Sõja ülevaade: 939. päev – vene poole tugev konveierilaadne töötlus jätkub
Avaldatud: 19 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. september 2024:
vene poole tugev konveierilaadne töötlus seni jätkub ning vaid kolm väiksemat vene poole edenemist kogu rindel tuvastas.
1. Kiievi kandis jälle öised droonid.
2. Toropetsi laos oli ikka päris olulist staffi.
3. Kursk: üks vene poole edenemine kirja läks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks muutus tuli.
9. Lõunarinne: üks muutus siiski tuli.
10. Herson: muutusteta.
11. Soome ja Eesti valmistavad ette plaani Venemaa laevastiku blokeerimiseks Läänemerel.
12. Ida-Euroopa riigid kutsuvad NATO-t üles „kollektiivsele reageerimisele” Venemaa droonide sissetungidele.
13. Soome luuakse kaks NATO staapi.
14. Venemaa siseministeerium teatas enam kui 2 miljoni migrandi lahkumisest Venemaalt.
15. Venemaa Föderatsiooninõukogu tegi sündimuse suurendamiseks ettepaneku keelata ühetoalised korterid.
16. Tveri oblasti elanikke ähvardati raketilao tulekahju fotode ja videote eest kriminaalsüüdistusega.
17. Lühiuudised
Juba peaaegu nädal pole vene pool enam suutnud oluliselt tõsta oma kaudtule, liugpommide ja kamikaze droonide kasutamise arvu.
1. Uus droonilaine Kiievi ümber ning Sumõ kandis täielik elektrikatkestus (ikka droonirünnaku järgselt). Eip rahu ole kuskil rindejoonest ja piirist u 40 km kauguseni. Suuremad linnad seal ulatuses ikka liugpomme ka kaela saavad. Ukraina omad andsid teada, et vene droonioperaatorid Hersoni kandis ründavad kohalike elanikke liikuvaid autosid. Olla lihtne tuvastada, et seal pole sõjaväelasi ja ikka ründavad…
2. Toropetsi laos hoiti Iskander, Totška-U rakette, liugpomme ja suurtükimürske. Samal ajal registreeris Norra seireagentuur NORSAR pärast plahvatust 2,8-magnituudise maavärinana. Seni ei taha vene ametlikud uudised eriti teemat käsitleda, olla kuskil mingeid väiksemaid põlenguid alla lastud droonitükkidest põhjustatult… vt ka p16.
Täna hommikul tuli uudiseid Brjanski kandist, aga mida tabati, veel ei tea.
3. Kursk: hetkel tundub, et aktiivsed mõlemad pooled ehk siis rünnakuid jagub. Ainuke muutus, mille tuvastas, oli Korenevost lõunas enne Sagosti küla, kus põldudega kaetud (paar väikest metsatukka ka) kõrgendik vene poole kontrolli alla läks. Tundub, et Ukraina seni suudab oma plaani jätkata ja surub nii rinde läänesektoris põhja suunas Gluškovo suunas kui rinde kirdesektoris.
Seni arvamusel, et suur hulk erisugust vene väge põhjustab neile endile parajalt segadust ning raskendab nii nende lennunduse kui kaudtuletoetuse kasutamist Ukraina eesmiste possade suunal. Lisaks loodab tuntavale omatule kasvule… egas vene enda miiniväljad pole ka kuhugi kadunud, sest Ukraina neisse küll läbipääsud rajas aga muus osas need terved ja no ei usus, et nende miiniväljade kaardid saabunud üksustel ka olemas on. Eks Ukraina lisaks veel omasidki rajab.
Mõnede lisanduvate videode, piltide ja sõnumite põhjal kipub arvama, et uuesti hakkas tõusma vangi võetavate vene soldatite arv. Näeb nii vanemaid mehi kui päris noorukeid. Noorematel kipub isiklik varustus päris hea olevat ja vanematel siiski kulunum ja mitte nii funktsionaalne. Eks see osaliselt läheb selle kirja, et Ukraina intensiivne rünnakutegevus pole raugenud ja ikka osaliselt võimalikust vene poole üksuste vahelisest koordineerimise vajaka jäämisest…
Seni pole lõppenud vene poole üksuste juurdevool ja kipub see vahekord juba olema suuremaks pealetungiks ülipiisav.
Ikka arvab, et Kurski operatsiooon on vajalik ja kui droone ja kaudtuld jagub koos maapealsete üksustega, siis vene poolel kogu ala tagasi enda kontrolli alla saamine ei pruugi lihtsalt õnnestuda. Kui veel saaks Kurski linna ümbruse elektrist ja naftast vabaks…
4. Harkiv: eks see väike kohatine lainetus jätkub.
5. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal üritab vene pool üle Sinkivka küla ikka hullult edeneda ja soomuse või jalaväe konveier kaudtule ja lennunduse toel surub ja kipub siin minema järjest raskemaks. Rinde keskmises lõigus sama seis aga see nii ohtlik veel pole. Lõunalõigus muutusteta.
6. Siversk: rünnakute arvu tuntav langus jätkus.
7. Bahmut: eile rinne pidas.
Tšassiv Jari ümber pole vene pool suutnud oma kahte sillapead veel suurendada. Pisu tundub, et ka Ukraina blogijad ei anna täpsemat infot ja võimalik, et see hoopis positiivse alatooniga siiski on, sestap ei hakka miskit üle mõtlema.
Toretskis hetkel seis muutusteta. Surutakse ikka terve päev aga kuidagi on pisu edenemise kiirus raugenud.
8. Donetsk: üle poole vene rünnakutest ikka siin rindel ja vaid üks 1km edenemine kirja läks.
New-Yorkis pole rindes muutusi. See on pisu meeldiv, et siin saadi hetkeseisuga vene pool pidama.
Rinde loodesektoris jätkas vene pool läänesuunalist edenemist. Ukrainski asula juures ei saada seni vene poole rünnakuid pidama ja eilegi sai vene jalavägi piki metsasiile ja üht võsast jõe orgu pidi pisu üle kilomeetri edasi. Sellega hakkab peatselt kaasnema tugevam surve Selidove linnale lõunast ja kipub peatselt linn jääma kolmest suunast surve alla.
Krasnohorivka ja Vuhledari suunal muutusi ei tuvastanud.
Mõningate uute videode järel kipub arvama, et vene pool on oluliselt tõstnud siin rindel oma luure ja diversiooniüksuste töö tihedust paljudes seni suht rahulikes rindelõikudes otsimaks nõrkusi Ukraina kaitses ja tundub, et võib neid ka leida…
9. Lõunarinne: üks mutuus siiski tuli.
Berdjanski suund: Huliaipole linna (u 12 000 elanikku) suunas üks vene poole 1 km edenemine kirja läks 1 km laial alal. Tegu datsade piirkonnaga, mille kaguservas oli rinne pidanud juba kuid aga nüüd siis kogu piirkond vene poole kontrolli alla läks. Kas tegu ühekordse muutusega või hakkabki siit suunalt uus suurem surve peale, jääb veel täna vastuseta. Rünnakute arvu kasvu pisu oli.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta, pole ka täheldanud, et siit piirkonnast oleks üksusi vähemaks jäänud.
11. Soome ja Eesti väejuhatustel on kavas välja töötada plaan keelata vene laevastikul „ekstreemolukorras” tegutsemine Läänemerel, ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat. Tema sõnul on „merekaitse asi, kus Soome ja Eesti jätkavad oma koostöö tihendamist”. Osapooled on valmis vajaduse korral välja töötama täpsemaid plaane vaenlase tegevuse täielikuks keelamiseks Läänemerel.
Merilo märkis ka, et sõjalisest aspektist on see täiesti teostatav. Vastates küsimusele, mis olukorras võidaks Soome laht Venemaale sulgeda, selgitas ta, et see oleneb julgeoleku olukorrast. „Oleme valmis seda enda kaitsmiseks tegema,” rõhutas Eesti vägede ülemjuhataja.
Toonane Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem tegi mai alguses ettepaneku Läänemere Venemaale blokeerimiseks. Tema sõnul on Eestil selle eesmärgi saavutamiseks meremiinid ja laevatõrjeraketid.
Läti president Edgars Rinkevitš ütles eelmise, 2023. aasta oktoobris, et Venemaa laevadele võib Läänemere läbimise tõkestada, kui leiab kinnitust Moskva osalus Balticconnectori gaasitoru ning Rootsi ja Eesti vahelise telekommunikatsioonikaabli kahjustamises. Tema sõnul arutati seda küsimust kahe NATO liikmesriigi: Soome ja Eesti võimudega. Hiina tunnistas hiljem aga, et just tema laev kahjustas gaasitoru ja kaablit.
Endine alliansi relvajõudude ülemjuhataja Euroopas admiral James Stavridis ütles mais, et NATO soovib kasutada Läänemerd Venemaaga sõdimise korral. Ta märkis, et Rootsi ja Soome astumine NATO-sse tegi Läänemerest peaaegu alliansi sisemise „järve”. Tema sõnul kasutatakse vaenutegevuse korral Läänemerd Kaliningradi kahjutuks tegemiseks, et vene maaväed ei võtaks Suwalki koridori kontrolli alla ega lõikaks Balti riike oma NATO liitlastest ära.
12. Venemaa lahingdroonide saabumine NATO territooriumile on alliansi idatiiva riikide sõnul „uus reaalsus, mida ei saa eirata”. Üheksa Ida-Euroopa riiki on kutsunud oma liitlasi üles andma „kollektiivset vastust” Venemaa tegevusele. „NATO-s on vaja kollektiivset vastust kaasaegsete relvade ja tehnoloogiaga seotud väljakutsetele, sealhulgas tugevdades meie võimeid tuvastada, tuvastada ja vajadusel nendega tegeleda,” seisis Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Eesti ministrite kaitseavalduses
Venemaa rünnakute tagajärjel Ukrainale on mitmes riigis õhuruumi rikkunud või alla kukkunud droonid ja raketid. „Avaldame sügavat muret Venemaa Föderatsiooni droonide ja rakettide korduvate sissetungide pärast NATO õhuruumi Poolas, Rumeenias, Lätis ja teistes riikides, samuti pingete eskaleerumise pärast NATO piiridel,” seisis avalduses. Lisaks kollektiivsele reageerimisele sellistele aktsioonidele on vaja tugevdada integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteemi ning kasutada selle potentsiaali suurendamiseks kõiki olemasolevaid võimeid ja ressursse EL-is ja NATO-s, leiavad Ida-Euroopa riigid.
NATO peab valmistama ette „tugeva, koordineeritud” vastuse Venemaa provotseeritud intsidentidele, lisas Rumeenia kaitseminister Angel Tilvar. Poola sõjaväeosakonna juhataja asetäitja Pavel Zalewski sõnul tuleb oktoobris toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel arutada nende õhuruumi tungivate droonide hävitamise küsimust. „Oleme kinnitanud hübriidrünnakuid liitlaste vastu, aga ka Valgevene osalemist Venemaa tegevuses,” lisas Zalewski.
7. septembril kukkus Lätis esimest korda alla Venemaa droon, mis oli kohale lennanud Valgevene territooriumilt. Ööl vastu 8. septembrit leidis Rumeenias aset sarnane vahejuhtum, mis sundis sõjaväelasi hävitajaid õhku tõstma. Venemaa droonid lendasid Rumeeniasse ka selle aasta juulis ning septembris ja detsembris 2023. Lisaks lendasid Ukrainale suunatud massiivsete rünnakute käigus korduvalt Venemaa raketid Poola territooriumile. Viimastel kuudel on Poola õhuvägi Venemaa tegevuse tõttu mitu korda hävitajaid õhku tõstnud.
Praeguse olukorra valguses hakkasid mõned alliansi liikmed tegema ettepanekut kasutada NATO õhutõrjesüsteeme vene rakettide ja droonide allatulimiseks juba Ukraina kohal naaberriikide territooriumilt.
13. Soome luuakse kaks NATO peakorterit: maavägede staap Põhja-Euroopas ja alliansi maavägede staap. Esimene peakorter hakkab asuma Mikkelis ja teine Rovaniemis või Sodankyläs, teatasid Yle informeeritud allikad. Soome president Alexander Stubb ütles Ylele, et NATO peakorteri asukoha osas tehakse otsuseid sõjalistest huvidest, mitte regionaalpoliitikast lähtuvalt. Ta lisas, et lõplikke otsuseid pole veel langetatud.
Möödunud esmaspäeval teatasid Rootsi ja Soome kaitseministrid Stockholmis toimunud pressikonverentsil, et Rootsi on valmis asuma juhtima NATO kõrgetasemelisi maavägesid, mis paiknevad Soomes.
Augustis kirjutas Iltalehti Põhja-Atlandi alliansi allikatele viidates, et Soome on loomisel NATO maavägede staap, mis juhiks 4-5 tuhandest sõdurist koosnevat soomusbrigaadi ja operatsioone riigi kaitseks. Juba praegu on teada, et NATO brigaadi kuuluvad kindlasti Rootsi ja Norra sõjaväelased. FLF (Forward Land Forces) nime all tuntud üksus varustatakse ka soomukitega, sealhulgas tankidega. See annab aru alliansi peakorterile Norfolkis USA idarannikul. Väljaande teatel teatatakse brigaadi paigutamisest ametlikult lähinädalatel.
Ettevalmistused NATO peakorteri loomiseks Mikkelis said teatavaks kevadel. Soome võimud tegid selle otsuse „ennetava heidutuse tugevdamiseks” Ukrainas käimasoleva sõja ja Venemaa katsete taustal piiril migrandikriisi esile kutsuda. Varem olid NATO maaväebrigaadid Eestis, Lätis ja Leedus.
Norra kaitseminister Bjorn Arild Gram omakorda ütles, et Mikkeli peakorterit luuakse kuningriigi sõjaväelaste osalusel. Tema sõnul pooldab Oslo seda, et Põhjamaad juhiks uues NATO struktuuris Norfolk. Selleks saabub alliansi riikidest staapi umbes 375 ohvitseri, kes koordineerivad maavägede operatsioone ning valmistuvad vajadusel kontrollima Rootsi ja Soome sõjaväge.
Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles, et peab mitme NATO riigiga läbirääkimisi alliansi vägede paigutamise üle. Tema sõnul on eesmärk, et need jõud saaksid vabariiki jõuda „kriisiolukordades”, mille hulka kuulus muu hulgas „pingeline õhkkond piiril”.
14. Venemaal on migratsiooni registreerimissüsteemis registreeritud üle 6,1 miljoni välisriigi kodaniku, eelmisel aastal oli see arv 8,5 miljonit, teatab Vene Föderatsiooni siseministeeriumi pressiteenistus. „Venemaa siseministeeriumi migratsiooniasjade peadirektoraat teatab ametlikult, et selle aasta 1. septembri seisuga oli Venemaal viibivate välisriikide kodanike arv, mille kohta oli teave migratsiooni registreerimise riiklikus infosüsteemis, 6 174 777 inimest,” öeldakse sõnumis. Pressiteenistus selgitas, et see näitaja saadi tarkvara ja riistvara abil, seega on see teave objektiivne.
Venemaa võimud kiirendasid migrantide tööpiirangute kehtestamist pärast 22. märtsil Crocuse kontsertmajas toimunud terrorirünnakut, milles hukkus 145 ja sai vigastada üle 550 inimese. Riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee liige Mihhail Sheremet teatas, et mõningaid Venemaal asuvaid migrante kasutatakse „pimesi ära” venelaste kahjustamiseks, sealhulgas külastajate muutmiseks „instrumentideks” terrorirünnakute läbiviimiseks ja muuks olukorra „destabiliseerimiseks”. Ta kutsus üles kehtestama migrantide riiki sisenemise üldist piirangut sõja ajal Ukrainaga.
Samal ajal korraldasid õiguskaitseorganid alates 2013. aastast suurima „jahi” illegaalsetele migrantidele ja korraldasid haaranguid vähemalt 68 riigi piirkonnas. Selle taustal tegi siseministeerium ettepaneku rändealaseid õigusakte karmistada.
Samal ajal kehtestatakse töömigrantidele piiranguid Venemaa tööjõupuuduse taustal, mis on juba kujunenud majanduse peamiseks probleemiks. Rosstati andmetel langes töötuse määr märtsis ajaloolise madalaimale tasemele, 2,7% (2 miljonit inimest). Samal ajal, nagu märkis tööministeeriumi juht Anton Kotjakov, vajab Venemaa aastaks 2030 täiendavalt 2,4 miljonit töötajat. Venemaa ettevõtted otsivad juba praegu massiliselt töötajaid mitte ainult Kesk-Aasia riikidest, vaid ka Aafrikast.
15. Venemaa võimud peaksid piirama ühetoaliste korterite müüki, et parandada riigi demograafilist olukorda, ütles Föderatsiooninõukogu föderaalstruktuuri, regionaalpoliitika, kohalike omavalitsuste ja põhjaküsimuste komitee aseesimees Anatoli Širokov. „Riik teeb täna kõik endast oleneva, et ehitusäri toetada, sest sellel on ühiskondlik tähendus ja see on ka agregaator teistele tööstusharudele. Kuid samal ajal peavad võimud oma regulatiivse funktsiooni kaudu looma ärile reeglid ja Moskvast on saanud siin hea näide,” tsiteerib SenateInform Širokovit. Tema sõnul on pealinna otsus, kus alates 1. augustist on keelatud ehitada kortereid, mille pindala on alla 28 ruutmeetri, peaksid teised piirkonnad vastu võtma. Senaator usub, et see aitab peresid luua.
Rosstati andmetel jätkab sündimus Venemaal langust vaatamata putini nõudmistele saada kaheksa last. Esimese poolaasta tulemuste kohaselt sündis Venemaa Föderatsioonis 599,6 tuhat last – 16,6 tuhat vähem kui 2023. aasta samal perioodil. Sündide arv langes mullusega võrreldes ligi 3%, mis tõi Venemaale madalaima sündimuse alates 1999. aastast.
Juunis vähenes sündide arv Rosstati andmetel ligi 6%, 98,6 tuhande lapseni. See on rekordiliselt madal tase ja juunis langes sündide arv esimest korda alla 100 tuhande, märgib demograaf Aleksei Rakša. “2024. aasta esimesel poolel purustasid sünniregistrite arvu poolest kõik (!) kuud kogu statistika olemasolu antirekordeid,” kirjutas ta.
Summaarne sündimuskordaja (st keskmine laste arv reproduktiivses eas naise kohta) on viimase 12 täiskuu jooksul langenud 1,442-ni, hindab Raksha. Ja see on madalaim väärtus alates 2008. aastast.
Rosstati andmetel rahvastiku loomulik kahanemine Venemaal kasvab (surmade arv ületab sündide arvu). 2024. aasta esimese kuue kuu tulemuste põhjal oli see 321 518 inimest. Eelmisel aastal oli rahvastiku vähenemine samal perioodil 272 520 inimest. Seega kasvas I poolaasta näitaja 18%.
Rahvastiku loomulik kahanemine oli 2023. aastal 500,3 tuhat inimest. Riigi rahvaarv 1. juuni 2024 seisuga oli hinnanguliselt 145,9 miljonit inimest.
16. Eriolukordade ministeerium hakkas Tveri oblasti elanikele saatma sõnumeid, milles palus mitte avaldada fotosid ja videoid raketilao tulekahjust, samuti hoiatas osakond kriminaalvastutuse eest, ütles Saratovi Jabloko aseesimees Kirill Rumjantsev, vahendab väljaanne 7×7 . „Palume droonirünnaku tagajärjel tulekahju kohast materjale mitte levitada! Sellised tegevused kahjustavad meie riigi julgeolekut. Selliseid tegusid hinnatakse Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi vaatenurgast,” seisis eriolukordade ministeeriumi avalduses.
Varem on sarnase teate avaldanud Toropetsi piirkonna administratsioon. Ametnikud viitasid, et väljaannete autorid tegutsesid vaenlase poolel. „Fotode ja videote levitajate suhtes rakendatakse Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksiga ette nähtud meetmeid,” ähvardas administratsioon.
Eelmisel nädalal seisid Murmanski oblasti elanikud silmitsi sarnaste ohtudega. Nagu „Ettevaatusuudised” kirjutas, helistas politsei sotsiaalmeedia VK kanalite ja gruppide juhtkonnale, nõudes, et droonide kohta tehtud postitused kustutataks ja edaspidi neid ei avaldataks. Kohalik inimõiguslane Violetta Grudina ütles väljaandele, et julgeolekujõud ähvardasid administraatoreid kriminaalasjadega.
Ööl vastu 18. septembrit ründasid Ukraina droonid Tveri oblastis Toropetsi piirkonnas sõjaväeosa. Õhutõrjesüsteemid tulistasid droonid alla, kuid allakukkunud rusude tagajärjel puhkes sõjaväeobjekti territooriumil tugev tulekahju, millega kaasnes laskemoona plahvatus. Piirkonna kuberner Igor Rudenja otsustas Toropetsi osaliselt evakueerida.
Toropetsi sõjaväeladude plahvatused olid nii tugevad, et maavärina seiresüsteemid registreerisid mitu värinat, mille maksimaalne magnituud oli 2,8. NASA satelliidi temperatuurikaartide järgi otsustades haaras tuli kogu sõjaväebaasi territooriumi.
Toropetsis asub väeosa nr 54169, mida ASTRA andmetel on juba kahel korral rünnanud Ukraina droonid. Eelkõige lendas Toropetsile 29. juuni hommikul kaks drooni, mis plahvatasid sõjaväeosa territooriumi kohal, põhjustades tulekahju. Enne seda 5. mail tulistati sõjaväeobjekti kohal alla üks droon. Kohalikud võimud sellest aga ei teatanud.
Viimati ründasid droonid Tveri piirkonda 1. septembril – siis tulistati Konakovo rajoonis alla viis drooni, millest üks kukkus gaasijaotusjaama lähedale, teine aga Konakovo rajooni elektrijaama territooriumile. Allakukkunud droonipuru tagajärjel tekkis jaamades tulekahju. Keegi viga ei saanud.
17. Lühiuudised
Iisraeli kaitsejõud (IDF) alustasid Liibanonis toimunud elektroonikaseadmete plahvatuste taustal 98. diviisi üleviimist Gaza sektorist põhjapiirile, kirjutab Ynet.
kreml nimetas kolmapäeval „ohtlikeks” NATO ametist lahkuva juhi Jens Stoltenbergi kommentaare, kes väitis, et Lääne otsus lubada Ukrainal kasutada Venemaa löögiks lääne kaugrelvi ei oleks Moskva jaoks punane joon. Bla-bla-bla…
Poola välisminister Radoslaw Sikorski tegi YESi 20. aastakoosolekul Kiievis esinedes ettepaneku anda Krimm ÜRO mandaadile referendumiks. Teda tsiteerib Interfax-Ukraina. Sikorski märkis, et Krimmil on suur sümboolne tähendus Venemaale, eelkõige diktaator putinile, samas on see Ukraina jaoks strateegiliselt oluline. Ta usub, et osapooltevaheline kokkulepe on võimalik ainult Krimmi demilitariseerimisega, kuid „kui mõlemad riigid tahavad, siis võiks lahenduse leida siit”.
Ukraina uudistest: Eesti ei välista NATO-vastase rünnaku korral löögi võimalust Venemaa territooriumile. Praegu on koostamisel ühine tegevuskava. NATO riigid, sealhulgas Eesti, valmistuvad potentsiaalseks relvakonfliktiks Venemaaga. Eesti kindral Vahur Karus ütles, et Eesti peab tagama võime sihikule seada Venemaa territooriumil olevad sihtmärgid, et toetada NATO edasist tegevust.
Prantsusmaa tarnib Ukrainale reaktiivlennukid Mirage 2000-5, mida muudetakse Cazaux’ lennubaasis maapealsete rünnakute jaoks. On märke, et Ukraina võib esimesed lennukid Mirage 2000 kätte saada 2024. aasta lõpuks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
