Sõja ülevaade: 926. päev – tugev vene rünnakutelaine jätkus
Avaldatud: 6 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 6. september 2024:
tugev vene rünnakutelaine tavapärastes lõikudes jätkus ning tõi ka ohtlikke edenemisi ja üllatada suutis idarindel ka Ukraina. Kurski kandis muutusteta.
1. Sajad, ikka sajab ja ilmamuutuse prognoosi pole.
2. Novorossiiskis soovib Ukraina vist laevaliikluse lõpetamist.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: Ukraina edenemine, küll vaid hallis alas.
5. Kupiansk-Kreminna: vene pool kipub keskmises sektoris edenema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kurivaimud üle kanali said.
8. Donetsk: New-Yorkis üllatas Ukraina, loodesektoris vene poole edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja nimetas Kurski oblasti sissetungi viis eesmärki.
12. Blogijad (Venemaal), kelle vaatajaskond on üle 10 tuhande inimese, peavad riigile üle andma IP-aadressid ja telefoninumbrid.
13. USA avastas ja blokeeris kümneid võltsitud meediaväljaandeid, mille kaudu Venemaa propagandat levitas. Njah, kahjuks kremli narratiive ja võltsuudiseid meilgi palju ringleb…
14. USA teatas, et Venemaa eemaldas 90% oma lennukitest ATACMSi tegevusraadiusest.
15. putin ennustas maailmamajanduse kokkuvarisemist juhul, kui Venemaa naftast ja gaasist keeldutakse. Njah, unistaja…
16. Lühiuudised
Enne tänast lugu Zelenski intervjuu NBC News-ile: Vladimir Zelenski rääkis üksikasjalikult Ukraina relvajõudude operatsioonist Kurski oblastis.
Sisu:
1. Venemaa valmistas ette uut pealetungi. Ma pidin ta peatama.
2. „Kallutage Venemaad läbirääkimistele.” Miks Kurskit vaja on?
3. „Venemaa valmistub selleks, et USA lubab rünnakuid sügavale oma territooriumile.”
„Venemaa valmistub selleks, et USA lubab rünnakuid sügavale oma territooriumile. Kurski operatsiooni üks eesmärke on tõmmata vene väed oma territooriumile. Venelased on kokku tõmmanud umbes 60 000 [oma sõjaväelast – toim.],” ütles president Volodõmõr Zelenski intervjuus NBC Newsile.
Riigipea sõnul oli see pealesunnitud samm: „Löögiulatuse puudumine sundis… Saime aru ja olid signaalid: Venemaa valmistub ründama Sumõ ja Tšernihivi oblastit.” Samas annab edu Kurski suunal Ukrainale „trumbid” läbirääkimisteks Venemaa diktaatori vladimir putiniga, usub Zelenski.
Miks USA presidendile Joe Bidenile ei räägitud rünnakust Venemaa territooriumile ja mis on Pokrovski suuna jaoks muutunud – LIGA.net valis intervjuust välja peamised tsitaadid.
Venemaa valmistas ette uut pealetungi. Ma pidin ta peatama, sest Sumõ ja Tšernihivi oblastid olid ohus. „Luure andmetel on Venemaa Föderatsioonil kavas luua piirialale puhvertsoon, teatas putin avalikult.”
„Meie jaoks oli see [Venemaa oht põhjast] väga tõsine väljakutse. Seetõttu me ei peatu operatsiooniga Kurski oblastis. Rünnak Kurski oblastile oli edukas.”Seetõttu rakendati plaan A, kuigi kaalusime ka varianti, et sellist edu ei oleks.”
Kuid Ukraina ei vaja tegelikult Venemaa territooriumi. „Meie operatsioonid on suunatud meie territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Võtame vene sõjavange ainult selleks, et vahetada need meie võitlejate vastu. See, mida te nägite, on osa meie plaanist. Ma ei oska öelda järgmiste sammude kohta.”
Biden ei teadnud sellest. „Me ei teavitanud ka väga paljusid oma riigi asutusi, näete, see on sõda ja teabe leke on pidev.”
„Kallutage Venemaad läbirääkimistele.” Miks Kurskit vaja on?
Venemaa okupeeritud alad on osa „rahuplaanist”. „Ukraina relvajõud hoiavad neid kinni, et veenda Venemaa diktaatorit vladimir putinit läbirääkimistele.”
Kurski operatsiooni üks eesmärke oli vene vägede tagasitõmbamine oma territooriumile. „Nüüd saan sellest teada anda. Selle tulemusel tõmbasid venelased välja umbes 60 000 sõdurit nendest kohtadest, kus meid ähvardasid raskused, sest meil polnud lubatud relvaabi pakette.”
Venemaal on endiselt eelis relvastuses, kuid oluliselt vähem. „Meil oli 1 meie mürsk 12 Venemaa mürsu kohta. Seetõttu vajasime mõistlikku lahendust – Kursk sai selleks.”
„Praegu on Pokrovski suunas [Donetski oblastis] väga raske, aga löögid ei ole 1:12, vaid 1:3. Kas oleme suurendanud relvade arvu? Ei. Kas nende oma on vähenenud?”
Abi läänest tuleb aeglaselt, kuid nihe on toimumas. „Me ei saa veel oma brigaade täielikult tugevdada. Neil on piisavalt varustust ja vahendeid, mille üle hääletati.”
„Venemaa valmistub selleks, et USA lubab rünnakuid sügavale oma territooriumile”
putini soov Ukraina hävitada pole muutunud. „Ma tajun seda osana sõjast.”
„Kõik putini-vastased sanktsioonid ei tööta. Mongoolia austab Venemaa diktaatorit rohkem kui rahvusvahelist õigust. See aga ei tähenda, et vastutust ei tuleks.” Harkivisse jõuab kuus 3000 raketti ja pommi. Lääs peab lubama rünnata sügavale Venemaale. „See ei puuduta ainult luba, vaid ka rakettide arvu. Me kasutame neid Venemaa lennuväljade suunal, kust lennukid õhku tõusevad.”
Lääs venitab otsusega – see annab Venemaale aega uue taristu rajamiseks. „Sellest, et venelased valmistuvad selleks, et USA lubab neil sügavale Venemaale rünnata.”
1. Eile öösel lasi Ukraina pool alla 60 sahedi drooni (vist kõik). Täna siiski juba tuli sõnumeid, et Hersoni kandis neid lendamas nähti ning miskit alla lasti Lvivi kandis. Hommikul tuli Kiievi kandist uudiseid, et siingi õhutõrje töös. Mõni rakett ka päeval, muu tavapärane ehk siis kõik sobib sihtmärgiks… valusaim piirkond ikka Harkiv.
2. Väidetavalt põleb Tuula piirkonnas üks tehas. Väidetavalt toodab tehas autode, masinate, isikukaitsevahendite ja muu jaoks komponente.
Okupeeritud Krimmis Jevpatorias on kuulda plahvatusi.
Venemaa kaitseministeerium väidab, et Novorossiiski reidil hävitati viimase 24 tunni jooksul 11 mereväe drooni. Siiski kohalikelt tuleb infot, miskit plahvatusi olla.
Järjest enam tuleb sõnumeid, et sahedi droonid kipuvad tagasi pöörduma ja osa neist jõuab Venemaale, aga osa ka Valgevenesse.
3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Aktiivsem seni Ukraina. Lisaks kõigele muule jahib Ukraina pontoonmasinaid, takistamaks Seimi jõele ülepääsude rajamist. Lisandus ka üks videolõik, et ühest pihta saanud alalisest sillast siiski autoga riskides aukude vahel üle saab.
Praegu Kurskis paikneva 506. rügemendi vene sõdurid pole oma komandöride käitumisega rahul. „Ametikohustuste kuritarvitamine, sõdurite peksmine, raha väljapressimine, lahinguväljal hukkunud kaaslaste kaartidelt sularaha väljavõtmine, Tahaksime õiglust.” Tore on ka näha erinevaid videosid vene soldatitest, kes marodööritsevad Kurski oblastis kohalike vara kallal. Ei pääse sellest ka koolimajad.
4. Harkiv: pisu parandas eile oma seisu Ukraina, saades tagasi kontrolli Liptsõ asulast kirdes asuvas u 2×2 km alal. Seal mõned väiksemad põllud ja paar metsatukka.
5. Kupiansk-Kreminna: ühes lõigus siiski ei kipu rinne pidama.
Pišane ja Novoselivske kandis rinde keskmises sektoris Kupianskist 15 km kagus jätkab tasapisi piki erinevaid metsaribasid pidi vene pool edenemist ja eile kolmes kohas selliseid metsaribasid pidi isegi üle kilomeetri edasi saadi. Jätkuvalt arvamusel, et mõnel lõigul suudab vene pool koordineerida oma tegevust erinevate relvaliikide vahel ning hoida neid sünkroonis ehk siis esmalt pommitatakse metsaribad läbi ja kohe sellejärgselt jalavägi ala puhastama saadetakse. Õnneks on tegu pisu erandliku lõiguga ja enamus lõikudes see koostöö ei kipu nii edukas olema.
Kreminnast edelas asuvas suurem metsamassiivis suudab seni olla edukam Ukriana, korraldades reide. Eilegi lisandus siinselt suunalt video, kus suudeti hävitada possadel paiknevad kaks vene tanki T-80BVM (2022 aasta toodang).
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: tundub, et ühes lõigus Tšassiv Jari juures suutis vene pool üle kanali saada linnast kirdes ja hõivata kanali teisel kaldal asuva osa Kalinivka külast (suurem osa kanali idakaldal). Sillapea kanali läänekaldal suurus hetkel u 600×600 m ja koht, kus kanal asub maa-all. Selliseid lõike kokku kaks, teine jääb linnast kagusse ja nende laius jääb sinna pisu alla kilomeetri. Kui Ukraina ei suuda koheselt seda sillapead likvideerida, siis kahjuks hakkab vene pool kohe siia täiendavaid ressursse suunates laiali valguma ja seab ohtu kogu Tšassiv Jari linna kaitse.
8. Donetsk: Ukraina üllatas oma tugevama vasturünnakuga New-Yorki põhjaküljel ning suutis asula servas olevad vene üksused taanduma ja sai ka kontrolli selle taga oleva senise halli ala üle. Hetkel veel optimistlik olla ei julge, kas tegu ühekordse õnnestumisega või jagub nii oskust kui ressurssi enamaks. Paari Donetski rinde lõiku abivägesid tuli…
Loodesektoris siiski vene poole edenemine eile jätkus, küll ainult ühel lõigul. Kokku saadi sektori edelaküljel edasi u 2,5 km ja üritatakse mööduda kahelt küljelt kaevandusest koos aheraine ning selle küljel olevast Ukrainski kaevandusasulast. Selle käigus sai vene pool enda kontrolli alla enamuse Lisivka külast ja jõudis silmsidesse Hirnõki linnaga (kaevanduslinn, 10 000 elanikku) ohustab uut kottijäämise ohtu Kranohorivka linnast põhjas u 14×7 km suurusel alal. Seniks, kuni jätkub kuiv suvi, veel siinse suuna Ukraina vägede logistikaahel ei katke (üle põldude saab igalt pool otse sõita), aga vihmade saabumisel küll, sest paar kilomeetrit veel ja suurim selle suuna tee on vene poole kontrolli all. Ala, mille vene pool eile hõivas, iseloomustab Vovtša jõe läänekalda suur kõrgustik oma jõekäärudega sarnase lookega koos metsaribadega, kus soomusega väga ei domineeri ja sestap tekitab muret vene jalaväe nii pikk samm. Kui Ukraina siin vene poolt pidama ei saa, siis kahjuks on edasi läänesuunal palju platood ning lähemal pole ka ristisuunal asuvaid jõgesid…
Vuhledari suunal lükkab vene pool järjest enam töösse kõike, mis tal leidub, alates jalaväest, tsiklitest ja lõpetades tankide ja soomukitega. Tsiklid kõik ikka Hiina päritolu ja suurtel avatud maastikel nendega siiski ei usu, et edu saavutatakse. Suurim pundar neid koos lugesin 7, mis vaid ühes kohas pihta said (rünnakul oli selliselt terve 9-liikmeline jagu ja ükski neist terveks ei jäänud). Eile muutusi siin rindel ei tuvastanud, aga tugev vene poole ründelaine jätkub. Pisu muret blogijate ridade vahelt siiski leiab, et kas jätkub staffi (kaudtulemoona ja droone) vene rünnakute hävitamiseks. Õnneks näeb ka seda, et neil suurtel lagedatel väljadel kasutab vene pool juba isegi Tigr soomusmasinaid rünnakul, mis on mõeldud siiski luuretegevuseks ja rünnakul sellist efekti ei saavuta.
Järjest enam näeb videosid, kus Ukraina droon heidab kergesti süttivaid aineid vene possadele, piserdades seda pideva joana ja suutlikus seda juga katkestada ja seejärel jätkata seda uuesti on uus edulugu…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ei tohiks lubada Venemaal kasutada Kurski piirkonda uue pealetungi hüppelauana, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrskõi intervjuus CNN-ile. Tema sõnul on Ukraina relvajõudude sissetungi eesmärk piirkonda suunata Vene väed teistelt aladelt eemale, luua puhvertsoon mürskude tõkestamiseks, sõjavangide tabamine ning tõsta Ukraina armee ja terve riigi moraali. Ta täpsustas, et vene väed valmistuvad uueks rünnakuks Ukrainale Kurski oblastist. „See vähendas vaenlase rünnaku ohtu. Me ei lasknud neil tegutseda. Viisime lahingutegevuse vastase territooriumile, et vaenlane saaks tunda seda, mida me iga päev tunneme,” rääkis kindral.
Ta selgitas, et Ukraina relvajõud on strateegiliselt olulise linna Pokrovski piirkonnas tohutu surve all. Tema sõnul on Vene armee pealetung selles piirkonnas peatatud. „Võtsime neilt võimaluse manööverdada ja abijõude teistest suundadest üle kanda… ja see nõrgenemine oli kindlasti tunda ka teistes piirkondades. Märgime, et nii suurtükiväe rünnakute arv kui ka pealetungi intensiivsus on vähenenud,” rõhutas Sõrskõi.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja nentis, et osa rindejoonele saabuvaid värvatuid ei ole võitlusvalmis ja lahkuvad regulaarselt oma positsioonidelt. Sõrski täpsustas, et Ukraina väed saadetakse lahinguväljale ilma korralikku väljaõpet saamata. „Loomulikult tahavad kõik, et väljaõppe tase oleks parim, seetõttu koolitame kõrgelt kvalifitseeritud professionaalseid sõjaväelasi. Samas nõuab rinde dünaamika meilt ajateenijate võimalikult kiiret teenistusse saatmist,” lisas ta. Sõrski selgitas, et USA sõjalise abi viivitus tõi lahinguväljal kaasa tõsiseid tagasilööke ja moraali langust. Tema sõnul on see probleem endiselt aktuaalne.
12. 10 tuhande abonendiga sotsiaalvõrgustike veebilehtede register plaanib lisada andmed lehe omaniku, selle administraatorite, nende telefoninumbrite, e-posti aadresside ja IP-aadresside kohta. Selle algatusega tuli välja Roskomnadzor. Nagu RBC selgitab, peate üksikisikute puhul märkima oma täisnime ja elukohariigi, juriidiliste isikute puhul nime, juriidilise vormi ja registreerimisnumbri. Samuti vajate teavet nende arvutite telefoninumbrite, e-posti aadresside ja IP-aadresside kohta, millelt lehte registreeritakse ja hallatakse.
Kõik need andmed tuleb saata regulaatorile. Pärast teabe saamist kontrollib järelevalveasutus nädala jooksul selle õigsust, seejärel tehakse otsus nimetatud lehe registrisse kandmise kohta. Registris sisalduvate andmete muutumise korral on leheomanikud kohustatud Roskomnadzori sellest teavitama.
Samal ajal võib lehe teabekaitse föderaalseaduse rikkumise, ressursi kustutamise või tellijate arvu vähendamise korral registrist välja arvata. Samuti on olemas kord lehe uuesti registrisse kandmiseks. Uuendused jõustuvad eeldatavasti 1. novembril.
Riigiduuma võttis juuli lõpus vastu eelnõu, mille eesmärk on muuta sotsiaalvõrgustike kasutajad ja sõnumikanalite omanikud avalikeks. Pärast föderatsiooninõukogu heakskiitu allkirjastas president selle augusti alguses.
Kanaliomanikud, kes andmeid ei esitanud ja ei olnud registrisse kantud, ei saa oma lehtedele rahastuspakkumisi ja reklaami postitada. Neid muudatusi tehakse ka Reklaamiseadusesse. Lisaks keelatakse sellistest avalikest kanalitest teabe uuesti postitamine.
Roskomnadzor teatas varem, et praeguses tegelikkuses „on oluline, et teave kasutaja kohta, kes levitab teavet sotsiaalvõrgustikus või messengeris, oleks teada”. „See isik peab mõistma oma vastutust sisu sisu eest,” rõhutas osakond, märkides, et need seadusemuudatused on vajalikud, et võidelda „võltsingute, vägivalda õhutava teabe, laste ebaseaduslike tegude toimepanemisse kaasamise ja muu keelatud teabega”.
13. USA justiitsministeerium külmutas 32 domeeninime, millest paljud maskeerusid tuntud Ameerika ja Euroopa meediaväljaanneteks, kuid postitasid linke Venemaa propagandasisuga. Justiitsministeerium ja FBI leidsid uurimise käigus, et kremli juhitud internetitrollid ja propagandameedia nagu Russia Today (RT) töötajad teevad ulatuslikku kampaaniat, et sekkuda USA valimistesse, diskrediteerida Ukrainat toetavaid lääneriike ning manipuleerida avaliku arvamusega Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis kohalike poliitikute, ärimeeste, ajakirjanike ja teiste mõjukate isikute kaudu.
Rahvusvaheline desinformatsioonioperatsioon, mida FBI andmetel viivad läbi sellised Venemaa organisatsioonid nagu Sotsiaaldisaini agentuur, Struktura ja ANO Dialogue, kannab nime Dvoinik. Kampaaniat juhib presidendi administratsiooni juhi asetäitja Sergei Kirijenko. Uurimine näitas, et FBI poolt kohtule esitatud materjalide kohaselt ostsid domeene Ameerika registripidajatelt „vene valitsuse juhtimisel ja kontrolli all töötavad isikud välismaal, eelkõige Kirijenko”.
Peaprokurör Merrick Garland ütles, et operatsiooni osana suunasid meediaväljaanneteks maskeerunud võltsveebisaidid pahaaimamatud kasutajad Venemaal toodetud sisule. „Üleilmsete mõjutajate kasutamine, tasuline reklaam sotsiaalmeedias (mõnel juhul loodud tehisintellekti tööriistu kasutades) ja võltsitud sotsiaalmeediaprofiilide loomine, kes esinevad USA (või teiste mitte-Venemaa riikide) kodanikena sotsiaalvõrgustikes kommentaaride postitamiseks võrgud, millel on linke kübersquatterite registreeritud domeenidele, mis üritasid panna kasutajaid uskuma, et nad suunati seaduslikule uudistemeedia saidile,” teatas FBI.
Näiteks artiklid esitasid venemeelseid ja Ukraina-vastaseid seisukohti, millest paljud keskendusid USA poliitikale. Ühe artikli pealkiri oli „Valge Maja valesti arvutatud: konflikt Ukrainaga tugevdab Venemaad”. Selles seisis osaliselt: „Meie juhtidel on aeg tunnistada, et Ukraina jätkuv toetamine on viga. See on elude ja raha raiskamine ning vastuväitlemine tähendab ainult hävitamise jätkamist. Kõigi asjaosaliste huvides peaks Bideni administratsioon lihtsalt jõudma rahukokkuleppele ja edasi liikuma.”
Teisel juhul postitati petumaterjalid veebisaidile washingtonpost.ltd. FBI materjalides tsiteeritakse videot, mille Washington Posti „toimetuskolleegium” sai väidetavalt 2023. aasta veebruaris Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski „ülekuulamisest”, kus ta räägib Ameerika bioloogilistest laboritest.
FBI hankis sisedokumendid ka operatsioonis Double osalevatelt vene organisatsioonidelt. Üks neist ütleb: „Et suurendada projekti peamiste infovektorite mõju sihtriikide vaatajaskonnale, peame soovitavaks käivitada sotsiaalvõrgustikes kommentaaride jagamise süsteem. Kommentaarisüsteemi toimimiseks on kavas koostada meediakaart, et jõuda vastavate sihtrühmadeni – populaarsete poliitiliste ja majanduslike kogukondadeni, LOMide (avaliku arvamuse liidrid – Moscow Times) isiklikud kontod. Operaatorid jätavad postituste alla botide nimel kommentaare vastavalt meediakaardile. Kommentaarid (tekst/pilt/link) propageerivad projekti põhinarratiive ja kutsuvad publikus esile ratsionaalse (tõesti, miks MEIE peame Ukrainat aitama?) ja emotsionaalseid (millised kaabakad on ameeriklased!) reaktsioone…
Sisu kallal ei töötanud mitte ainult Venemaa organisatsioonid. USA justiitsministeerium esitas RT töötajatele Konstantin Kalašnikovile ja Jelena Afanasjevale kriminaalsüüdistuse rahapesus ja välisagentide seaduse rikkumises. Justiitsministeeriumi teatel lõi RT Tennessees ettevõtte ning Afanasjeva ja Kalašnikov kontrollisid seda fiktiivsete nimede all Moskvast. See töötas hoolimata sellest, et USA keelas RT-l riigis tegutseda pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kokku sai ettevõte propagandasisu loomiseks umbes 10 miljonit dollarit. TikToki, Instagrami, X-i ja YouTube’i postitati umbes 2000 tema tehtud videot. Kalašnikovi ja Afanasjevat ähvardab kuni 20-aastane vanglakaristus.
14. Vene pool on viinud sõjalennukid väljapoole Ukrainale tarnitud USA relvade ulatust, ütles riikliku julgeoleku kommunikatsiooninõunik John Kirby. „90 protsenti lennukitest, mida Venemaa kasutab liugpommide ja kauglöökide jaoks – meie hinnangul – 90 protsenti neist on Ukraina piirist kaugemal kui 300 km,” tsiteeris Kirbyt Newsweek. Varem väitis Wall Street Journal ühele anonüümsele Ameerika ametnikule viidates, et Venemaa on viinud suurema osa oma sõjalennukitest baasidesse, mis jäävad MGM-140 raketisüsteemide (ATACMS) käeulatusest kaugemale.
Nagu Washington Post varem kirjutas, palus Kiiev pärast sissetungi Kurski oblastisse 6. augustil Washingtonil luba kasutada Venemaa territooriumil asuvate lennuväljade ründamiseks rakette ATACMS, mida ta kasutab Ukraina relvajõudude rünnaku tõrjumiseks. Washington aga keeldus sellest. Samuti ei lubanud Suurbritannia Ukrainal Kurski oblasti sissetungi ajal kasutada kaugmaarakette Storm Shadow, kirjutas väljaanne Telegraph. Briti ministrid hakkasid Timesi teatel aga „kulisside taga” veenma liitlasi lubama Kiievil kasutada tiibrakette oma äranägemise järgi. Samas kardavad liitlased, et see toob kaasa eskalatsiooni, märkis Times.
Varem nõustus USA ATACMSi abil Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide ründamisega, kuid piiras nende kasutamise raadiuse 100 km kaugusel piirist, mis ei võimalda Kiievil Venemaa lennuvälju rünnata. Pentagon selgitas, et Ukraina relvajõud võivad tulistada Ameerika relvi „sinna, kuhu saabuvad vene väed, kes üritavad okupeerida Ukraina territooriumi”.
Pärast seda teatas putin, et Kiievi löögid lääne relvadega Venemaa territooriumile olid „lähedal agressioonile”. Tema sõnul tarnivad lääneriigid Kiievile relvi ja ütlevad, et ei kontrolli enam midagi. „Ja me võime ka öelda, et me andsime kellelegi midagi ja siis me ei kontrolli midagi,” hoiatas putin.
Njah, egas ainult vene lennukid ole vajalikeks sihtmärkideks Venemaal, sestap kahjuks nii USA kui Suurbritannia (mõned riigid veel) keeld siiski omi rakette lubada vajalikeks rünnakuteks, on kartlikkus, mida kasutab Venemaa ära ja teiseks, seob liialt Ukraina käsi. Arvamus, et nii võib konflikt eskaleeruda, kipub ka mitte asjakohane olevat, sest esmalt kreml ei mõtle sarnaselt läänemaailmale ja teiseks, egas kreml soovi ka NATO riike rünnata, sest seda tehes kipub arvama, et Venemaa tükeldatakse seejärel väiksemateks riikideks, millede üle soovib saada oma mõju mitte ainult Hiina…
15. Maailmamajandus ei ela üle Venemaa naftast ja gaasist loobumist, ütles putin neljapäeval Ida majandusfoorumi täiskogu istungil. Tema sõnul on kõik katsed Venemaa energiasektorit sulgeda määratud läbikukkumisele, kuna ülemaailmne süsivesinike tootmine on piiri peal ja vastab maailmaturu vajadustele.
„See on lihtsalt võimatu, teate? See on võimatu,” ütles putin. „Kujutagem ette, et nad võtavad selle homme ära ja sulgevad kõik – gaasi, meie nafta ja nii edasi. Kuid maailmamajandus ei suuda sellisele seiskumisele vastu pidada. Lihtsalt hinnad tõusevad taevani, aga inimesed ostavad ikkagi. Ilma selleta on võimatu. Selles on asi.”
putin lisas, et Venemaa energiaressursside vastu sanktsioone kehtestavad riigid juhinduvad ülbusest ja enesekindlusest ning nendel piiravatel meetmetel pole tulemusi.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri statistika kohaselt jätkab Venemaa nafta ja naftasaaduste eksporti sõjaeelses mahus (7,7 miljonit barrelit päevas), hoolimata G7 riikide kehtestatud embargost: toornaftat ostavad India ja Hiina ning naftat Türgi, Brasiilia ja Saudi Araabia.
Kogutulud energiaressursside müügist on aga sõjaeelsega võrreldes langenud ligi veerandi võrra: praegu on see umbes 700 miljonit eurot päevas versus 900 miljonit 2022. aasta jaanuaris. Mõju avaldas gaasiekspordi kokkuvarisemine, mille tarnete eest nõudis kreml esmalt tasumist rublades ja seejärel katkestas enamiku Euroopa riikide tarned. Selle tulemusena kahanes gaasi eksport eelmisel aastal 69 miljardi kuupmeetrini, mis on madalaim alates 1985. aastast. Võrreldes sõjaeelse ajaga vähenesid mahud kolm korda.
putin ütles, et ta ei mõista, miks Gazpromi endine suurim klient Saksamaa keeldub vene gaasi ostmast. Üks Nord Streami torujuhe on töökorras, meenutas president: „Mis takistab sedasama Saksamaa valitsust nuppu vajutamast, meiega kokkuleppele jõudmast ja sisse lülitamast? 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi läheks kohe Euroopasse, Saksamaale. Miks nad seda ei tee? ma ei saa aru.”
putin meenutas, et järgmisest aastast plaanib Ukraina peatada Venemaa gaasi transiidi ning see ähvardab katkestada tarned Austriale, Ungarile ja Slovakkiale. „Meie sissetulekud vähenevad teatud määral,” tunnistas putin. „Aga see on okei, Gazprom tarnib riigis rohkem.”
Njah, naftaga seotud sanktsioonid siiski ei tööta, sest liialt palju on neid, kes soovivad sellelt teenida. Parim vahend Venemaa naftatarnete piiramiseks on Ukraina rünnakud naftataristu objektide pihta.
16. Lühiuudised
Serbia president keeldus minemast putini juurde BRICS-i tippkohtumisele.
Xi Jinping lubas Aafrikale rahaliseks toetuseks 50 miljardit dollarit, edastab Bloomberg. Hiina Rahvavabariigi president teatas sellest üheksandat korda toimuval Hiina-Aafrika koostööfoorumil. See summa sisaldab lubadust kolmekordistada Hiina krediidiliinid mandrile 30 miljardi dollarini. Xi ei täpsustanud, kus või kuidas raha kasutatakse, kuid projekti The China Global South Project kaasasutaja Eric Olanderi sõnul võib laenu kasutada suurte koguste päikesepaneelide, akude ja elektrisõidukite ostmiseks. Lisaks rahalisele kohustusele tagas Xi suurema toetuse Aafrika sõjaväelaste ja riigiteenistujate väljaõppele ning lubas kaotada 33 madala sissetulekuga Aafrika riigile kõik tollimaksud ja parandada diplomaatilisi suhteid.
Venemaa toodab mikrokiipe Hollandi ettevõtte ASML vanemate masinate abil. Venemaa ettevõtted ostavad varuosi peamiselt Hiinas asuvate vahendajate kaudu, et need masinad töökorras hoida. Mikrokiibid on Venemaa sõjatööstuse jaoks üliolulised.
President Zelenski osaleb Spiegeli andmetel täna Ramsteini kohtumisel Saksamaal. Ta kavatseb pöörduda Lääne partnerite poole, et nad jätkaksid relvatarneid, sealhulgas kaugmaarakette ja täiendavaid õhutõrjesüsteeme.
Venemaa on varjatult omandanud Indiast tundlikku elektroonikat ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid ning uurinud sealseid ettevõtteid, et minna mööda Lääne sanktsioonidest ja toetada oma sõjategevust Ukrainas. Lekkinud dokumendid näitavad, et Venemaa kavatseb kasutada Indiasse jõudvast naftamüügi ruupiad, et osta kriitilisi komponente, mis on varem hangitud lääneriikidest. Venemaa võttis sihikule kahesuguse kasutusega kaubad, kasutades varjatud kanaleid ja isegi investeerides ühisettevõtetesse, et neid tooteid Indias toota. Kuigi India süvenevad sidemed Venemaaga on pingestanud tema suhteid USAga, näitavad üksikasjalikud kaubandusandmed, et Venemaa-India kaubandussuhted on neis valdkondades märkimisväärselt kasvanud.
Tšehhi teatas, et ei tagasta sunniviisiliselt Ukraina mehi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
