Sõja ülevaade: 933. päev – Kurski oblastis hakkas uuesti Ukraina edenema
Avaldatud: 13 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. september 2024:
Kurski oblastis hakkas uuesti Ukraina edenema, Kupiansk-Kreminna ja Donetski rindel kahjuks vene poole edu jätkus.
1. Valimatu pommitamine jätkus.
2. Päris-päris kaugele Ukraina käsi ulatub.
3. Kursk: Ukraina vasturünnaku vasturünnak kipub edenema.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kaks muutust vene poole kasuks siiski tuli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta aga seni pisu sõjaudus.
8. Donetsk: loodesektoris, Krasnohorivka ja Vuhledari juures vene pool veelgi edenes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Times: USA lubab Ukrainal kasutada Venemaa ründamiseks Briti ja Prantsuse rakette.
12. putin nimetas lääne relvadega lööke sügavale Venemaale NATO sõjakuulutuseks.
13. vene nafta hind on langenud alla eelarve valuläve.
14. Sikorsky: Euroopa Liit vähendab Ukraina mobilisatsioonipotentsiaali, makstes põgenikele abi.
15. „Demilitariseeritud tsoon, NATOst loobumine.” Vance rääkis Trumpi võimalikust „rahuplaanist”.
16. Lühiuudised
vene poole rünnakute üldarv küll idarindel vähenes, kuid pingelisemates sektorites siiski sama tase jätkus ning järjest enam uuesti soomust töösse lükatakse. Oluliselt kõrgemale on tõusnud vene poole lennunduse ja drooninduse töö ning suudetakse hoida pisu tavapärasest kõrgemal kaudtulelöökide taset ehk siis suurema surve langust veel vene poolelt ei prognoosi.
1. 11. septembri õhtul ründasid venelased Mustal merel strateegiliste pommitajatega tsiviillaeva. Laev vedas Ukrainast Egiptusesse vilja ja sõitis Kariibi mere saareriigi Saint Kitts ja Nevise lipu all, teatas Ukraina relvajõudude merevägi. 11. septembril kell 23.03 tulistasid venelased strateegilistelt pommitajatelt Tu-22 tiibraketid, võimalik, et ülehelikiirusega Kh-22, tabades tsiviilalust, mis asus väljaspool Ukraina merekoridori ja Ukraina territoriaalvett, kirjutab sõjavägi. Löögi tõttu sai märkimisväärset kahju Sankt Kittsi ja Nevise lipu all seilav puistlastilaev AYA, mis vedas Ukraina Tšernomorski sadamast Egiptusesse vilja, märgib merevägi. Sõnumis rõhutatakse: sellise tegevusega rikub Venemaa Föderatsioon jätkuvalt sõjaseadusi ja -tavasid, demonstreerib täielikku rahvusvahelise mereõiguse eiramist ning seab ohtu ka laevapere elu ja tervise ning püüab taas takistada Ukraina teravilja tarnimine seda kõige enam vajavatesse riikidesse. Varem ütles president Volodõmõr Zelenski, et venelased ründasid tsiviillaeva vahetult pärast Ukraina territoriaalvetest lahkumist – esialgsetel andmetel inimohvreid ei olnud.
Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) president Mirjana Spolarich ütles, et mõistab karmilt hukka rünnakud oma humanitaarmissiooni töötajate vastu. Nii reageeris ta Venemaa rünnakule Donetski oblastile, mille tagajärjel hukkus kolm Punase Risti töötajat. „Mõistan karmilt hukka rünnakud Punase Risti töötajate vastu. On lubamatu, et abi jagamise koht sattus tule alla. Täna on meie südamed murtud, leiname kolleegide kaotust ja hoolitseme haavatute eest,” ütles Spolarich. Samal ajal kirjutas ülemraada inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets: „Mürsu tabamus on juba teada, kuid ICRC, nagu ka IFRC, vaikivad! Ei mingit reaktsiooni, hukkamõistu ega kaastunnet! Sellisel moel vaikimine kaitseb ainult Vene Föderatsiooni kriminaalpoliitikat. Ta lisas, et ICRC peaks ametlikult ja avalikult tunnustama Genfi konventsioonide normide rikkumist Venemaa poolt. Spolarich ei rääkinud aga sõnagi Vene Föderatsioonist, kutsudes abstraktselt üles „austama rahvusvahelist humanitaarõigust”.
Eile öise Venemaa rünnaku ajal lendas sahedi droon Hmelnõtski tuumajaama vahetusse lähedusse. Venemaa seab selliseid marsruute sihilikult – see on osa terroritaktikast, ütles Ukraina esindaja.
Täna öösel jagus metallisadu enamuses suuremate rindelähedaste linnade suunal, kaugeim oli Odessa. Suur osa sellest liugpommidel, sestap tavapärasest enam ka linnades plahvatusi kostus.
2. Eile varahommikul tuli sõnumeid, et Murmanski oblastis Olenegorskis Olenja lennubaasi lähedal tulistati alla 2 drooni, piirkonna lennujaamad suleti liikluseks.
Kolmapäeval, 11. septembril oli Venemaal Jekaterinburgis kuulda plahvatust vene kaardiväe väeosa territooriumil. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi pressiteenistus. Ukraina luure andmetel toimus plahvatus sõjaväeosa kontrollpunkti lähedal. Luure peadirektoraat nimetas seda kättemaksuks Ukraina okupeeritud aladel piinamisrajatiste korraldamisega seotud isikute vastu. Plahvatuse korraldasid põrandaaluse esindajad koostöös Ukraina luurega. Valmistatud lõhkekeha kogumassiga 6 kg peideti ja paigutati vene kaardiväe kontrollpunkti lähedusse. Plahvatuse tagajärjel lasti õhku vastase isikkoosseis ja kahjustati okupantide sõidukeid. Plahvatuse tagajärgede likvideerimiseks saabusid sündmuskohale Venemaa eriteenistused ja kiirabi ning õhku tõsteti meditsiinilise evakuatsioonikopter, teatasid luureametnikud.
10. septembril korraldasid Venemaal Belgorodi oblastis luure peadirektoraadi ja erioperatsioonide vägede sõdurid Starõi Oskol – Valuiki raudteelõigul mineerimisi ja plahvatusi. Nimetatud raudteearter on halvatud.
GUR eriväeüksuse sõdalased hävitasid Mustal merel kaasaskantava õhutõrje raketisüsteemi tabamusega Venemaa lahingulennuki Su-30SM. Sellise lennuki maksumus on ligikaudu 50 miljonit dollarit.
Kurski ja Voroneži piirkond on taas droonide rünnaku all.
3. Kursk: tugineb siin vene blogijate kirjetele ja üritab ridade vahelt miskit lisa leida…
Kurski rindest kaugemal põhjas näitavad eile avaldatud geograafilise asukoha kaadrid, et Ukraina jalavägi on tunginud üle piiri Tjotkinosse (umbes 40 km Ukraina praegusest rindejoonest Kurski oblastis edelas).
Läänesektoris jätkus Ukraina rünnakute surve juba teist päeva põhja suunal jõudmaks Seimi jõeni ja läbi lõikamaks siin suunal idapoole Kurski rinde põhiosa ründavat vene väge ehk siis läbi nende tagala. Tundub, et on saavutatud ka edu ning suudeti edeneda u 4 km kahes suunas hargnedes. Põhjasuund läheb otse Gluškovo linnalise asula (6500 elanikku) suunal, mis on siinse osa suurem transpordisõlm ja asub Seimi jõe lõunakaldal. Teine haru surub otse idasuunal ründavate vene üksuste seljataha. Esmapilgul tundub, et vene pool suur pealetung on vist raugemas ja olukorra kiire dünaamilisus on seadnud raskustesse vene poole juhtimis-koordineerimisraskustega hädas oleva vene poole. Eile enam vene pool kuskil edasi vist ei saanudki ning edulugude kirjutamine kahanes minimaalseks. Lisaks anti teada, et siia suunale tõi Ukraina juurde raskemat soomustehnikat ehk siis surve peaks veelgi tõusma.
Rinde põhjasektoris pisu sõjaudu on, tundub, et rinne jäi hetkel paigale.
Kirdesektorist aga tuleb vene poolelt sõnumeid, et Ukraina võis eile veel edeneda. Väidetakse võitlusest Kromskije Bõki lähedal. See võib tähendada, et Ukraina omad suutsid pärast Pogrebki ja sellega külgneva piirkonna hiljutist vallutamist tungida sügavamale asula poole või et ta on Kautšukist mööda läinud.
Hetkel on selguseta, miks siiski seni pole tugevam esmane vene dessantüksuste pealetung edu piisavalt toonud. Pisu ridade vahelt arvab, et Ukraina oli siiski tänu heale seirele selleks valmistunud ja jagus ka täiendavaid ressursse vasturünnaku vasturünnakuks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: rinde keskmises sektoris suutis vene pool kahes lõigus edeneda. Pišane juures ikka piki metsa- ja võsaribasid ning arvatavalt jalaväega. Kuniks Ukrainal pole rohtu vene lennunduse löökide vähendamiseks pommitamaks Ukraina eesmisi possasid ja vene pool suudab koordineeritult lennunduse ja kaudtuleüksuste tööga hõivata Ukraina possasid, siis sammhaaval edenemine jätkub. Õnneks suudab vene pool teha seda harvades lõikudes…
Lisaks eile jõudis vene pool ka teises kohas läbi Makiivka asula Zerebetsi jõeni.
Mujal oli tuntav rünnakute arvu vähenemine, põhjust ei tea.
6. Siversk: päris rahulik polnud, muutusi rindejoones ikka pole.
7. Bahmut: seni sõjaudus koban, muutusi uusi pole tuvastanud ja erinevate kanalite kaardid ei taha kuidagigi ühtlustuda…
8. Donetsk: kolmes lõigus vene pool jätkas edenemist.
New-Yorkis muutusi ei tuvastanud.
Loodesektori loodenurgas Hrodivka linnas sai vene pool edasi kaks kvartali vahet. Linna läbiva Vovtša jõeni on lähimast kohast veel 300m. Loodan, et sealt enam lihtsalt edasi ei saada.
Krasnohorivkast läänes ja edelas suutis vene pool eilegi jätkata edenemist ning võimalik, et edeneti korraga üle põldude ja piki maanteed 4km lääne suunas. Pisu siiski panustab siin suunas Vovtša jõele, mis peatselt ette jääb. Võimalik, et Ukraina ongi hakanud end tõmbama sinna joonele.
Vuhledari suunal eile vene pool edasi ei saanud (küll kulus tublisti soomustehnikat) aga edeneb Kašlagatsi jõe lõunakaldal lääne poole ning kahe kilomeetrine samm lisandus. Siit suunalt on Velika Novosilka linnani minna u 12km, mis on juba lõunarinde üks olulisi Ukraina tugipunkte. Küll saab siin kokku kaks jõge, mille vahelises alas vene pool liigubki.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta, kuigi tuntav vene poole surve tõus.
11. Washington kavatseb lubada Kiievil kasutada Venemaa ründamiseks Briti ja Prantsusmaa kaugmaarakette, kuid keeldub lubamast kasutada oma sarnaseid relvi (rakette ATACMS), ütlesid kaks aruteludega kursis olevat allikat väljaandele Times. Nende sõnul kavatseb USA president Joe Biden lubada Ukrainal kasutada Venemaal sihtmärkide tabamiseks Storm Shadow rakette ja nende prantsuskeelset vastet Scalp, kui Suurbritannia ja Prantsusmaa sellist sammu toetavad. Samal ajal ei plaani Washington lubada Kiievil kasutada ATACMS-i rakette, lootes sellega ära hoida konflikti edasist eskaleerumist, selgitasid väljaande allikad. Eeldatakse, et Biden arutab seda küsimust teiste Euroopa liidritega, et hinnata nende seisukohti võimalike poliitikamuudatuste kohta. Briti kaitseallikas ütles, et Ühendkuningriik ei vaja edasiste sammude astumiseks teiste NATO riikide toetust.
Rahvusvahelise maasõja strateegiliste uuringute instituudi vanemteadur Ben Barry ütles väljaandele, et ta ei oleks üllatunud, kui Biden võtab „kesktee” positsiooni, sest „Prantsusmaa ja Ühendkuningriik võtavad Ukraina nimel riske. See on poolik positsioon, vähem kui Ukraina nõudis, kuid Kiievi seisukohast parem kui mitte midagi. See suurendab konflikti eskaleerumise ohtu Suurbritannia ja Prantsusmaa, kuid mitte USA vastu,” märkis ekspert. Ta lisas, et Storm Shadow raketid on kõige tõhusamad keeruliste sihtmärkidevastu nagu punkrid ja lennukivarjendid, kuid avamaastikul olevate sihtmärkide vastu pole need kuigi kasulikud. Ameerika raketid on selles aspektis mitmekülgsemad.
„Neil on lõhkepea, mis on ette nähtud pinnal plahvatama, seega sobivad need väga hästi selliste rakenduste jaoks nagu suurtükiväepatareid, komandopunktid, laskemoonalaod ja õhutõrjepaigaldised. Need ei ole nii tõhusad sihtmärkide vastu, mille jaoks Storm Shadow raketid kasulikud on,” järeldas ta.
Varem ütles putin, et Ukraina löögid lääne kaugrelvadega Venemaa territooriumile tähendavad USA ja NATO riikide otsest osalust sõjas. Tema sõnul ei saa Ukraina väed korraldada lööke kaasaegsete pikamaa ülitäpsete süsteemidega ilma lääne satelliitide luureandmeteta, mida saavad pakkuda vaid USA ja NATO riigid. Lisaks viivad kaugmaaraketisüsteemide lennumissioone läbi ainult neid relvi tootvate riikide sõjaväespetsialistid.
Päev varem ütlesid Briti valitsuse allikad väljaandele Guardian, et Briti võimud lubavad kasutada kaugmaarakette Storm Shadow rünnakuteks sügavale Venemaa territooriumile. Nende sõnul on selline otsus juba tehtud, kuid avalikult ei kuulutata.
Suurbritannia ja Prantsusmaa välja töötatud rakettide Storm Shadow lennuulatus on 250–500 km. Esimesed sellised raketid jõudsid Ukrainasse 2023. aasta mais. Vene pool väitis, et Ukraina relvajõud kasutasid neid isehakanud LPR-i ründamisel ning üritasid nendega rünnata ka Krimmi. Samal ajal väitis Venemaa kaitseministeerium, et vene sõjaväel õnnestus raketid kinni püüda ja tabada lennuvälju, kus baseerusid Storm Shadow rakette lennutanud lennukid.
12. Ukraina löögid lääne kaugrelvadega Venemaa territooriumile tähendavad, et USA ja NATO riigid osalevad otseselt sõjas, ütles putin. „Kui see otsus tehakse, ei tähenda see midagi muud kui NATO riikide, USA ja Euroopa riikide otsest osalemist Ukraina sõjas. See on nende otsene osalus. Ja see muudab muidugi oluliselt konflikti olemust. See tähendab, et NATO riigid, USA ja Euroopa riigid on Venemaaga sõjas,” ütles riigipea.
Tema sõnul ei saa Ukraina väed korraldada lööke kaasaegsete pikamaa ülitäpsete süsteemidega ilma lääne satelliitide luureandmeteta, mida saavad pakkuda vaid USA ja NATO riigid. Lisaks viivad kaugmaaraketisüsteemide lennumissioone läbi ainult neid relvi tootvate riikide sõjaväespetsialistid.
„Ja seepärast ei ole küsimus selles, kas lubada või mitte lubada Ukraina režiimil Venemaad nende relvadega lüüa. Me räägime otsuse tegemisest, kas NATO riigid on sõjalises konfliktis otseselt seotud või mitte,” lisas president.
Varem kinnitasid USA president Joe Biden ja välisminister Antony Blinken, et Ameerika võimud arutavad lääneriikide rakettide kasutamist sügavale Venemaa territooriumile löömiseks. Nende sõnul võimaldab ATACMS-rakettide kasutamise võimalus Ukrainal adekvaatselt reageerida Iraani enam kui 200 ballistilise raketi tarnimisele Venemaale.
Välisministeerium pooldab keelu täielikku tühistamist, samas kui Pentagon ja luure on endiselt ettevaatlikud, kartes konflikti eskaleerumist ja tuumarelva võimalikku kasutamist Venemaa poolt, kirjutab Financial Times.
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles eelmisel nädalal, et ATACMS ei aita Ukrainat kuigi palju, sest Venemaa on viinud 90% oma pommitamismissioonidest rakettide levialast väljapoole jäävatele lennuväljadele. CIA direktor William Burns ja Briti luuredirektor MI6 Richard Moore ütlesid aga nädalavahetusel FT konverentsil, et putini tuumaähvardustesse ei tasu kergelt suhtuda, kuid läänt ei tohiks liigselt hirmutada.
13. Venemaa eelarve kohale on hakanud kogunema naftapilved, mis on kolmandiku võrra täidetud süsivesinike müügist saadava tuluga. Septembris toimunud nafta maailmaturuhindade kukkumine, mis langetas Brenti barreli hinna madalaimale tasemele alates 2021. aasta lõpust, tõmbas Venemaa Uralsi hinna noteeringud alla ning naftafirmade tulud langesid.
Bloombergi andmetel langes nädala alguses Venemaa nafta hind Läänemere sadamates esimest korda alates aasta algusest alla 60 dollari barreli kohta. Primorskis ja Ust-Lugas müüdi teisipäeval, 10. septembril Urals vastavalt 57,44 dollarit barrelist ja 57,79 dollarit barreli eest. Novorossiiski hinnad jäid Reutersi andmetel veidi kõrgemale, 60,33 dollarile barreli kohta.
Kahe nädala jooksul odavnes Venemaa nafta 12,7 dollari ehk 18% võrra. Ja selle praegused tasemed – umbes 60 dollarit barreli kohta – „on föderaaleelarve jaoks kindlasti ebamugavad”, kirjutavad Rosbanki analüütikud. Rahandusministeerium koostas jooksva aasta riigikassa projekti, lähtudes sellest, et Urals läheb maksma 70 dollarit ehk umbes 17% rohkem kui praegu. Ligikaudu sama hinna – 69,7 dollarit barreli eest – arvas majandusarengu ministeerium 2025. aasta eelarve plaanidesse.
Naftakrahh tõotab probleeme eelarvele, hoiatab Centrocredit Banki ökonomist Jevgeni Suvorov. Tulude puudujäägi kompenseerimiseks peab valitsus eelarvereegli kohaselt kasutama riigi hoolekandefondi. Kuid likviidsus ehk kulutamata on alles vaid 4,8 triljonit rubla (48 miljardit eurot), millest 1,3 triljonit (13 miljonit eurot) on juba detsembris kuludeks broneeritud, märgib Suvorov: „Mida valitsus selles olukorras ette võtab, on suur mõistatus.”
Seni pole eelarve valus: augustis laekus 767 miljardit rubla ülejääki ja 8 kuuga kogunenud puudujääk oli vaid kuuendik aastaplaanist – 331 miljardit rubla 2,1 triljonist. Nafta ja gaasi tulud augustis – 768 miljardit rubla – olid aga 28% väiksemad kui juulis ja 20% madalamad kui eelmise 7 kuu keskmine tase.
Venemaa tulu nafta ja gaasi müügist kahanes Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel augustis 1,6 miljardi dollari võrra 15,3 miljardile dollarile ning kujunes aasta madalaimaks. Isegi kui naftahinnad stabiliseeruvad 60 dollari kandis, on eelarve „suurte kulutuste tõttu sõjalisele kaitsele” ebamugav, kirjutab Rosbank: armee ja relvade ostmine läheb riigikassale tänavu maksma peaaegu 30% kõigist kuludest – rekordiline.
Omaette probleem on järgmise aasta eelarve, ütleb investeerimispankur Jevgeni Kogan: esialgu plaanis rahandusministeerium sõjalisi kulutusi vähendada 2,3 triljoni rubla võrra. Kuid „täna on sellesse raske uskuda”, märgib Kogan: kui sõjaliste kulutuste osakaal majanduses jääb praegusele tasemele, on vaja täiendavalt 3,3 triljonit rubla ja veel 1,4 triljonit rubla putini mai dekreetide plaani elluviimiseks.
Kui nafta on alla 70 dollari, ammendub likviidsuspuhver kiiresti, hoiatab Kogan: „Ja selle tõenäosus pole sugugi väike.”
14. Poola välisminister Radoslaw Sikorski leiab, et Euroopa Liit, jätkates toetuste maksmist Ukraina põgenikele, vähendab Ukraina mobilisatsioonipotentsiaali. Ta väitis seda intervjuus Prantsuse väljaandele Le Monde. „Kiiev vajab eelkõige varustust ja sõdureid. Ilmselgelt oli kurb USA Kongressi viivitamine abipaketi vastuvõtmisel, aga ka ukrainlaste viivitus mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmisel. Ja me vähendame nende mobilisatsioonipotentsiaali Ukraina põgenikele toetuste maksmisega,” ütles Poola välisministeeriumi juht. Sikorski meenutas, et Poola lõpetas ukrainlastele sotsiaalabi maksmise.
Kui pagulased on EL-i kaitse all, saavad nad Poola ministri sõnul iga Poola süsteemis registreeritud lapse kohta 200 eurot kuus ning Lääne-Euroopas on ka teisi hüvitisi. „See loob noortele meestele ja naistele rahalise barjääri kodumaale naasmisel, et kaitsta oma riiki. Me ei tohi subsideerida sõnakuulmatust,” lõpetas Sikorski. Tema usub, et Euroopas on hüpoteetiliselt võimalik luua Ukraina meestele elamistingimused, mis sunnivad neid Ukrainasse tagasi pöörduma ja selle kaitsele asuma.
15. USA vabariiklaste partei kuuluv presidendikandidaat Donald Trump võib valimiste võidu korral välja pakkuda plaani sõja lõpetamiseks, mis näeb ette „demilitariseeritud tsooni” loomise Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel. Selle plaani kohaselt peab Ukraina keelduma NATOga liitumast. Vabariiklaste asepresidendikandidaat J.D. Vance ütles seda Shawn Ryan Show taskuhäälingusaates.
„Trump istub maha ja ütleb venelastele, ukrainlastele ja eurooplastele: „Te peate välja mõtlema, kuidas rahukokkulepe välja näeb demilitariseeritud tsoonis ”Seda kindlustatakse tugevalt, et vältida venelaste uut sissetungi,” ütles Vance. Plaani järgi, jätkas ta, säilitab Ukraina iseseisvuse, kuid annab Venemaale nn neutraalsuse garantiid, eelkõige keeldub liitumast NATO ja teiste liitlasorganisatsioonidega. Ta märkis ka, et Euroopa „ei rahasta piisavalt toetust Ukrainale”, samas kui Ameerika maksumaksjad „on helded”. Ta lisas, et väidetavalt soovib Euroopa Ukraina sõja lõpetada energiahindade tõusu tõttu.
16. Lühiuudised
Iraani välisministeerium kutsus välja Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi ja Saksamaa suursaadikud seoses nende riikide avaldustega, et Teheran on ballistilised raketid Venemaale üle andnud. Njah, eks Iraan kardab uuesti karme sanktsioone…
Pentagon on AMRAAM-rakettide tootmiseks eraldanud 1,2 miljardit dollarit. Neid müüakse ka Ukrainasse – sobivad F-16 hävitajatele.
Rühm Ukraina piloote läbib praegu Rumeenias väljaõpet hävitajate F-16 juhtimiseks, teatas Ukraina kaitseministeerium.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
