Sõja ülevaade: 942. päev – juba mitmes päev vene pool ründab, nagu viimane päev oleks käes
Avaldatud: 22 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. september 2024:
juba mitmes päev vene pool ründab, nagu viimane päev oleks käes, mõned ohtlikud edenemised see kaasa tõi ja no kaotused, need ka vastavad… päris ilma eduta polnud õnneks ka Ukraina omad.
1. Uus päris suur droonilaine öises Ukraina taevas.
2. Kipub Venemaa üha enam põlema…
3. Kursk: mutuusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kahes lõigus vene pool edenes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski pearistmikule vene pool jõudis.
8. Donetsk: New-Yorkist kirdes ohtlik vene poole edenemine ning jätakatse Krasnohorivka juures Võvtśa jõe idakaldal edenemist.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA ja Ühendkuningriik võivad salaja lubada Ukrainal rünnata raketiga Storm Shadow Venemaa territooriumil.
12. Ukraina välisministeerium teatas, et Venemaa valmistab ette rünnakuid kriitiliste tuumaenergia objektide vastu.
13. Venelased hakkavad alates 2025. aastast okupeeritud aladel massiliselt maad ja eluasemeid konfiskeerima.
14. Lühiuudised
Rünnakute arv enamuses rindelõikudes ikka laes ning tuntav tahe kuidagigi edasi saada on märgatavalt tõusnud. Kurjad keeled räägivad, et putinile olla sünnipäeva kinki vaja ja siis pingutavad… oluliselt on tõusnud soomusrusikate kasutamine ja nende kuluminegi tippu tõusis.
Pommitamiste tase eile küll langes, aga on ikka tavapärasest u 20% kõrgem.
1. Vene sissetungijate eile õhtuse rünnaku tagajärjel Harkivis asuvale suurele kortermajale on ohvrite arv kasvanud 21 inimeseni, ohvrite seas oli kolm alaealist: kaks 17-aastast ja üks kaheksa-aastane. Tegu olevat olnud FAB-250-ga (liugpomm).
Eile öösel korraldasid sissetungijad raketirünnaku Krivõi Rihhi linnale, mille tagajärjel hukkus 12-aastane poiss, samuti kaks naist (75- ja 79-aastased). Lisaks said viga 17-aastane nooruk ja kaks meest (31- ja 50-aastased). Nad viidi keskmises seisundis haiglasse.
Venelased hakkasid oma droone töötlema tundmatu ainega, mis põhjustab kokkupuutel keemilisi põletusi, teatas Harkovi operatiiv-taktikaline väerühm. Sõnumis kutsuti üles mitte puutuma alla kukkunud droone ilma kaitsevahenditeta.
Venelased tabasid Nikopolis drooniga autot, kus oli inimesi – hukkusid 12-aastane tüdruk ja 25-aastane naine ning kaks said haavata – nelja-aastane tüdruk ja 25-aastane mees, kirjutas ta. Järjest on sagenenud teated mitmetest Ukraina linnadest, et vene droonioperaatorid sihivad teadlikult kohalikke elanikke.
Täna öösel jälle suurem droonilaine üle Ukraina ja ikka mitmes laine. Ulatuti kuni lääne-Ukrainani.
2. Ööl vastu 21. septembrit hävitasid Ukraina relvajõud veel kaks Venemaa territooriumil asuvat suurt laskemoonaladu. Seda teatavad Ukraina ja Venemaa sõjablogijad ning kinnitavad ka mõned ametnikud. Nagu kirjutab sõjaanalüütik Jan Matvejev, tabati Krasnodari oblastis Tihhoretski rajooni Kamennõi küla lähedal asuvat ladu, aga ka Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peadirektoraadi 23. arsenali Tveri oblastis Toropetsi lähedal.
Tihhoretsi arsenal on üks kolmest suurimast hoiubaasist Vene Föderatsioonis ja on sissetungijate logistikasüsteemis üks võtmetähtsusega, märgivad Ukraina sõjaväelased. Nende sõnul viibis löögi ajal arsenali territooriumil veel üks rong, mis toimetas kohale vähemalt 2000 tonni laskemoona, sealhulgas Põhja-Koreast.
Lisaks rünnati Podleti radarijaama, mis tuvastas õhusihtmärgid arsenali suunas, märgib peastaap.
Hiljem teatas Krasnodari territooriumi kuberner Veniamin Kondratjev, et Tihhoretski oblastis lasti alla kaks drooni, kuid kukkuvate rusude tõttu puhkes tulekahju. Tuli levis „plahvatusohtlikele esemetele”, mille järel algasid plahvatused, kirjutab Kondratjev: „Nüüd viiakse ohutuse huvides läbi põlengukoha lähedal asuva küla elanike ajutine evakueerimine lähimatesse asustatud aladesse. Tihhoretskisse on rajatud ajutine majutuskeskus. Sündmuskohal töötavad tuletõrje ja eriteenistused.”
„Krasnodari territooriumil rünnati ilmselt laskemoonaladu – Internetis levitatakse videoid teiseste detonatsioonidega Tihhoretski piirkonnas,” teatab Z-kanal „dva majora”.
vene julgeolekujõududele lähedane kanal VChK-OGPU teatab allikatele viidates, et Tveri oblastis tabasid droonid Toropetsi lähedal Oktjabrski külas „salajast objekti”. Jutt on strateegiliste raketivägede väeosast, kus saab hoiustada rakette, mis on võimelised „ümbruses kümneid kilomeetreid tolmuks pühkima”.
Ajakirjanik Aleksandr Nevzorovi sõnul olid Tveri oblastis arsenali ründamise peamiseks sihtmärgiks Iraani raketid Fatah-360 ja Põhja-Korea raketid KN-23. Kokku võis laos hoida umbes 45 tuhat tonni laskemoona, sealhulgas ballistilised raketid, osutab Nevzorov allikatele viidates. Samuti kinnitab ta infot, et löök anti Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peadirektoraadi 23. arsenali pihta, kus võis tulistamise hetkel viibida kuni 430 sõjaväelast.
Telegrami kanal Baza kirjutab, et pärast droonirünnakut Tveri oblasti Toropetski rajooni vastu evakueerisid kohalikud võimud Staraja Toropa raudteejaama. Mitmed reisirongid tühistati ja teised (Moskva – Pihkva ja Peterburi – Smolensk) saadeti alternatiivsele marsruudile umbes kahetunnise hilinemisega.
Venemaa kaitseministeerium omakorda teatab, et Ukraina ründas 21. septembri öösel Venemaa territooriumi 101 drooniga. Neist 18 „peeti kinni või hävitati” Krasnodari territooriumil ja 3 Tveri oblastis. Rünnaku all olid ka Brjanski, Kaluuga, Belgorodi, Kurski, Smolenski oblastid ja okupeeritud Krimm. Teine osa droonidest tulistati alla Aasovi mere kohal, kinnitab kaitseministeerium.
Lisaks tabasid Ukraina droonid Kaluuga oblastis Šaikovka sõjaväelennuvälja infrastruktuuri – seal paiknevad regulaarselt Ukrainat ründavad strateegilised lennulennukid Tu-22M.
Eile Venemaal Stavropoli oblastis süttis bensiinijaamas põlema kütuseveok, mille tagajärjel levisid leegid ka tanklasse.
Eile õhtul uus droonilaine Krimmi kohal, tööd olla jagunud õhutõrjel kogu poolsaarele.
Väidetavalt on Krasnodaris Molkinos Wagneri baasis puhkenud tulekahju. Kohaliku meedia teated näitavad, et paigas, kus Wagneri baas asus peaaegu kümme aastat, põlevad administratiivhooned.
Teatati droonirünnakust Rostovi oblastis Šahtõ elektrialajaama pihta.
3. Kursk: eile ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud.
vene pool järjest enam töötleb oma külasid liugpommidega.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kaks vene poole edenemist.
Rinde keskmises sektoris Pišane külast läänes jätkab selline paljude eenduvate kombitsatega vene poole kontrollitav ala järjest lainenemist ning läänesuunalist edenemist. Oskili jõe idakaldal oleva põhja-lõunasuunalise maanteeni minna veel 2 km ja jõeni u 3 km. Juba on teeni kahjuks silmside.
Eile kaotas kahjuks Ukraina kontrolli Nevske asula üle, kui vene vene kolonn külla sisse läks. Siin vene pool üle Zerebetsi jõe saanud pole.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski pearistmikuni vene pool jõudis.
Slovjansk-Bahmut maantee juures suutis Ukraina tagasi saada olulise idasuunal domineeriva kõrgustiku, mille all asub väiksem jõgi koos mõnede paisveekogudega ning aitab tõsta seeläbi selle suuna kaitsetugevust.
Eile suutis vene pool lõpuks jõuda Toretski linna pearistmikule, edenemine kokku u 700 m. See linnas eenduv vene poolt kontrollitav ala on küll vaid 200 m lai aga elu on näidanud, et seni kahjuks pole Ukraina omadel tavaliselt õnnestunud nende töötlemine selliselt, et need edasi ei kasvaks.
8. Donetsk: siin rindel toimub pool kõigist vene rünnakutest ja juba mitmel päeval on rünnakutesse lisandunud palju soomust. Eks suurim mure olegi, et kas suure massi tulekul Ukrainal jagub nii droone, kaudtulemoona kui tankitõrjerelvi ja ükski neist ilma sõdurita ei tööta.
New-Yorki linnast kirdes pidi Ukraina maha jätma kuni 4 km lõigu ja nüüd läheb Ukraina omadel keerulisemaks linna põhjaosa kaitse. Suutis siin vene pool soomusega läbi murda.
Eilne konveierihullus loodesektoris ühtki vene poole edenemist ei toonud. Kuidagi järjest hoolimatum on see vene soldatite surma saatmine.
Loodesektori lõunaservas paiknevat Hirnõki linna (10 000 elanikku) on haanud vene pool massiliselt liugpommidega töötlema.
Krasnohorivka linnast läänes jätkas vene pool edenemist ja jätkuvalt arvan, et siin on tegu Ukraina üksuste taandumisega Vovtša jõe taha, sestap vene poole sammu pikkus oli eile 4km. Kõik Ukraina üksused siiski pole veel alast lahkunud aga eks see peatselt juhtub.
Vuhledarist läänes pole enam täiendavat infot, et vene tankibrigaad oleks suutnud edenemist jätkata, kahjuks pole neid ka Kašlagatsi jõe taha suudetud lüüa. Küll tundub erinevat infot tõlgendades, et istutakse hetkel kinni teise, Kaślagatsi jõega paralleelse jõe taga.
Kasvanud vene ründavate üksuste suurused, üks eilne näide: vene armee kasutas Kurahhivka suunal rünnakukatses 52 sõjaväemasinat. Ukraina 46. lennukibrigaad tõrjus rünnaku, hävitades üle 20 sõiduki, sealhulgas 8 tanki, teatas brigaadi avaldus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: pisu üllatas Ukraina, võttes enda kontrolli alla keset põldusid asuvad tööstushooned hallis alas Staromajorskest põhjas.
Tokmaki suund: eile tegi vene pool neli tugevamat rünnakut Robotine lähistel aga edu neist ei toonud ükski.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA ja Suurbritannia kavatsevad lubada Ukrainal kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks rakette Storm Shadow, kuid ei teata oma otsust avalikult. Briti väljaanne Times teatab sellest viitega lääne diplomaatidele. Pikka aega arutasid Briti ja Ameerika võimud võimalust kiita heaks Ukraina relvajõudude Storm Shadow rakettide kasutamine rünnakuteks Vene Föderatsiooni vastu. Eeldatati, et tehakse see otsus USA ja Suurbritannia välisasjade juhtide Antony Blinkeni ja David Lemmy visiidil Kiievis 11. septembril. Toona koostati lõppavaldusest kaks versiooni: üks nägi ette ametlikku luba rakettide kasutamiseks ja teine viitas, et arutelud käivad. Sellest tulenevalt kuulutati lahendamata detailide tõttu välja teine variant, kirjutab väljaanne.
Timesi allikad väidavad, et luba Storm Shadowi kasutamiseks Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide ründamiseks võidakse anda järgmisel nädalal ÜRO Peaassamblee ajal, kuid seda tehakse eraviisiliselt, et mitte anda Venemaale võimalust rünnakuks valmistuda.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles 16. septembril president Joe Bideni ja Briti peaministri Keir Starmeri kohtumist kokku võttes, et USA ei ole veel valmis tühistama piiranguid Ukraina poolt kaugrelvade kasutamisele Venemaa sihtmärkide ründamiseks. .
Samal päeval teatas Times informeeritud allikatele viidates, et Suurbritannia ei luba Ukrainal ilma USA nõusolekuta kasutada rakette Storm Shadow. Väljaande allikate sõnul ei kavatse London iseseisvalt tegutseda, kuna tabamuste täpsuses mängivad võtmerolli Ameerika juhtimissüsteemid. Samas märkisid allikad: USA annab suure tõenäosusega nõusoleku nende rakettide kasutamiseks ÜRO Peaassambleel, mis toimub 22.-23. septembril.
19. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsutakse EL-i riike üles viivitamatult tühistama kõik piirangud Ukraina relvajõudude rünnakutele Venemaa territooriumil, kasutades lääne relvi. Dokumendis öeldakse, et need piirangud takistavad Ukrainal täielikult oma õigust enesekaitsele realiseerida ja muudavad selle haavatavaks. „Ebapiisavad laskemoona ja relvade varud ning piirangud nende kasutamisele ähvardavad õõnestada seni tehtud jõupingutusi,” seisis resolutsioonis.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on varem korduvalt pöördunud Lääne poole palvega lubada rünnakuid Venemaa territooriumil, viidates sõjalisele vajadusele. Lääneriigid on juba pikka aega keelustanud enda tarnitavate relvade kasutamise rünnakuteks Vene Föderatsiooni vastu. Kuid kevade lõpus leevendasid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa Harkivi oblastis intensiivistunud sõjategevuse taustal neid piiranguid osaliselt, võimaldades Ukrainal lüüa sihtmärke Venemaa piiri lähedal. Kuid peamised Venemaa lennuväljad, millelt Ukraina linnu rünnatakse, jäid mõjutatud piirkonnast väljapoole. See ajendas Kiievit esitama täiendavaid taotlusi lubada rünnakuid sügavale Venemaa territooriumile.
12. Talve eel valmistab Venemaa ette rünnakuid Ukraina kriitiliste tuumaenergia objektide vastu, ütles riigi välisminister Andri Sõbiha, viidates Ukraina luure teabele. Jutt on tuumajaamade jaotusseadmetest ja ülekandealajaamadest, mis on vajalikud tuumaenergia ohutuks tööks, selgitas ta. „Nende rajatiste kaotus tekitab suure tuumaintsidendi ohu, millel on ülemaailmsed tagajärjed. Ukraina eriteenistused on vastava teabe oma partneritele juba edastanud. Samuti on teavitatud IAEA-d,” ütles välisminister.
Sõbiha märkis, et Venemaa on ainuke riik, kes on hõivanud Euroopas tuumajaama ja kasutab seda väljapressimiseks. Samuti tuletas ta meelde, et Ukraina rahuvalem sisaldab klauslit kiirgus- ja tuumaohutuse tagamise kohta. „Kutsume kõiki rahvusvahelisi organisatsioone ja riike, kes austavad ÜRO põhikirja, vältima terroristliku riigi stsenaariumi,” pöördus Ukraina minister maailma üldsuse poole.
Viimasel ajal on Venemaa muutnud Ukraina energiataristu pommitamise taktikat ja üritab nüüd kolme allesjäänud tuumajaama töövõimetuks muuta. Nüüd annavad need üle poole riigi elektritoodangust ning nende kadumine tähendaks häireid nii majanduses, tootmises kui ka sõja jätkamises. Ka sel põhjusel on Joe Bideni administratsioon asunud tõsiselt arutama Lääne kaugmaarakettidega Venemaa sihtmärkide pihta löömise keelu tühistamist, kirjutas Politico varem Ameerika ametnikele viidates.
Enne täiemahulist sissetungi töötas Ukrainas neli tuumajaama, kuid 2022. aastal hõivasid Venemaa sõjaväelased Zaporižja, Euroopa suurima tuumajaama. Ülejäänud kolm toodavad 55 protsenti praegu toodetavast elektrist – pärast seda, kui 30 protsenti hüdroelektrijaamade ja 80 protsenti soojuselektrijaamade võimsusest puruks pommitati. Kokku hävis raketi- ja droonirünnakutes 9 GW võimsust – umbes pool talvisest tippnõudlusest.
Nüüd on Venemaa sihikule võtnud peamised alajaamad, mis varustavad kõrgepingeelektriga Rivne, Hmelnõtski ja Južnoukrainski tuumaelektrijaamu. Kui need välja lülitatakse, tuleb reaktorid kiiresti sulgeda, vastasel juhul võib tekkida tuumaintsident, ütles energiaekspert Mihhail Gontšar septembri keskel: „Seda üritavadki venelased teha, tabada võtmealajaamu.”
13. Ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel jätkavad vene sissetungijad tegevusi, mille eesmärk on omastada maatükke ja elamuid, mida ei ole Venemaa seaduste kohaselt ümber registreeritud. Sellest teatab Rahvusliku Vastupanu Keskus (CNS). Lisaks „omanikuta” ruumide registrile hakati looma sarnast andmebaasi ka kohalikele elanikele kuuluvate maatükkide kohta.
Okupatsioonivalitsuste uute otsuste kohaselt saab alates 1. märtsist 2025 omanikelt konfiskeerida maatükke, sealhulgas individuaalelamuehituseks ja isiklikeks abikruntideks eraldatud maatükke, kui neil ei ole viimase kahe aasta jooksul ehitustööd tehtud. Protsess toimub järgmiselt: „järelevalveasutused” kontrollivad maatükkide kasutamist. Kui tehakse kindlaks, et maad pole kaks aastat kasutatud, kaotab omanik sellele automaatselt õiguse. Kuid vallutajad ei täpsustanud, milliste kriteeriumide alusel määratakse ala „kasutamine”.
Venemaa Föderatsiooni vallutatud Ukraina piirkondade okupatsioonivõimud kavatsevad arestida 13 300 eramaja ja korterit. Eluasemeid võetakse ära isegi pagulastelt ja Venemaa poolele sõdima läinud inimestelt.
14. Lühiuudised
USA teatavad järgmisel nädalal uue suure sõjalise abi paketi eraldamisest Ukrainale, kirjutab CNN kahele Ameerika ametlikule allikale viidates. Väljaande andmetel ületab see pakett oluliselt eelmiste, keskmiselt umbes 200 miljoni dollari suuruse paketi ja sisaldab suurtükimürske, õhutõrjesüsteeme ja muid relvi, mis on lahingutegevuses üliolulised. Küll aga võivad CNN-i andmetel Pentagoni ladudes relvade puuduse tõttu tarned viibida. Nagu omakorda teatab Reuters, viidates allikatele Ameerika administratsioonis, on Ukraina uue relvapaketi suuruseks 375 miljonit dollarit. Agentuur täpsustab, et see hõlmab patrullpaate, laskemoona HIMARS-i raketisüsteemide jaoks, 155 mm ja 105 mm suurtükimürske ning muid relvi.
USA kaalub F-16 keskmaa juhitavate pommide saatmist Ukrainasse osana uuest 375 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist, mis peaks avalikustama esmaspäeval, 23. septembril. Sellest kirjutab Politico, viidates Ameerika valitsusametnikest allikatele. Neid pomme, mis on tuntud kui Joint Standoff Weapons (JSOW), kasutavad nii USA sõjavägi kui ka Ameerika liitlased. Need on võimelised tabama sihtmärke enam kui 130 kilomeetri kaugusel, mis annab Ukrainale lisavõimalusi Venemaa sihtmärkide tabamiseks, märgib väljaanne. JSOW on taktikaline liugpomm, mis on loodud nii seisvate kui ka liikuvate sihtmärkide hävitamiseks väljaspool õhutõrjetsoone. Selle arendaja on Ameerika ettevõtte Texas Instruments Defense Systems & Electronics osakond.
Sydney Morning Heraldi teatel kaalub Austraalia koostöös USAga Ukrainasse kasutusest kõrvaldatud tankide M1A1 Abrams saatmist. Ukraina on väljendanud huvi 59 tanki ostmise vastu, mille väärtus on 550 miljonit dollarit ja mida pole kunagi lahingus kasutatud. Austraalia endine armeeülem Peter Leahy toetab ideed, küsides, miks pole neid veel Ukrainale pakutud. Ukraina suursaadik Austraalias kinnitas, et nad võtavad tankid hea meelega vastu ja kasutavad neid, kui need antakse otse või USA kaudu.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja zahharova sõnul ei osale Venemaa Zelenski mainitud teisel rahutippkohtumisel. Ta märkis, et Venemaal ei ole kavatsust ühineda, väites, et protsess ei ole seotud konflikti lahendamisega.
Norra valitsus tegi Nanseni programmi raames ettepaneku anda Ukrainale 2024. aastaks täiendavalt 460 miljonit dollarit abi. Programmi pikendatakse ka kolme aasta võrra, 2027. aastast 2030. aastani. Peaminister Jonas Gahr Støre teatas, et kavatseb kuni 2030. aastani eraldada igal aastal vähemalt 1,38 miljardit dollarit, mis tõstab Norra Ukrainale antava sõjalise ja tsiviilabi kogueelarve ligikaudu 12,4 miljardi dollarini.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
