendajaid, keda Venemaa võiks kasutada,” märkis Röpcke.
Seda, et Hiina varustab Venemaad Ukraina rindel kasutamiseks mõeldud relvadega, teatas selle aasta mais Briti endine kaitseminister Grant Shapps. „USA ja Ühendkuningriigi sõjaväeluure võib näidata, et surmav varustus liigub Hiinast Venemaale Ukraina sõja jaoks,” ütles Shapps.
USA presidendi Joe Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan aga ei nõustunud Shappsi avaldusega. Võimalus, et Hiina võib „otse Venemaale surmavaid relvi tarnida”, oli muret tekitanud juba varem, kuid „me pole seda siiani näinud,” ütles ta. Samas märkis Sullivan, et Hiina teeb palju Venemaa sõjamasina toitmiseks, mitte otseselt relvi tarnides, vaid varustades Venemaa kaitsetööstusbaasi ressursse.
Samal ajal ütlesid Reutersi anonüümsed allikad Ameerika ametnike seas, et Hiina varustab Venemaad sõjapidamiseks mehitamata lennuvahenditega ja raketitehnoloogiatega, tööpinkidega ja satelliidipiltidega. Agentuuri ühe allika sõnul täidavad Hiina tarned Venemaa kaitsetööstuse tootmistsüklis kriitilisi lünki ja võimaldavad Moskva kõige ambitsioonikamat kaitsealast laienemist pärast Nõukogude Liitu.
Hiina saatkond USA-s teatas sellele vastuseks, et Peking ei ole ühelegi Ukraina konflikti osapoolele relvi tarninud ega osale selles. „Me mängime konstruktiivset rolli poliitilise lahenduse edendamisel,” ütles Hiina diplomaatilise esinduse pressiesindaja Liu Pengyu. Njah, eks tavaliselt igatsugu sarnased teekonnad läbi teiste riikide tehaksegi…s estap võimalusi jagub… kui vaid tahet on…
12. Sõja lõpetamise plaan, mida president Volodõmõr Zelenski praegu New Yorgis arutab ja Joe Bidenile esitada kavatseb, ei sisalda läbimurdeettepanekuid ja tõenäoliselt ei kiirenda konflikti lahendamist, ütlesid Lääne ametiisikud Bloombergile. Keegi isegi mõtles, et võiks hakata putiniga sõja lõpetamise teemat arutama.
Zelenski „võiduplaanis” pole midagi eriti uut ja see ei tõota läbimurret, ütles Bloombergile Ukraina presidendi ja nendel päevadel New Yorki ÜRO Peaassambleele kogunenud välisliidritega peetud aruteludega kursis olev inimene. Teine allikas nimetas seda „soovide nimekirjaks”.
Mõned plaani üksikasjad on juba meedias ilmunud. See sisaldab Timesi andmetel Ukrainale lääneriikide julgeolekugarantiisid, „sarnaselt NATO-ga ühinemise vastastikuse kaitse paktiga”, rahvusvahelist finantsabi majanduse elavdamiseks, kaasaegsete relvade tarnimist läänest ja Ukraina relvajõudude operatsiooni jätkumist Kurski oblastis . Plaan on pigem maksimalistlik ja kontseptuaalne, mitte detailne, ütles USA kõrge ametnik Bloombergile.
Zelenski ise ütles intervjuus NBC Newsile, et seal on viis punkti: „Meil on vaja nelja ja üks on pärast sõda.” Ta ütles reedel ajakirjanikele, et plaani eesmärk on tugevdada Ukraina positsiooni tulevastel diplomaatilistel läbirääkimistel Venemaaga. Kiievis kardavad nad, et ilma julgeolekugarantiideta annab igasugune rahukokkulepe putinile vaid aega armee ümberrelvamiseks ja tugevdamiseks.
Bloombergi kahe ametniku sõnul on vähemalt üks Ukraina liitlastest vihjanud, et on aeg uueks katseks läheneda putinile rahuettepanekutega, kas Zelenskile või kellelegi teistest riikidest. Arutatakse võimalust pöörduda putini poole otse novembriks Brasiiliasse kavandatud G20 tippkohtumise eel.
Ka lääneriigid on hakanud muretsema oma julgeoleku pärast, kuna Venemaa jätkab oma relvatootmise suurendamist, mis võib mõjutada mitte ainult Ukrainat, märgib Bloomberg. Järgmise aasta eelarvesse lülitas valitsus kulutused rubriiki „Riigikaitse”, mis hõlmas lisaks armee ülalpidamisele riigikaitse tellimuste rahastamist 13,2 triljoni rubla ulatuses. See on 22% rohkem kui 2024. aastal (10,8 triljonit rubla). Võrreldes 2023. aastaga kahekordistub Venemaa sõjaline eelarve ja kui võrrelda sõjaeelse 2021. aastaga, siis peaaegu neljakordistub. Selle tulemusena ulatub selle suurus 6,2%ni SKTst.
putini ja tema kaaslaste ähvardused kasutada adekvaatset vastust (näiteks tuumarelvade näol), kui ületatakse järgmine punane joon lääne rakettide kaugrünnakute näol Venemaa territooriumile, ei avalda enam lääne juhtidele suurt muljet, kuid Ameerika administratsioon kardab, et vastuseks võivad olla Venemaa püüded eskaleerida konflikte teistes piirkondades, kirjutab Financial Times. Näiteks Lähis-Idas, kus Moskva suudab Jeemeni huthidele rakette tarnida või tihendatud sõjalise koostöö näol Põhja-Koreaga.
13. vene sõjalaev nõudis Norra kalalaeval Põhja-Jäämeres asuvast piirkonnast lahkumist ja kui seda ei teinud, avas hoiatustule. Sellest rääkis viga saanud laeva kapten Eystein Orten. Tema sõnul kohtus ta koos viieliikmelise meeskonnaga 12. septembril kokku vene mereväe suure allveelaevatõrjelaeva Admiral Levtšenkoga. „Nad teatasid mulle raadios: „See on vene sõjalaev, peate siit piirkonnast lahkuma.” Vastasin, et see ei tule kõne allagi,” jutustas Orten dialoogi.
Seejärel keeras 163-meetrine sõjalaev nende poole ja liikus lähemale ning tegi hoiatuslasu 15-meetrise kalapaadi poole, mis plahvatas Norra aluse juures vees. „See oli tohutu plahvatus ja meie paat värises,” ütles Orten ja lisas, et nad liikusid kiiresti ohutusse kaugusesse.
Norra relvajõudude ühendstaabi esindaja kinnitas, et vene sõjalaeva ja Norra kalalaeva vahel toimusid raadioläbirääkimised, kuid hoiatuslasku ei tehtud.
Juhtum oli Norra majandusvööndis Barentsi meres, mis on jagatud Norra ja Venemaa vahel. Varem korraldasid Venemaa sõjaväelased Norra majandusvööndis õppusi ja lasid välja rakette, mis vihastas kohalikke kalureid.
Eelmisel nädalal ütles Vene välisminister sergei lavrov, et Moskva on valmis võimalikuks konfliktiks NATO-ga Arktikas. „Näeme, kuidas NATO suurendab oma õppusi seoses võimalike kriisidega Arktikas. Meie riik on täielikult valmis kaitsma oma huve nii sõjalises, poliitilises kui ka sõjalis-tehnilises mõttes,” ütles lavrov.
Arktika on Maa põhjapoolseim piirkond, mille territoorium on jagatud kaheksa riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Taani, Kanada, USA, Island ja Venemaa. Kõik loetletud riigid, välja arvatud Venemaa on NATO liikmed.
14. Venemaa võimud valmistuvad eraldama föderaaleelarvest sotsiaalkulutusi, et maksta Ukraina sõja eest kasvavat arvet, mis on aastatel 2022–2024 maksma läinud 22 triljonit rubla ja läheb 2025. aastal riigikassale maksma veel 13 triljonit.
Järgmisel aastal vähenevad 700 miljardi rubla võrra eraldised rubriigile „Sotsiaalpoliitika”, mis hõlmab hüvitiste, pensionide (osana pensionifondi ülekandest) ja muude kodanike riikliku toetuse maksmise kulusid 10%, teatab Bloomberg, viidates projektile riigiduumale esitamiseks ettevalmistatavale eelarveseadusele.
Tänavu ulatuvad riigikassa sotsiaalkulutused 7,5 triljoni rublani ja järgmisel aastal kärbitakse neid 6,8 triljonini. 2026. aastal plaanitakse neid eraldisi suurendada, kuid jäävad alla 2024. aasta taseme – 7,2 triljonit rubla.
Aasta tagasi vastu võetud eelarveseadusesse nägi valitsus sisse kulutuste suurendamise kodanike sotsiaaltoetustele – 2025. aastal kuni 7,7 triljonit ja 2026. aastal 7,9 triljonit rubla. Nende tasemete suhtes väheneb järgmisel aastal 15% ja ülejärgmisel aastal 9%.
Kokku kavatsetakse eelarves järgmise kahe aasta jooksul sotsiaalkuludelt kokku hoida umbes 1,8 triljonit rubla. Valitsus vajab hädasti seda raha sõjaliste kulude katteks, mis söövad riigikassas iga kolmanda rubla.
Järgmisel aastal ulatuvad kulutused rubriigi „Riigikaitse” alla, mis sisaldab lisaks sõjaväe ülalpidamisele ka riigikaitsekorralduste rahastamist, 13,2 triljonit rubla – 22% rohkem kui 2024. aastal (10,8 triljonit). Võrreldes 2023. aastaga kahekordistub Vene Föderatsiooni sõjaline eelarve ja kui võrrelda sõjaeelse 2021. aastaga, siis peaaegu neljakordistub. Selle tulemusena ulatub selle suurus 6,2%ni riigi SKTst – Aafrika sõjaliste diktatuuride tasemeni (6,3% Lõuna-Sudaani SKTst).
Valitsus kulutab veel 3,5 triljonit rubla rubriigis „Riiklik julgeolek”, mis hõlmab politsei, riigikaitse, uurimiskomisjoni, eriteenistuste ja teiste õiguskaitseorganite eelarveid. Kokku saavad armee ja julgeolekujõud 40% föderaaleelarvest ehk 16,7 triljonit rubla.
Et eelarvega ots otsaga kokku tulla, käivitavad võimud maksureformi. Järgmisest aastast kehtestatakse Venemaal üksikisiku tulumaksu astmeline skaala, samuti tõuseb tulumaks ettevõtjatele. See toob rahandusministeeriumi hinnangul riigikassasse järgmisel aastal 2,6 triljonit ja järgmise 6 aasta jooksul peaaegu 17 triljonit rubla.
Nende muudatuste eesmärk on muuta maksusüsteem õiglasemaks, ütles putin 17. septembril eelarvenõupidamisel valitsusega. Ta kinnitas, et sotsiaaltoetus kodanikele peaks jääma valitsuse kulutuste prioriteetide hulka koos kaitsevõime suurendamise ning Donbassi ja Novorossija piirkondade integreerimisega.
15. Valgevene peab suutma reageerida oma vastaste ohtudele, seega peab ta veelgi tugevdama oma sõjalist potentsiaali, samuti moderniseerima oma armeed, ütles riigi president aleksandr lukašenka.
„Vana valem: kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Tahan veel kord rõhutada <…>, et me ei hakka võitlema, me ei taha kakleda… See kõik on juba öeldud. Nad kuulavad seda, aga meie vastased, meie rivaalid, teevad oma tööd. Need, kes valmistuvad meie vastu, rääkigem ausalt, võitlegem. Seetõttu peame valmistuma sõjaks,” ütles ta kohtumisel Obuz-Lesnovski sõjaväepolügoonil.
lukašenka ei täpsustanud, keda ta peab silmas Valgevene vastaste ja rivaalide all, kuid märkis, et sõjavägi on juba astunud mitmeid samme, vaadates, kuidas sündmused rindel arenevad Ukrainas ja uurides sõdu, mis on viimastel aastatel maailmas juhtunud. „Oleme <…> oma sõjaväge reforminud neli korda ja ilmselt on see viies kord, kui läheneme oma relvajõudude moderniseerimisele,” selgitas ta.
Samal ajal tegi lukašenka reservatsiooni, et ta ei ole veel täheldanud kalduvust sõja vallandamisele Valgevene vastu, kuigi olukord on endiselt pingeline.
Augusti lõpus teatas Ukraina välisministeerium, et Valgevene armee on õppuste varjus koondanud riigipiirile märkimisväärsed jõud, sealhulgas paigutanud Gomeli oblastisse tankid, suurtükid, MLRS ja õhutõrje. Selles piirkonnas nähti ka vene PMC Wagneri palgasõdureid. Ukraina välisministeerium kutsus lukašenkat mitte tegema Moskva survel traagilisi vigu ja viima väed piirilt eemale.
Ta omakorda ütles, et Ukraina ründeroonid rikkusid väidetavalt Valgevene õhuruumi, ning süüdistas Kiievit provokatsioonis. Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu pidas neid tegusid katseks juhtida Ukraina relvajõudude juhtkonna tähelepanu Kurski oblasti pealetungilt kõrvale ja seeläbi aidata putinit.
Enne seda oli lukašenka korduvalt süüdistanud NATO naaberriike piiril vägede koondamises ja kutsunud üles valmistuma võimalikuks konfliktiks. Kevadel külastas ta Leedu piiri lähedal asuvat sõjaväebaasi ja arutas sõjaväelastega võimalikke sõjalisi operatsioone Suwalki koridoris, mis ühendab Poolat Balti riikidega ja eraldab Valgevenet Venemaa Kaliningradi oblastist. Seda veidi üle 100 km pikkust territooriumi peetakse üheks putini tõenäolisemaks sihtmärgiks sõja korral NATO-ga: selle vallutamise korral lõigatakse Leedu, Läti ja Eesti teistest alliansi liikmetest ära.
lukašenka ütles seepeale, et Valgevene väed peavad peagi Balti riikidega vastu astuma ja tüki Poolast „haarama”. Loode operatiivkomando ülem Aleksandr Naumenko kinnitas, et kõik tegevused on planeeritud ja lahinguvalmiduse küsimused on väljatöötamisel.
Veebruaris nimetas lukašenka kartusi võimaliku kolmanda maailmasõja pärast alusetuks ning kutsus üles valmistuma selleks „vaimselt ja strateegiliselt”. „Soome ja nüüd Rootsi astumine NATO-sse on idasuunalise laienemise järgmine etapp. Nad tõmbavad liitu Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Gruusia ja Serbia. Ja see kõik toimub Ukraina stsenaariumi järgi,” ütles ta.
16. Pangad JPMorgan Chase ja HSBC töötlesid makseid Aafrika ettevõtetele, mida kontrollisid jevgeni prigožin ja tema Wagneri PMC. Washingtonis asuva kaitseuuringute keskuse (C4ADS) hangitud ja analüüsitud lekkinud dokumendid näitavad, et varifirmad ostsid Hiinast loodusvarade kaevandamise ja töötlemise varustust ja maksid selle eest lääne pankade kaudu.
prigožin ehitas PMC äri Aafrikas üles kahes suunas: selle palgasõdurid pakkusid sõjaväeteenistusi mitme riigi võimudele, peamiselt sõjaväehuntadele ja said kasumlikke ettevõtteid kasutamiseks peamiselt maavarade, sealhulgas kulla kaendamiseks. USA avalduse kohaselt kaasnesid PMC-de tegevusega Aafrikas massilised hukkamised, vägistamised, lapseröövid ja muud julmad teod süütute inimeste vastu.
prigožin langes Ameerika sanktsioonide alla 2016. aasta detsembris ja Wagner 2017. aasta juunis Ukraina separatistidele abistamise eest.
C4ADSi hankitud dokumentide kohaselt kasutas Wagner 2017. aasta augustis Sudaani ettevõtet Meroe Gold kaevandusseadmete ostmiseks Hiina ettevõttelt Henan Liming. Makse summas 688 460 dollarit saadeti Blue Nile Mashreg Bankist (üks Sudaani suurimaid panku), JPMorgan Chase’i New Yorki ja sealt edasi Hongkongi Hiina CITIC Banki.
Sama aasta septembris maksis Meroe Gold Hiina ettevõttele AGG Power Technology generaatorite ja varuosade eest 79 915 dollarit. Raha läks taas läbi JPMorgan Chase’i ja jõudis seejärel Hongkongi Hang Seng Banki, mis kuulub HSBC gruppi.
JPMorgan Chase on USA suurim pank ja HSBC Ühendkuningriigi suurim pank. Meroe Gold sattus USA sanktsioonide nimekirja alles 2020. aastal, kuid 2017. aastal olid seal juba prigožin ja Wagner, toob uurimiskeskus välja.
Koos Meroe Goldiga sattus 2020. aastal piirangute alla prigožini kontrollitav Venemaa ettevõte M Invest. See, nagu USA-s arvatakse, oli Venemaa kaitseministeeriumi tegevuse kattevarjuks ja vastutas Sudaani endise presidendi Omar al-Bashiri plaanide väljatöötamise eest demokraatlike reformide toetajate väljaastumiste mahasurumiseks. Üks toona sanktsioonide alla sattunud venelastest Mihhail Potepkin oli M Investi ja Meroe Goldi piirkondlik direktor Sudaanis.
Wagneri kontrollitavatel ettevõtetel oli ka muid makseid Ameerika pankade kaudu, märgib C4ADS: nendel juhtudel hõlbustasid seaduslikud finantsinstitutsioonid, ehkki tahtmatult, raha liikumist, mis toetas Wagneri varaseid tegevusi kontinendil. JPMorgan ütles Financial Timesile, et ei leidnud nende tehingutega kooskõlas olevaid kirjeid. HSBC keeldus kommenteerimast, kuid märkis, et pank on pühendunud finantskuritegevusega võitlemisele väga tõsiselt.
C4ADS märgib, et Aafrikas takistustest mööda hiilimiseks ja äri loomiseks lõi Wagner osavalt ja sageli märkamatult rahvusvahelistesse majandus- ja transpordisüsteemidesse. Tema töö julgeoleku ja kaevandamise alal Sudaanis ja Kesk-Aafrika Vabariigis viidi läbi seaduslike ja ebaseaduslike süsteemide ristumiskohas. „Loodusressursside varajase kasutamise hõlbustamiseks tugines rahvusvaheliselt sanktsioneeritud organisatsioon vahendajate võrgustikele – pankadele ja laevandusettevõtetele…, mis pakkusid sidemeid rahvusvahelise majandussüsteemiga,” öeldakse raportis.
17. Lühiuudised
President Zelenski nõuniku Vladõslav Vlasiuki sõnul on umbes 60% Venemaa relvadest leitud välismaistest komponentidest pärit Hiinast, ütles Reutersile antud intervjuus. Ta märkis: „Võib öelda, et Hiina on suurim probleem.”
Saksamaa korraldab neljapoolse kohtumise president Bideni, Ühendkuningriigi tööpartei liidri Keir Starmeri, Prantsusmaa presidendi Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Scholzi vahel, et arutada eelkõige abi andmist Ukrainale. Kohtumine toimub eeldatavasti 10.-12. oktoobrini.
Valge Maja ja USA kaitseministeeriumi ametnikud väidavad, et nad ei ole kuulnud Ukraina juhtidelt veenvat argumenti, et võimalikud sihtmärgid, mis asuvad Venemaal, muudaksid oluliselt Ukraina võiduteed, kirjutab WP. Njah…
Tšehhi president Petr Pavel käsitles Ukraina välisministeeriumi muret seoses tema kommentaaridega Venemaa võimaliku ajutise kontrolli säilitamise kohta mõne Ukraina territooriumi üle pärast sõda. Ta täpsustas, et on seda seisukohta ka varem väljendanud, hoiatades ebarealistlike ootuste eest Ukraina kiire võidu osas. Pavel rõhutas vajadust olla realistlik Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise ajakava ja kulude osas, kinnitades, et Ukraina eesmärkide toetamine on jätkuvalt esmatähtis.
Donald Trump teatas, et USA on Ukraina sõjas kinni jäänud ja ainult tema võit võimaldab Ameerikal välja pääseda. Atlantas toimunud miitingul lubas Trump lahendada Ukraina sõja ja hoida ära ülemaailmse konflikti, süüdistades president Bidenit USA kaasamises. Ta väitis, et Zelenski saab USA abist rahaliselt kasu ja väitis, et ilma tema juhtimiseta jääb USA konflikti lõksu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
