Sõja ülevaade: 937. päev – Kurski rindel edenevad siin ja seal mõlemad pooled
Avaldatud: 17 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. september 2024:
Kurski rindel edenevad siin ja seal mõlemad pooled, vene poole ohtlikud edenemised Kupiansk-Kreminna (üks edusamm ka Ukraina oma), Bahmuti ja Donetski rindel jätkusid. Kahjuks kipub minema seda teed, et „me tahame müüa relvi, mitte lõpetada sõda…”.
1. Uus öine droonilaine.
2. Engelsis põleb.
3. Kursk: eduteateid tuleb mõlemalt poolelt.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kaks muret tegevat vene edenemist ja üks üllatuslik Ukraina edenemine.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jarist lõunas uus vene poole edenemine.
8. Donetsk: no ei saada rinnet pidama.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa leidis välismaalt 180 miljardi dollari väärtuses välisvaluuta „varireserve”.
12. Venemaa kaotas Ukrainas üle 10 tuhande tanki ja soomuki.
13. Venemaa keskpank kutsus üles mitte arvestama välisinvesteeringutega.
14. putin võis või võib anda Iraanile tuumasaladusi vastutasuks abi eest sõjas Ukrainaga.
15. „Võimalused talv üle elada on väikesed.” Venemaa üritab Ukrainat energiasõjas lüüa, lülitades välja kolm Ukraina tuumaelektrijaama.
16. Üks kremli lähemaid liitlasi Lähis-Idas on liitunud relvade tarnimisega Ukrainale.
17. Lühiuudised
President Zelenski teatas oma eilses õhtukõnes, et Ukraina on lõpetanud oma võiduplaani põhipunktid sõjas Venemaa vastu. See sõjalisi, poliitilisi, diplomaatilisi ja majanduslikke aspekte hõlmav plaan esitatakse Ukraina liitlastele järgmisel nädalal. Kirjeldatud sammude eesmärk on kindlustada Ukraina tugevaim positsioon rahu saavutamiseks, kusjuures üle 90% vajalikest meetmetest on selgelt määratletud. Kipub arvama, et seal olev vahendite loetelu koos tähtaegadega ei pruugi kõigile meeldida…
putin jätkab oma armee laiendamist. Ta suurendas vene armee suurust 2 389 000 inimeseni, sealhulgas 1,5 miljoni sõjaväelaseni. Viimane kasv toimus 2023. aasta detsembris, mil armee suurus ulatus 2 209 130 inimeseni ja 1 320 000 sõjaväelaseni.
Mures, et kollektiivne lääs (meie kaasa arvatud), ei tee siiski piisavalt vajalike pingutusi, et Ukraina võidaks sõja. See isegi ei taha suuri kulutusi, aga tervise poolest kõlblikud reservi eas Ukraina meeskodanikud peaks tagasi saadetama Ukrainasse… see on ka poliitilise tahte puudumine. Sama teema on kohati hambutute sanktsioonidega ehk siis suutmatus teha otsus, me ei osta ega müü miskit Venemaaga seonduvalt. Keskkonna eesmärkidest tundub juba piinlik kirjutada kui 1000 kilomeetrit lõunapool pole sellest miskit ja võimalik veelgi suurem tuumaohu kasv seoses sealsete tuumajaamadega on jätkuvalt kõrgem tavapärasest… ühe inimese hukkumine tulvavees Euroopa riigis ületab kõrgemalt uudise künnise, kui 10 kohaliku hukkumine Ukrainas… ei kaota siiski lootust, et end pisu enam kokku võetakse ja tehakse resoluutsemaid otsuseid. Võib-olla paistab eelnevast lõigust välja minu paandunud Ukraina toetamise tahe, aga õnneks on see minu õigus…
1. Kõik tavaline… pisu enam on sahedid hakanud suruma ka Sumõ suunal. Tulevad lainetena ja üheks eesmärgiks on ikka Ukraina energiataristu hävitamine.
2. Venemaal külastasid täna öösel droonid Saraatovi oblastis Engelsit. Kohalikul lennuväljal, kus asub Venemaa strateegiline lennundus, toimus linna ääres nähtav tulekahju. Krimmi kandist tuli õhuhäire…
3. Kursk: tuleb eduteateid kummaltki poolelt.
Rinde läänesekoris Seimi jõe põhja pool anti teada Rõlski ja Homutovski rajoonide elanike kohustuslikust evakueerimisest. Võimalik, et vene pool kardab siit Ukraina tulekut üle piiri.
On kindlaid viiteid sellele, et läänesektoris on Ukraina võtnud kontrolli Krasnooktjabrski üle Kurski oblastis otse Venemaa pool Ukraina piiri. Seni tundub, et Ukraina võib siit suunalt siiski suuta võtta kotti kahe lõigu vahele jäävaid vene üksusi Seimi jõest lõunapool.
Rinde põhjalõigus tundub, et vene pool enam suutnud edeneda Snagosti kandis. Pisu selgusetu siiski olukord seni on.
Sealt edasi ida suunas rinde kirdelõigu suunas Kremjanis juba mõnda aega ümber piiratud mingi kogus vene väge. Neil polevat küll seal püsivat toimivat logistikaahelat, aga tükati mingid üksused läbi murravad. Hetkel tundub, et Ukrainale seis sobib ja mõni video isegi läbi lipsab, et töötlus jätkub. Seni pole siin suunal vene rünnakud täiendavt edu toonud ja tundub, et pisu on hakatud isegi rohkem kaitsele suruma.
Selget kinnitust Borki tagasivõtmise kohta rinde kagusektoris veel pole, kuid on tõendeid selle kohta, et Borki ümbruses tegutsevad venelased. See näitab, et Spalnoje, Krupets ja nendega külgnevad territooriumid, mis olid varem hallis tsoonis, on suure tõenäosusega vene vägede poolt tagasi võetud. Seni on näha, et kiiruse ja vahemaade tõttu surub vene pool põhiliselt soomusega, isegi tihti tanke ei kaasata. Üksused rühm kuni kompanii (3-10 ühikut soomust). Videodest näeb, et tihti jõutakse päris kaugele aga kaotusi saades tõmmatakse end lähtejoonele tagasi ehksiis kedagi püssitoruga neile selga ei vaata. Pisu siiski loodab, et brigaadide rivaalitsemine ja dedovtšina ei lase piisavalt hästi endi tegevust koordineerida…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kaks vene poole edenemist ja üks Ukraina edenemine rinde lõunasektoris.
Seni suudab vene pool paaripäevaste vahedega teha piki põldude vahelisi metsaribasid või võsaseid jõekaldaid pidi uusi edasihüppeid ja eilegi suudeti Pišane külast edelas piki üht metsariba edeneda pisu üle kilomeetri ning nüüd on Oskili jõe idakaldal oleva Ukrainale olulise logistikaahelaks oleva põhja-lõunasuunalise maanteeni minna veel 2 km. Silmsidet küll veel pole aga juba isegi siledaraudsetega (120 mm miinipilduja) saab maanteed töödelda.
Rinde lõunasektoris on lõpuks hakanud rinde tugev lennunduse, droonide ja kaudtulega töötlus koos konveieri jätkumisega hakanud vene poolele tooma esimesi käega katsutavaid tulemusi. Peaaegu 4 km edenemine Nevske küla suunas oli pisu ehmatav ja laiuselt suutis vene pool edeneda korraga 10km laial alal, teistes lõikudes küll kilomeeter-paar. Nevske küla juures sattus ohtu Zerebetsi idakaldal olev põhja-lõunasuunaline oluline Ukraina logistikaahelana toimiv maantee, milleni veel minna 1,5 km ja siingi veel silmsidet pole.
Pisu suutis sealt lõunapool Torske juures edeneda Ukraina, lükates vene poolt tagasi u 2 km 4 km laiusel alal siinse tuvastamata nimega väiksema jõekese idakaldale.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kui Tšassiv Jari kirde- ja idasuund hetkel peab, siis eile jätkus rindest läbi surumine kahjuks Klišiivka lähistel (Tšassiv Jarist lõunas) ning tundub, et kogu küla taga oleva kõrgustiku on enamuses enda kontrolli alla vene pool saanud ning isegi suudeti läbi paari metsatuka jõuda üle teise maa-aluse kanali osa (Siverski Donetsi-Donbass) ning luua seal sillapea ühe kilomeetri sügavusse (mõned blogijad kahtlevad, kas vene pool suutis siin püsivalt jalga maha saada). Ees ootavad siin küll mõned kaevandused, aga hakata valguma nüüd piki kanali läänekallast põhja suunal seab ohtu kogu senise Tšassiv Jari kaitse. Eks lähinädal näitab, kas siin pudelikaelana olev maa-ala (600 m metsalõik, kus kanal on maa-all) suudetakse hoida piisava metallisaju all mitte laskmaks siia tuua täiendavaid üksusi. Kui moona ja seiret jagub, siis peaks siin vene poole kulu päris kõrgele tõusma.
8. Donetsk: siin ja seal murekohti jagub.
Rinde loodesekotri on hakanud jälle pärmitaignalaadset kerkimist teostama. Sektori loodenurgas Hrodivka asulas (2300 elanikku) suutis eile vene pool suruda Ukraina välja asula Žuravka jõe idapoolsemast osast. Üle jõe on kokku asulas ja selle kõrval isegi 5 silda. Nende seisukord on endale teadmata.
Sealt samm lõunapoole suutis vene pool ära vallutada Novohrodivkast kirdesse jääva söekaevanduse koos suure aheraine mäega. Objektid, mis tavapäraselt pidasid kauem vastu on hakanud nüüd langema peale paarinädalast pommitamist ning rünnakukonveieri tööd.
Selidove linnale eile vene pool lähemale ei saanud ja seni kõik linna jõudvad üksused on kas pidanud taanduma või lõppesid lihtsalt otsa.
Sealt samm veel lõunapoole Hirnõki linna (10 000 elanikku) juures läheb kahjuks järjest enam pingelisemaks. Seni suudab vene pool kahjuks Vovtša jõe läänekaldal lõunasuunas edeneda ja on jõudnud linnaga silmsidesse. Kotisuu sealt kuni Krasnohorivka linnani on juba vaid u5km ja seni arvamusel, et Ukraina toob sealt kaldalt järjest oma üksusi ära, aga kogu siinse suuna kaitse kukub kokku, kui vene poolele lastakse saada läbi Hirnõki linna või suuruda end läbi jõe ja linna vahelt, sest siit suunalt liikudes ei jää neile enam ette Vovtša jõgi ning kogu kindlustuste liin jõe läänekaldal kukub kahjuks kokku.
Sama seis on ka Krasnohorivkast läänes, kus tundub, et Ukraina üksused järjest tõmbavad end Vovtša jõe läänekaldale.
Vuhledari suunal muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Samal ajal kui lääneriigid pidasid läbirääkimisi võimaluste üle kanda osa Venemaa keskpanga külmutatud reservidest Ukrainasse ning politsei otsis Euroopa riikidest Vene oligarhide jahte ja muud vara, õnnestus Kremlil koguda uusi välisvaluutareserve poole võrra riigieelarvest. Alates 2022. aasta algusest on Venemaa elanikel väliskontodele kogunenud 180 miljardit dollarit, arvutas Saksa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadur Janis Kluge Vene Föderatsiooni keskpanga statistika põhjal.
Keskpanga andmetes Venemaa rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta on see raha arvesse võetud kirjetel „muud investeeringud”, „laenud, sularaha ja hoiused”, samuti „muud võlad”.
Tõenäoliselt esindavad „varireservid” suurte eksportivate ettevõtete raha, kirjutab Kluge: 2022. aastal sai Venemaa rekordilised toorainetulud (591,5 miljardit dollarit) ja ajaloo rekordilise maksebilansi ülejäägi (227,4 miljardit dollarit), mis 2023. aastaks vähenes. , kuid jäi märkimisväärseks (118,3 miljardit dollarit). Sellises mahus sularaha ei sattunud ei Venemaa kontodele ega sanktsioonide alla sattunud keskpanga reservidesse.
Välismaal kogutud „vähese raha” suurus on võrdne poolega Venemaa föderaaleelarvest (406 miljardit dollarit), mis on võrreldav kogu keskpanga kullareserviga (188 miljardit dollarit) ja peaaegu kaks korda suurem kui tema enda välisvaluutareservid. Kuigi keskpank ise teatab, et kulla- ja välisvaluutareservides on 613 miljardit dollarit, sealhulgas 396 miljardit dollarit välisvaluutat, on tegelikult sanktsioonidega blokeeritud üle 300 miljardi dollari. Ja kõik, mis regulaatoril on, on umbes 100 miljardi dollari eest Hiina jüaane.
„Varireservidest” teatakse väga vähe,” rõhutab Kluge: nii riigid, kus need asuvad, kui ka valuutad või varad, millesse need investeeritakse, jäävad saladuseks. Seda raha lääneriikide statistikas näha ei ole, märgib ekspert, mis tähendab, et suure tõenäosusega on valuuta peidus riikides, mida kreml nimetab „sõbralikuks”. See võib olla näiteks Türgi või India, millel on suur kaubavahetuse puudujääk Venemaaga (vastavalt 3 ja 6 miljardit dollarit kuus).
Igal juhul jõudis see raha hoiuste või ekspordikrediidina väljapoole arenenud majandusi ja suuri globaalseid finantskeskusi, kirjutasid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga eksperdid aprillis.
„Varireservid” võivad saada majandusele päästerõngaks, kui nafta hind langeb, eksporditulu väheneb ja välisvaluuta sissevoolust impordi eest tasumiseks enam ei piisa, kirjutab Kluge. Muuseas, kui likviidne see on ja milline osa sellest Venemaale saab üle kanda, jääb aga selgusetuks, möönab ekspert: selle raha hulka võisid kuuluda näiteks India ruupiad, mille Venemaa sai nafta eest tasu ja siis seisis silmitsi võimatusega seda välja võtta Indiast või selle kulutamist.
Venemaal õnnestus 2022. aastal koguda suurem osa oma „varivaradest”, kuid ka praegu jätkab nende suurus Kluge hinnangul aeglaselt kasvamist. Venemaa keskpank selgitab seda muu hulgas Venemaa ettevõtjate makseprobleemidega.
2024. aasta jaanuarist juulini suurendasid Venemaa ettevõtted regulaatori statistika kohaselt välisvarasid 44,6 miljardi dollari võrra. Märkimisväärne osa sellest summast on seotud „rahvusvaheliste makseahelate keerukusega”, mistõttu ettevõttetel kasvavad „võlgnevused”. Keskpank kirjutas juulis, et tegemist on õigeaegselt laekumata vahendite kasvuga.
12. Vene jalaväele Ukraina linnadesse ja küladesse tee avama pidanud soomusmasinate kaod ületasid 10 000 ühikut. Sellise kaotuse tempo juures võib Venemaa umbes aasta pärast kaotada võime varustada võitlusarmeed vajaliku hulga varustusega. Alates sõja algusest on Venemaa kaotanud 10 037 igat tüüpi soomukit, selgub dokumenteeritud kaotuste üle arvestust pidavast veebisaidist Oryx. Nende hulgas: 3376 tanki, sealhulgas 159 kõige kaasaegsemat erineva modifikatsiooniga T-90 tanki, rohkem kui 5000 jalaväe ja õhudessandi lahingumasinat, samuti soomustransportööri ja rohkem kui 1500 muud tüüpi soomukit, sealhulgas transpordi-, luure-, miinitõrje jne. Maapealsete soomusmasinate kaod on nii suured, et 85% rindele saabuvatest tankidest ja soomusmasinatest taastatakse ja muudetakse ümber vana nõukogude tehnika, hindavad Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) ja Royal United Services Institute (RUSI).
„Selleks, et hoida Ukrainas ründeoperatsioonide tempot, toetub Venemaa sõjavägi suurel määral taastatud Nõukogude relvade ja varustuse varudele, eriti soomukitele,” märgivad Sõjauuringute Instituudi (ISW) eksperdid viimases aruandes. Kuid Nõukogude reservid kahanevad ja pole selge, kas sõjalis-tööstuslik kompleks suudab isegi majanduse edasise mobiliseerimisega, mis on ilmselgelt vajalik, toota piisavalt tooteid, et korvata sõjalis-tööstuslikul kompleksil tekkinud varustuskaod armeele, lisab ISW. „Venemaa seisab silmitsi kasvavate väljakutsetega Ukrainas operatsioonide läbiviimiseks vajalike materjalide tootmisel ja ostmisel ning kreml loodab oma vajaduste rahuldamisel tõenäoliselt üha enam välispartneritele,” seisis raportis.
Stockholmi Ida-Euroopa Uuringute Keskuse analüütiku ja Venemaa relvajõudude eksperdi Aleksander Goltsi sõnul on Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse külaliskaaslase Pavel Luzini sõnul praeguse kaotuste määra juures võimet renoveerida varudest võetud tankid ja jalaväe lahingumasinad ammenduvad umbes aasta pärast – 2025. aasta teiseks pooleks.
Venemaa püüab Ukrainas võitu saada enne 2026. aasta algust, ütles Ukraina sõjaväeluure peadirektoraadi juht Kirill Budanov nädalavahetusel. Tema sõnul peetakse kremlis määravaks 2025. aastat, kuna aasta keskpaigaks on Venemaal oodata majandusliku ja sotsiaalpoliitilise olukorra halvenemist ning tõsiseid raskusi inimeste sõjaväkke meelitamisel. See vähendab oluliselt tema võimet viia läbi lahinguoperatsioone Ukrainas.
Igat tüüpi Venemaa sõjatehnika, sealhulgas lennukite, enam kui kolmandiku Musta mere laevastiku laevade, raketisüsteemide jm kogukaod, mis vähem kui poolteist aastat tagasi ületasid 10 000 piiri, lähenevad juba kahele kümnele tuhandetest. Nüüd on neid Oryxi andmetel 17 856 ühikut. Ukraina armee kaotas 6551 ühikut tehnikat.
13. Venemaa majandus vajab raha struktuurimuutusteks, kuid saab loota vaid sisemistele ressurssidele, märkis Keskpank järgmise kolme aasta „Finantsturu arendamise põhisuunas”. Investeeringuid saab finantsturu kaudu rahastada mitte ainult sisemistest ressurssidest, vaid ka partnerriikidest väliskapitali Venemaa majandusse meelitades, kinnitab keskpank, sest vaatamata sanktsioonidele jääb meie turg „jääb rahvusvahelise finantssüsteemi osaks”. Kuid „lähiajal on selliste investeeringute maht väike”, tõdeb keskpank. Selle hinnangul võivad välisinvesteeringud olla tulevikus Venemaa majanduse üks rahastamisallikaid lisaks sisemaistele ressurssidele, kuid praegu tuleks „vähemalt keskpikas perspektiivis tugineda peamiselt kodumaistele finantseerimisallikatele”.
Nende meelitamiseks kavatseb keskpank välja töötada mitmesuguseid finantsinstrumente – alates tänavu käivitatud III tüüpi individuaalsetest investeerimiskontodest (IIA) ja pikaajalise säästuprogrammist (LTS) kuni ettevõtete julgustamiseni välja töötama ettevõtete pensioniprogramme ja ühist kindlustust. Need vestlused on kestnud juba aastaid, kuid tulemused on seni tagasihoidlikud: enam kui 2/3 leibkondade finantsvaradest on pankades ja sularahas. Venelased on valmis investeerima, nagu näitab erainvestorite suur nõudlus IPO-de järele aastatel 2023–2024, kuid nad on pikaajaliste investeeringute suhtes „skeptilisemad”, ütleb NESi professor Oleg Šibanov. Ta usub, et see on mitmete kriiside ja Venemaa pensionifondide nõrkade tulemuste tagajärg, mis ei kompenseeri iga-aastast inflatsiooni. Selline olukord pole mitte ainult Venemaal, vaid ka teistes arengumaades, märgib Šibanov.
Venemaa ettevõtete peamiseks investeeringute allikaks (50–60%) jäävad nende omavahendid ja kasum. Järgmisena koguvad pangad ligikaudu 10% investeeringuteks kasutatavatest vahenditest. Kuigi ettevõtjad kasutavad aktiivsemalt võimalusi kapitaliturult finantseerimise kaasamiseks, ei ole selle suurus laenumahuga võrreldav, nendib keskpank. See on ka põhjus, miks investoritel Venemaa turul on väga kitsas valik. „Hoolimata finantsinstrumentide laiast valikust, emitentide valdkonna mitmekesisusest, ei ole vabas ringluses olevate väärtpaberite maht… nii suur,” jätkab regulaator ja teeb ettepaneku soodustada kapitalituru kasutamist raha kaasamiseks, sarnaselt laenuintresside subsideerimine.
Keskpank püüab omalt poolt luua välisinvesteeringute jaoks uut infrastruktuuri, mis asendaks sanktsioonidega hävitatud infrastruktuuri. Eelkõige püüab ta kokku leppida nn depoosildade ehitamises, mis annaks välisinvestoritele otsese juurdepääsu Venemaa turule ja võimaldaks neil emiteerida väärtpabereid rahvusvaluutas. Tulemusi pole. „Selliste suhete areng sõltub osapoolte valmisolekust,” möönab keskpank.
14. USA ja Ühendkuningriik kardavad, et Venemaa võib anda Iraanile tuumasaladusi vastutasuks Iraani ballistiliste rakettide eest, mida Venemaa väed kasutavad Ukrainale löögi andmiseks. Bloomberg teatab sellest viitega Euroopa ametnikele. Nende sõnul on koostöö Moskva ja Teherani vahel tihenenud Iraani tuumarelva loomise ambitsioonide tõttu. Seda küsimust arutati hiljutisel kohtumisel Briti peaministri Keir Starmeri ja USA presidendi Joe Bideni vahel Washingtonis. Tugevnev partnerlus Venemaa ja Iraani vahel tekitab läänes tõsist muret, märkisid allikad.
Ka USA välisminister Antony Blinken teatas varem, et Venemaa aitab Iraani tuumapüüdlustes. „Moskva annab Teheranile tehnoloogiaid, mida ta on kaua otsinud, sealhulgas tuuma- ja kosmosevõimekust,” ütles Blinken eelmisel nädalal Londoni visiidil. Samas rõhutas ta: Moskva ja Teherani vaheline liit loob suure ohu maailma julgeolekule.
6. septembril teatas Wall Street Journal, et Iraan varustas Venemaad mitmesaja lühimaa ballistilise raketiga. Timesi andmetel on tegemist 200 Fateh-360 raketiga, mis toimetati 4. septembril ühte Kaspia mere sadamasse.
Iraani parlamendi riikliku julgeoleku ja välispoliitika komitee liige Ahmad Bakhshaesh Ardestani kinnitas peagi rakettide tarnete fakti. Tema sõnul on Teheran sunnitud soja ja nisu eest relvi Moskvale üle andma. Küsimusele, kas selline vahetustehing võib tugevdada Iraani-vastaseid sanktsioone, vastas asetäitja: „See ei saa enam hullemaks minna. Anname rakette Hezbollah’le, Hamasile ja Hashd al-Shaabile, miks siis mitte saata need Venemaale?”
Vastuseks kehtestasid USA ja Euroopa Iraani vastu uued sanktsioonid, sealhulgas Iraani ettevõtete ja isikute suhtes, kes on seotud Venemaale sõjaliste tarnetega, samuti riikliku lennuettevõtja Iran Air vastu.
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on sõjaline koostöö Moskva ja Teherani vahel oluliselt tugevnenud. Iraan hakkas Venemaale tarnima Shahedi droone ja hiljem avati Venemaa territooriumil tehas nende tootmiseks. 2023. aasta kevadel sai teatavaks salatehing, mille alusel Venemaa lubas tarnida Iraanile tuumarelvade loomiseks uraani.
15. Venemaa on muutnud Ukraina energiataristu pommitamise taktikat ja üritab nüüd kolme allesjäänud tuumajaama töövõimetuks muuta. Need annavad praegu üle poole elektritoodangust ning nende kadumine tähendaks häireid majanduses, tootmises ja sõja jätkamises. See on ka põhjus, miks Joe Bideni administratsioon on asunud tõsiselt arutama lääne kaugmaarakettidega Venemaal asuvate sihtmärkide pihta löömise keelu tühistamist, kirjutab Politico.
Ukrainas töötas neli tuumaelektrijaama, kuid Zaporižja, Euroopa suurim tuumaelektrijaam, võeti üle 2022. aastal. Ülejäänud kolm toodavad 55% praegu toodetavast elektrienergiast – pärast 30% hüdroelektrienergia võimsusest ja 80% soojuselektrijaamad võeti kasutusest välja. Kokku hävis raketi- ja droonirünnakutes 9 GW võimsust – umbes pool talvisest tippnõudlusest.
Nüüd on Venemaa sihikule võtnud peamised alajaamad, mis varustavad kõrgepingeelektriga Rivne, Hmelnõtski ja Južnoukrainski tuumaelektrijaamu. Kui need välja lülitatakse, tuleb reaktorid kiiresti sulgeda, vastasel juhul võib tekkida „tuumaintsident”, ütles energiaekspert Mihhail Gontšar Politicole: „See on see, mida venelased teha tahavad, lüüa võtmealajaamadesse.”
Gontšari juhitud globaalsete uuringute keskus „Strategy XXI” koostas ja esitas NATO-le uuringu, mille kohaselt võib Venemaa poolt 26. augustil korraldatud pommitamist pidada taktikamuutuseks. Tegemist oli ühe suurima õhurünnakuga alates sõja algusest: 109 Iraani drooni Shahed üritasid Ukraina õhutõrjet „üle koormata” ning seejärel tulistasid Venemaa strateegilised pommitajad ja hävitajad MiG-31K 127 tiibraketti ja ballistiliste rakettidega alajaamadesse, mis varustavad elektriga tuumaelektrijaamad. Kuigi valdav enamus tabati enne, registreeriti 32 tabamust, mis tekitasid märkimisväärset kahju.
Kui Venemaa suudab halvata kolm tuumaelektrijaama, on Ukraina jaoks energiasõjas kõik läbi, kirjutab Politico: sõjapidamise võime õõnestab, majandus kukub kokku ja rahuläbirääkimiste alustamisel nõrgeneb Kiievi positsioon tugevalt. Ukraina pealinna ametnike sõnul oli hirm sellise arengu ees üks tegureid, mis ajendas Joe Bideni administratsiooni vaatama üle Ameerika tehnoloogiat kasutavate Ameerika ATACMS kaugmaarakettide ja Briti Storm Shadow rakettide kasutamise piirangud. Nagu ütles sellest teadlik Ukraina ametnik, sundis rünnak tuumaelektrijaama toitvatele alajaamadele „kõiki keskenduma”.
Teine tegur, mis ajendas Washingtoni Kiievi pikaajalistele kõnedele vastama, oli teave Iraani poolt kuni 120 km lennukaugusega ballistiliste rakettide Fath-360 üleandmise kohta Venemaale. Tekkinud olukord on seotud ka energeetikaga: Ukraina sõjaväe hinnangul võiks Venemaa neid rakette koos glissipommidega kasutada sõjaliste objektide ja varustusteede ründamiseks ning oma rakette vabastada tsiviilinfrastruktuuri, eriti energeetika hävitamiseks.
„Kui me ei saa võimalust lüüa sügavale Venemaale ja jõuda selle lennuväljadele, on meie võimalused sel talvel ellu jääda väikesed,” märkis Gontšar süngelt. Temaga nõustub endine Ukrenergo peadirektor Vladimir Kudritski. Ta usub, et tuleval talvel on Ukraina jaoks kriitilised kolm tegurit: ilm, Venemaa raketid ja võime lüüa Venemaa lennuvälju, et sõjalennukeid kinni pidada.
Üheksa Venemaa suuremat linna jäävad sügavale Venemaale suunatud rünnakute korral lääneriikide rakettide hävitamise tsooni
Endine USA suursaadik NATO juures Kurt Volker sooviks, et Bideni administratsioon tegutseks otsustavamalt, kuid kahtleb, et on nõus lööma ATACMS-tüüpi rakettidega, kuigi võib seda lubada Briti rakettidega. Kuid „sellest ei piisa”, ütleb Volker:
USA president on üles kasvanud külma sõja vaimus, tal on 1980. aastate mentaliteet, ta usub, et sõda tuleb iga hinna eest vältida. Ma arvan, et ta on selles mõtteviisis kinni… Ma arvan ka, et teda ümbritseva meeskonna inimesed on uskumatult ettevaatlikud ja usuvad, et me ei saa endale lubada Venemaaga konflikti sattumist, [sest] vajame seda teiste probleemide lahendamiseks. no küsimused… Minu meelest on see täiesti ekslik mõtlemine.
Elektrivarustuse olulisust „rahu jõustamisel” rõhutas ka president Volodõmõr Zelenski, kes ei väsi USA-d üles kutsumast Venemaa vastu suunatud löögikeeldu tühistama. Kuigi Zelenski lubab tabada ainult sõjalisi sihtmärke, ütles ta ka intervjuus CNN-ile: „Kui venelased satuvad ohtu, kui nad jäävad ilma mugavast elust, kui nad peavad elama ilma elektrita, nagu meie inimesed, siis nad mõistavad sõja hinda ja nad on õnnetud. Siis hakkavad nad putinile survet avaldama.”
Ka juba pikemat aega arvamusel, et kuni 2000 km (nii kaugele umbes Ukraina ulatub) kauguseni peaks Ukraina hävitama nii vene kütuse kui elektritaristu. Njah, eks paljud arvaks, et need pole otseselt sõjalised sihtmärgid, aga Ukraina sõja kontekstis on… eks murelikkust jagub ka meitele, sest ei tea, kui palju mida me siiski võime ise sõja korral Venemaa suunal pommitada ning kui palju meid selles toetatakse või hakatakse ka piiranguid seadma…
16. kremli üks lähemaid liitlasi Lähis-Idas, kes tegutses sel aastal Venemaa ja Ukraina vahelistes konsultatsioonides vahendajana, otsustas ühineda Kiievile relvade tarnimisega. Katar loovutab 24 iseliikuvat haubitsat PzH 2000 Ukraina relvajõududele osana lepingust Saksamaa valitsusega, vahendab Bild olukorraga kursis olevatele allikatele viidates. Agentuuri vestluspartnerite sõnul loovutab Katari armee poole olemasolevast Saksa haubitsapargist Ukraina relvajõududele ja saab vastutasuks Berliinist partiid uusi sõidukeid. Jutt on moodsatest ratashaubitsatest RCH 155, mille Katar saab kokku 100 miljoni euro väärtuses relvatehingu raames.
Ukraina haubitsad läbivad esmalt remondi Saksamaal, kirjutab Bild. Nende igakülgse moderniseerimise programm hõlmab tarkvarauuendusi ja -muudatusi vastavalt Ukraina relvajõudude vajadustele ning protsessi juhivad Saksamaa suurimad kaitsekontsernid KMW ja Rheinmetall.
Venemaa võimud on Katari korduvalt nimetanud Venemaa „strateegiliseks ja peamiseks” partneriks Lähis-Idas. Katari suveräänne investeerimisfond (QIA) omandas 2016. aastal 10 miljardi dollari eest ligi 20% Rosnefti aktsiatest, säästes de facto Venemaa majandust ja eelarvet Krimmi annekteerimise sanktsioonidest ja naftahindade kokkuvarisemisest tingitud kriisist. Pärast tehingu sõlmimist andis Venemaa president putin sõpruse ordeni QIA tegevdirektorile ja kuningliku perekonna liikmele Abdullah bin Al-Thanile. Samal aastal ostis Katari fond 25% osaluse Pulkovo lennujaama haldusfirmas Northern Capital Gateway konsortsiumist.
2024. aastal sai Moskva ja Kiievi peamiseks vahendajaks sanktsioonidega mitteliitunud Katar: tema toel peeti läbirääkimisi okupeeritud Ukraina aladelt viidud laste tagastamise üle, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad Le Monde’ile. Viimasel hetkel katkesid Kataris seal toimuma pidanud konsultatsioonid energiaobjektide rünnakute vastastikuse lõpetamise üle.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius teatas mai lõpus Ukrainale 500 miljoni euro väärtuses sõjalise abi paketist. See sisaldas rakette õhutõrjesüsteemide jaoks, varumootoreid Leopard tankidele ja miljon padrunit väikerelvade jaoks. Ta lisas ka, et järgmisel aastal annab Saksamaa Ukrainale üle 18 haubitsat RCH-155 ja rahastab Ukraina tehnikute väljaõppe kursusi.
Saksamaa on Ukraina sponsorite edetabelis USA järel teisel kohal. Suve alguseks oli Berliinist Kiievile üle antud ja välja kuulutatud abi maht 28 miljardit eurot, märkis kantsler Olaf Scholz. Ta tunnistas, et Saksamaal on eelarveprobleemid, kuid kinnitas, et Ukraina toetamine jätkub.
17. Lühiuudised
EL kavatseb 2024. aasta lõpuks koguda Ukrainale laenu kuni 40 miljardit eurot, sõltumata USA osalusest, kuna kardetakse, et Ungari võib blokeerida G7 plaani kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukraina abistamiseks. Vahendid on üliolulised, et aidata Ukrainal 2025. aastaks lahendada 38 miljardi dollari suurune rahastamispuudujääk. Ungari Venemaa-meelne hoiak on lükanud varade külmutamise otsuseid edasi, kuid EL kaalub alternatiivset finantsabiprogrammi, mis jätaks Ungari vetost mööda. Laenud oleksid osa olemasolevast ELi toetuspaketist ja võivad vajaduse korral asendada USA osa.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller teatas, et USA poliitika lubada Ukraina kauglööke Venemaale USA tarnitud relvadega ei ole muutunud pärast seda, kui USA välisminister Antony Blinken kohtus president Zelenski ja Briti peaministri Keir Starmeriga. Starmer külastas USA presidenti Bidenit ja rääkis sel teemal.
Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans rõhutas, et NATO õhuruumi rikkuvad droonid ja raketid tuleks hävitada, nimetades Venemaa poolseid õhuruumi rikkumisi „vastuvõetamatuks ja ohtlikuks”. Ta märkis, et NATO peab vajadusel oma liikmesriike toetama, et tagada selliste ohtude avastamine ja neutraliseerimine.
Poola välisminister Radosław Sikorski teatas, et praegu pole piisavalt vabatahtlikke, et moodustada Poolas Ukraina leegioni brigaadi. Vaatamata pingutustele valmistuda, ootavad nad endiselt Ukraina ajateenijaid või vabatahtlikke liituma.
Taani tarnib 2024. aasta lõpuks Ukrainale järjekordse partii hävitajaid F-16, kinnitas kaitseminister Troels Lund Poulsen. Kuigi täpset arvu ja tarnekuupäeva ei avaldata turvalisuse huvides, on Taani võtnud kohustuse tarnida kokku 19 lennukit.
Tšehhi Vabariik teenis rohkem kui kulutas Ukraina põgenike pealt, riigi eelarve kasvas üle 175 miljoni euro. Lisaks on Ukraina pagulased aidanud lahendada tööjõupuudust, märkis töö- ja sotsiaalministeerium.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
