Sõja ülevaade: 936. päev – Kurski suunal Ukraina edu jätkub
Avaldatud: 16 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15-16. september 2024:
kui Kurski suunal Ukraina edu siiski jätkub, siis kahjuks Kupiansk-Kreminna, Siverski ja Donetski rindel ei lähe hästi…
1. Kiiev, Harkiv ja Herson ja mujalgi tavaline sadu…
2. Pisu suurema uue rünnaku ootel…
3. Kursk: seni on edukam Ukraina.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kahjuks nii rinde põhja- kui keskmises sektoris vene pool edenes.
6. Siversk: Spirne kaotati.
7. Bahmut: muutusteta, vist…
8. Donetsk: no ei lähe Ukraina omadel hästi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa evakueeris Novorossiiskist Musta mere laevastiku kaugmaarakettide rünnakute ootuses.
12. beloussov käskis uurida droonioperaatoreid, kes süüdistasid komandöri narkoäri kaitsmises, surma saatmises („liharünnakus”).
13. Bild: Zelenski pakub USA-le ajutist relvarahu mõnel rindelõigul.
14. Zelenski: putin on mängija ja ta tajub lääne ja globaalse lõuna nõrkust.
15. Budanov moona tarnetest Põhja-Koreast.
16. Lühiuudised
Venemaa eesmärk on lõpetada sõda 2025. aasta lõpuks või 2026. aasta alguseks võiduga, kuna 2025. aasta keskel algavad oodatavad tõsised majandusprobleemid ja vajadus mobilisatsiooni järele, mis võib destabiliseerida sotsiaalpoliitilist olukorda, ütles GUR-i juht Budanov.
Jälle juba mimeid päevi pole täheldanud vene poole lennunduse, droonide ja kaudtuleüksuste töö kasvu ehk siis tavapärane pommitamise tase jätkus.
Muret hakkas tegema, et vene poole eilsed ja üleeilsed edenemised kahjuks pole mitmes lõigus enam nii suurte kaotustega ehk siis kipub arvama, et hõredaid Ukraina kaitse lõike jagub koos liialt vähese drooni- ja kaudtuletoetusega, rääkimata õhutõrjest. Võimalik, et Ukraina koondab veel kuhugi mingit löögirusikat muutmaks oluliselt olukorda kogu rindel ja ei saada reserve töösse. Võimalik ka negatiivsem variant, et reservidega ongi kitsas.
1. „Meil on üks surnud ja 42 haavatut,” kirjutas eile Harkivi linnapea Terehhov. Ta lisas, et maja põleng kustutati. Venelased tabasid esialgsetel andmetel suurt kortermaja juhitava õhupommiga FAB-250 kella 15.20 paiku. Harkivi kant kõige tihedama ööpäevase saju käes ongi.
Tihedamaks on läinud ka Hersoni linna pommitamine.
President Zelenski sõnul saatis Venemaa ainuüksi eelmisel nädalal Ukraina vastu välja umbes 30 raketti, üle 800 juhitava pommi ja ligi 300 drooni Shahed. Muu kaudtule staff ka otsa…
Kiievi ümbruses tulistati täna öösel alla umbes 20 vaenlase drooni, inimohvreid ega purustusi ei olnud. Kesk-Ukraina kohal ka sahede oli aga tulemusi veel ei tea.
2. Ööl vastu 15. septembrit ründasid Ukraina droonid viit Venemaa piirkonda. Venemaa kaitseministeerium teatas 29 drooni hävimisest. „Õhutõrjesüsteemide poolt hävitati 29 Ukraina mehitamata õhusõidukit, millest: viisteist tulistati alla Brjanski oblasti territooriumi kohal; viis – Kurski oblasti kohal; neli – üle Smolenski piirkonna; kaks – Orjoli piirkonna kohal ja üks – Belgorodi, Kaluga ja Rostovi oblasti territooriumide kohal,” seisis vene kaitseministeeriumi avalduses. Kipub arvama, et Ukraina tegi pigem luuret tuvastamaks lennukoridore järgmiseks suuremaks rünnakuks.
3. Kursk: Ukraina väed liiguvad edasi Gluškovo suunal rinde läänesektoris ja kirdesektoris Žuravli lähedal. Rinne on siin hakkanud pisu enam kõikuma mitmes lõigus siia sinna.
Õnneks on senised vene poole edu teated koos piltidega sellised, et no pole võimalik neid ühegi paigaga siduda, no ei teha seda hoonete taustal ehk siis kipub unistuste valdkonnas olevaks seda liigitama. Üritab homme hommikuks sellest rindest pisu enam sotti saada… päev vahelt ära ja juba läheb mööda kaarte näpuga rida ajamine oluliselt pikemaks…
4. Harkiv: rinne muutusteta, pisu on Ukraina muutunud aktiivsemaks.
5. Kupiansk-Kreminna: rinde põhjaküljel Kupianskist kirdes suutis vene pool kahe päeva jooksul suruda Ukraina omad Sinkivka külast peaaegu välja. Kui eelnevalt vene pool kontrollis u 1/3 külast siis nüüd üle poole ja Ukraina kontrolli alla jäi õige pisu hooneid (eramud) küla lõunaserval. Siit võib olla vene poole järgmine hüpe 3 km üle põldude uue külani, kus õnneks on risti ees üks väiksem jõgi, mis võib-olla aitab Ukraina kaitsel uuesti pidama saada mitte laskmaks läbi lõigata Kupianskist ida- ja kagusuunal väljuvaid maanteid.
Rinde keskmises sektoris ikka Pišane küla juures olev eenduv vene poole all olev osa kipub laienema pärmitaigna sarnaselt igas suunas. Oskili jõeni on 4km ja kipun arvama, et egas enne vene poolt pidama ei pruugita saada. Kahjuks on jõe idakaldal ka oluline põhja-lõunasuunaline suurem maantee, mida on Ukrainal vaja enda üksuste tagamiseks jõest idas…
6. Siversk: siin rindel tõstis vene pool oluliselt survet ja kahjuks kaotas Ukraina rinde lõunasektoris kontrolli juba vist pool aastat vastu pidanud Spirne asula üle. Kokku edenes vene pool siin lõigus 3 km laial alal u 1 km. Nii siin kui mitmetes rindelõikudes on märgata paranenud vene lennuväe ja maaväe koostööd, kus lennuvägi enne töötleb tugevalt Ukraina eesmisi possasid ja seejärel järgneb maaväe rünnak, vajadusel kordustega see tegevus käib. Tugev pommitamine hävitab ka ees olevad miiniväljad.
7. Bahmut: kinnitatuid muutusi polnud.
Hetkel vaid kõlakas, et Toretskis võis vene pool piki peatänavat edasi saada.
8. Donetsk: no ei lähe kahjuks Ukrainal edukalt.
Viimase paari päevaga on vene pool kahjuks suutnud New-Yorki keskmisest osast Ukraina üksused välja lüüa, aga siiski hoiab Ukraina tagasisaadud linna põhjaosa enda kontrolli all.
Loodesektori edelaküljel on vene pool kahjuks Ukraina omad Ukrainski kaevandusasulast välja löönud ja lähenetakse siitki suunalt Selidove linna poole. Siin suunal lükkas vene pool rindele lähemale vähemalt 4 motolaskurbrigaadi (osad polgu nimetusega aga nad sarnase suurusega), mida toetab üks tankidiviis ja kipub arvama, et surve tõuseb veelgi karmimaks.
Krasnohorivka linnast ida suunal seni vene pool sammhaaval edasi saab, aga kuniks jäädakse Vovtša jõe idakaldale, veel väga ei muretse.
Vuhledarist kirdes ja idas kahjuks vene poole edenemised jätkuvad. Vodijanest kirdes 3 km samm ida suunas üle põldude ja piki üht võsastunud jõekesega orgu kahjuks vene poolele eilegi kirja läks. Vodijanest idas vallutati Pivdennodonbaska 3 söekaevandus, kus asuvad päris tugevad ja kõrged betoonehitised. Kuidas vaid nädalaga see kaevandus kaotati, ei tea veel. Siit suunalt on Vuhledari peamise põhja-lõunasuunalise maanteeni minna veel 4 km ja järjest enam satub ohtu linna saatus. Kõlakaid tuleb, et siin suunal on vene rünnakute tihedus ja tugevus suur ning kaotused nii soomuses kui elavjõus vastavad aga edasi seni saadakse.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: rahulik ehk siis droonid, lennundus ja kaudtuleüksused töös.
Tokmaki suund: rahulik ehk siis droonid, lennundus ja kaudtuleüksused töös.
Melitopoli suund: Vene luurerühm ründas Ukraina positsioone Kamianskes. Võimalik, et seni pikalt maa pinda pidi tegevustest puutumatu olnud lõik muutub aktiivsemaks…
10. Herson: muutusteta, kuigi tugev vene surve jätkub ja seni arvamusel, et vene pool teeb rohkem pingutusi likvideerimaks Ukraina sillapead Dnepri idakaldal, et vabastada siit suunalt osa üksusi.
11. Venemaa väejuhatus viis Ukraina relvajõudude kaugmaarakettide rünnaku ohu tõttu Novorossiiskist üle Musta mere laevastiku laevu, teatas OSINTi analüütik HI Sutton. „Võib-olla on see vastus Ukraina lennunduse ähvardustele, aga ka uudisele, et Storm Shadow rakette võidakse Venemaa territooriumil kasutada. Täna tundub, et Venemaa mereväelased on Novorossiiskist evakueerimise lõpetanud,” kirjutas ta oma lehel sotsiaalmeedia võrgustikus X. Ta lisas ka satelliidipildi, millel oli näha tühi sadam. Päev varem teatasid Euroopa diplomaatide informeeritud allikad Reutersile, et Kiiev andis USA-le ja Suurbritanniale üle nimekirja Venemaal asuvatest sihtmärkidest, mida soovitakse rünnata kaugmaarakettidega. Nimekirjas on juhtimiskeskused, kütuse- ja relvaladud, aga ka kohad, kuhu on koondatud sõdurid.
Lisaks Ameerika ATACMS-rakettidele loodab Ukraina sõjavägi kasutada ka Briti rakette Storm Shadow ja nende prantsuskeelset vastet SCALP. Kui Briti võimud nõuavad selliste rakettide kasutamiseks USA nõusolekut, siis Prantsusmaal sellist luba pole vaja, märkis Prantsuse diplomaat Reutersile antud intervjuus.
Sõjauuringute instituudi (ISW) andmetel satuvad ATACMS-i kasutamise piirangute kaotamisel ohtu Rostovi, Voroneži, Belgorodi, Kurski, Brjanski, Orjoli, Lipetski, Tambovi ja Kaluga piirkonnad. Kokku võib Venemaal rünnaku alla sattuda 245 sõjaväeobjekti, millest vaid 16 (6,5%) on õhuväebaasid, ülejäänud on vene brigaadide baasid, peakorterid, komandopunktid ja sõjatehaste baasid.
Väljaande Times andmetel on Storm Shadow ulatuse piirkonnas Novorossija mereväebaas, Krasnodari territooriumi sõjaväelennuvälju, Šaikovka lennuväebaas ja mitmeid teisi suuri sõjalisi rajatisi.
See on Musta mere laevastiku teine evakueerimine selle asukohast pärast sõja algust. Möödunud sügisel viis vene sõjavägi Sevastoopolist Krasnodari oblastisse enamiku Musta mere laevastiku laevadest. Krimmi poolsaare kaguosas asuvasse Feodosiasse paigutati veel mitu laeva.
Samal kuul hävitasid Ukraina relvajõud Krimmis kaks kanderaketti S-400, „pimestasid” nende radarid droonidega ja tabasid neid mereväe tiibrakettidega Neptune. See võimaldas ellimineerida poolsaare õhutõrje ja jõuda Sevastoopoli mereväebaasi. Nii tulistati 13. septembril droonide ja Briti Storm Shadow rakettide abil alla Minski dessantlaev ja allveelaev Doni-äärne-Rostov.
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureandmetel kaotas laevastik kahjustuste tagajärjel võime korraldada ulatuslikke patrulle ja hoida Ukraina sadamate blokaadi. Samuti on tal muutunud raskemaks Ukrainat lüüa.
12. Venemaa kaitseminister andrei beloussov andis peastaabi ülemale valeri gerassimovile ja FSB sõjaväe vastuluureosakonnale ülesandeks välja selgitada kutsungeid „Ernest” ja „Goodwin” kandvate sõjaväelaste hukkumise asjaolud, teatas Venemaa kaitseministeeriumi pressiteenistus. „Kaitseminister andis (…) ülesandeks kiiresti klaarida olukord seoses teabega kahe Lõuna sõjaväeringkonna 87. eraldiseisvalaskurpolgu „Ernest” ja „Goodwin” kutsungiga kaitseväelase hukkumisest,” öeldakse sõnumis.
Beloussov usaldas selle asja ka oma asetäitjale, relvajõudude sõjalis-poliitilise peadirektoraadi juhile kindralpolkovnik Viktor Goremõkinile. Minister pani selle korralduse isikliku kontrolli alla.
Varem teatasid Z-kanalid ja sõjaväekorrespondendid, et droonioperaatorid Dmitri Lõsakovski („Goodwin”) ja Sergei Gritsai („Ernest”) saadeti Donetski oblastis Pokrovski lähedale „liharünnakule”. Otsuse seda teha tegi polgu ülem Igor Puzik (kuri) „ennetava meetmena”.
Sõjaväekorrespondent Juri Kotenok avaldas oma Telegrami kanalis võitlejate surmaeelse video. Tema sõnul anti salvestis üle pädevatele asutustele.
„Seltsimees Kurja tiiva all õitsevad polgus mitmesugused asjad, mis ei peaks õitsema. Eelkõige tegeleb teatud Sergei Vjatšeslavovitš Smolkin koos oma imelise tüdruksõbra Kristina Leonidovnaga, ma ei tea, mis ta perekonnanimi on, uimastikaubandusega, mille vastu on loomulikult huvitatud kogu väejuhatus. Noh, vähemalt vanem, eks? Siin. Ja kuna me ei osale selles mitte mingil moel ja oleme sellele igal võimalikul viisil vastu, on meil praegu peamised ülesanded ellu jääda,” ütles Ernest.
Samuti süüdistas ta Puzikit Lääne luure heaks töötamises, kes väidetavalt andis talle käsu nende droonimeeskond likvideerida. Tema sõnul kogu droonioperaatorite edastatud teave „aeglustus polgu ülema ja staabiülema tasemel ega tõusnud kõrgemale”. Armee märkis, et niipea, kui droonioperaatoritel avanes võimalus luureandmeid jagada, tuli käsk nad „matta”.
Goodwini sõnul tegeleb Puzik, kasutades oma sidemeid DPR juhtkonnas, vara väljapressimise ja sõjavarustuse müügiga ning aitab kaasa ka polgu moraalsele lagunemisele.
„Puzik toimib rusikana, puhastades territooriumi. Meeskond hävitati. Nüüd läheb meeskond tormi ja tõenäoliselt ei naase sealt enam. Varustus hävis ja kõik viidi minema. Kuhu see kadus, pole teada,” sõnas sõjaväelane.
Konfliktide luurerühma (CIT) kaasasutaja Ruslan Leviev nimetas juhtunut tavapäraseks tavaks ja märkis, et rindel olevad komandörid on huvitatud „toitvatest” ametikohtadest ja humanitaarabi vargustest saadavast kasust.
„Niipea kui sa kui tavaline sõdur või võitleja, mitte komandör, hakkad millegi peale kaebama, on karistus tavaliselt järgmine: sind eemaldatakse tavapositsioonilt ja saadetakse ründejalaväkke, mõistes, et lähiajal-päevadel sa suure tõenäosusega sured,” selgitas Leviev.
Ta selgitas, et sõja ajal kogunes palju sarnaseid lugusid. Ta lisas, et mõnes üksuses pekstakse või pannakse öösiti käed puu külge kinni sõdurid, kes valesti käituvad või kaebavad.
„Tavalised sõdurid lähevad lihtsalt rünnakule ja surevad pidevalt, kandes sõja raskust. Seetõttu on sealne moraal muidugi täielikus lagunemises,” lõpetas ta.
13. Ukraina president Volodõmõr Zelenski tutvustab oma rahuplaani president Joe Bidenile, samuti sellele ametikohale kandideerijatele Kamala Harrisele ja Donald Trumpile oma visiidi ajal USA-sse, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad väljaandele Bild. Nende sõnul sisaldab plaan nii nõuet lubada lääne relvade kasutamist rünnakuteks Venemaa territooriumile kui ka Ukraina valmisolekut teatud rinde sektorites vaenutegevus ajutiselt peatada – külmutades sellega hetkeolukorra.
Zelenski kutsus lääneriike üles andma Ukrainale täiendavat sõjalist abi. „Oleme oma partneritele tänulikud. Aga vajame sõjalise abi pakette,” selgitas riigipea. Väljaanne märgib, et Kiievi liitlaste relvad ja laskemoon saabuvad pika hilinemisega. Nii on enam kui 60 lubatud hävitajast F-16 seni Ukrainasse jõudnud vaid kuus. Ja Saksamaalt pärit 400 soomusmasinast, mis pidid aasta algusest Kiievisse toimetama, pole veel ühtegi tarnitud.
Professor Carlo Masala Müncheni Bundeswehri ülikoolist ütles Bildile, et Zelenski on väga mures ja tahab „kõik mängu panna ja proovida olukorda lahinguväljal muuta”. Selleks vajab ta tema sõnul Bideni otsust kaugrelvade kasutamise kohta.
Varem kutsus Zelenski 6. septembril Saksamaal Ukraina kaitse kontaktrühma (Ramstein-24) koosolekul esinedes üles lõpetama sõda enne talve algust. „Teeme nii, et see sügis on aeg, mil Venemaa agressioon lõpeb. Nii, et taastatakse usaldusväärne rahvusvaheline julgeolekukord. Peame seda tegema,” ütles Zelenski Ukraina lääneliitlaste poole pöördudes.
Augusti lõpus teatas Zelenski Ukraina „võiduplaani” väljatöötamisest, mis esitatakse USA-le. See sisaldab viit punkti, sealhulgas operatsioon Kurski oblastis. Ukraina liider lubas, et novembris toimuvaks teiseks „rahutippkohtumiseks” on valmis „üksikasjalik plaan sõja lõpetamiseks”.
putin teatas, et Venemaa on valmis naasma läbirääkimistele Ukrainaga, kuid 2022. aasta kevadel Istanbulis saavutatud kokkuleppe alusel, mitte aga mingite põgusate nõudmiste alusel. Samas möönis putin, et Hiina, India ja Brasiilia võivad saada rahuläbirääkimistel vahendajateks.
Njah, hetkel küll ei näe ühtki põhjust, miks vene pool peaks mõnedel rindelõikudel olema huvitatud sõjategevuse peatamisest…
14. President Vladimir Zelenski usub, et Venemaa diktaator putin on mängija ning ta tajub lääne ja globaalse lõuna nõrkust. Riigipea väljendas seda arvamust CNN-i Fareed Zakaria GPS-programmile antud intervjuus. Saatejuhi küsimusele, mida mõtles putin, kui ta tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi tingimustel, mis tegelikult tähendasid Ukraina kapitulatsiooni, vastas Zelenski, et Vene Föderatsiooni diktaator pole oma põhiplaani muutnud.
Zelenski usub, et putin mõnikord „mängib lihtsalt mõnele juhile, kes ootab temalt emotsioone, tahab maailmast midagi kuulda”. „Ja mõnikord võib ta anda mõne sõnumi globaalsele lõunale või kuhugi mujale ja nad hakkavad ütlema: „Näete, putin on dialoogiks valmis. ”Milliseks dialoogiks? putin on mängur ja ta tunnetab lääne ja globaalse lõuna nõrkust,” ütles Zelenski. Ta lisas, et putin leiab „koha, kus nende vahel puudub ühtsus, kus neil on erinevad huvid”.
„Ma arvan, et probleem on selles, et inimesed peavad mõistma, et tema missioon ei ole sõda peatada. Ta ei taha midagi peatada. Sest tal pole seda vaja ja ta kardab väga edukat Ukrainat. Tähtis pole isegi võitmine,” võttis Zelenski kokku.
15. Põhja-Korea varustab Venemaad „meeletutes kogustes” suurtükiväe laskemoonaga – see on Venemaa jaoks kriitilise tähtsusega ja mõjutab otseselt sõjategevuse intensiivsust. Ukraina jälgib selliste tarnete kogu marsruuti, kuid ei suuda seda seni takistada. Sellest teatas sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov Jalta Euroopa strateegia (YES) konverentsil. Tema sõnul on Ukraina jaoks suurim probleem kõigist Venemaa liitlastest Põhja-Koreast, kuna Korea Rahvademokraatliku Rahvavabariigi sõjavarustuse maht mõjutab tegelikult sõjategevuse intensiivsust.
„Oleme pikka aega näinud mustrit, see tähendab, et kui saabub Põhja-Korea laev, mis tarnib moonakoorma, intensiivistuvad 8-9 päeva pärast lahingutegevused maksimaalselt kahe nädala jooksul ja see on otsene sõltuvus,” lisas luurejuht. KRDV tarnib „meeletutes kogustes” suurtükiväe laskemoona – ja see on Venemaa Föderatsiooni jaoks kriitilise tähtsusega, rõhutas Budanov. Samal ajal on Põhja-Korea ballistika ülekandmine „meie jaoks ebameeldiv, kuid need ei ole samad mahud”, lisas ta.
Põhja-Korea mürskude tarnimise kohta tunnistas luure peadirektoraadi juht: Ukraina ei saa sellega veel midagi ette võtta. Budanov ütles ka, et Ukraina näeb kauba täielikku marsruuti KRDV-st Venemaale: laeva saabumine, mahalaadimine, kauba liikumine mööda raudteed, tarnimine ladudesse ja sealt toimetamine lahinguliinile – ning vastavalt kaubaveole intensiivistumist vaenutegevuses.
Kui reastada Venemaa liitlasi mõju järgi, siis luurejuht ütles nii: „Põhja-Korea on, siis pole kauaks kedagi ja siis on see nii, see on kahjuks tõsi. Ja ma ütlen teile veel kord, et need mahud, mis sealt tulevad, on võrreldamatud millegagi.” Seni on teada, et Venemaa Föderatsioon kasutab Põhja-Korea ballistikat KN-23 ja mürske. Budanov usub, et 2025. aastal seisavad venelased silmitsi finants- ja majandusprobleemidega ning sõjaväe puudusega.
Luure peadirektoraadi juht ütles: venelased on suurendanud hävitamisrelvade tootmist – nad toodavad „mitu korda” rohkem liugpomme ning on ka Iskander-M rakettide „toodangu koguses oluliselt edasi arenenud”, kuid muudes relvade osas pole olukord palju muutunud.
16. Lühiuudised
Kiievis on piirkonnas puhkenud metsatulekahjude tõttu õhukvaliteet ajutiselt halvenenud. Sellest teatas Kiievi linnavalitsus.
Bloomberg: Briti peaminister Keir Starmer sõidab Rooma, et taotleda Itaalialt tuge seoses sellega, et Kiievil lubatakse kasutada kaugrelvi, et lüüa sügavale Venemaale.
USA töötab Ukrainale olulise abipaketi kallal, mille kavatsevad avalikustada septembri lõpuks. Sellest teatas Jalta Euroopa strateegia (YES) koosolekul USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, teatab Interfax-Ukraine. Ta ütles, et kohtub oma meeskonnaga iga päev, et mõelda, milliseid vahendeid, milliseid vahendeid peab Washington rakendama rinde stabiliseerimiseks Ukrainas ning veendumaks, et venelaste pealetungile osutatakse karmi vastupanu. liitlased võtavad Vene Föderatsioonilt võimaluse teha läbimurre, eriti idas. Sullivan selgitas ka viivitusi relvade tarnimisel. Tema sõnul pole küsimus poliitilises tahtes, vaid logistiliste ja operatiivprobleemide lahendamise küsimus. Njah… nüüd on hoopis sõjaväelased süüdi… see miskit uut…
Läti teatas ametlikult, et annab Suurbritanniast ostetud soomukid CVR(T) Ukrainale üle. Läti valitsus plaanib need sõidukid asendada jalaväe lahingumasinatega. Lätis on praegu varudes ligikaudu 200 CVR(T) masinat.
Defence Newsi teatel soovib Ukraina omandada 12 USA-s toodetud ründehelikopterit AH-1Z Viper. Slovakkia kavatses need algselt osta 340 miljoni dollari eest, kuid loobus, kui hind tõusis 600 miljoni dollarini. Ukraina parlamendisaadik Vadõm Ivtšenko avaldas, et Ukraina ilmutas nende helikopterite vastu huvi 2022. aastal ja on sellest ajast alates võtnud ühendust USA seadusandjatega, et kutsuda president Bidenit hõlbustama üleminekut, kui Slovakkia keeldub. Eks kuklas kripeldab küll, et kas USA relvatööstuse ja valitsuse huvi on võimalikult pikk Ukraina sõda, saamaks kasvavaid tellimusi kiirelt kasvavate hindade juures… vabandused, kui valesti kripeldab…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
