Sõja ülevaade: 938. päev – Kurski rindel vene poole aktiivus tõuseb
Avaldatud: 18 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. september 2024:
Kurski rindel vene poole aktiivus tõuseb, Donetski rinnet pole seni pidama saadud ja Venemaa kuni Moskvani suurema droonirünnaku all (vähemalt üks „seen” ikka õite suur).
1. Ei muutust ole.
2. Moskvani droone jagus ja miskit olulist vähemalt Toropetsi linnas tabati.
3. Kursk: vene poole aktiivsus tõuseb.
4. Harkiv: aparaaditehas hetkel Ukraina kontrolli all.
5. Kupiansk-Kreminna: üks vene poole edenemine oli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta aga kinnitust sai, et teine vene sillapea üle kanali on olemas.
8. Donetsk: ei loodesektorit ega Krasnohorivka kanti ole pidama saadud, aga üks Ukraina edusamm ka kirja läks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin andis ülesandeks koostada eelarve sõja jätkamiseks.
12. NATO peasekretär nimetas putini „punaseid jooni” võltsiks.
13. Valge Maja tutvus Zelenski rahuplaaniga ja pidas seda toimivaks.
14. Ukraina liitlased hakkasid jagunema läbirääkimiste pooldajateks ja sõjalise toetuse suurendajateks.
15. Briti luure hinnang Venemaa kaotustele.
16. Sõjaohvrite arv Ukrainas ületas 1 miljoni inimese piiri.
Pommitamiste arv vene poolelt tavapärasel tasemel. Muret teeb juba mitmeid päevi, et vene poole edenemised mitmetes lõikudes jätkusid aga soomuse kaotuse kuidagi väiksed. Lisaks on juba tavapärasest madalamal kaudtuleüksuste kaotamised. Jah, on lõike, kus vene pool enamasti ründabki põhiliselt jalaväega aga mitte kõikjal. Võib-olla on siiski põhjuseks Ukraina suuremate torude laskemoona puudus. Eks ootab, mida lähinädal toob… ilma muutust ka seni tulemas pole, Euroopat räsinud tormid pisu Odessa kandis lõivu võtsid, aga enamus Ukrainat siiski üle 25 kraadises põuas jätkab.
1. Harkiv ja Sumõ kant saab tavapärasest rohkem kõike kaela. Uus öine droonilaine ulatus Kiievini, enamus siiski Sumõ kanti.
2. Nagu üleeilse Ukraina droonidega seire põhjal arvata oli, siis täna öösel mitu droonilainet Venemaale läks ja ulatuti nii Moskvani kui Tveri oblasti Toropetsi linnani, mis asub Lätiga samal kaugusel Ukrainast. Ukraina droonilöök Toropetsi 107. arsenalile põhjustas ulatusliku detonatsiooni. Tundus üks tabamuse järgne plahvatus lausa „tuumaseene” laadne olevat. Lisaks said tabamusi mitmed läheduses asuvad laod, kus küll nii suuri seeni ei kerkinud aga miskit tavapärasest rohkemat laskemoona oli sealgi. Tundub temperatuurikaardi järgi, et tabamusi linnas ja selle ümber võis isegi kuni 10 olla ja nende sekka võis kuuluda ka energiarajatisi. Kohalik kuberner andis teada elanike evakueerimisest. Infot droonidest tuli üle Tveri oblasti. Kuna info alles nii värske, siis eks päev annab täpsemat arutust.
Moskva kandist tuleb esialgu kohalike sõnumeid, et kuulevad plahvatusi linnast lõunas kummagi ringtee rajoonis.
Tuula ja Smolenski kandist tuli ka drooniteateid, aga veel rohkemat infot polnud. Sama seis ka Brjanski oblastis.
Donetski kandis sai üks vene sõjaväe harjutusväljak jälle HIMARS-i löögist pihta ja olla ports hukkunuid.
3. Kursk: vene väed tungivad Kurski oblastis edasi, näidates rünnakut Borkile ja geograafilist asukohta mõne kilomeetri kaugusel Nikolaevo-Darinost, kinnitades, et Ukraina taganes Gordejevka piirkonnast täielikult. Samas jätkab Ukraina surumist nii rinde lääne kui kirde sektoris. Eks selle täpsema rindejoonega ole juba pikemat aega keeruline.
Pisu siiski loodab, et mõlemal suunal suudetakse kotti jätta paras ports vene üksusi (eeldused selleks on) ning suudetakse hoida uute vene pontoonsildade eluiga lühike. Egas neidki lõpmatuseni siin ole. Küll läheb juba keeruliseks kokku lugeda siia jõudnud väga eriilmeliste vene vähemalt brigaadi suuruste üksuste hulka. Kohal on väga erinevaid üksusi: õhudessanti, merejalaväge, Aafrika kogemusega endisi wagneri üksusi, arktika kandist väge jne. Mass on siin lõigus juba selline, et sihtmärke lihtsaks tabamiseks peaks Ukrainal jaguma, kui vaid on, mida lasta. Pisu ikka tundub olevat liialt suureks logistiliseks pähkliks vene poolel nii suure ja eriilmeliste üksuste tagamine rääkimata omavahelisest koordineerimisest. Eks mass lõpuks kuskilt ikka läbi suruda võib aga kaotused võivad olla väga kõrged.
Senised videod näitavad, et vene pool üritab soomusega edeneda ja enamasti ei õnnestu. Lisaks näitab segadust ja kohatist ressursi puudust, et vene soldatid on kuskilt saanud tsiviilsõidukeid ja paljudes lõikudes üritavad nendega opereerida ehk siis ei jagu transpordivahendeid piisavalt kõigile üksustele.
4. Harkiv: rinne püsib, eks vahel mõni lainetus on aga ei miskit üle mitme päeva püsivat. Väidetavalt tõrjuti Vovtšanskis pikka aega agregaaditehases positsioone hoidnud vene väed neilt positsioonidelt välja. Venelased avaldasid ka kaadreid, milles nad pommitavad tehast, kinnitades Ukraina kohalolekut. Seda oletust kinnitavad mitmed Ukraina sõjaväekanalid, mis näitavad, et Vovtšanskis on positsioonid tagasi vallutatud. Pole täheldanud viimasel ajal enam ei vene vägede vähenemist ega lisandumist siin rindel, aga hulk peaks olema siiski piisav, et jätkata veel pikalt surumist.
5. Kupiansk-Kreminna: üks väiksem vene poole edenemine rinde keskmises lõigus Novoselivske külast läänes ja saadi siingi üle Zerebetsi jõe sillapea.
Ukraina mõne päeva tagune edenemine Kreminna suunal eile lisa ei saanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: tuli veel paari blogikanali kinnitus, et vene pool sai Tšassiv Jarist lõunas üle kanali. Eile küll sillapea vist ei kasvanud ja eks jälgib mureliku pilguga, mis edasi saab.
Toretskis tundub, et peatänava kandis pisu Ukraina end tagasi tõmbab, aga vene poole edenemisi pole seal veel tuvastanud (mõni kõlakas ikka, et hoonekaupa siiski vene pool edeneb), vaid hall ala kasvab. Võimalik, et see ida-läänesuunaline tänav koos kahel pool asuvate kvartalitega ongi jäetud pikemaks, et suuta piisavalt töödelda ründavaid vene üksusi enne Ukraina possadeni jõudmist ning võimalik, et pisu üritatakse säästa pommitamisest oma üksusi, sest eesmist liini siin vene pool kogu ressursiga ikka hullult pommitab.
8. Donetsk: New-Yorkis muutusteta ehk siis linna põhjaosa on Ukraina kontrolli all.
Loodesektoris ei saa ja ei saa seni Ukraina omad vene poolt pidama. Eile kaotati peaaegu täielikult Hrodivka asula (paar hoonet veel Ukraina kontrolli all) ja lasti vene poolel jõuda ka mitmes kohas üle Zuravka jõe (läbib linna põhja-lõuna suunaliselt). Eks pisu arusaamatu on, kuidas see nüüd nii läks…
Loodesektori edelanurgas edenes eile vene pool hallis alas hõivates Ukrainske asula ümbrust. Jätkuvalt pole seni vene pool püsivalt saanud sisse Selidove linna.
Tundub, et ka Ukraina omad on hakanud tõsisemalt reageerima murele, et Vovtša jõe läänekaldal lõuna poole edenev vene pool pidama saada, sest muidu kukuks siit lõuna suunal oleva päris suur osa rindest kokku ning miskit kasu jõejoonest poleks. Kui mõned päevad tagasi surus vene pool esmalt Ukraina väed välja jõe idakaldal asuvast Zelanne Perše asulast ja liikus edasi lõuna poole piki Vovtša jõe mõlemat kallast, ülejärgmisel päeval võttis asula oma kontrolli alla siis eile suutsid Ukraina omad vene poole asulast välja lüüa ning pisu tagasi võtta ala jõe läänekaldal. Hetkel veel optimistlik olla ei julge, sest surub vene pool hullult siin nii põhjast kui idast ning eile jätkus Krasnohorivka ümber Ukraina üksuste taandumine Vovtša jõe läänekaldale. Kui Ukraina suudab siin rinnet hoida Hirniki linna Zelanne Perše vahel (u 2,5km lai lõik), kuhu mahub ka Vovtša jõgi, siis on lootust, et siit lõunas saadakse vene poole edenemine pidama.
Vuhledari suunal pole vene pool juba mitmeid päevi edasi saanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Kaitsekulutused peaksid jääma Venemaa eelarve prioriteetide hulka. putin teatas sellest teisipäeval kohtumisel valitsuse liikmetega, kus arutati 2025. aasta riigikassa eelnõu koostamist ja eelseisvat kolmeaastast perioodi. putini sõnul peaks eelarvekulude peamiste valdkondade loetelus lisaks ‚kaitsevõime suurendamisele” sisaldama annekteeritud Ukraina piirkondade „integreerimist”, samuti kodanike sotsiaalset toetamist ja „sisemajanduse tehnoloogilist arengut”. „Järgmisest aastast käivitatakse uued riiklikud projektid. Nende edukaks elluviimiseks on vaja ette näha rahalised vahendid, lülitada need vajalikus mahus föderaaleelarvesse,” ütles putin ministrite poole pöördudes. „Siin peaksid toimima ka strateegilised otsused maksusüsteemi viimistlemiseks,” lisas ta, viidates kodanike ja ettevõtete maksutõusule, mis rahandusministeeriumi hinnangul toob aastal riigikassasse 17 triljonit rubla järgmised kuus aastat.
2024. aasta eelarvesse lülitas valitsus sõjalistesse kulutustesse 10,8 triljonit rubla – 60% rohkem kui aasta varem ja kolm korda kõrgem kui sõjaeelne 2021. aasta tase. Eelarves eraldati 30% kogu rahast relvade ostmiseks ja relvajõudude ülalpidamiseks – see on rekordiline osa NSV Liidu aegadest.
Tegelikult võivad kulud aasta lõpuks olla kavandatust kolmandiku võrra suuremad – 13,3 triljonit rubla, hindab Saksamaa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Esimesel poolaastal kulus eelarves kaitsele 5,3 triljonit rubla, arvutas ta: keskmiselt kulutas valitsus armee ülalpidamisele ja relvade ostmisele 29 miljardit rubla päevas.
Alates 2025. aastast pidid aasta tagasi vastu võetud eelarveseaduse järgi kaitsekulud vähenema – esmalt 8,5 triljoni rublani ja seejärel 2026. aastal 7,4 triljoni rublani. Kuid „täna on sellesse raske uskuda”, märgib investeerimispankur Jevgeni Kogan: kui sõjaliste kulutuste osakaal majanduses jääb praegusele tasemele, on vaja täiendavalt 3,3 triljonit rubla ja veel 1,4 triljonit rubla, et ellu viia putini mai dekreete.
Nafta hind võib kujuneda eelarveprobleemiks, kirjutasid Rosbanki analüütikud varem: vene Urali klassi barrel maksab veidi rohkem kui 60 dollarit, samal ajal kui valitsus arvestab jooksva aasta prognoosides 70 dollarit ja järgmiseks 69,7 dollarit.
12. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kahtles putini väidetes, et löögid Lääne relvadega sügavale Venemaale võivad saada „punaseks jooneks”, mille järel allianss satub sõjaseisundisse Venemaa Föderatsiooniga. Stoltenberg nimetas seda võltsinguks, nagu ka paljusid teisi Venemaa presidendi ähvardusi.
Ta meenutas, et putin oli varem rohkem kui korra rääkinud „punastest joontest”, kuid pärast nende ületamist ei reageeritud Moskvast. „Ta ei julgenud seda teha, sest mõistab: NATO on maailma võimsaim sõjaline liit. Lisaks mõistab Venemaa, et tuumasõda ei saa võita ja selles osalemine on vastuvõetamatu. Oleme seda putinile korduvalt edastanud,” rõhutas Stoltenberg väljaandele Times antud intervjuus.
NATO peasekretär märkis, et putin üritab praegu Ukraina sõja ümber ühendada autoritaarseid riike nagu Venemaa, Hiina, Iraan ja Põhja-Korea, kuid Moskva muutub üha enam sõltuvaks Pekingist. Nimetatud riikide liidus on juhtiv roll Hiinal, kes on ühtlasi ka kremli põhitoetaja, lisas Stoltenberg. Ta meenutas, et just Hiina toetab aktiivselt Venemaa sõjamajandust, sealhulgas tarnib mikroelektroonikat ja mikroprotsessoreid, mida kasutatakse Ukrainas kasutatavate rakettide ja pommide tootmiseks. Stoltenberg lisas, et Venemaa jagab vastutasuks Hiina abi eest temaga tehnoloogiat, kuid ei täpsustanud, millistest tehnoloogiatest ta täpselt räägib.
Peasekretär toetas ka Suurbritannia ja Prantsusmaa seisukohta, kes pooldavad lääne relvadega sügavale Venemaale suunatud löökide heakskiitmist. „On vale väita, et NATO liitlastest saavad konflikti osapooled, kui nad lubavad kasutada relvi Venemaa territooriumil seaduslike sihtmärkide vastu. Põhja-Korea ja Iraan pakuvad märkimisväärset sõjalist toetust ning tarnivad Venemaale rakette ja droone, saamata konflikti otseseks osapooleks,” selgitas ta.
12. septembril ütles putin, et löögid lääne kaugrelvadega sügavale Venemaa territooriumile tähendavad NATO ja USA vahelist sõda Venemaa vastu. Timesi allikad väidavad, et Washingtonil ei ole plaanis lubada Ukrainal sellisteks rünnakuteks kasutada Ameerika ATACMS-i rakette. Samas on oodata, et USA nõustub 22.–23. septembril New Yorgis toimuval ÜRO Peaassambleel Briti kaugmaarakettide kasutamisega löögiks sügavale Venemaa Föderatsiooni.
13. Joe Bideni administratsioon on juba tutvunud Volodõmõr Zelenski pakutud plaaniga lõpetada sõda Ukrainas ja pidanud seda realistlikuks, ütles USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield. „Nägime president Zelenski rahuplaani. Usume, et ta koostab strateegia ja plaani, mis võib toimida. Ja me peame mõistma, kuidas saame sellele kaasa aidata, võttes ühendust kõigi riigipeadega, kes siin New Yorgis (22.-23. septembril ÜRO Peaassambleel) kohal viibivad. Seetõttu loodame saavutada mõningaid edusamme,” ütles suursaadik (tema sõnu tsiteeris Ameerika Hääl). Thomas-Greenfield rõhutas, et USA loodab alati leida tee rahuni. See on eesmärk, mille nimel Joe Biden on viimastel aastatel töötanud nii Gaza olukorras kui ka Venemaa sõjas Ukraina vastu, lisas ta.
16. septembril ütles Zelenski, et Ukraina on lõpetamas „võiduplaani” väljatöötamist sõjas Venemaaga ja esitab selle peagi oma lääneliitlastele. „Ukraina jaoks vajalikud sammud on juba täiesti selgelt määratletud. Mis võib anda meile võimalikult tugeva positsiooni, et tuua rahu lähemale – tõeline, õiglane maailm. <…> Üle 90% kõigest on välja kirjutatud,” ütles Zelenski pöördumises Ukraina rahva poole. Tema sõnul sisaldab plaan sõjalisi, poliitilisi, diplomaatilisi ja majanduslikke aspekte, millest igaühel on selge nimekiri tegevustest Ukraina positsiooni tugevdamiseks. „Seal pole ainsatki võimatut asja,” rõhutas president.
12. septembril kritiseeris Zelenski Brasiilia ja Hiina „rahuplaani”, nimetades seda „destruktiivseks” ja viidates, et see on rohkem kooskõlas Venemaa huvidega.
Juuni keskel esitas putin oma plaani sõja lõpetamiseks. Algatus näeb ette Ukraina relvajõudude väljaviimist Venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkondadest, Kiievi tunnustamist suveräänsuse kaotuse nende territooriumide ja Krimmi üle, Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest, riigi tuumavaba staatuse kindlustamist, samuti kui Lääne sanktsioonide tühistamine Venemaalt. putini ettepanek lükati Kiievis kohe tagasi, nimetades seda vastuvõetamatuks.
14. vene-Ukraina konflikti kolmas talv läheneb, millest väljapääsu pole näha. Sellises olukorras hakkasid Ukraina liitlased järk-järgult jagunema kahte leeri. Mõned otsivad võimalusi diplomaatilise lahenduseni jõudmiseks, teised nõuavad Ukrainale sõjalise toetuse tugevdamist.
Kõik liitlased rõhutavad, et lõpliku otsuse langetavad vaid Ukraina võimud ja neile mingit survet ei avaldata, kirjutab Bloomberg. Kuid osana järgmise aasta strateegia aruteludest hakkavad mõned riigid tõsisemalt kaaluma võimalusi, milline võiks välja näha läbiräägitud tee sõja lõpetamiseks, ütlesid olukorraga kursis olevad inimesed agentuurile. Nende sõnul välistab Volodõmõr Zelenski avalikult ja eravestlustes territooriumide loovutamise võimaluse, Venemaa aga ei näita valmisolekut oma eesmärkidest loobuda, mistõttu jäävad läbirääkimiste väljavaated illusoorseteks. Kuid kuigi põhistsenaarium on selline, kus sõda jätkub tavapäraselt pärast USA uue presidendi ametisseastumist 2025. aasta jaanuari lõpus, ei ole alternatiivsete stsenaariumide tõenäosus tühine, ütles USA kõrge ametnik.
Mõned ametnikud on hakanud uurima võimalust ummikseisust diplomaatia abil välja pääseda, eriti kuna mitmes riigis võetakse tõsiselt putini ähvardusi eskaleeruda, kui Lääne rakette kasutatakse Venemaa kauglöögiks. Teine rühm riike on lähitulevikus läbirääkimiste vastu ja nõuab nii sellisteks rünnakuteks loa andmist kui ka suuremahuliste relvatarnete andmist Ukrainale.
Viimastel nädalatel on NATO riigid aktiivselt arutanud Ameerika kaugmaa ATACMS rakettide, aga ka Briti Storm Shadowi ja nende Prantsusmaa kolleegi SCALP kasutamist. Washington on lubanud neil seni Harkovi ja Sumõ piirkondade kaitseks tabada vaid Venemaa piirialasid. Kiiev rõhutab, et tal on vaja astuda vastu Venemaa lennukitele, mis tõusevad õhku piirist kaugel asuvatelt lennuväljadelt ning ründavad Ukraina linnu ja elektrijaamu, samuti Venemaa sõjalisi varustusliine ja juhtimiskeskusi.
Möödunud reedel arutasid kauglöökide küsimust USA president Joe Biden ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer; otsust ei kuulutatud. Saksa kantsler Olaf Scholz, kes keeldus Ukrainale Tauruse rakette andmast, ütles pühapäeval, et on aeg kiiresti leida viis sõja lõpetamiseks.
Üks peamisi takistusi diplomaatilise tee leidmisel on see, et pärast kokkuleppe saavutamist ei takista miski putinil valmistumast uueks konfliktiks ja jätkamast lääne ründamist mittesõjaliste meetoditega. Teisisõnu kordub Minski kokkulepete ajalugu, mis andis talle lihtsalt aega sõjaks valmistumiseks.
Zelenski kavatseb „võiduplaani” esitada septembri lõpus, kui maailma liidrid kogunevad New Yorki ÜRO Peaassambleele. Plaani tahab ta näidata Bidenile ning presidendikandidaatide Kamala Harrise ja Donald Trumpi meeskondadele. See hõlmab Ukraina liitumist NATO ja ELiga, majandus- ja julgeolekulepinguid ning kaasaegsemate relvade jätkuvat tarnimist, teatasid kaks Bloombergi allikat. See saab olema maksimalistlik ja kontseptuaalne, mitte detailne plaan, ütles USA kõrge ametnik.
15. Ukrainat vallutama saadetud vene armee kaotused ulatusid 2024. aasta septembri seisuga 610 tuhande inimeseni. Sellise hinnangu andis Briti luure teisipäevases päevaaruandes. Kaotuste koguarv, sealhulgas nii hukkunuid kui ka haavatuid, ületas kaotusi kõigis Venemaa sõdades pärast II maailmasõda.
Armee kaotused ulatusid ligikaudu 200 tuhande inimeseni, kirjutab Wall Street Journal Lääne luureandmetele viidates. Veel 400 tuhat inimest said vigastada. Samal ajal kaotas iga teine raskelt haavatutest jäsemed ja sai amputeerituks, ütles varem NYT-le üks kõrge Venemaa ametnik.
Suured armee kaotused on tingitud ülemate taktikast, kes saadavad jalaväge rünnakutele „inimlainetena”, kirjutab Briti luure: armee kaotuste kompenseerimiseks on vaja pidevat uute sõdurite voolu, mida võimud otsivad piirkondadest, pakkudes heldeid boonuseid, millele kulutati esimesel poolaastal 8 % föderaaleelarvest ehk ligi 1,5 triljonit rubla.
Venemaa kaitseministeeriumi andmetel sõlmis eelmisel aastal lepingud ja läks rindele ligi pool miljonit venelast. Tänavu on „vabatahtlike” ja lepinguliste sõdurite värbamise määr ametlikel andmetel vähenenud 1600 inimeselt 1000 inimesele päevas, kuid tõenäoliselt on need arvud ülehinnatud, kirjutab Briti luure.
Armee vajab rindekaotuste hüvitamiseks kuus umbes 30 tuhat inimest, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad augustis Bloombergile. Nende sõnul on praegu regioonidel puudu umbes kolmandik sõja värbamisplaanist, mis neile föderaalkeskusest anti ja selle tulemusel väheneb armee suurus kiiremini, kui värbatakse uusi sõdureid. Seetõttu võib kreml kaaluda uue mobilisatsiooni küsimust enne aasta lõppu, ütlesid kaks agentuuriallikat.
BBC Russian Service ja Mediazona tegid koos vabatahtlike meeskonnaga kindlaks avaandmete põhjal enam kui 68 tuhande sõjas hukkunud inimese nimed. Enamik neist on „vabatahtlikud”, kes sõlmisid lepingud pärast sissetungi Ukrainasse (20%). Veel 13% surmajuhtumitest leiab aset mobiliseeritud inimeste seas.
16. putini Ukrainas vallandatud sõja ajal hukkus ja sai haavata ilmselt vähemalt miljon inimest. Hukkunute arv läheneb 300 tuhandele. Mõlemad konflikti pooled ei esita ametlikke andmeid lahingutes hukkunute kohta. Selle aasta alguses tehtud Ukraina salajase hinnangu kohaselt hukkus umbes 80 000 sõdurit ja 400 000 sai haavata, kirjutab Wall Street Journal viidates selle teabega tuttavatele inimestele. Lääne luureteenistuste esitatud Venemaa poole kaotuse arvud ületavad poole miljoni piiri; Mõnede arvates võib hukkunute arv ulatuda 200 tuhande ja vigastatute ligi 400 tuhandeni.
Võrdluseks: Afganistani sõja 10 aasta jooksul hukkus veidi enam kui 15 000 Nõukogude sõdurit, see tähendab, et vene-Ukraina konfliktis on „kahesajaliste” arv ületanud seda juba peaaegu 20 korda. Ukrainas on tsiviilohvrite arv teadmata, ainuüksi Mariupolis tabati 2022. aastal, Human Rights Watch hindas seda 8 tuhandele. Harkovi oblastis on pealetungi algusest saadik tapetud ligi 2700 tsiviilisikut, teatas piirkonnapolitsei uurimiskomitee ajalehele Washington Post.
Venemaal loendavad Mediazona ja BBC Russian Service kahjusid, mille kohta on teave avalikkuses ilmunud. Selles kategoorias oli 13. septembriks teada 69 059 hukkunu nimed. Pärimisasjade registril (koostöös Meduzaga välja töötatud) meeste liigsuremuse hinnangul ei pruugi sõjast tagasi tulla umbes 120 tuhat inimest.
Kevade lõpust on Venemaa armee putini palvel püüdnud vallutada kogu Donetski oblastit. Ägedad lahingud käivad idatiiva kaitsvate Ukraina üksuste peamise varustuskeskuse Pokrovski ja Tšassiv Jari pärast. Sarnaselt kahe ja poole sõja-aasta eelnenud vene väejuhatus ei võta kaotusi arvesse ning Briti kaitseministeeriumi luureandmed nimetasid maikuud ja suvekuud okupatsioonivägede jaoks verisemateks: igapäevased kaotused võivad ulatuda kuni aasta lõpuni 1200 inimeseni.
Venemaa kaotab demograafiliste antirekordite taustal võõral maal tuhandeid inimesi. Nii registreeriti 2024. aasta esimesel poolel 102–103 tuhat sündi (minimaalne kogu vaatlusajaloo jooksul) ja 160–161 tuhat surma (maksimaalne alates covidi pandeemiast), märkis demograaf Aleksei Rakša. Tema prognoos jooksvaks aastaks on 1,223 miljonit sündi ja 1,828 miljonit surma, loomulik kahanemine on 605 tuhat inimest.
Rosstati andmetel oli Venemaa rahvaarv 2024. aasta alguses 146,15 miljonit inimest, 2023. aastal vähenes see ligi 300 tuhande võrra ja aasta varem – 533 tuhande võrra.
Ukraina rahvaarv oli valitsuse ja kohalike demograafide andmetel 2022. aasta alguses, enne Venemaa sissetungi (sh 2014. aastal okupeeritud Krimm) 40 miljonit inimest. ÜRO andmetel on alates sõja algusest riigist lahkunud üle 6 miljoni põgeniku. Neli piirkonda on osaliselt okupeeritud vene vägede poolt. Ukraina valitsuse hinnangul, millest pole varem teatatud, elab tema kontrolli all olevatel aladel 25-27 miljonit inimest, kirjutab WSJ.
Demograafia ja ühiskonnauuringute instituudi asedirektor Aleksandr Gladun annab veidi kõrgemaid hinnanguid: enne sõda 42 miljonit ja 2024. aasta alguses 29 miljonit. Saab rääkida Ukraina sõjajärgse rahvaarvu suurusest. Ta ütles, et vaid kaks aastat pärast sõjategevuse lõppu on vähem selge, kui palju inimesi tagasi tuleb.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
