Sõja ülevaade: 932. päev – Kurski oblastis läks intrigeerivaks
Avaldatud: 12 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. september 2024:
Kurski oblastis läks intrigeerivaks, pisu palju sõjaudu Bahmuti rindel ning Donetski rindel paar vene poole ja üks Ukraina edenemine.
1. Muutusi ilmateates pole.
2. Polegi eriti uudiseid, aga ootel…
3. Kursk: olukord läks intrigeerivaks…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kolmes sektoris sõjaudus kobamine…
8. Donetsk: paar vene poole ja üks Ukraina edenemine.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Eriti raskete kuritegude arv Venemaal püstitas pärast vangide massilist armuandmist 13 aasta rekordi.
12. „Sõltumata tervisest.” Venemaa inimõiguste nõukogu juht kutsus üles saatma kõik ajateenistusse.
13. Guardian: Ühendkuningriik lubab Ukrainal kasutada Venemaa ründamiseks rakette Storm Shadow.
14. Jätkuvalt pisu hüsteeriline vene presidendi nõunik vehib rusikatega.
15. WSJ: USA ja EL hoiatasid Kiievit „sadade miljardite dollarite” puudumise eest Ukraina täielikuks võiduks sõjas.
16. Lühiuudised
Rünnakute arv vene pool küll vähenes, aga paljudes lõikudes kasvas soomusega pealetungimine, mis tõi ka tuntava soomuse kaotuse numbrite tõusu. Lõuks on hakanud tõusma kõrgele tasemele ka vene poole kaudtuleüksuste kaotuste numbrid, kuigi nende laskude arv rindejoonel ei vähenenud.
1. Öised droonid Kiievi, Sumõ ja ida-Ukraina kohal, Odessa suunal raketid. Jätkuvalt on sihtmärkideks ka Ukraina energiarajatised. Ukraina küll teeb tugevaid ponnistusi rajamaks asenduseks gaasielektrijaamu, aga see ei tule kahjuks nii kiiresti ja siis on hävitamine ikka sada korda lihtsam kui uue asemele tegemine.
2. Starõi Oskol-Valuiki rongide välumised tühistati Belgorodi oblastis veduri ja vagunite rööbastelt mahajooksmise tõttu, teatas Kaguraudtee pressiteenistus.
Venelaste Su-30SM kukkus väidetavalt alla okupeeritud Krimmi lähedal pärast rakettide Kh-31P väljalaskmist Odessa suunal üleeile õhtul. 2 meeskonnaliiget on teadmata kadunud.
3. Kursk: seis läks intrigeerivaks, no ei leia hetkel paremat sõna olukorra väljendamiseks.
Kurski rindest kaugemal põhja pool: vene allikad teatavad, et „murettekitavad teated Kurski oblastist Homutovka ja Kalinovka külade lähedalt”. Kurski oblastis Homutovka ja Kalinovka asuvad Trojebortnoje piiripunktist Ukrainaga ~15 km idas ja Kurski oblastis toimuvast sõjategevusest ~60 km põhja pool. Võimalik on Ukraina uus üllatuslik suund, aga eks ootab täiendavat infot, aga kui jõudu jaguks, siis seegi oluliselt seisu muudaks, aga veel ei prognoosiks midagi…
Rinde läänesektor: vene allikate sõnul liiguvad Ukraina üksused Kurski oblasti Medveže suunas. See asub Novõi Putist ~10 km idas, kust eile hommikul tulid teated, et väidetavalt ründasid Ukraina üksused. Viimastel andmetel õnnestus Ukraina üksustel võtta küla enda kontrolli alla. Vene pool kurdab, et: „Vaenlast toetab suurtükivägi väga aktiivselt. Praegu pealetung jätkub.” Siit suunalt rünnakuga lõigataks ära alanud vene poole pealetung just lääne suunalt. Kuna vene poolel on siiski pisu raskusi Seimi jõe ületusega (pontoonsildugi on üle kümne seal ära lastud) ning isegi soomukite otse jõeületus kipub tekitama troppe, mida on võimalik siis töödelda, siis ikka pisu loodan, et kuni Seimi jõeni suudab Ukriana lõpuks ala oma kontrolli alla saada, sest sellega paraneks oluliselt võimalus hoida ala pikalt enda käes.
Rinde põhjasektor: praegu näeb olukord Kurski oblastis välja enam-vähem selline, et vene pool vallutas Korenevo lähedal väidetavalt Višnevka, Apanasovka, Bjahhove, Vnezapnoje, Viktorovka ja Gordejevka. Snagosti külas, kuhu üleeile vene soomuskolonn sisse sai, olla siiski enamuses tagasi Ukraina kontrolli all. Nii lääne kui põhjasuunal hakkas vene pool väiksemate soomusgruppidega ründama (3-4 ühikut soomust korraga, tavaliselt üks on tank). Võimalik, et loodetakse selliselt suuta korraga rohkemates suundades edeneda. Eks lootus on ka sellel, et kõiki suundi ei suuda Ukraina droonide ja kaudtulega katta ning omatakse ka suuremat kaitset ja tulejõudu võrreldes Ukraina mobiilsete diversiooni/luuregruppidega. Õige pisu loodab, et vene poole eliitväeosad oma rivaalitsemises siiski hakkavad üksteist järjest enam segama ning konkurents logistkaahelast millegi saamiseks põhjustab tülisid… eks nädala jooksul peaks pilt selgem saama, kas Ukraina peab vastu või hoopis hakkab uusi alasid hõivama…
4. Harkiv: seni on vene pool aktiivsem ja kipub arvama, et see ei muutu niipea. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupiansk-Kreminna: põhja- ja kesksektoris suruti pisu enam, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: surve langes alla, põhjust ei tea.
7. Bahmut: pisu liialt sõjaudu lausa kolmes sektoris.
Tšassiv Jarist põhja pool vene sillapeadega üle kanali on seis endiselt pisu segane. Hetkel erinevate kaartide ja blogijate sõnumeid võrreldes kipub siiski arvama, et vähemalt üks sillapea on alles. Lisaks tundub, et Ukraina on asunud siin aktiivsemalt tegema vasturünnakuid.
Klišiivka olukorraga sama keeruline, mitte ükski kaart pole eriti sarnane kirjeldamaks jooksvat seisu. Enim kaarte näitavad Ukraina omade puudumist külas ning mõni näitab, et jõuti lausa kanalini läbi küla. Eks ootab siingi enamat selgust.
Sama seis on Toretski linnas, kus tundub vähemalt Ukraina droonirünnaku video järgi, et vene pool võis otse kesklinna suunal edeneda u 500 m möödudes vanglakvartalist põhjapoolt. Kas ka vene pool püsivalt seal kanna maha sai, ei tea. Kumbki pool siiski karmidest linnalahingutest teada annab.
8. Donetsk: Eip siin veel surve vähene, aga paari vene poole edenemise vahele ka üks Ukraina oma.
New-Yorkis muutusteta.
Loodesektoris vene poole sammhaaval edenemine jätkus. Lääne suunal jõuti eile Lisivka külani, hõivates külas äärmised hooned. Jälle arvamusel, et edasitungi tõi jalaväe konveier, mis võis liikuda piki metsaribasid ja võsastunud kahte orgu pidi.
Pisu üllatas Ukraina oma vasturünnakuga Selidove linna suunalt ja surus vene poole välja linnast kirdes asuvast Marinivka külast. Ka pole vene pool saanud alaliselt Selidove linna alaliselt sisse ning näha on olukorra paranemine lisajõudude saabumise järel. Kahjuks aga seda ei jagu igale poole.
Selidove ja Krasnohorivka vahel olev eenduv veel seni Ukraina kontrolli all olev ala hakkaski kiirelt vähenema ja arvata on, et mõne päevaga tõmbab Ukraina end veel kuni 8 km tagasi Vovtša jõe taha. Jõgi on küll heaks takistuseks oma kõrge läänekaldaga, aga põhja poolt suudab jõega paralleelselt seni vene pool edeneda ja kui Kurahivka asulas (3100 inimest) vene poolt pidama ei saada, siis pole ka jõest kasu.
Vuhledari suund isegi pisu üllatusega muutusteta. Hetkel ei oskagi arvata, kas Ukraina suudab mõned kaotatud possad (kaevandus ja üks asula) tagasi saada oma kontrolli alla parandamaks siinset seisu. Õige pisuke lootus on, et selline pikalt üle põldude rünnakutele tulemine vene poolel pole lihtne, sest maad jõudmaks enne Ukraina possadeni jõudmaks on nii pikalt, et kui Ukrainal vähekenegi jõudu ja ressurssi jagub, siis päris tugevalt vene soomust kulutatakse. Nii vähemalt eile läks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: ühest rünnakust teada anti.
Tokmaki suund: pisu on vene pool hakanud mujalt kompima (Robotõnest läänes). Mariupolis suurem plahvatus. Juba mitmes päev saab mõni siinse suuna suurem okupeeritud linn tabamusi.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaal on alates 2024. aasta algusest 13 aastaga registreeritud rekordarv raskeid ja eriti raskeid kuritegusid, selgub Vestka poolt läbi vaadatud siseministeeriumi andmetest. 2024. aasta jaanuarist augustini pandi toime 403 537 rasket ja eriti rasket kuritegu. Viimati fikseeriti selline näitaja 2011. aasta kaheksal kuul. Sel ajal toimus Venemaal 426 tuhat sellist kuritegu. Pärast seda ei ületanud nende arv iga aasta kaheksa kuu jooksul 400 tuhat.
Raskete ja eriti raskete haigusjuhtude sagenemine on kõige märgatavam Venemaa lõuna- ja läänepiirkondades, samuti Moskva piirkonnas. Selliseid kuritegusid pandi seal toime 16,4 tuhat, 2021. aasta jaanuaris-augustis oli neid 14,7.
Ukrainaga piirnevas Brjanski oblastis pandi 2024. aasta jaanuarist augustini 2731 rasket ja eriti rasket kuritegu. Adõgeas registreeriti 2024. aasta esimese kaheksa kuuga 1041 kuritegu, kuigi viimase 15 aasta jooksul pole selle kategooria kuritegude arv kunagi jõudnud tuhandeni.
Krasnodari piirkonnas toimus 2024. aasta jaanuaris-augustis 15 aasta jooksul rekordarv raskeid ja eriti raskeid kuritegusid – 14 932 Rostovi oblastis – 10 491 kuritegu, mis on 14 aasta rekord.
2022. aasta sügisel alustasid Venemaa võimud kurjategijate värbamist, kuna Ukraina rindel valitses „kahuriliha” puudus. Vangidel paluti sõlmida leping, misjärel lubati neile armu anda. BBC ja Mediazona andmetel vabastati ainuüksi Wagneri PMC raames Ukraina-vastases sõjas osalemise eest üle 31 tuhande vangi. See statistika ei sisalda aga võitlejaid teistest üksustest, kus teenivad ka kurjategijad. Jaanuari lõpustaga vange enam pooleks aastaks Ukrainasse sõtta ei saadetud ja nüüd antakse neile „tingimisi vabastamine” ja saadetakse teenima kuni nn sõjalise erioperatsiooni lõpuni.
Riigiduuma oli varem hoiatanud kuritegeliku tegevuse kasvu eest Venemaal pärast endiste vangide naasmist rindelt. Peaprokurör Igor Krasnov teatas omakorda, et sõja esimesel aastal kasvas eriti raskete kuritegude arv 9,4%, ulatudes ligi 125 tuhande juhtumini. 2023. aastal on nende arv juba ületanud 142 tuhande piiri, eeldatati 133 tuhat.
Siseministeeriumi andmetel kasvas selle aasta esimese viie kuuga organiseeritud kuritegelike rühmituste (OCG) toime pandud kuritegude arv 2021. aasta sõjaeelse sama perioodiga võrreldes 76% ja ulatus 16,9 tuhande juhtumini.
12. Venemaal tuleks kaotada tervisepiirangud ajateenistusse kutsumisel, leiab sealne inimõiguste nõukogu juht Valeri Fadejev. Tema sõnul peab riik liikuma uue sotsiaal-kultuurilise süsteemi suunas, kus on noortele mõeldud täielik ajateenistus. „Meil on praegu (ainult) kolmandik või isegi veerand noortest, kes läbivad sõjaväe,” tsiteeris Fadejev Belgorodi esimesel õigusfoorumil statistikat. „Ma arvan, et peame tagasi pöörduma tõeliselt universaalse atraktiivsuse juurde. Usun, et iga noormees, olenemata tema tervisest (kui ta pole terve, las ta teenib köögis või töötab staabis ametnikuna), peaksid kõik noored läbima sõjaväe, sest maailm on pika sõja seisukorras,” ütles Fadejev (teda tsiteerib RIA Novosti).
Inimõiguste nõukogu juhi sõnul ei tohiks Venemaa piirata ka sõjalisi kulutusi ega kartma korrata NSV Liidu saatust, kes kulutas kaitsele 13% SKT-st. „Mõned ütlevad: sa tahad või asemel relvi. Ei. Kui pole relvi, pole ka naftat. Peame kaitsele kulutama nii palju kui vaja, et tagada meie julgeolek,” ütles Fadejev. Ta lisas, et tema hinnangul ei olnud Nõukogude Liidu lagunemise põhjuseks mitte liigsed sõjalised kulutused, vaid ideoloogiline läbikukkumine.
Mullu detsembris kirjutas putin alla määrusele, millega suurendati Venemaa relvajõudude isikkoosseisu 2,209 miljoni inimeseni. Dokumendi järgi peaks sõjaväelaste arv kasvama 1,32 miljoni inimeseni. See on 170 tuhat rohkem, kui nõudis putini eelmine samalaadne dekreet, mis allkirjastati 2022. aasta augustis ehk mõni nädal enne mobilisatsiooni väljakuulutamist.
Seejärel suurendati relvajõudude arvu 2,039 miljoni inimeseni ja sõjaväelaste arvu 1,15 miljonini.
Ukraina sissetungi alguseks oli Venemaa relvajõudude lubatud suurus 1,9 miljonit inimest, sealhulgas 1,01 miljonit sõjaväelast. Seega suurendas putin seda kahe dekreediga kokku enam kui 300 tuhande inimese võrra.
13. Briti võimud lubavad kasutada kaugmaarakette Storm Shadow, et rünnata sügavale Venemaa territooriumile, ütlesid Briti valitsusallikad väljaandele Guardian. Nad ütlesid, et otsus on juba tehtud, kuid seda ei tehta reedel avalikult teatavaks, kui Briti peaminister Keir Starmer kohtub USA presidendi Joe Bideniga. Väljaanne märgib, et USA välisminister Antony Blinken ja Suurbritannia välisminister David Lammy pidasid Kiievis kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja välisminister Andri Sõbihaga.
Blinken ütles, et Ühendriigid on „esimesest päevast alates” valmis oma poliitikat kohandama, kui olukord Ukraina lahinguväljal muutub. „Me jätkame seda. Siin on eskalaator putin. putin raskendas olukorda Iraanist pärit rakettide tarnimisega. Me näeme Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea uut liitu,” ütles Ameerika välisminister.
Suurbritannia ja Prantsusmaa välja töötatud rakettide Storm Shadow lennuulatus on 250–500 km. Esimesed sellised raketid jõudsid Ukrainasse 2023. aasta mais. Vene pool väitis, et Ukraina relvajõud kasutasid neid isehakanud LPR-i ründamisel ning üritasid nendega rünnata ka Krimmi. Samal ajal väitis Venemaa kaitseministeerium, et vene sõjaväel õnnestus raketid kinni püüda ja tabada lennuvälju, kus põhinesid Storm Shadowi lennutanud lennukid.
Varem kinnitasid Biden ja Blinken, et Ameerika võimud arutavad Lääne rakettide kasutamist sügavale Venemaa territooriumile löökide andmiseks. Nende sõnul võimaldab ATACMS-rakettide kasutamise võimalus Ukrainal adekvaatselt reageerida Iraani enam kui 200 ballistilise raketi tarnimisele Venemaale.
Välisministeerium pooldab keelu täielikku tühistamist, samas kui Pentagon ja luure on endiselt ettevaatlikud, kartes konflikti eskaleerumist ja tuumarelva võimalikku kasutamist Venemaa poolt, kirjutab Financial Times. USA kaitseminister Lloyd Austin ütles eelmisel nädalal, et ATACMS ei aita Ukrainat kuigi palju, sest Venemaa on viinud 90% oma pommitamismissioonidest rakettide levialast väljapoole jäävatele lennuväljadele. CIA direktor William Burns ja Briti luuredirektor MI6 Richard Moore ütlesid aga nädalavahetusel FT konverentsil, et putini tuumaähvardustesse ei tasu kergelt suhtuda, kuid läänt ei tohiks liigselt hirmutada. „putin on bullish ja ta jätkab aeg-ajalt mõõkadega ragistamist,” ütles Burns.
CIA direktor nimetas Iraani rakettide tarnimist Venemaale „dramaatiliseks eskalatsiooniks”. Blinken kinnitas kohaletoimetamist pressikonverentsil Londonis enne visiiti koos Briti kolleegi David Lammyga kolmapäeval Kiievisse. Neid rakette võidakse Ukraina vastu kasutada „lähinädalatel”, lisas ta.
14. Venemaa presidendi administratsiooni nõunik Sergei Karaganov kutsus üles kasutama tuumarelva Ukraina vägede löömiseks ja rakettidega Berliini ründamiseks. „On kätte jõudnud aeg kuulutada välja, et meil on õigus vastata meie territooriumil toimuvatele massiivsetele rünnakutele tuumalöögiga. See kehtib ka iga meie territooriumi hõivamise kohta,” ütles ta Kommersandile antud intervjuus. Tema sõnul on praegune doktriin ja poliitika tuumarelvade kasutamise vallas vananenud ega täida oma ülesandeid, kuna välistab peaaegu täielikult selliste relvade kasutamise. Karganov nimetas sellist poliitikat „ebamoraalseks” ja kutsus üles doktriini läbi vaatama.
„Venemaa kohus on järsult aktiveerida tuumafaktor maailmapoliitikas ja veenda oma vastaseid, et oleme valmis kasutama tuumarelvi, kui meie territooriumi ja meie kodanikke rünnatakse,” märkis ta. Karaganov lisas, et sõda Ukrainas „peetakse selleks, et hävitada Venemaa”, ja tegi ettepaneku alustada konventsionaalset rünnakut Saksamaa pealinna vastu. „Kui droon lendab uuesti kremli poole, siis miks mitte korraldada esmalt regulaarne raketirünnak Reichstagile? Las põleb,” ütles ta.
Samal ajal omab Karaganov ajakirjanike sõnul kinnisvara Saksamaal ja Itaalias. Bild kirjutas aprilli alguses, et talle ja ta abikaasale Jekaterinale kuulub korter Berliinis Prenzlauer Bergi linnaosas. Vara väljaüürimine tõi talle igakuiselt 850 eurot tulu. 2023. aastal sai Venemaa presidendi nõunik teada, et tema vastu võidakse kehtestada sanktsioonid, misjärel otsustas ta oma osa Berliini korteris oma naisele „annetada”.
Eelmise aasta märtsis vormistas Karaganov vahendaja kaudu Berliini notariga annetuslepingu. Ka teised Bildi nähtud dokumendid ja erakirjavahetus näitavad, et HSE professor kavatses eelseisvatest piirangutest mööda hiilida. Tema ideed aga edu ei krooninud: sanktsioonide täitmise keskbüroo, rahandusministeeriumi ja Saksamaa välisministeeriumi ühistegevuse tulemusena tunnistati „kingitus” kehtetuks.
Mullu detsembris sai teatavaks, et Sergei Karaganovile kuulub Veneetsias kahekorruseline korter, mille pindala on 84 ruutmeetrit. Kinnistu asub Castello turismipiirkonnas ja on registreeritud Karaganovi enda ja tema naise nimele. Pärast politoloogi suhtes kehtestatud sanktsioone kaotas ta võimaluse Veneetsia korterit kasutada.
Juba 2016. aastal propageeris Karaganov Vene Föderatsiooni rünnakut NATO riikide territooriumile ning sai tuntuks ka oma üleskutsega anda 2023. aastal Euroopale „ennetav tuumarünnak”.
15. USA ja Euroopa riigid nõuavad Ukraina võimudelt realistlike eesmärkide sõnastamist järgmiseks sõja-aastaks Venemaaga. Kuigi üllatuslik läbimurre Kurski oblastisse näitas, et Kiiev on endiselt võimeline üllatama ka oma liitlasi, on üldine olukord Ukraina jaoks endiselt keeruline, kuna Venemaa jätkab Ukraina energiataristu hävitamist ja teeb Donetski oblastis aeglaseid edusamme. Seetõttu vajavad lääne poliitikud veenvat plaani, mida saaks esitada nende sõjast väsinud valijatele, kirjutab Wall Street Journal ametnikele viidates.
Euroopa kõrgete ametnike sõnul öeldi Kiievile, et Venemaa täielikuks alistamiseks vajab Ukraina sadade miljardite dollarite suurust lääne toetust, mida USA ega Euroopa reaalselt pakkuda ei suuda. Ja kuigi liitlased toetavad endiselt pikaajalist pühendumust okupeeritud alade vabastamisele, peavad mõned Euroopa diplomaadid Ukraina sõjalistes plaanides olema realistlikum. Selgemalt ja veenvamalt sõnastatud eesmärgid peaksid aitama Lääne ametnikel veenda oma kodanikke vajaduses jätkata riigi varustamist relvade ja abiga.
USA välisminister Antony Blinken ja Briti välisminister David Lammy saabuvad kolmapäeval Kiievisse osaliselt, et arutada, kuidas kõige paremini määratleda, mida peetakse võiduks ja mida selle saavutamiseks vaja on, ütlesid Lääne ametiisikud WSJ-le. Viimastel nädalatel külastasid Kiievit samal eesmärgil mitmed USA ja ELi kõrged ametnikud.
„Oleme pühendunud oma Ukraina partnerite tähelepanelikule kuulamisele,” ütles Blinken Londonis enne oma reisi Kiievisse koos Lammyga. „Edastame selle teabe [Briti] peaministrile ja president Bidenile lähipäevil.”
Blinken lisas, et kaks liidrit arutavad olukorda Keir Starmeri reedesel Washingtoni-visiidi ajal, sealhulgas küsimust, kuidas Ukraina kasutab Venemaal kaugmaarakette. „Me töötame selle kallal praegu,” vastas Biden teisipäeval ajakirjanikele küsimusele, kas USA lubab Venemaa sihtmärkide vastu kasutada ATACMS-i rakette, mis võivad ulatuda 300 km kaugusele.
London veenab Ameerika võime sellise sammuga nõustuma, samal ajal kui Washingtonis toetab seda välisministeerium, samas kui Pentagon ja luure näitavad üles palju suuremat ettevaatlikkust, kirjutab Financial Times. Kuid Washingtoni seisukoht võib muutuda pärast seda, kui sai teatavaks, et Iraan varustas Venemaad ballistiliste rakettidega, märgib Bloomberg. Blinken kinnitas rakettide saatmist, öeldes, et neid võidakse kasutada Ukraina vastu „lähinädalatel”.
Volodõmõr Zelenski ja putin on viimasel ajal mitu korda teatanud oma valmisolekust rahuläbirääkimisteks, kuigi rõhutasid kumbki, et viivad need läbi ainult oma tingimustel. Lääne ametiisikud rõhutavad, et nad ei usalda putini head tahet ja usuvad, et ta usub jätkuvalt oma võimesse saavutada Ukraina iseseisvuse äravõtmiseks vajalikke sõjalisi edusamme, kirjutab WSJ.
Zelenski lubas omakorda esitada oma septembrikuise visiidi ajal USA-sse, et osaleda ÜRO Peaassambleel, tema sõnul võiduplaani. „Loodan, et mul on võimalus näidata seda plaani Bidenile ja USA presidendikandidaatidele [Kamala] Harrisele ja [Donald] Trumpile ning saada tagasisidet,” ütles ta eelmisel nädalal Itaalias visiidil.
Varem putiniga läbirääkimiste võimatuse määrusele alla kirjutanud Zelenski peab oma seisukohta kohandama läänest rahalise ja sõjalise toetuse hankimise raskuste ning Ukraina enda avaliku arvamuse muutumise tõttu. Üha rohkem ukrainlasi räägib valmisolekust alustada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, kuigi valdav enamus pole endiselt valmis selle saavutamiseks territooriumist loobuma.
Õige on arutada Ukraina võimudega eraviisiliselt nende ees seisvaid väljakutseid ja ideid selle kohta, mis on võit, ütleb Ühendkuningliku Kaitseuuringute Instituudi asedirektor Jonathan Eyal: Kuid me pole [selle eesmärgi sõnastamisele] lähedalgi ja peame ettevaatlikult liikuma, et seda arutelu ei tõlgendataks Ukraina toetamisest keeldumisena.
16. Lühiuudised
Alates tänasest, 12. septembrist lõpetavad välisteenused Venemaal tegevuse, kuna USA riigikassa sanktsioonid keelavad tarkvara ja IT-teenuste osutamise riigis kõigile. Venemaa ettevõtted valmistavad juba oma töötajaid ette selliste teenuste nagu Google, Figma ja Zoom sulgemiseks. Esialgu tundub uudis pisu uskumatu, eks näis…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
