Sõja ülevaade: 940. päev – tugev ja tihe vene rünnakukonveier
Avaldatud: 20 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. september 2024:
polnudki väga halb päev, tugev ja tihe vene rünnakukonveier suuri edusamme eile neile ei toonud, paar edenemist vaid kirja läks, aga Kurski suunalt kipub häid uudiseid peatselt ootama. Valge Maja vingerdamine on järjest tragikoomilisem…
1. Sahede kuni Lvivini ulatus.
2. Venemaal oli eile rahulikum.
3. Kursk: pisu küll Snagosti kandis vene pool edeneb aga kõlakad annavad teada Ukraina võimalikust heast plaanist.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: konveier töötab, muutusi rindejoones siiski eile ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis tasapisi siiski vene pool majahaaval edeneb.
8. Donetsk: üks väiksem muutus New-Yorki asulast läänes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Jõud ei ole piisav.” Sõjavägi nõuab putinilt uue mobilisatsiooni väljakuulutamist.
12. Enam kui 40% soomukitest viidi ära Sahhalini idapoolseimast hoiubaasist.
13. Venemaa äri lõpetas ootamatult maksude maksmise: võlad eelarvele saavutasid ajaloolise rekordi.
14. Euroopa Liit kaalub uusi viisapiiranguid venelastele.
15. matvijenko süüdistas läänt venelaste vastumeelsuses lapsi saada.
16. Lühiuudised
Eile vene pool suutis tõsta pommitamiste taset u 1/6 tavalisest ja kasvas ka liugpommide heitmine. Tõusma vene poole kaotused hakkasidki ehk siis loodan, et see kohatine numbrite vähesus oli ühekordne teema selle konveieritöötluse juures.
Njah, no puudub poliitiline tahe Euroopas, et lõpetatakse venemaalastele viisade väljastamine ning kaupade liikumine… hetkel isegi tundub, et vene rikkamad on uuesti asunud Euroopas rohkem kinnisvara soetama…
Poliitilisest tahtest: eks poliitik ei saa väga paljut teha siiski vastu valijate tahet ja kui ikka valija arvab, et enda särk peab hoopis enda ligi olema ning pisu väike empaatiavõime ning valikuline moraali ja lääne väärtuste jälgimine on enamuses, siis egas poliitiku otsus saa ka väga teine olla, kui just tagasivalituks ei taha saada. Meite presidendi Karise vist esimeses sõnavõtus oli üleskutse, et meil on vaja rohkem tarku valijaid. Täitsa nõus ja pisu enam mõistmist ja empaatiat ka juurde sooviks ning kuulamisoskus/tahe ei teeks ka paha.
1. Venemaa õhurünnakus (liugpomm) Sumõ oblastis eakate pansionaadile hukkus üks ja sai vigastada 13 inimest, teatab piirkonna administratsioon. See näide üks paljudest. Eks karistamatu Ukraina linnade pommitamine liugpommidega pigem kasvab ja kuhuni vene pool ulatub, sinna neid ka saadab.
2. Eilne Ukraina droonirünnak 144. kaardiväe mootorrelvade diviisi 856. iseliikuva suurtükiväerügemendi (sõjaväeüksus 23857) vene baasile. Baas asub Brjanski oblastis Potšepi linnas ning miskit suuremat ka plahvatas. Kipub arvama, et vene pool hakkab hajutama enda suuremaid sõjamoona ladusid, mis jäävad Ukraina droonide ulatusse. Hetkel pisu ootel, et kas Ukraina erinevatel põhjustel ei taha rünnata vene naftatöötlemistaristut…
3. Kursk: jätkuvalt tuleb sõjaudus ekselda, aga miskit siiski.
Rinde läänesektorist tuleb kõlakaid, et Ukraina siiski tasapisi edeneb. Olla põhiliselt panustamas liikuvatele üksustele, kes paikseks ei jää, aga lõhuvad ja tekitavad paanikat siinsetes vene üksustes. Seni pole vene pool saanud ühtki pontoonsilda üle Seimi jõe piisavalt pika elueaga, sestap kogu varustusahel neil jätkuvalt miinuses. Pisu parem seis on neil Koreneve linnas aga siin vaja teha kaks jõeületust ja surve all needki. Võimalik seni, et Ukraina suudab Seimi jõest lõunas asuva vene väe siiski saada kotti.
Rinde põhjasektor: kui vene poolel hetkel õnnestub Sangosti kanti järjest suruda juurde eenduvasse rünnakupeasse merejalaväge, siis tundub, et Ukraina suudab hoida seda ala laienemast, lastes pikem pikeneda ja töötleb külgi nii kaudtule kui droonidega. Hetkel vaid kõlakad, et Ukraina mobiilsed üksused on liikumas kahel pool seda eenduvat vene rünnakupead pidi sügavamale Kurski oblastisse ja kasvab järjest oht, et siinne suurem ports vene väge võib kotti jääda.
Arvatakse, et siin on Ukraina väge u 10 000 meest ja vene omasid 40 000. Suur vahe siiski kvaliteedis, sest paljud vene motolaskurüksused koosnevad ajateenijatest ja värskematest tulijatest igas vanuses, kuigi jah, jagub ka elukutselisi.
Tuleb ka vene poolelt kirjeid, et Leopardegi nähtavat ja olla eile üht lausa tabatud. Hetkel siiski tundub, et Ukraina plaan töötab paremini…
4. Harkiv: kuigi vene poolel olla Ukraina ametlikel andmetel rünnakuid vähe, siis kuidagi kaotuste arv kõrge. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Hetkel Ukraina omad suudavad hoida enda kontrolli all aparaaditehast, mis asub linna poolitava ida-läänesuunalise jõe põhjakaldal. Njah, isegi üks vene blogikanal nimetas seda juba Krõnki-2-ks (esmane ikka Dnepri idakaldal oli).
5. Kupiansk-Kreminna: rinde põhjasektoris ikka üle Sinkivka suurem surve Kupianski suunal, hetkel rinne püsib. Enamus jama kaela saab ikka Kupianski linn ja kogu põhjasektori eesliin on juba pikemat aega tugeva kaudtule ja lennunduse töötluse all. Kuna vene poolel siin väge jagub, siis põhjust surve languseks veel ei näe, eks eesmärgidki saavutamata.
Rinde keskmises sektoris üritab vene pool jõuda Oskili jõeni ja urgitseb põhiliselt jalaväega, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Rinde lõunasektoris lõi eile vene surve kõrgeks ja hetkel pisu selgusetu, kas miskit ka rindejoones muutus.
6. Siversk: keskmine rünnakute päev muutusi rindejoones ei toonud.
7. Bahmut: Ukraina blogijad annavad teada, et hetkel suudavad Ukraina omad nii droonide kui kaudtulega töödelda vene kanaliüleseid sillapäid ja uusi kanali ületuse üritusi piisavalt tõhusalt ning vene poolel on põhiline tegevus piirdunud põhiliselt üksuste kaotuste katmisega.
Toretski linnas sai kinnitust, et mõne päeva jooksul on vene pool ida-läänesuunalisest peatänavast põhjapool u 600 m laial alal 200 m edasi saanud. Tegu põhiliselt eramute piirkonnaga, vaid mõned suuremad hooned ja eks need enne suht maatasa pommitati. Siin suunal on vene lennunduse toetus üks suurimaid. Seni on vene pool saanud enda kontrolli alla 1/10 linnast.
8. Donetsk: pooled rünnakud ikka siin rindel.
New-Yorki asulas rinne püsib ja seni pole vene pool tagasi saanud enda kontrolli alla paar nädalat tagasi kaotatud linna põhjaosa kuni kesklinnani. Eile saadi pisu edasi linnast väljas läänepool hõivates ühe väiksema oru.
Suuremaid muutusi eile rindel ei tuvastanud. Rünnakute arvu ja tugevuse vähenemist polnud, sestap pisu isegi üllatuslik. Kaotusi vene poolel jagus ja enamus ikka jalavägi. Arvatavalt enamus soomuse kaotust Krasnohorivka-Vuhledari kandis, kus suuremad põllumassiivid.
Hetkel ei julge optimistlik olla, mis suunas arengud jätkuvad…
9. Lõunarinne: pisu on hakanud vene poole surve tõusma, rindejoon muutusteta, prognoosib, et vene pool võib hakata siin rünnakute arvu ja tugevust peatselt tõstma. Njah, ongi kuidagi liiga kaua rahulik olnud.
Berdjanski suund: otsitakse siin ja seal Ukraina kaitses nõrkusi.
Tokmaki suund: otsitakse siin ja seal Ukraina kaitses nõrkusi.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. vene armee kaotab nii palju sõdureid, et sõjaväe juhtkond palus umbes pool aastat tagasi putinil uuesti mobilisatsiooni välja kuulutada. Sellest ajast peale on Harkivisse edenemise ja kogu Donetski oblasti vallutamise katsete tulemusena kaotuste intensiivsus ainult kasvanud: periood alates maikuust on muutunud Venemaa jaoks sõja kõige verisemaks. Sõjavägi ei loobu katsetest veenda putinit mobiliseerima.
Märtsi keskel valiti putin uuesti presidendiks. Temaga kohtumisel nõudsid kaitseministeeriumi ametnikud, et ta kasutaks maikuu inauguratsiooni uue mobilisatsioonivooru väljakuulutamiseks, ütles vestlusest teavitatud isik Wall Street Journalile (WSJ). Tema sõnul putin keeldus, öeldes, et tahab sõjas kasutada vaid neid, kes vabatahtlikult ministeeriumiga lepingu sõlmivad.
Sellest ajast peale on olukord rindel Venemaa kaotuste osas ainult hullemaks läinud: alates maikuust, mil pealetung Harkivi oblastis algas, hakkas riik kaotama rohkem sõdureid kui armeesse värvatud. Suvekuudel, mida iseloomustasid ägedad lahingud Donetski oblastis Pokrovski piirkonnas, vähendati isikkoosseisu sarnases tempos. Briti kaitseminister John Healey ütles septembris parlamendiliikmetele, et Venemaa kaotab iga päev umbes 1100 hukkunute ja haavatutena. Venemaa ja Lääne võimude teatel õnnestub tal iga päev armeesse värvata umbes 1000 inimest.
Lisaks tuli Kurski oblastisse saata ligi 40 000 sõdurit, et osutada vastupanu 6. augustil alanud Ukraina vägede pealetungile. Selleks oli vene väejuhatus sunnitud mõned üksused rinde lõunasektorist välja viima, viies need Zaporižja ja Hersoni oblastist Kurskisse.
putini vestlusest kaitseministeeriumi juhtkonnaga teadlik inimene ütles WSJ-le: Sõja esialgsete eesmärkide saavutamiseks, Ukraina sõjas alistamiseks, sõjalise potentsiaali õõnestamiseks või piirialade kaitsmiseks Venemaa territooriumil ei ole praegu piisavalt jõudu. Üha rohkem inimesi ütleb, et mobilisatsioon on vältimatu. Ukraina vägede tegevus Kurski oblastis raskendab sõdurite nappust veelgi, tuues esile kroonilised probleemid ja sundides väejuhte taas mobilisatsioonivajadust rõhutama, ütles kolm võimukoridorides toimuvate aruteludega kursis olevat inimest WSJ-le.
Lääne sõjaväelased annavad sarnaseid hinnanguid. Ukrainas suurpealetungi korraldamiseks pole Venemaal piisavalt inimesi, laskemoona ega sõjavarustust: kui Moskva tahab rindel olukorda pöörata, tuleb tohutuid kaotusi kompenseerida mobiliseerimise ja lisarelvade ostmisega teistest riikidest, ütles NATO kõrge ametnik mai lõpus ajakirjanikele. „Alamehitatud, kogenematutel üksustel antakse korraldus ebarealistlike eesmärkide saavutamiseks edasi liikuda,” kirjeldas ta Venemaa lahingutaktikat.
Võimud näevad vaeva, et meelitada rohkem inimesi sõtta. Suurendatud on nii föderaalseid kui ka mõningaid piirkondlikke makseid lepingu sõlmimise eest ning Moskva metroos jagatakse nüüd lendlehti sõjaväeteenistuse kohta käiva teabega. Septembri keskel kirjutas putin alla määrusele suurendada relvajõudude suurust veel 180 000 inimese võrra: selle tulemusena peaks see ületama USA armee.
Keskmiselt üle riigi suudavad regionaalvõimud Moskva määratud kvootidest aga ligi kolmandiku lepingulistest sõduritest meelitada, ütlesid kremli ja kaitseministeeriumi lähedased Bloombergile kuu aega tagasi. Nende hinnangul võib see sundida võime kaaluma uut mobilisatsiooni. putini pressiesindaja dmitripeskov vastas hiljuti selle võimaluse kohta küsimusele, et teemat „ei arutata”.
12. Južno-Sahhalinski lähedal asuvast Datšnoje sõjaväevarustuse hoiubaasist on sõja algusest saadik välja viidud üle 250 ühiku soomusmasinaid, arvutas väljaanne Moscow Times pärast satelliidipiltide analüüsi. See on rindejoonest kõige kaugemal asuv sõjaväebaas: Datšnoje asub Ukrainast enam kui 6000 kilomeetri kaugusel Jaapani piiril. Sahhalinil puudub ühendus mandriga ja varustuse vedamiseks oli vaja kasutada laevastikku või lennundust.
2020. aastal oli Datšnoe hoiubaasis 593 ühikut, 2022. aasta oktoobriks oli järel 556 ühikut ja 2024. aasta mais – 342. Seega sõja ajal 251 ühikut soomusmasinaid ehk umbes 43; %, eemaldati aluselt. Lisaks oli enne sõja algust Ukrainaga baasi territooriumil 9 angaari, 2024. aastaks oli neid alles 5, ülejäänud hävisid, nende rusud satelliidipiltidelt näha. Tõenäoliselt hoiti seal ka tehnikat, kuid selle kogust on võimatu hinnata. Enne sõja algust võidi baasis hoida T-72b, BMP-2b tanke, iseliikuvaid relvi 2S3 Akatsiya, miinipildujaid 2S12, BM-21 MLRS, iseliikuvaid ATGM-e Konkurs, õhutõrjesüsteeme Strela-10, Shilka self -jõurelvad ja õhutõrjekahurid S-60.
Venemaa kaitseministeeriumi juhiste kohaselt on vana sõjatehnika säilitamisel neli kategooriat. Esimest kategooriat, kuhu kuuluvad kõige väärtuslikumad seadmed, hoitakse ventileeritavates ja köetavates ruumides, teist – angaarides, kolmandat – varikatuste all, viimast, neljandat – vabas õhus. 230. sõjaväebaasis hoiti varustust peamiselt vabas õhus. 2020. aastal oli telkide all umbes 92 ühikut sõjatehnikat, 2022. aastal umbes 99 ja 2024. aasta maiks umbes 39 ühikut sõjatehnikat.
Datšnoje viitab Ida sõjaväeringkonna 68. armeekorpusele, kuhu kuuluvad Kaug-Ida sõjaväeringkond, Vaikse ookeani laevastik, Siberi sõjaväeringkonna idaosa, samuti õhuvägi ja õhutõrje väejuhatus. 68. armeekorpuse üks peamisi ülesandeid on Kaug-Ida ja Kuriili saarte kaitsmine. 2020. aastal tugevdati Sahhalini sõjaväerühma täiendavate relvadega, sealhulgas õhutõrje raketisüsteemidega, teatas endine kaitseminister sergei šoigu. Pärast sõja algust Ukrainas alustas kaitseministeerium aga Kaug-Idast pärit varustuse ja sõjaväelaste rotatsiooni. 2023. aastal teatasid Jaapani analüütikud, et Venemaa eemaldas Kaug-Idast õhutõrjesüsteemid.
Južno-Sahhalinskis asub 39. motolaskurbrigaad, mis osaleb Ukraina sõjas. 2023. aasta juulis andis putin 39. motolaskurbrigaadile kaardiväe nimetuse. Mediazona kogutud nimeliste loenduste kohaselt oli 2024. aasta septembriks Ukraina sõjas hukkunud vähemalt 677 Sahhalini piirkonna sõjaväelast.
Venemaa alustas vanade seadmete taasaktiveerimist juba 2022. aastal. Pärast sõja algust Ukrainas lõpetas kaitseministeerium sõjatehnika utiliseerimise lepingute sõlmimise ning vanade nõukogude relvade hoiubaasidest hakkasid kaduma soomusmasinad. Nii oli Burjaatia suurimast Vagzhanovo baasist 2023. aastaks kadunud umbes 40% tehnikast. Kokku on Venemaa alates sõja algusest kaotanud üle 10 tuhande ühiku igat tüüpi soomusmasinaid, selgub dokumenteeritud kaotuste üle arvestust pidavast veebisaidist Oryx.
2023. aasta detsembris tõdes endine kaitseminister sergei šoigu, et alates Ukraina sõja algusest on Venemaal õnnestunud tankide tootmist suurendada 5–6 korda, jalaväe lahingumasinate tootmist 3–6 korda ning toota 1530 tanki ja soomustransportööri. Briti Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi IISS andmetel viidi 85% šoigu mainitud tankidest laost välja ja parandati.
13. Rosstati statistika kohaselt seisis Venemaa äri 2024. aastal silmitsi probleemidega maksude tasumisel eelarvesse. Organisatsioonide viivisvõlgade maht kõikide tasemete eelarvetele kasvas esimesel poolaastal 3,3 korda ja ulatus juuni lõpus 176,2 miljardi rublani (1,76 miljardi euroni), mis on rekordiline kogu olemasoleva statistika aja jooksul. Maksude maksmata jätmine algas aprillis, mil viivisvõlgade summa kasvas korraga 43,8 miljardilt 152,9 miljardile rublale. Mais kasvas see veel 13,4 miljardi võrra 166,3 miljardini ja juunis lisandus veel 10 miljardit rubla.
Peamised maksuvõlglased olid ressursiettevõtted, eeskätt nafta- ja gaasiettevõtted, nagu selgub statistikast: kaevandussektor moodustas juuni lõpu seisuga kolmveerandi kogu maksuvõlast – 137,2 miljardit rubla, millest 132 miljardit oli nafta ja gaasi tootvate ettevõtete võlad. Suuruselt teine võlgnik oli töötlev tööstus (8,9 miljardit rubla). Ehitustööstus jäi maha vaid veidi (7,5 miljardit rubla).
Ettevõtluse maksuprobleemid kasvavad, kuna kasum, millest tuleb eelarvesse maksta, väheneb kiiresti ja pangad blokeerivad massiliselt piiriüleseid makseid. Rosstati andmetel vähenes juunis majanduse tasakaalustatud finantstulemus (kasum miinus kahjum) aasta arvestuses 4 korda – 860 miljardi rublani. Söetööstus muutus kahjumlikuks (miinus 7,1 miljardit rubla). Metallurgiaettevõtted kaotasid kuue kuu jooksul 9% oma kasumist, naftatöötlemistehaste kasum langes 22% ja jaekaubandusettevõtted kaotasid üle 26% puhaskasumist.
Toormeeksportijate hulgas hakkasid tekkima rahapuudused, ütles septembri alguses Reutersile allikas ühest suurest Venemaa pangast. Tema sõnul võtsid eksportijad Venemaal jüaanilaene, et valuutat börsil müüa, sealhulgas makse maksta. Kuid „tegelik tulu on praeguste keeruliste makseahelate kaudu kinni – pankadele pole midagi anda”, kurtis pankur.
Lääneriikide sanktsioonide karmistamine toob üha rohkem peavalu ettevõtetele, kes leiavad end müügiturgudest ja seadmete hankimise kanalitest ära lõigatud. Vaid 2% suurettevõtete tippjuhtidest ei märganud oma töös sanktsioonide tagajärgi, näitas Skolkovo juhtimiskooli säästva arengu keskuse ja konsultatsioonifirma Trust Technologies uuring.
Ainult 7% vastanutest 102 suurettevõttest 17 tööstusharust teatasid sanktsioonide eelistest. Samal ajal kaebas 66% viimaste aastate sündmuste negatiivsete mõjude üle, 22% hindas neid „äärmiselt kõrgeks”.
14. Euroopa Liit kavatseb tugevdada kontrolli Venemaa kodanikele Schengeni viisade väljastamise üle, ütles Euroopa Komisjoni volinik Stella Kyriakides Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis. „Oleme peatanud lihtsustatud viisarežiimi Vene Föderatsiooniga, oleme koostanud EL-i liikmesriikidele juhised viisade väljastamise karmimaks reegliks, Venemaa kodanike täiendavaks kontrolliks EL-i piiridel. Venemaa kodanike viisade arv on langenud ligikaudu 90%. Nüüd uurime, kuidas liikmesriigid neid juhiseid rakendavad, et mõista, kas meil on vaja uusi meetmeid võtta,” tsiteerib RIA Novosti eurovolinikku.
Ta nentis, et Venemaa kujutab endast ohtu Euroopa Liidule ning küsimusi tekitab kahe liiduvaenuliku riigi kodanike Euroopa Liitu sisenemise hõlbustamine. Juuli alguses kaasas Ungari venelased ja valgevenelased „rahvuskaardi” programmi, mis võimaldab neil saada tööd mis tahes tööstusharus, kolida oma pere ja saada kolme aasta pärast riigis alalise elamisloa. See juhtus pärast peaminister Viktor Orbani ja putini kohtumist Moskvas.
Kyriakidese sõnul ootab Euroopa Komisjon Budapestilt kirjalikku vastust korduvale palvele leevendada venelaste tööviisa saamise tingimusi. Taotlus tekitab küsimusi, miks pidas Ungari „praegustes poliitilistes tingimustes” vajalikuks Venemaa kodanike viisarežiimi lihtsustamist, aga ka põhjuseid, miks nad peavad Euroopa või sõbralikest riikidest vajaliku tööjõu leidmist võimatuks.
Lisaks tunneb Euroopa Komisjoni huvi, kuidas Ungari plaanib tagada kontrolli Venemaa kodanike üle ja läbi viia turvakontrolli, „võttes arvesse võimalikku riski”. Agentuuri allikas Euroopa Komisjonis ütles, et Brüssel kavatseb Ungari vastuse põhjal hinnata Budapesti vastavust EL-i seadustele.
Augusti keskel märkis Ungari välisministeeriumi juht Peter Szijjártó, et rahvuskaartide väljastamine venelastele ja valgevenelastele ei kujuta Schengeni tsooni riikidele ohtu.
Pärast putini otsust alustada Ukrainas täiemahulist sõda sulgesid mitmed Euroopa riigid venelastele sissepääsu. Eelkõige tegid seda Venemaa Föderatsiooniga piirnev Läti, Leedu, Eesti, Poola, Soome ja Tšehhi. Mõned on lõpetanud lühiajaliste turistiviisade väljastamise, teised aga venelaste lubamise oma territooriumile isegi juba välja antud Schengeni kaartidega.
15. Lääs püüab hävitada perekonda, traditsioonilisi vene väärtusi ja juurutab Venemaa Föderatsiooni lastetuse ideoloogiat, ütles föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko neljapäeval. „Me ei tohiks seda ohtu alahinnata ja mõelda edasi oma seadusandluse täiustamisele, sest nad tulevad välja üha uute tehnoloogiate, üha uute projektidega, mis hävitavad traditsioonilist perekonda, pereväärtusi,” vahendab TASS matvijenko sõnu. Föderatsiooninõukogu spiikri sõnul on üks neist lääne „projektidest lastevaba ideoloogia”, mis peab matvijenko sõnul olema seadusega keelatud.
„See on välisprojekt, see on vaenulik projekt, see on projekt, mille eesmärk on ennetada tervete, normaalsete naiste emadust. <…> Meil riigina ei ole õigust lubada sellist projekti, sellist ideoloogiat Venemaal ellu viia,” ütles matvijenko.
Rosstati andmetel on sündimus Venemaal alates Krimmi annekteerimisest pidevalt langenud ja sellest ajast peale on laste sündide arv langenud enam kui kolmandiku võrra: 2014. aastal oli see 1,943 miljonit last ja eelmisel aastal 1,264 miljonit, madalaim tulemus alates 1999. aastast. 2024. aasta esimesel poolel kahanes sündide arv veel 3%, 599,6 tuhandeni, mis kujunes kogu olemasoleva statistika aja antirekordiks.
See protsess jätkub ka järgmistel aastatel, ennustavad Venemaa ja Lääne demograafid. Rosstati baasprognoosi järgi langeb sündimus 2027. aastaks veel 10%, 1,14 miljoni lapseni aastas. Aeglane kasv algab 2020. aastate lõpus, kuid isegi 2045. aastal sünnib veerandi võrra vähem lapsi kui enne Krimmi annekteerimist – 1,426 miljonit.
ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna hinnangul ületab suremus Venemaal kuni 2070. aastate lõpuni sündimust 500–700 tuhande inimese võrra aastas ja alles aastatel 2080–90. need arvud langevad 300–400 tuhande inimeseni aastas. Aastaks 2100 kaotab riik rahvastiku loomuliku kahanemise tõttu kumulatiivselt ligikaudu 40 miljonit inimest.
16. Lühiuudised
Iisrael alustas Liibanonis õhurünnakuid. Jätkuvalt kardetakse konflikti eskaleerumist.
Kadõrov kurtis, et Tesla lülitas tema salakaubana toodud Cybertrucki välja.
Njah, järjest enam loeb, et vene poolele ei meeldi eriti uus seltskond võimalikus Euroopa Komisjonis. Eks seal rekordiliselt palju idaeurooplasi ole, kellest vist enim muret tuntakse meite Kaja Kallase pärast…
Saksamaa uus abipakett sisaldab 20 Leopardi tanki, 61 000 lasku 155 mm moona jne.
medvedjev räägib taas vajadusest koostada Venemaa vaenlaste nimeline nimekiri: „Venemaa vaenlaste avatud andmebaas peaks olema loodud mitte riigi poolt, vaid avaliku tegevuse alusel,” ütles medvedjev, et seda andmebaasi ei tohiks kasutada edasiseks kättemaksuks nende vastu, vaid selleks, et Vene Föderatsiooni inimesed seda mäletaksid isikute nimesid, kes soovisid oma riigi surma. Täna rääkisime just Euroopa Parlamendi näitest, kes võttis vastu mittesiduva, kuid äärmiselt alatu resolutsiooni, milles kutsus EL riike üles viivitamatult tühistama kõik piirangud Kiievi löökidele sügavale Venemaale. Ja arvestades Euroopa bürokraatide tavaliselt pikka poliitilist elu, oleks tore isegi 30 aasta pärast konkreetsetele ELi kodanikele tänaseid tegusid meelde tuletada.
Krimm on Ukraina ja selle territoriaalne terviklikkus ei ole Ukraina välisministeeriumi teatel läbiräägitav. Nad rõhutavad, et Ukraina, sealhulgas Krimmi täielik deokupeerimine on Euroopa julgeoleku jaoks ülioluline. Ukraina ootab oma partneritelt jätkuvat toetust, et taastada oma suveräänsus ja võtta Venemaa oma agressiooni eest vastutusele.
USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressisekretäri asetäitja Sabrina Singh kinnitas veel kord USA seisukohta mitte lubada Ukrainal praegusel hetkel sügavale Venemaa sisemusse rünnata. „Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, mida minister ütles, et pole ühtegi hõbekuuli, mis lubaks Ukrainal seda sõda võita. See on see, kuidas kõik süsteemid töötavad koos ja kuidas Ukraina neid koos kasutab. Ukraina rakendab kõiki neid võimeid ja need on väga edukas seda tehes.” Väga pikk vastus küsimusele: me kardame sõda Venemaaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
