Sõja ülevaade: 941. päev – 217 vene poole rünnakut on vist uus rekord
Avaldatud: 21 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. september 2024:
217 vene poole rünnakut on vist uus rekord… Kurski kandis seni aktiivsed mõlemad pooled, Toretskis sammhaaval, Vuhledari juures võis hakata kärisema… aga Venemaa sõjaväeladudes palavust jagus…
1. Eip metallisadu otsa saa.
2. Laskemoonaladude saaga jätkus.
3. Kursk: aktiivsed küll mõlemad pooled aga kohvipaksu pealt tundub, et Ukraina edukam.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üle Zerebetsi jõe rinde keksmises sektoris vene pool sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis sammhaaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: loodesektoris pisu liialt pikkade sammudega ning Vuhledari juures võimalik vene poole läbimurre.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Rekordarv venelasi pooldab sõja lõpetamist ilma putini eesmärke saavutamata.
12. Venemaa ei ole suutnud droonide tootmises Ukrainale järele jõuda.
13. Venemaa ettevõtetel on probleeme võlgade jüaanides tasumisega.
Vene poole rünnakute intensiivsus ikka väga kõrgele tõusis ning võib tegu olla uue rekordiga. Kahjuks suutis eile vene pool tõsta oluliselt nii lennuväe kui kaudtuleüksuste tööd. Kaudtuleüksused suutsid peaaegu kahekordselt ületada oma tavapäevanormi. Selle hulgas oli oluline tõus ka mitmikraketiheitjate töös. Mõni blogija arvas, et jääb tunne, nagu oleks vene poolel viimne päev käes, et nii hullult suruma hakati. Sellega kahjuks kaasnes ka arvamus, et kuu vähemalt selliselt võib vene pool suuta. Eks vene poole kaotuste arv annab ka viite rünnakute intensiivsusele ja hulgale…
Head meelt teeb Ukraina edu jätkumine Venemaa sügavusse ja ennetatakse suuremate moonaladude laiali hajutamist.
1. Krõvõi Rihis teatati mitmest plahvatusest, päeval ja öösel saavad enamus rinde- ja piiri lähedased linnad tabamusi.
2. Ukraina relvajõudude löögi tagajärjel Tveri oblastis sõjaväelaole kaotas Venemaa kahe kuu varu laskemoona, ütles Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Tema sõnul hävitati Toropetsi linnas umbes 750 tuhat laskemoona kogumassiga 30 tuhat tonni. Keskmiselt kulub Venemaal nädalas umbes 10 tuhat ühikut laskemoona, märkis Kiviselg: „See oli kahe-kolme kuu varu. Lähinädalatel näeme nende kaotuste tagajärgi eesotsas.”
Venemaa kaitseministeerium teatas, et ööl vastu 21. septembrit ründas 101 Ukraina UAV-d Föderatsiooni territooriumi ja okupeerisid Krimmi. Allikas: Vene Föderatsiooni kaitseministeerium. Üksikasjad: Venemaa agentuur märkis, et väidetavalt hävitasid ja pidasid nende tavalised õhutõrjesüsteemid kinni 101 Ukraina lennukitüüpi UAV-d. Sõna otseses mõttes: „53 mehitamata õhusõidukit püüti kinni ja hävitati Brjanski oblasti territooriumi kohal, 18 mehitamata õhusõidukit Krasnodari territooriumi kohal, 5 mehitamata õhusõidukit Kaluuga oblasti territooriumi kohal, 3 mehitamata õhusõidukit Tveri ja Belgorodi oblasti territooriumi kohal, üks droon Smolenski territooriumi, Kurski oblasti ja Krimmi Vabariigi kohal, 16 drooni Aasovi mere vete kohal.”
Tegelikkus siiski pisu teine: Venemaal Tihhoretski lähedal plahvatas sõjaväeüksus 01704 ja näis, et GRAU 23. arsenal Oktjabrskes Toropetsist lõunas on täna õhtul Ukraina droonide poolt tabatud. FIRMS näitab juba põlemist ja temperatuuri tõusu tervel ladude territooriumil.
Krasnodari kandist Tihhoretskist teatatakse, et lennuvälja lähedal laskemoonaladu põlevat droonirünnaku järgselt.
Džankoi ja Sevastoopoli kandis töötas öösel õhutõrje.
3. Kursk: aktiivsed mõlemad pooled. Kõlakate järgi kipub arvama, et rinde läänesektoris Ukraina edenemine Seimi jõe poole töös, aga olla pisu liialt aeglane, et piirata ümber vene merejalaväge endast idas, aga eks näis.
Rinde kirde- ja idasektoris madistab Ukraina vene õhudessantüksustega. Erinevate tabamuste info järgi on rinne siin kõikumas siia ja sinna ning paistab, et kumbki pool kasutab aktiivselt just enda mobiilsust ja ei ürita kuhugi paigale jääda tekitamaks nii segadust vastaspoolel kui leidmaks õhuväe, droonide ja kaudtuleüksuste jaoks sihtmärke. Mõne vene poole tabamuse info järgi on arvata, et Ukraina suudab rindejoonest kaugemal oma mobiilsemate diversiooni/luureüksustega toimetada.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: hull surumine tõi vene poolele ühe edenemise rinde keskmises sektoris ja see pärsis ohtlik. Makiivka asulast enamuses läks vene poole kontrolli alla ja saadi ka üle Zerebetsi jõe. Kas vene pool suudab end ka jõe läänekaldal kõrgustikule üles suruda, ei oska hetkel prognoosida, aga kui see juhtub, siis haarmed kohe laiali aetakse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis seni vene pool väiksemate sammudega edeneb linna keskuse suunas, mujal rinne pidas.
8. Donetsk: loodesektoris kahjuks vene poole pisu pikemad sammud jätkusid ning Hrodivkast saadi u 2 km lääne suunas ja prognoosib võib-olla juba paari päeva jooksul vähemalt kolme küla kaotust. Heade looduslike takistustega hakkab Pokrovski suunal hõredaks minema.
Ukrainske juures suudab vene pool üle põldude ja piki nende vahelisi metsaribasid ikka edeneda. Eilegi üks suurem põld lisaks tuli.
Vuhledarist läänes läks jamaks. Hetke info on, et Venemaa 5. tankibrigaad sooritas mehhaniseeritud rünnaku Pretšõstivkast põhja pool, püüdes Ukraina vägesid Vuhledaris läänest ära lõigata. Saadi üle Kašlagatsi jõe ning 2-3 km edasi liikumist Novoukrainka suunas on tekitamas Vuhledari linna kaitse kokkukukkumist. Kolonnis jagus nii tanke kui soomukeid.
9. Lõunarinne: surve hakkas pisu tõusma.
Berdjanski suund: pisu kompimist.
Tokmaki suund: pisu kompimist
Melitopoli suund: mitmes kohas seni rahulikuna püsinud rindelõigus vene kompimised algasid.
10. Herson: muutusteta, kuigi tugevam surve jätkub.
11. Peaaegu pooled (49%) Venemaa kodanikest toetaksid Venemaa vägede väljaviimist ja rahuläbirääkimisi Ukrainaga ilma kremli eesmärke saavutamata, millest putin rääkis, tuleneb projekti Kroonika ja Extreme Skaneerimise uurimisrühma telefoniküsitluse tulemustest. See on kõrgeim näitaja alates sõja algusest. Vaid 33% vastanutest ei pooldaks sellist otsust. Valdav enamus vastajatest (63%) sooviks vastastikuste järeleandmiste alusel sõlmida rahulepingu Moskva ja Kiievi vahel järgmise aasta jooksul. Kui valida rahu ja mobilisatsiooni vahel, eelistaks 49% rahu, samas kui vaid 29% toetaks uut mobilisatsioonilainet. Samas väitis 30% uuringus osalenud venelastest otse, et ei ole valmis sõtta minema.
Uuring viidi läbi 10.-17. septembrini ja see hõlmas 800 kihilise juhuvalimiga valitud inimest. Teadlaste sõnul on tulemuste veapiir 3,45% 95% usaldustasemega.
Levada keskus avaldas suvel oma küsitluse tulemused, mille kohaselt toetas 58% venelastest Ukrainaga rahuläbirääkimiste ideed. Uuring näitas ka, et enamik kodanikke usub, et Venemaa on eelkõige huvitatud läbirääkimistest. Samal ajal lasid umbes pooled vastanutest konfliktil eskaleeruda otseseks vastasseisuks Vene Föderatsiooni ja NATO vahel.
Rahukõnelusi toetasid kõige sagedamini alla 24-aastased venelased (66%), maaelanikud (65%), naised (64%) ja madala sissetulekuga inimesed (64%). 75% küsitluses osalejatest väljendas rahulolematust putini tegevusega presidendina ja 77% uskus, et Venemaa liigub vales suunas.
12. 2023. aastal said Venemaa relvajõud umbes 140 tuhat erinevat tüüpi drooni ning tänavu plaanitakse nende tootmist peaaegu kümnekordseks suurendada, ütles putin sõjatööstuskomisjoni koosolekul. Isegi kui see plaan suudetakse ellu viia ja Venemaa Föderatsioon suudab toota 1,4 miljonit droni, on see näitaja oluliselt väiksem kui Ukrainal, kus nad kavatsevad toota 2 miljonit drooni.
Enamik Venemaal toodetud droonidest saadetakse Ukraina sõtta ning droonide loomisel kasutatud täiustatud tehnoloogiad ja uued insenertehnilised lahendused annavad vene armeele eelise lahinguväljal, ütles putin. Tulevikus hakatakse tema sõnul korraldama mehitamata õhusõidukite seeriatootmist kogu Vene Föderatsioonis 48 spetsialiseeritud keskuse baasil, mille ehitus lõpetatakse 2030. aastaks. Samuti kutsus riigipea üles kaotama kõik kehtivad piirangud vägede droonide tarnimisele ning rõhutas selles valdkonnas suurettevõtete ja väikeettevõtete vahelise suhtluse vajadust.
Varakevadel teatas Ukraina strateegilise tööstuse aseminister Anna Gvozdjar, et Ukraina tootjad suudavad toota kuni 150 tuhat drooni kuus, mis on rohkem kui Venemaa relvajõud putini sõnul kogu 2023. aasta jooksul. Kokku kavatseb Ukraina pool selle aasta lõpuks toota 2 miljonit drooni, märkis Gvozdjar.
Praegu on Ukrainas mehitamata õhusõidukite tootmisega seotud umbes 200 ettevõtet, kellest umbes 60 töötab valitsuse tellimuste alusel. Ukraina strateegilise tööstuse minister Aleksandr Kamõšin rõhutas märtsis droonide kui ühe võtmerelva tähtsust kaasaegsetel lahinguväljadel, väljendades veendumust, et Ukraina ettevõtted suudavad 2024. aasta lõpuks toota „üle miljoni” drooni, sealhulgas võimelised läbima üle tuhande kilomeetri.
13. Venemaa suurettevõtetel on probleeme Hiina jüaanides võlgade tagasimaksmisega, mis kogunesid pärast Ukraina sõja puhkemist, järgides kremli poliitikat eemalduda „mürgistest” valuutadest. Seoses hilissuvel ja sügisel järsult tugevnenud jüaani nappuse tõttu Venemaa turul hoiatas Sovcomflot investoreid Hiina valuutas maksete tegemise võimatuse eest, teatas Vedomosti ettevõtte avaldusele viidates. Venemaa suurim naftatankerite omanik ja Venemaa nafta varilaevastiku peamine operaator Sovcomflot teatas, et maksab järgmise kupongi jüaani võlakirjade emiteerimisel rublades.
Põhjuseks on jüaani likviidsuse kättesaamatus, selgitab Rosselkhozbanki kapitaliturgude osakonna direktor Denis Tulinov: suured jüaani võlakirjade emitendid on Moskva börsilt juba kogu saadaoleva Hiina valuuta „ära riisunud” ning selle sissevoolu raskendavad sanktsioonid.
Raskusi tekkis ka eksportivatel ettevõtetel, ütles Reutersile allikas ühest Venemaa suurpangast. „Nad võtsid Venemaa pankadest krediiti jüaanides, müüsid need jüaanid börsil, täites dekreeti sellise müügi kohustuslikkuse kohta ja tegelik tulu jäi praeguste keeruliste makseahelate vahele – seal polnud midagi pankadele anda,” selgitas allikas Reutersile.
Tema sõnul põhjustasid eksportijate „sularahapuudused” pankadevahelisel jüaani turul „tulekahju”, kus septembris tõusid intressimäärad 200%ni aastas ja kõrgemale – just nii palju olid krediidiasutused nõus maksma Hiina valuuta laenamise eest üheks päevaks .
Lähiajal võivad levida probleemid jüaani võlakirjade tagasimaksmisega ja arvelduste rubladesse ülekandmisega. Põhjuseks – nii likviidsuse puudumises kui ka raskustes Moskva börsi kaudu Hiina valuutas maksete tegemisel – on oht, et jüaan lihtsalt ei jõua adressaadini, selgitab Alfa Capital Management Company portfellihaldur Artem Privalov.
Hiinasse toorainet müüvad eksportijad leiavad suure tõenäosusega maksete eest jüaani, märgib Expert RA ettevõtete reitingute direktor Roman Andreev. Kuid Hiina valuutat laenama soovijaid jääb palju vähemaks: selleks peab olukord piiriüleste maksete osas normaliseeruma ja selguma sanktsioonide lõplik konfiguratsioon, märgib ekspert.
Jüaani „nälg” tekkis Moskva börsil vahetult pärast seda, kui kauplemisplatvorm ja selle peamised arveldusstruktuurid – riiklik arvelduskeskus ja riiklik arveldusdepositoorium – langesid Ameerika sanktsioonide alla. RUSFARi kurss, mis kõikus tavaliselt 1-5% vahel, hüppas augusti lõpus 42%ni ja tõusis seejärel üle 200%. Praegu on jüaanikursid rahaturul umbes 60-90% aastas ja repo intressimäärad tõusevad üle 100%, märgib GPB Private Banking tegevdirektor Egor Susin.
Cbondsi andmetel on praegu ringluses 125,7 miljardi rubla väärtuses jüaani võlakirju ning lisaks Sovcomflotile on selliseid väärtpabereid emiteerinud Rosneft, Norilsk Nickel, Gazprom Neft, Rusal, Phosagro, Alfa Bank ja teised ettevõtted.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
