Sõja ülevaade: 929. päev – Kurski oblastis sammhaaval Ukraina edu siiski jätkub
Avaldatud: 9 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 9. september 2024:
Kurski oblastis sammhaaval Ukraina edu siiski jätkub, Toretsk ja Vuhledar siiski võivad varsti langemise ohus olla… no saavad orkid siin edasi…
1. Kiievile sel kuul juba viies õhurünnak ja Harkiv ööpäevases hullus sajus.
2. Põhiline kurtmine ikka Kurski, Belgorodi ja Krimmi kandis, aga juba ootab miskit ka kaugemal.
3. Kursk: ikka Seimi jõe ületusi töödeldakse ja järgmine küla peaks kohe Ukraina kontrolli alla saama.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: õige pisu surve langes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis vist vene pool 2 km sammu sai.
8. Donetsk: päris pidama loodesektoris pole vene poolt saadud ja Vuhledari suund üha enam ohus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Iraan kinnitas ballistiliste rakettide tarnimist Venemaale.
12. Ukraina on loonud oma ülitäpse liugpommi.
13. CIA juht: Venemaa võis plaanida Ukrainale tuumalöögi andmist 2022. aasta sügisel.
14. Venelased, kes soovivad lahutada, suunatakse psühholoogi juurde.
15. Hiina keeldus Venemaa valitsusele jüaanides laenu andmast.
16. Sõrski jutud.
17. Lühiuudised
Eilne sadu jälle tavapärasest pisu madalamale langes. Neid vene poole pooleteisekordseid laskepäevi õnneks tuleb hetke seisuga nädalas umbes kord. Endal teadmata, kas põhjuseks kehv logistika korraldamine, Ukraina mõju ahelale või siiski tootmise mured… kaudtuleüksuste kaotuste numbrid juba pikalt pisu madalamad tavapärasest ja siingi võib olla põhjus nii vähenenud löökide arvus kui oskuses nobedamalt ning varjatumalt tegutseda.
Kahjuks on pisu märgata ka vene poole rünnakute kvaliteedi tõusu ning järjest kasvavat koordineerimise võimekust erinevate relvaliikide vahel…
1. Harkivi oblast on tavapärases ööpäevases sajus ja vahel sinna lisaks tavapärasele pommitamisele ka rakette läheb, liugpommid igapäevane nähe ja ei kipu isegi enam uudisekünnist ületama rahvusvahelises meedias. Eks see ole kahjuks igapäevane, et kohalikke surma ja vigastada saab.
Eile õhtul Dnipropetrovski oblastis toimus plahvatus (rakett Kh-59/69). Samal ajal ka Pavlohradis plahvatus.
Täna öösel Poltaava oblasti Krementšuki kandis plahvatus ballistilise raketti rünnaku tagajärjel.
Kiievi välisministeerium teatas vene droonide 5. rünnakust pealinnale alates septembri algusest, õhutõrje hävitas kõik Kiievile ohtu kujutanud droonid. Tulid sahedid mitmes laines ühe tunni jooksul.
2. Ukraina relvajõud tulistasid Belgorodi oblasti territooriumi ööl vastu 8. septembrit, ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov. Tema sõnul sai vigastada kolm Nikolskoje küla elanikku, sealhulgas kaks last. Ka sattus rünnaku alla tööstusettevõte, mille tagajärjeks oli angaarpõleng. Tules hävis täielikult hoone katus, sündmuskohal töötab kiirabi. Kokku said Belgorodi oblasti pommitamise käigus kannatada vähemalt neli kortermaja ja 15 eramaja, kaks kõrvalhoonet, kaks ärihoonet, büroohoone Belgorodi endas ning erinevad sõidukid. Njah, Venemaa kaitseministeerium omakorda teatab, et Belgorodi piirkonda ründasid kaks drooni, mis hävitati. Teine droon tulistati ministeeriumi teatel alla Kurski oblasti kohal taevas.
8. septembri õhtul süttisid Belgorodi oblastis põlema kütusetsisternid, mille kohta avaldati sotsiaalvõrgustikes vastavad fotod ja videod. Kohalikud võimud süüdistasid tulekahju põhjust väidetavas Ukraina droonirünnakus. Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et droon ründas kütusehoidlat Volokonovski rajoonis. Plahvatuse tagajärjel süttis 12 tsisterni.
Aršintsevos Kertšis (Krimm) põlevad Lev Tolstoi tänaval laod. Miskit paanika öösel levis, et oodati raketirünnakud Krimmi.
Šotsi ujumisranda saabus meremiin.
3. Kursk: Ukraina seni aktiivsem ja kõlakate järgi edeneb veelgi.
Rinde läänesektoris jätkas Ukraina sildade tabamist. Eile sai kordustabamuse sild Karõzi küla juures, mida peale esmast tabamust suudeti veel kasutada pannes aukudele prusse ja sellega võimaldas väiksema kandevõimega masinate jõe ületust. Loodan, et seekord enam prussidest abi pole.
Kirdenurgas olla Ukraina edenenud ja tundub, et vene pool on kaotamas kontrolli 600 elanikuga Kautšuki küla üle.
Enamus uudiseid küll kirjutab drastilisest Ukraina edenemise kiiruse langusest, aga nii dramaatiliselt siiski olukorda ei võtaks. Esmalt pole enam üllatuse efekti, teiseks, tasapisi siia suunale vene motolaskurbrigaade lisandub, ka üks täiendav merejalaväe brigaad juba lisandus. Aktiivsem pool siiski Ukraina ja selle mõju tuntav, sest järjest enam üksusi peab vene pool kogu Ukrainaga piirnevale alale uute sissetungimiste vältimiseks tooma ja see võib tulla idarindele mõeldud täienduste arvelt…
4. Harkiv: tavapärane.
5. Kupiansk-Kreminna: õige pisu vene poole rünnakute arv langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: siingi pisu surve langust.
7. Bahmut: seni pole vene poolt Toretskis pidama saadud.
Tšassiv Jarist põhjas pole kahjuks Ukraina seni suutnud likvideerida kanali ülest (seal, kus kanal maa-all) vene sillapead, see pole ka enam kasvanud aga siiski…
Hetkel veel kinnitamata kõlakad, et vene poolel on õnnestunud juba mitu päeva tagasi edeneda Toretskis lõunas möödudes vanglakvartalist lõuna poolt piki suuri elektriliine ja jõuda Toretski linna Zabalka nimelisse lõunaossa. Tundub, et soomus end läbi surus ja sammu pikkus oli isegi üle 2 km. Linna kaitsmine järjest enam ohtu satub…
8. Donetsk: Vuhledari suund järjest pingelisemaks muutub ja loodesektoriski pole päris vene poole edenemist pidama saadud.
New-Yorkis oleks nagu väike lipu panemise võistlus käimas, et kes kauem suudab oma lippu linnavalitsuse hoones juures püsti hoida. Seni on pluss poolel Ukrainal. Tegelikult võitlus käivat karm, pole viimastel päevadel küll suutnud muutusi rindejoones siin tuvastada aga pisu kipub arvama, et hetkel aktiivsem Ukraina.
Loodesektoris on vist isegi pisu tunda, et Ukrainal on mõnda kohta reserve appi jõudnud. Kui sektori loodenurgas vene poole edenemine siiski jätkus. Kui eilses loos sai kirjutatud, et vene pool sai üle jõe Hrodivka asula põhjaküljel, siis eilseks seda sillapead seal enam polnud, aga võimalik, et tänu sellele ponnitusele suutis vene pool siiski asulas endas edeneda üle 500 m ja jõuda tsentrisse, asula pearistmikuni veel vaid 300 m. Jätkuvalt pisu loodab, et siinse suuna edenemise saab pidama Zuravka jõel. Sealt üle lausa neli silda väikesel lõigul. Nende seisukord hetkel teadmata.
Loodesektori lõunaservas pisu olla Želanne Perše juures Ukraina saanud tagasi osa hallist alast aga miski arvamiseks see veel liialt väike ja ühekordne väike edu, eks näis, kuidas edasi. Head meelt siiski teeb, et pärmitaigna sarnane kerkimine on pidama saadud.
Vuhledari kaitsmisega hakkab minema pisu kriitiliseks. Kui nädal tagasi suutis vene pool siseneda Vodiane asulasse (Vuhledarist kirdes) siis eile see ära vallutati ning samm edasi oli 1 km 2 km laiusel alal. Asula koosneb enamasti kaevandusperede datšadest, asula keskel üks kaevandusega seotud tööstusskompleks aga õige pisu loodab, et asulast läände jääv suurem kaevanduskompleks siiski raskemaks pähkliks osutub ja ei lase siit suunalt 5 km edeneda ja läbi lõigata Vuhledari peamise logistikahelana toimivat suurt põhjasuunalist maanteed. Kahjuks on kaevandusest põhja pool vaid suured põllud, kus pole kaitseks enam nii sobilikke maastiku iseärasusi ja sel enda nn laiali tõmbamine võib piisava kaudtule ja droonide puudumise tõttu võimalik olla. Egas jalaväelane peab ka olemas olema…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: kaks ebaõnnestunud vene poole rünnakut kirja läks.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Iraani parlamendi riikliku julgeoleku ja välispoliitika komitee liige Ahmad Bakhshaesh Ardestani kinnitas tõsiasja, et Teheran on Venemaale ballistiliste rakettidega tarninud. See avaldus tuli vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Iraani missioon ÜRO juures lükkas tagasi süüdistused relvade Moskvale üleandmises. Ardestani selgitas Didban Iraanile antud intervjuus, et Iraan on sunnitud müüma Venemaale relvi vastutasuks vajaliku kauba eest. „Oleme sunnitud kasutama vahetust oma vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas sojaubade ja nisu impordiks. Selle vahetuse raames saadame Venemaale nii rakette kui ka sõjaväedroone,” märkis ta. Küsimusele, kas need tarned võivad tugevdada Iraani-vastaseid sanktsioone, vastas asetäitja: „See ei saa hullemaks minna. Anname rakette Hezbollah’le, Hamasile ja Hashd al-Shaabile, miks siis mitte saata need Venemaale?”
Samal ajal ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Nasser Kanaani, kommenteerides teavet rakettide tarnete kohta Venemaale, et Iraan „ei ole kunagi osalenud Vene-Ukraina konfliktis”. Samas rõhutas ta, et sõjaline koostöö Iraani ja Venemaa vahel sai alguse ammu enne Ukraina sõda. Seega ei kinnitanud ega eitanud Kanaani ballistiliste rakettide tarnimist Venemaa Föderatsioonile.
6. septembril teatas Wall Street Journal Ameerika ja Euroopa ametnikele viidates, et Iraan on varustanud Venemaad mitmesaja lühimaa ballistilise raketiga. Timesi andmetel on jutt 200 raketist Fateh-360, mis jõudsid ühte Kaspia mere sadamasse 4. septembril. Allikad ütlevad, et Iraan jätkab tarneid.
Euroopa ametnikud ütlesid, et hakkasid koos USA-ga ette valmistama Iraani-vastaseid sanktsioone. Piirangud mõjutavad Venemaale relvatarnetega tegelevaid Iraani üksikisikuid ja ettevõtteid, sealhulgas transpordiettevõtteid. Lisaks keelatakse riiklikul lennufirmal Iran Air Euroopasse lendamine.
Sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul võib vene armee alustada Iraani ballistiliste rakettidega Ukraina tsiviil- ja energiainfrastruktuuri sihtimist juba sel sügisel või talvel.
12. Ukraina on välja töötanud ülitäpse liugpommi, millest võib saada võtmerelv rünnakutes Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu, vahendab Forbes. Mürsu prototüüp jäädvustati hiljuti testimise käigus Ukraina hävitaja meeskonna poolt filmitud videole. Väljaande andmetel on pomm varustatud raketikiirendi, ülestõstetavate tiibade ja GPS-süsteemiga ning selle lennuulatus võib ulatuda ligikaudu 65 kilomeetrini.
Kui Ukraina suudab alustada nende pommide masstootmise, suudab ta Venemaa territooriumi rünnata sama sagedusega, millega Venemaa relvajõud Ukrainat sarnaste mürskudega tulistavad, märgib Forbes. Uus pomm lisandub Ukrainas toodetava laskemoona nimekirja, nagu tiibrakett Neptune, droonrakett Paljanitsa ja mitmesugused kaugründedroonid.
Läänest pärit piiratud relvatarnete ja nende sügaval Venemaa territooriumil kasutamise keeldude taustal arendab Ukraina aktiivselt oma mürskude tootmist. Nii katsetasid Ukraina relvajõud 24. augustil edukalt 700-kilomeetrise lennuulatusega Paljanitsa kaugmaa drooniraketti. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles, et seda raketti kavatsetakse kasutada löökide andmiseks Venemaa vastu.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski märkis, et kahe ja poole sõjaaasta jooksul tulistas Venemaa Ukrainasse umbes 10 tuhat raketti ja üle 33 tuhande liugpommi. „Me saame peatada rünnakud meie linnadele, rünnates nende relvade kandjaid – vene lennukeid sõjalennuväljadel,” kirjutas ta sotsiaalmeedias video „Palyanitsa” all.
Juunis teatas Ukraina relvajõudude õhujõudude brigaadikindral Sergei Golubtsov komplekti väljatöötamisest Nõukogude juhitamata pommide täppisjuhitavaks laskemoonaks muutmiseks. USA kaitseminister Lloyd Austin kinnitas 6. septembril, et Ukrainal on pikamaarelvad, mis on võimelised Venemaal sihtmärke tabama. Ta rõhutas ka Ukraina kaitsetootmise arendamise olulisust ning lubas Kiievi toetust Washingtonilt ja suurematelt kaitseettevõtetelt.
13. 2022. aasta sügisel oli reaalne oht, et Venemaa kasutab Ukrainas taktikalisi tuumarelvi, ütles CIA direktor William Burns Financial Timesi korraldatud üritusel. Washington kartis, et vladimir putin võib sellise sammu astuda Ukraina relvajõudude eduka vastupealetungi tõttu Ukraina kirdeosas, selgitas Burns. „President (Joe Biden) saatis mind 2022. aasta lõpus oma vene kolleegi sergei narõškiniga rääkima, et selgitada väga selgelt, millised on sellise eskalatsiooni tagajärjed,” ütles Burns (tema sõnu tsiteerib Theatre Telegraaf). CIA direktor rõhutas, et Lääs ei tohiks „mõõgapõrinast tingitud hirmutamisele allud”, kuid kremli tuumalöögi ohtu ei saa eirata.
Burnsi ja narõškini kohtumine toimus 2022. aasta novembri keskel Ankaras. CIA direktor nimetas hiljem vestlust „üsna masendavaks”, SVR-i juht „sisuliseks”. Vahetult enne seda teatas tollal Vene Föderatsiooni kaitseministri ametit pidanud sergei šoigu, et Kiiev kavatseb väidetavalt kasutada radioaktiivset „räpast pommi”. šoigu avaldused sündisid Ukraina relvajõudude eduka vastupealetungi ja Ukraina Harkovi oblasti vabastamise taustal. Läänes tekkis toona kahtlus, et Moskva ise kavatseb Ukraina armee edasitungi peatamiseks kasutada tuumarelvi.
14. Riigiduumale esitatakse seaduseelnõu, millega kehtestatakse abielu lahutada otsustavatele abielupaaridele kohustuslikud psühholoogi konsultatsioonid. Sellest kirjutab dokumendiga tutvunud agentuur RIA Novosti. Algatuse valmistas ette Ühtse Venemaa liige Igor Antropenko. Psühholoogi külastamine muutub seletuskirja kohaselt kohustuslikuks kahel juhul: kui üks abikaasadest on lahutuse vastu või kui peres on alaealisi lapsi. Samuti tehakse eelnõuga ettepanek kehtestada lahutavatele paaridele kohustuslik lepitustähtaeg. Nüüd rakendatakse seda praktikat kohtu äranägemisel.
Juulis kiitis föderatsiooninõukogu heaks seaduse, millega tõsteti lahutuse riigilõivu – 650 rublalt 5000 rublani (6,5 eurolt 50 euroni). Dokument hakkab kehtima 1. jaanuaril 2025. VTsIOM-i hinnangul on venelaste hulgas peamised lahutuse põhjused vaesus ja suutmatus perekonda ülal pidada (33%), teineteisemõistmise puudumine (15%), aga ka truudusetus ja armukadedus (14%). Sotsiaalpsühholoog Aleksei Roštšin lisab, et suhteid peredes mõjutab negatiivselt viimastel aastatel välja kujunenud „hirmu ja paanika atmosfäär”. Tema sõnul tahavad naised tunda oma mehe poolt tuge ja kaitset, kuid kriisisündmused ja sõda Ukrainas näitavad, et ka mehed on väliste asjaolude ees jõuetud. See on pigem õõnestanud paljude abielude aluseid kui toonud abikaasasid kokku.
Venemaa on lahutuste arvu poolest 1000 elaniku kohta üks neljast maailmas liidritest. Rosstati andmetel kasvab lahutuste arv riigis neljandat aastat järjest. Eelmisel aastal registreeriti Vene Föderatsioonis 683,7 tuhat lahutust. 2022. ja 2021. aastal oli see näitaja vastavalt 683 tuhat ja 644 tuhat paari. Aastal 2020 – 564 tuhat.
Kuna lahutuste määr kasvas ja sündimus langes madalaimale tasemele alates 2000. aastast, kutsus putin jaanuaris venelasi üles peresid looma ja rohkem lapsi saama. Veebruaris kuulutas Venemaa president, kes ise enam kui 10 aastat tagasi lahutas, riikliku projekti „Perekond”, mille eesmärk on muuta suurpered Venemaal normiks. Selle saavutamiseks eraldatakse 2030. aastaks madala sündimusega piirkondadele vähemalt 75 miljardit rubla (750 miljonit eurot).
6. septembril tegi Riigiduuma perekaitsekomitee juht Nina Ostanina ettepaneku viia Venemaal läbi „demograafiline erioperatsioon”, mis algab Kaug-Idast. Ostanina sõnul peaks igas peres olema vähemalt neli-viis last. Asetäitja Žanna Rjabtseva lisas, et parem on lapsi sünnitada „vanamoodi”, vältides selliseid meetodeid nagu munarakkude külmutamine ja perede loomine juba üliõpilaseas. 7. septembril sai teatavaks, et Permi territooriumil kehtestati „sõjalises erioperatsioonis” osaleja lapsele sünnitasud.
Njah, huvitav kuidas see võimalik on, sest üldjuhul neid soldateid isegi puhkusele ei lasta…
15. 9 aastat kestnud läbirääkimised Hiinaga Venemaa riigivõlakirjade üle jüaanides on jõudnud ummikusse. Moskva ei ole veel suutnud kokku leppida Pekingiga „hoiusilla” loomises, mis võimaldaks valitsusel endale vastuvõetavatel tingimustel Hiina valuutat laenata, ütles aserahandusminister Ivan Tšebeskov Vedomostile. Tema sõnul on sama probleem ka teiste „sõbralike riikidega”. Asi on finantsturgude – näiteks Venemaa ja Hiina – ühendamises, et kummagi riigi investoritel oleks vaba juurdepääs teise riigi turule ja nad saaksid kaubelda väärtpaberitega omavääringus.
Praegu lubab Hiina Venemaal emiteerida vaid pandavõlakirju, tunnistas Tšebeskov. Neid müüakse Hiina RV siseturul ja raha väljavõtmiseks väljaspool Hiinat on vaja eriluba. Pealegi ei taha Peking seda üle anda, tunnistas toonane rahandusministeeriumi asejuht Timur Maksimov 2022. aastal: „See pool [Hiina] peaks võimaldama oma investoritel selles emissioonis osaleda, sisuliselt on see tagasivõtmine. süsteemist raha ja see pool ilmselt praegu pole ma sellisteks sammudeks valmis.”
Teisisõnu, jüaan, mida Venemaa valitsus laenab, jääb Hiinasse. Vaatamata putini arvukatele Hiina-visiitidele ei ole läbirääkimistel Pekingiga märkimisväärset edu saavutatud, ütles olukorraga kursis olev allikas Vedomostile. Väljaande allika sõnul pole Pekingil selliseks otsuseks poliitilist tahet. Ilmselt pole hiinlased valmis astuma konflikti USA-ga, millega nende majandus on „seotud”, ütles teine Vedomosti allikas.
Valitsuse jüaani võlakirjade projekti on Venemaal arutatud alates suhete järsust halvenemisest läänega 2014. aastal. Emissioon väärtusega umbes 6 miljardit jüaani (vanade kursidega kuni 1 miljard dollarit) kavandati algselt 2016. aastaks, seejärel lükati see 2017. aastasse. 2019. aasta märtsis tunnistas toonane rahandusministri asetäitja Sergei Stortšak: läbirääkimistel edasiminekut ei toimunud.
Pärast sõja algust Ukrainaga taaselustas valitsus jüaani riigivõlakirjade idee, lootes meelitada Hiina investoritelt raha ja asendada sellega aastaid vene rubla riigivõlgadesse voolanud lääne kapital. Enne sõja algust oli mitteresidentide käes 2,95 triljonit rubla föderaalseid laenuvõlakirju (OFZ), mis kontrollisid viiendikku turust.
Nüüd peab valitsus eelarvepuudujäägi sulgema ilma nendeta. OFZ-sid ostavad suured, peamiselt riigi omanduses olevad pangad: juulis ostsid nad Venemaa Föderatsiooni keskpanga andmetel üle 90% kõigist emiteeritud väärtpaberitest, juunis – 81%, mais – 68%.
Föderaaleelarve seaduse kohaselt on riigikassa puudujääk sel aastal 2,12 triljonit rubla (21 miljardit eurot) ehk 1,1% SKT-st. Jaanuaris-augustis olid valitsussektori tulud kuludest 331 miljardi rubla võrra väiksemad.
16. Ukraina on suutnud vähendada lõhe laskemoona vahekorras Venemaaga. Nüüd on see osakaal ligikaudu üks kahele, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski intervjuus CNN-ile. Ta ütles, et tänu president Volodõmõr Zelenski, kaitseministeeriumi ja valitsuse pingutustele õnnestus laskemoona vahekorra lõhet vähendada. „Proportsioon on tegelikult üks kuni kaks, kaks ja pool aasta tagasi oli see näitaja üks kuni 10, siis üks kuni kuus,” ütles Sõrskõi. Ülemjuhataja lisas, et Ukraina töötab pidevalt droonide täiustamise, nende efektiivsuse tõstmise, juhtimissüsteemide ja rakendusmeetodite täiustamise nimel. Kaitsevägi püüab tehnilise üleoleku tõttu kompenseerida venelaste arvulist paremust.
Samas säilitab Venemaa Föderatsioon tema sõnul eelise lennunduses, rakettides, suurtükiväes, laskemoonas, tankides, jalaväe lahingumasinates ja isikkoosseisus.
„Me ei saa võidelda nii nagu nemad, seega peame kasutama ennekõike kõige tõhusamat lähenemist, kasutama oma jõude ja vahendeid, kasutades maksimaalselt ära maastikuomadused, insenertehnilised konstruktsioonid. Ja kasutama ka tehnilist üleolekut. Esiteks läbi rõhuasetuse kõrgtehnoloogilistel relvadel,” ütles ülemjuhataja, meenutades mehitamata süsteemide vägede loomist. Samuti rõhutas ta, et Ukraina kasutab „manöövreid jõu, reservide ja tulega”.
20. augustil teatas Sõrski, et Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni mürskude suhe on üks kolmele ning olukord on paranemas Ukraina poole kasuks.
Kurski piirkond oli vene armee kaitse nõrgim koht, mistõttu Ukraina valis selle löögiks. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski rääkis sellest intervjuus CNN-ile. Tema sõnul kavatsesid venelased kasutada Kurski suunda hüppelauana edasisteks tegevusteks, sealhulgas rünnakuks Sumõ oblastile. Sissetungijad tahtsid paar päeva pärast pealetungi Harkivi suunal 10. mail 2024 piirist läbi murda.
„Meie jaoks on see suund alati ohuks olnud, seetõttu valisime oma võimeid hinnates vastase kaitse, selle struktuuri nõrgima koha,” ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja. Ta märkis, et see vähendas Vene Föderatsiooni pealetungi ohtu, mistõttu Ukraina ei lubanud vaenlasel tegutseda ja viis lahingud üle vaenlase territooriumile, „et ta saaks tunda seda, mida me iga päev tunneme”. Samuti on Ukraina väed loonud Kurski oblastis oma julgeolekutsooni, rõhutas ta.
Kui vaenlane kandis Harkivi oblastis kaotusi, oli ta sunnitud sinna üle viima Kurski oblastis olnud üksused. Kuid hoolimata operatsiooni ebaõnnestumisest ei tahtnud venelased Sõrski sõnul oma plaanist loobuda ja „võtsid oma edasiseks tegevuseks seda kui hüppelauda”. 2024. aasta mais sai selgeks, et Sumõ rünnaku viivitus oli ajutine ja vaja on tegutseda.
Samuti lisas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja, et tänu operatsioonile Kurski oblastis oli võimalik mitte ainult Sumõ oblasti julgestamine, vaid ka vahetusfondi täiendamine vene okupantidega.
17. Lühiuudised
Läti territooriumil kukkus alla Venemaa sõjaväe droon, teatab riigi kaitseministeerium. Juhtum leidis aset 7. septembril Rezekne piirkonnas. Turvateenistus uurib praegu juhtunu asjaolusid. Varem on kindlaks tehtud, et droon sisenes Läti õhuruumi Valgevene territooriumilt.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas vajadusest tõhustada jõupingutusi sõja lõpetamiseks. Ta ütles seda intervjuus ZDF-ile. Scholz märkis, et kõneles kohtumisel president Volodõmõr Zelenskiga Venemaa osalemise poolt teisel maailma tippkohtumisel. „Usun, et praegu on käes hetk, mil peame arutlema ka selle üle, kuidas saaksime sellest sõjaolukorrast välja tulla ja saavutada rahu kiiremini kui praegu paistab,” ütles Saksamaa kantsler. Njah, tuli just uudise peale idee, et kõik riigid, kes soovivad kohest sõja lõpetamist selliselt, et Venemaa jääb edasi Ukraina alasid okupeerima, annaks ära osa oma riigi territooriumist Ukrainale seda kompenseerimaks… tean, et see tundub koomiline… aga kuidagi õiglane…
Ukraina esitab üksikasjaliku plaani sõja võitmiseks USA presidendile Joe Bidenile, samuti kandidaatidele Donald Trumpile ja Kamala Harrisele. President Volodõmõr Zelenski ütles seda õhtuses videosõnumis. Njah, Trumpile tegelikku plaani arvatavalt mitte, sest see suu seda infot mitte kinni ei pea… aga võimalik, et sellele Zelenski loodabki… egas viimasel ajal pole enam Trumpi ütlusi siin kirjutanud, sest vist olen liialt kallutatud, et enda arvates suht tühja loosunglikkust hakata eraldi välja tooma…
Leedu välisminister: 3 aastat tagasi mõeldamatuid juhtumeid käsitletakse nüüd rutiinina. Miski ei peaks maanduma Ukrainasse, Lätti ega kuhugi NATO territooriumile, kuid see on uus reaalsus, mille meie tegevusetus on võimaldanud esile kerkida. Leedu toetab loomulikult liitlaste tugevat vastust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
