Sõja ülevaade: 931. päev – Kurski oblastis algas vene poole pealetung
Avaldatud: 11 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. september 2024:
Kurskis algas vene poole pealetung, Tšassiv Jari juures vist juba teine vene sillapea ja Donetski loodesektor jätkab kärisemist.
1. Muutusteta nii päeval kui ööl.
2. Kokkuvõtteid eile öisest Ukraina droonirünnakust veel pole.
3. Kursk: algasidki vene poole vasturünnakud ja võimalik on esimese küla tagasi saamine.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist teine sillapea vene poolel üle kanali.
8. Donetsk: loodesektor käriseb kahjuks edasi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin soovib minna Türki oma hävitajate kaitse all.
12. USA on valmis lubama Ukrainal lüüa Venemaad kaugmaarakettidega.
13. Venemaa alustab suurimat mereväeõppust pärast külma sõda.
14. Hiina kärbib raudtee ummikute tõttu Venemaale tarnimist.
15. Nafta maailmaturuhinnad on langenud madalaimale tasemele alates 2021. aastast.
16. Saksamaal kulub kuni 100 aastat, et taastada sõjaline jõud Venemaale vastu seista.
17. putin andis Hiinale salajasi sõjatehnoloogiaid vastutasuks abi eest sõjas Ukrainaga.
18. Norra luure kahtlustab Venemaad nafta- ja gaasirajatiste sabotaaži ettevalmistamises.
19. Lühiuudised
vene blogikanal dva majora teatas mingist lahingutegevusest Brjanski oblasti piiril, nende sõnul keegi siiski üle vene piiri ei saanud. Lisaks arvab mõni vene blogija, et sealt võib Ukraina Kurski laadse operatsiooni ette võtta…
Eile oli vene poole pommitamiste tase tavapärane ning tasapisi on hakanud vähenema mitmetes rindelõikudes rünnakute arv. Ressurssi puuduseks seda siiski ei pea, pigem mingi reorg käib. Ilm jätkuvalt 27-30 kraadi kuuma päeval ja veel muutust ilmateates pole. Meeldivamalt on hakanud uuesti tõusma vene poole kaudtuleüksuste kaotuste arv.
Rootsi võib astuda samme Ukraina Gripeni hävitajatega varustamiseks. Lubadust veel laual pole, aga olla hakanud Rootsi ostma suuremas koguses hävitajatele mõeldud varuosi ja arvatakse, et see võib olla mõeldud lennukitele, mida peaks oma vanuse ja seisukorra muidu käigust eemaldama… njah, mulle meeldivad need lennukid kordades enam kui F-16-d.
USA debatt: Harris avaldas toetust Ukrainale ja Trump vältis kahel korral vastamist.
1. Alates eile õhtul kella 10-st kuni kella 3-ni öösel erinevatest Ukraina piirkondadest infot sahedi droonidest tuli. Õhutõrje tööd olla ka Kiievi kandis olnud. Hull rinde- ja piirilähedaste asulate tampimine käib.
Tuli lõpuks pisu enam infot, et Sumõ kandis olla vene pool Iskanderi abil suutnud tabada septembri algul suuremat Ukraina sõjaväelaste kogunemist…
2. Venemaa kaitseministeerium teatas, et eile öösel tulistati alla 144 drooni, sealhulgas 20 Moskva oblasti kohal. Süüdistused, et Ukraina ründas kortermaju, on alusetud, sest tabamused olid alla lastud droonide tükkide kukkumised nende pihta. Veel ei hakanud ajapuuduses otsima, mida täpsemalt Ukraina Venemaal kahjustada suutis aga eks paar järgmist päeva peaks tooma rohkem infot, kui tulevad uued satelliitfotod.
3. Kursk: vene pool alustaski tugevamat rünnakut rinde lääne ja põhjasektoris.
Lääne sektoris vene allikate andmetel on käimas rohkem rünnakuid Gordeevka ning Vnezapnoje ja Apanasovka suunas. Ukraina küll suudab uusi vene pontoonsildu üle Seimi jõe pidevalt ära lasta, aga mitte piisavalt kiiresti ja seetõttu olla vene pool siiski suutnud üle jõe tuua paraja portsu soomust, millega nüüd alustati rünnakuid. Hetkel kõlakad, et suudavad ka koolmekohtades soomusega üle Seimi jõe saada. Njah, vene sõjalistel kaartidel on märgitud nii voolu kiirused kui jõe sügavused. Kuna tegu on vene dessantvägedega, siis neil soomus parem, väljaõpe suurem ning suutlikus teha rünnakuid ka sügavusse. Hetkel tundub, et üheks uueks taktikaks on soomukitega (ikka nendega, mille jalajälg maapinnale isegi inimese jalajälje survest väiksem on) üle väiksemate jõgede ja soode Ukraina üllatamine.
Ukraina kontrolli all olev ala Korenevo lähedal on vähenenud. Videokaadritel on näha, kuidas 51. kaardiväe õhudessantrügemendi vene üksused alustavad soomusrünnakut Snagosti külale, liikudes edasi märkimisväärse hulga varustusega. Vene allikate sõnul algas rünnak põhjast. Tulemus on endiselt ebaselge. Kokku sisenes külla kaheksa ühikut. Murelikuks teeb, et külla jõuti sisse ilma pommisaju alla sattumata. Eks homme targem, kes küla kontrollib.
Rinde lääne- ja kagusektoris seni aktiivsem Ukraina, muutusi seal rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: õige pisu vene poole surve langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: päris tugev üritamine käib, tundub, et suudetakse hoida survet toetamaks vene poole rünnakuid Bahmuti suunalt Siverski poole aga seni rinne siiski peab.
7. Bahmut: vene poolelt tuli info, et suudeti ära vallutada Hrõhorivka asula kanali idapoolel ning isegi luua uus sillapea üle kanali Tšassiv Jarist 3 km põhja pool.
vene poole sillapea Tšassiv Jarist kirdes linna serval kanali läänekaldal seni alles, aga see pole juba nädala jooksul ka suurenenud. Hetkel ei oska arvata, kas Ukraina lasebki sellel seal olla, sest äkki suudetakse kogu vene logistikaahelat sinna suunal selliselt mõjutada, et jõudu edenemiseks enam pole ning vene poole sinna suunal suurem ressursside suunamine lihtsustabki vähemate vahenditega kooondada ühte piirkonda oma tähelepanu. See tähelepanu koondumine võib-olla tõigi Ukraina taandumise sealt põhja pool.
Toretskis küll eile rindejoone muutusi ei tuvastanud, aga karmid linnalahingud jätkusid ning ründavad linnas mõlemad pooled.
8. Donetsk: no ei saada loodesektorit pidama.
New-Yorkist küll enam edulugusid pole tulnud ja Ukraina esimese suurema vasturünnakuga saadud ala linnas on püsinud juba peaaegu nädal muutusteta. Eks edulooks saab hetkel pidada ka seda, et vene pool enam ei edene.
Loodesektoris pole seni vene poolt pidama saadud ehk siis arvan, et täiendavaid üksusi kõigisse sektoritesse ei jagunud.
Selidove linnast kirdes jätkus vene poole edenemine linna suunal ning Ukraina kaotas kontrolli Marinivka küla üle.
Selidove linnast kagus Ukrainski kaevandusasulast põhja pool üle põldude suutis eile vene pool edeneda pisu üle 3 km korraga ja asula kipub jääma pihtide vahele. Sellega on peaaegu saadud otsetule võimalus ainukese suurema maanteeühendusega Ukrainski suunal. Lisaks kasvab maja haaval Ukrainski asulas vene poole kontroll kaguküljel asuvate hoonete üle. Lisaks olla vene poole info järgi jõutud Hirniki linnani (10 000 elanikku) ja hõivatud kirdeservas mõned hooned.
Vuhledari suund eile pidas. Siin suunal lükkab vene pool edasi kõike, mis käepärast on ja tundub, et lubatud preemiad on nii kõrged, et surma suht lihtsalt minnakse. Isegi pika soomusvrakkide ahela vahel liikumise järel pole tunda suurt moti langust.
Põlevat vedelikku piserdava Ukraina nn draakondrooni kasutamine rindel on sagenenud, videosid järjest lisandub. Ühel suutis droon liikuda piki põldudevahelist metsariba mitusada meetrit samaaegselt põlevat vedelikku alla lastes. Pole veel täpsemalt otsinud, kui suure efekti see lahinguväljal toob. Njah, ka igatsugu muud relvastust proovivad Ukraina omad droonide külge riputada alates automaadist ja lõpetades tankitõrje relvadega.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: Ukraina omad tabasid eile mitmeid olulisi objekte vene poole tagalas ning plahvatusi kostus nii Tokmakist kui Melitopolist.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: vene poole tavapärasest tugevamad ponnitused pole toonud muutusi rindejoones.
11. putin soovib, et tema lennukid saadaksid Türki reisides hävitajad, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad Middle East Eye’ile. Nende sõnul sooviks putin lennata Türki vene sõjalennukite kaitse all, kartes võimalust, et Ukraina võib lennumarsruudil tema reisilennukit rünnata. Allikate sõnul viibis Venemaa presidendi visiit Ankarasse just sel põhjusel. Nagu väljaanne märgib, on Moskva nõudmist raske täita, kuna Türgis asuvad NATO õhutõrjesüsteemid, mis võivad vene hävitajaid tajuda vaenlase sihtmärkidena. Läbirääkimistega kursis olev allikas selgitas, et Türgi ei kavatse putini visiidi huvides õhutõrjesüsteeme keelata ega muuta. Viimased arutelud on kaalunud võimalust, et Venemaa president saabub oktoobri esimesel nädalal, kuid uued nõudmised muudavad sellise arengu ebatõenäoliseks. Viimati külastas putin Ankarat 2014. aastal.
Endiste Türgi suursaadikute sõnul, kes olid varem tihedalt seotud välisriikide riigipeade visiitide diplomaatiliste protokollidega, on Venemaa taotlus äärmiselt ebatavaline. „Türgi valitsus võib hea tahte žestina saata välisriikide riigipäid saatma hävitajad. Samas ei meenu mulle ainsatki juhtumit, mil välisriigi riigipead paluksid kaasa võtta oma hävitajad,” selgitas Middle East Eye allikas. Lisaks kurdavad Venemaa ametnikud hotellide üle, kuna Ankara kolm suurimat hotelli on Ameerika ettevõtete omad. Väljaande allikate sõnul usuvad nad Venemaal, et sellised hotellid on Venemaa presidendi jaoks ebaturvalised. Nende sõnul tõstatati küsimus putinile valitsuse külalistemaja andmisest.
Juuni keskel teatas agentuur, et putini lennukit hakkas saatma hävitaja Su-30SM. Samal ajal saadavad putinit välislendudel regulaarselt hävitajad. Mullu detsembris avaldas Venemaa kaitseministeerium riigipea AÜE-visiidi ajal isegi kaadreid hävitajatest Su-35, mis saatsid presidendi lennukit. Presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles seejärel, et seda tehakse turvakaalutlustel.
putini niigi kõrgeid turvameetmeid tugevdati oluliselt pärast seda, kui ta vallandas Ukraina sõja. Juuni alguses ütlesid kaks vene ametnikku ja kremlile lähedalseisev allikas väljaandele Moscow Times, et luureteenistuste soovitusel hakkas ta avalike väliürituste ajal kandma kuulivesti.
12. Ukraina aastaid kestnud kampaania lääneriikide relvade kasutamise piirangute kaotamiseks võib olla edu lähedal. USA on valmis lubama Ukrainal lüüa Venemaad ATACMS-rakettidega. Sellest teatas Kongressi väliskomisjoni juht Michael McCall, nagu kirjutab Axiose poliitkorrespondent Juligrais Brufke. Axiose tsiteeritud McCalli sõnul teavitab välisminister Antony Blinken, kes 11. septembril Kiievit külastab, Ukraina juhtkonda Washingtoni otsusest.
Teisipäeval, 10. septembril külastas Blinken Londonit, kus kohtus Briti välisministri David Lammyga. Välisministeeriumi juht ütles ühisel pressikonverentsil, et USA president Joe Biden kavatseb Briti peaministri Keir Starmeriga arutada kaugrelvade kasutamist Venemaa vastu. „Me töötame selle nimel, et Ukraina saaks kaitsta oma territooriumi (vene) agressiooni eest,” ütles Blinken. Ta lisas, et talve saabumine võib olla Ukraina jaoks kriitiliseks hetkeks, kuna Venemaa on saanud Iraanilt ballistilisi rakette ja intensiivistab rünnakuid infrastruktuuri, sealhulgas energia vastu.
Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel langevad ATACMS-i kasutamise piirangute tühistamisega löögi alla Rostovi, Voroneži, Belgorodi, Kurski, Brjanski, Orjoli, Lipetski, Tambovi ja Kaluga oblastid. ISW hinnangul võib Ukraina relvajõudude rünnaku alla sattuda 245 Venemaa sõjaväeobjekti, sealhulgas 16 lennuvälja.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on varem korduvalt palunud lääneriikidel, eriti USA-l lubada rünnakuid Venemaa territooriumil, viidates sõjalisele vajadusele. Lääneliitlased keelasid pikka aega tarnitud relvade kasutamise Venemaal asuvate sihtmärkide vastu, kuid hiliskevadel, seoses vene armee edenemiskatsetega Harkivi oblastis leevendasid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa keeldu, võimaldades ukrainlastel rünnata piiri lähedal Venemaa sihtmärke. Sellised tingimused välistasid aga Ukraina linnade rünnakuteks kasutatud vene Föderatsiooni peamiste lennuväljade tabamise ja seetõttu hakkas Kiiev küsima läänelt luba rünnata sügavale Venemaale.
29. augustil lubas Holland Ukrainal sõjaseadusi järgides kasutada üleviidud hävitajaid F-16, et rünnata Venemaad ilma lennuulatust piiramata. Varem teatas Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen, et Ukrainal on õigus kasutada Taani relvi Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil. 2. septembril andis Taani ametlikult loa lennukite F-16 kasutamiseks Venemaa vastu suunatud löökide jaoks.
Augusti keskel kirjutas Times, viidates informeeritud allikatele, et Briti ministrid veensid kulisside tag” liitlasi lubama Ukrainal kasutada talle antud tiibrakette Storm Shadow, et anda löögid sügavale Venemaa territooriumile. EL-i diplomaatia juht Josep Borrell ütles 30. augustil, et EL-i kaitseministrid ei ole jõudnud üksmeelsele otsusele Venemaa-vastaste löögipiirangute tühistamise osas, jättes selle küsimuse iga riigi otsustada. Borrell ise on varem korduvalt nõudnud kõigi Venemaa sõjaliste sihtmärkide löögikeeldude tühistamist.
13. Venemaa kaitseministeerium teatas teisipäeval mereväeõppuste algusest, mille ulatus on kuulutatud riigi nüüdisajaloos enneolematuks. Strateegiline juhtimis- ja staabiõppus „Okean-2024” toimub 10.-16. septembrini Vaiksel ookeanil ja Põhja-Jäämeres, Vahemerel, Kaspia merel ja Läänemerel, kus osaleb üle 400 sõjalaeva, allveelaeva ja abilaevastiku toetuslaeva. Kaitseministeeriumi teatel osaleb õppustel üle 90 tuhande inimese, üle 120 mereväe ja kosmosejõudude merelennunduse lennuki ja helikopteri, samuti umbes 7 tuhat ühikut relva-, sõja- ja eritehnikat.
„See on esimene kord viimase kolme aastakümne jooksul, kui korraldame merel nii ulatuslikke õppusi,” ütles Okean-2024 avamisel putin. Manöövrite ulatus on võrreldav NSV Liidu poolt külma sõja ajal korraldatud manöövritega: suurim neist oli õppus Okean-70, millest võttis osa üle 300 laeva ja umbes 100 mereväe lennukit.
„Õppuse eesmärk on üksikasjalikult kontrollida mere- ja lennuväe juhtimisorganite, üksuste ja formatsioonide lahinguvalmiduse põhiaspekte, et teha kindlaks nende tegevuse sidusus,” loetles putin. „Töötatakse läbi kõrgtäppisrelvade, aga ka teiste kaasaegsete ja perspektiivikate relvade integreeritud kasutamise küsimused, sealhulgas võetakse arvesse sõjalise erioperatsiooni käigus saadud kogemusi.”
Kaitseminister andrei beloussov ütles, et õppuste ajal plaanib laevastik läbi mängida „potentsiaalse vaenlase ulatusliku agressiooni ookeani poolt” stsenaariumi. Samuti peavad sõjaväelased harjutama „dessantoperatsioonide läbiviimist”, võitlema mereväe droonidega, võttes arvesse Ukraina sõja kogemust, ütles minister.
Kaitseministeeriumi nimetatud õppuse ulatus lubab oletada, et sellest võtavad osa peaaegu kõik laevastiku vabad laevad. RussianShipsi arvutuste kohaselt koosneb see 309 sõjalaevast ja allveelaevast (abilaevad välja arvatud).
Õppustel osaleb ka Hiina armee, teatas Venemaa mereväe ülemjuhataja aleksandr moissejev putinile. Ta ütles, et Peking saatis kolm laeva, ühe aluse ja 15 lennukit.
14. Venemaal on õnnestunud laiendada logistikat itta ja põhiline vedu toimub raudteel, rõõmustas asepeaminister Vitali Saveljev ida majandusfoorumil. Kuid kannapööret tehes näis Venemaa kaotavat kontrolli. Eksport Hiinast on formaalselt endiselt plussis: Hiina tolliameti andmetel kasvas kaubakäive jaanuaris-augustis 2023. aasta sama perioodiga võrreldes 1,9%, 158,5 miljardi dollarini, sh Hiina eksport Venemaa Föderatsiooni kasvas 0, 4%, 71,9 miljardi dollarini. Inflatsiooni arvesse võttes on füüsiline eksport tõenäoliselt vähenenud ja Venemaa importijate juttude põhjal on langus kiiresti kiirenemas.
Hiina transpordifirmad on Venemaa raudteede ummikute ning sellest tuleneva konteinerite ja raudteeplatvormide nappuse tõttu vähendanud Hiinast pärit rongide väljasaatmist, ütlesid Venemaa väliskaubandusettevõtete töötajad väljaandele Moscow Times. „Meie Hiina logistikapartner hoiatas, et septembriks on raudteeveo plaanid Zabaikalski probleemide tõttu vähenenud vähemalt 50% – konteinerid ei lähe ikka veel sealt minema,” ütleb üks importijatest. Tema kolleeg sai sama hoiatuse Hiina tarnijalt. The Moscow Timesi vestluskaaslase sõnul läheb sel kuul Venemaale vaid 30-40% varem plaanitud rongidest.
Zabaikalsk on suurim kaubaterminal Venemaa ja Hiina piiripunktides ning oluline raudteesõlm, kus saab otse tarnida raudteel. Seal laaditakse konteinerid ümber Venemaa rongidele (Hiina 1435 mm rööpmelaiusega vagunidest Venemaa laiarööpmelisteni 1520 mm). Aga veeremit ja rööbastee läbilaskevõimet on juba juulist saati nappinud ning aja jooksul probleem ainult süveneb – praegu ootab ümberlaadimist üle 6000 konteineri ning ümberlaadimisperiood ise on suve alguse kuue päeva pealt pikenenud üle 20 päeva ja on konteinereid, mis seisavad kuu aega, selgitab Hiinast kaupa tarniva logistikafirma juht. Teises olulises kontrollpunktis, Mongoolia ja Venemaa piiril asuvas Zamyn-Uudis on olukord tema sõnul vähe parem. See tähendab, et selle marsruudi läbimine pole ka kiire valik, järeldab ta.
Hiinast jõusööta ja muud toorainet saav Venemaa toiduainete tootja soovitas logistikutel loobuda raudteevedudest ja Kaug-Ida läbivast mere+raudtee marsruudist, kuna Hiina poolel on pidevaid hilinemisi. Ja Peterburist pärit mänguasjatootjale keeldus selle tavatarnija lasti üldse saatmast, viidates probleemidele raudteel kohaletoimetamisega. „Hiinlased ei taha, et nende konteinerid seisaksid kuude kaupa Venemaa raudteejaamades – need on kinni Kaug-Idas või Moskva lähedal, efekt on sama – tühjade konteinerite nappus,” selgitab logistikafirma juht.
Pikem ja kallim
Probleemid on seotud sellega, et konteinerkaupade voog Hiinasse on väiksem kui Hiinast Venemaale, pealegi pole nende saatmiseks piisavalt platvorme ning raudteed on ummistunud, selgitas logistikafirma juht. Selle tulemusena jõuavad konteinerid Kesk-Venemaale, laaditakse maha ja oodatakse siin kuude kaupa, kuni avaneb võimalus sõita vastassuunas. Seetõttu on konteineriomanikud nüüd valmis konteinerite Hiinasse toimetamise eest lisatasusid maksma, lisab Moscow Timesi allikas. Ekspordivoog konteinerites on kolm korda väiksem kui impordi voog, ütles teise logistikaettevõtte juht.
Olukorda raskendas Suessi kanali probleemide tõttu suurenenud nõudlus transiidi järele läbi Kaug-Ida Euroopasse, lisab logistikafirma juht. Hinnaindeksite keskuse andmetel tekkis augustis huvitav olukord: lühema konteineri transpordikulu on vastupidiselt ajaloolistele ja ülemaailmsetele normidele odavam. Näiteks 40-jalase konteineri saatmine Hiinast Moskvasse läbi Vladivostoki läheb maksma 7,6 tuhat dollarit versus 8,6 tuhat dollarit Peterburi kaudu. Raudteevedu läbi Zabaikalski on endiselt kiireim valik, kuid konteinerite kuhjumine piiriterminalidesse toob kaasa tarnekulude ja aja pikenemise, kirjutavad Gazprombanki majandusprognooside keskuse (CEP) analüütikud. Seega maksab praegu marsruudil saatmine 8,5-9 tuhat dollarit, kuigi mais ületas hind vaevu 5,5 tuhat dollarit.
Vagunite, konteinerite ja taristu nappuse ning Venemaa Raudtee piirangute tõttu kahekordistus augustiks kauba kohaletoimetamise aeg Kaug-Ida terminalidest Kesk-Venemaale – 30 päevalt 60 päevale, kurdavad importijad. Üldjuhul võib nende hinnangul kuluefektiivseim viis Hiinast kauba kohaletoimetamiseks esmalt meritsi ja seejärel raudteega võtta kevadise 45 päeva asemel 85-90 päeva.
Konteinerid võivad sadamaterminalides või Hiina maismaapiiril raudteeplatvormile laadimist oodata kuni 30 päeva ja siis võib rong siiski ühes marsruudil olevas jaamas kinni jääda: importijad rääkisid Moscow Timesile konteinerite kohta, et need seisid kaks kuud Siberis mahajäetud rongis. Importijad peavad maksma seisakute eest sadamas või terminalis.
Alternatiiviks Hiinast pärit raudteeveole juulis ja augustis oli maanteetransport, kuid ka veoautoga kohaletoimetamise hinnad on viimase kahe kuu jooksul hüppeliselt tõusnud, ütleb logistikafirma juht. Maanteetranspordi maksumus Shanghai-Moskva liinil tõusis Tradesti andmetel 12 000 dollarini, võrreldes 6000 dollariga mais. Otsene kohaletoimetamine sellel marsruudil raudteel maksab aga ligikaudu 9000 dollarit. Nüüd on Zabaikalskis sellele lisandunud ummikud, jätkab logistikafirma juht: selle kaudu püüavad maaletoojad enne 1. oktoobrist oodatavat taaskasutustasu tõusu sisse tuua võimalikult palju ehitus- ja kaubandustehnikat.
15. Ülemaailmne naftaturg, kus pärast Ukraina sõja algust tõusid hinnad 14 aasta kõrgeimale tasemele, on teinud järsu kukkumise alla. Teisipäevasel oksjonil langes võrdlusaluse Brenti toornafta hind alla 70 dollari barreli kohta ning langes kohe 68,68 dollarile, mis on madalaim tase alates 1. detsembrist 2021. Naftafutuurid odavnesid päeva jooksul ligi 4%, kahe nädalaga kaotasid nad umbes 15% ning suvel näidatud tippude suhtes üle 20%. Selle tulemusena jõudis turg tagasi sõjaeelsele tasemele: 2021. aastal kõikus Brenti barreli hind 60 ja 70 dollari vahel.
Nafta hind saavutas kõrgeima taseme Ukraina invasiooni esimestel nädalatel: 7. märtsil 2022 tõusid Brenti noteeringud 139 dollarini barreli kohta ja on sellest ajast alates langenud enam kui poole võrra. vene sordi Uural hind langes Reutersi andmetel teisipäeval alla 60 dollari barreli eest, kuigi veel juulis müüdi seda 75 dollariga. AZN-i analüütikud kirjutavad, et naftaturg kogeb nõrkust planeedi peamise „musta kulla” importija Hiina majanduse aeglustumise tõttu. Hiina SKT lisas teises kvartalis 4,7%, mis jääb alla nii jaanuari-märtsi näitajale (5,3%) kui ka kommunistliku partei eesmärgile, mis eeldab 5% kasvu aastas.
Hiina naftaimport langes esimesel poolaastal 11% ning juulis oli see peaaegu kahe aasta madalaim – 10 miljonit barrelit päevas. Naftasaaduste ostmine langes Plattsi hinnangul 20 kuu madalaimale tasemele. Naftahinna languse peamiseks põhjuseks oli Hiina nõrk nõudlus, märgib BOK Financial Securitiesi vanem asepresident Denis Kissler. Nüüd mõtleb turg Aasia kui terviku väljavaadetele, jätkab ta: kas ta ostab toorainet sellises mahus, millega tootjariigid arvestasid.
Naftahinna langus alla 75 dollari barreli eest Brenti loob riskid rubla edasiseks nõrgenemiseks aasta lõpus, hoiatab Alfa panga strateeg Nikita Eurov. Rünnaku alla võib sattuda ka Venemaa eelarve, mis on täidetud nafta- ja gaasituludega. Käesoleval aastal sisaldab see Uurali barreli hinda 70 dollarit ehk 10 dollarit kõrgem, kui vene nafta praegu maksab. Valitsus plaanib peaaegu sama hinna – 69,7 dollarit – lisada 2025. aasta eelarveprojekti.
16. Saksamaa relvastub Venemaalt kiiresti kasvava sõjalise ohu ees liiga aeglaselt. Sõjalise konflikti korral oleks see veidi enam kui kahe kuuga ära kasutanud kõik mürsud ja raketid, mida ta aastaga suutis toota, kui ta oleks tulistanud sama intensiivsusega nagu vene armee täna Ukrainas teeb. Ja teatud tüüpi relvade piisavas koguses tootmiseks kulub aastakümneid või isegi peaaegu sajand.
Kieli Maailmamajanduse Instituudi aruanne „Sõjaks valmis aastakümnetes: Euroopa ja Saksamaa aeglane taasrelvastumine võrreldes Venemaaga” loob ebasoodsa pildi Bundeswehri olukorrast, Berliini ja Saksa sõjatööstuse võimest luua kiiresti relvade tootmine vajalikes kogustes. Saksamaa suudab vaevu asendada relvi, mida ta Ukrainale appi saadab (ja õhutõrjesüsteemide ja haubitsate varud on üldiselt kahanenud) ning ei kuluta piisavalt, et võidelda NATO julgeolekule üha suuremat ohtu kujutava Venemaa vastu. „Samal ajal oleme Saksamaal olnud liiga aeglased selle ohjeldamiseks vajalike jõudude relvastamiseks,” ütleb raporti juhtiv autor Guntram Wolf. „Euroopa vajab praegu Saksamaa regulaarsete kaitsekulutuste püsivat, olulist ja kohest suurendamist vähemalt 2 protsendini SKT-st. See peaks olema täiesti selge: Venemaa agressiooniga silmitsi seistes on ettevaatamatu ja vastutustundetu käituda nagu varem.”
Instituudi eksperdid on välja arvutanud, kui kaua kulub Saksamaal praeguse riigihangete ja tootmise tempo juures relvade kogumiseks 2004. aasta tasemele, mis järgnes kaks aastakümmet kestnud „relvajõudude vähendamine ja tagasihoidlik ümberrelvastamise tempo”. Lahingulennukitel kulub selleks peaaegu 15 aastat, jalaväe lahingumasinate puhul 20 aastat ja peamiste lahingutankide puhul umbes 43 aastat. Ja vajalik arv haubitsaid koguneb alles 2121 aastaks: 2021. aastal oli Bundeswehris kasutuses vaid 121 sellist suurtükki, 2004. aastal oli neid 978.
Berliin hakkas regulaarseid sõjalisi kulutusi oluliselt suurendama alles aastal 2023. Saksa kantsler Olaf Scholz teatas ka 100 miljardi euro suuruse erifondi loomisest Saksa armee ümberrelvastumiseks. Kuid selle tempot Kieli Instituudis peetakse ebarahuldavaks: Ukraina sõja algusest alates on valitsus tellinud aastas keskmiselt 14 lahingulennukit, 49,2 tanki ja 8,8 haubitsat, öeldakse raportis. Samal ajal kui Venemaa sõjatööstuskompleks on suurendanud tootmist sedavõrd, et kuue kuuga suudab toota sama palju relvi kui Bundeswehril praegu.
Ka Venemaa on teinud suuri edusamme kaasaegsete lahingusüsteemide loomisel. Selle ülehelikiirusega ja hüperhelikiirusega rakettide arsenal kujutab endast tõsist ohtu NATO-le, selle võime toota droone on kasvanud enam kui kuuekordseks, kaugmaa õhutõrjesüsteemid on kahekordistunud ja tankid kolmekordistunud. Tankide puhul märgivad aga sõjaväeeksperdid regulaarselt, et Venemaa toodab vähe moodsaid tanke, peamiselt valmistab ta ümber laost võetud vanu sõidukeid.
Tänu oma toodangule ja tarnetele Põhja-Koreast on vene armeel nüüd umbes 10 000 lasku (suurtükimürsud ja raketid) päevas, kartmata laskemoona otsa saamist. Sama tulistamiskiiruse juures tarbiks Saksamaa 70 päevaga aasta jagu mürske ja rakette, märgitakse raportis.
Ukraina võimud kutsuvad liitlasi korduvalt ja pidevalt üles suurendama laskemoona tarnimist. Ukraina relvajõudude kuidagi toetamiseks püüavad Euroopa riigid ellu viia mitmeid algatusi, sealhulgas ühe Patrioti kompleksi osade kaupa kokkupanemist ja umbes 800 000 mürsu ostmist Ukrainale teistesse maailma piirkondadesse.
17. USA on selgelt teatanud, et Hiina pakub Venemaale märkimisväärset sõjalist toetust, aidates sellega läbi viia vallutussõda Ukraina vastu. Selleks hakkas kreml Pekingiga jagama allveelaevade, rakettide ja muud tüüpi kaasaegsete relvadega seotud tehnoloogiaid. USA asevälisminister Kurt Campbell teatas sellest ajakirjanike grupile pärast kohtumist Brüsselis kolleegidega Euroopa Liidust ja NATO riikidest, kirjutab Politico. Kui varem väitis Washington, et Hiina varustab Venemaad kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega, suunab ümber lääne elektroonikat ja annab varustust, mida saaks kasutada relvade tootmiseks, siis nüüd on Campbell esitanud Pekingi vastu otsekohesemaid süüdistusi, märgib väljaanne. Need ei ole enam kahesuguse kasutusega kaubad, ütles ta, viidates materjalidele, mida Hiina on hiljuti Venemaale tarninud: tegelikult kasutatakse neid otse vene sõjaväemasinas. Need on osa Hiina märkimisväärsetest jõupingutustest, et aidata säilitada tööd, luua ja mitmekesistada selle erinevaid elemente. Näeme, kuidas mõlema riigi valitsused püüavad kõrgeimal tasemel varjata ja kaitsta mõningaid selle murettekitava koostöö elemente. Suur osa sellest tegevusest toimub salaja.
Washingtonis öeldakse, et Moskva maksab Pekingile sellise abi eest palju raha. Kui varem suhtuti uusima sõjatehnoloogia jagamisse ettevaatlikult, siis nüüd on ta seda tegema hakanud ja pakub tuge valdkondades, kus varem „selgelt ei tahtnud Hiinaga otse suhelda”, ütles Campbell: See hõlmab allveelaevade operatsioone, aeronavigatsioonitehnilisi tegevusi, sealhulgas varjatud tehnoloogiaid ja raketitehnoloogia võimalusi.
18. Venemaa võib Norras nafta- ja gaasiobjektidel sabotaaži toime panna, ohutase on mullusega võrreldes tõusnud, ütles Norra luureteenistuse juht Niels Andreas Stensenes. „Riski tase on muutunud. Usume, et sabotaaž on muutunud tõenäolisemaks ja me näeme sabotaaži Euroopas, mis näitab, et nad (venelased) on selles osas teatud edusamme teinud,” ütles ta intervjuus Reutersile. Sel aastal teatasid Norra luureagentuurid, et Venemaa võib pidada sobivaks sabotaaži korraldamist eelkõige naftatööstuses, samal ajal kui eelmisel aastal tundus selline võimalus ebatõenäoline. Stensenese sõnul väldib Moskva provokatsioone, mis võivad viia NATO kollektiivkaitse intensiivistumiseni.
Nagu agentuur märgib, paigutas Norra pärast 2022. aasta Nord Streami plahvatust oma mereväed, et valvata nafta- ja gaasiplatvorme Põhjameres. Sellegipoolest on Norra veealune infrastruktuur üsna ulatuslik: umbes 9 tuhande km pikkused gaasijuhtmed ning üle 90 nafta- ja gaasimaardla.
Eelmisel nädalal ütlesid kaks informeeritud USA ametnikku CNN-ile, et Venemaa arendab spetsiaalset sõjaväeüksust, mida saaks kasutada võimalikeks sabotaažioperatsioonideks, mille eesmärk on kahjustada merekaablite infrastruktuuri. Nende sõnul tehakse arendusi Venemaa kaitseministeeriumi süvamereuuringute peadirektoraadi (GUGI) tellimusel. Algatus hõlmab laevastikke, allveelaevu ja mereväe droone. Möödunud aastal leidis Rootsi, Taani, Norra ja Soome ühine meediauuring, et Venemaal on Põhja-Euroopa vetes tegutsev spioonilaevad, mis võivad kahjustada merealuseid kaableid ja tuuleparke.
19. Lühiuudised
Venemaa ametiisikud on teatanud, et nad ei pea Ukrainaga läbirääkimisi seni, kuni Ukraina väed hoiavad Kurski oblasti osi.
Rumeenia võib muuta oma õigusakte, et lubada tema õhuruumi sisenevate droonide allatulistamist. Senati kaitsekomisjon koguneb homme, et seda küsimust arutada.
USA rahandusministeerium teatas uutest sanktsioonidest Iraani vastu seoses jätkuva sõjalise toetusega Venemaale, sealhulgas hiljutisest ballistiliste rakettide üleandmisest Ukraina-vastaseks agressioonisõjaks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
