Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26-27. august 2024:

Kurski oblastis Ukraina edu jätkus, aga sama seis vastupidiselt kahjuks Donetski loodesektoris ja läbimurde oht kasvab iga päevaga. Eilne öö oli Ukraina kohal kõige karmim…

1. Eile öösel suurim vene poole raketi- ja droonirünnak ning tabamusi kuni lääne piirini ja miskit lendas ka üle selle.

2. Jaroslavlini ulatuti.

3. Kursk: läänesuunas Ukraina edenes ja seni initsiatiiv Ukraina käes.

4. Harkiv: muutusteta aga uuesti on surve tõusu tunda.

5. Kupiansk-Kreminna: üks põllulapp.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: pisu vaid Toretski lähedal.

8. Donetsk: loodesektoris kasvab vene poole edenemise kiirus ning veelgi surve tõuseb…

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Venemaa suurim naftatöötlemistehas sulges pärast plahvatust peaaegu poole oma võimsusest.

12. FSB-st lekkisid kõik andmed venelaste piiriületuste kohta.

13. Venemaa kaitseministeeriumi pataljon alustas indoneeslaste värbamist Ukraina sõtta.

14. Venemaa on katkestanud lepingud miljardite dollarite väärtuses relvade tarnimiseks välismaale.

Seni suudab vene pool jätkata kas ülepäevaselt või mõne päevase vahega tavapärasest poolteist korda tihedama drooni, pommide ja kaudtulega rinde töötlemist. Ühe päevaga suudeti ka üle saja liugpommi teele saata ning muret teeb suutlikus tõsta tuntavalt droonirünnakute arvu. Miks Ukraina ei ründa (või ei suuda tabada) rindest kuni 300 km kauguses olevaid raudteesildasid, on endal teadmata, aga see oleks üks väheseid logistika pudelikaelasid, mis annaks ahelasse tõrkeid. Eks ümber sildade on ka tugevam vene poole õhutõrje võimekus, aga siiski…

kremli kidakeelsus Kurski oblastis toimuva kohta on arvatavalt tasapisi vastupidist efekti tootev ehk siis kasvab inimeste arv, kes ei usu kremli juttu, sest see ei klapi ja täendus kodus käes ja eks see sõna levib üle Venemaa. Suurt muutust see siiski vist veel ei too, aga kasvav rahulolematus peab kuskilt lisajõudu saama, sestap kipub arvama, et Ukriana võib vahetult enne talve siiski asuda mõjutama vene kaugkütte ja elektrijaamade taristut, mida vist enamus lääne valitsusi nn heaks tooniks siiski ei pea…

1. Esmaspäeval, 26. augustil sooritasid venelased Ukrainale oma massiivseima õhurünnaku – kaitsevägi tulistas 127-st  sissetungijate raketist alla 102 ja droonidest 109-st 99, ütles õhuväe ülem Nikolai Oleštšuk. Talituse andmeil hukkus rünnaku tõttu seitse inimest (kaks surid haiglas) ja vigastada sai 47 inimest, sealhulgas neli last. Kokku kustutasid päästjad 22 tulekahju, päästsid kaks inimest ning kaasasid mürsu tagajärgede likvideerimisse umbes 740 spetsialisti ja 176 ühikut tehnikat. Rüünakud toimusid üle Ukraina kuni läänepiirini välja ja Poola juba aktiivselt otsib miskit, mis nende piiri ületas. Venemaa Föderatsiooni järjekordse massilise rünnaku sihtmärgiks Ukrainas olid energiarajatised, kannatada sai 15 piirkonda. Peaministri nõunik ütles, et pärast seda massilist rünnakut tuleb talveks valmistumise plaane korrigeerida. 27. augustil hakkavad Kiievis ja piirkonnas, Odessa, Dnepropetrovski ja Donetski oblastis kehtima stabiliseerimiskatkestuse graafikud.

Tänase öö kohta tuleb järjest sõnumeid paljudest droonidest ning mõnedest rakettidest. Krõvõi Rihis sai rünnakus tabamuse üks hotell. Tõenäoliselt ballistiline rakett… Õhujõudude andmetel liikus kokku 20 Shahedi drooni, millest 7 suundus väidetavalt Kiievi piirkonna poole.

2. Jaroslavli piirkonna kuberner Mihhail Jevrajev teatas, et eile hävis Jaroslavlile (Moskvast põhja pool) lähenedes naftatöötlemistehast rünnata üritanud droon.

Rostovi oblastis Proletarskis asuva Rosreservoiri naftabaas põleb juba üheksandat päeva. Kurski linn ikka sajus ning ikka koos Belgorodiga.

Krimmis katkes internet.

3. Kursk: jätkuvalt on initsiatiiv Ukraina käes, aga sõjaudust on siinses piirkonnas järjest keerulisem läbi tungida. Nii vene kui Ukraina (rääkimata kolmandatest osapooltest) blogijate info erineb ikka väga suurelt. Ühe kindla edenemise siiski tuvastas rinde läänesektoris ja kokku kaks küla selle sisse jäid. Ukraina jätkab u 20 suunas aktiivselt ja seni pole täheldanud üheski lõigus vene poole edenemisi. Njah, ühe küla vabastamisest vene pool teada andis, aga seni pole Ukraina blogijad selle üle kontrolli saavutamisest teada andunud, sestap tavaline häma… tasapisi siia järjest enam vene üksusi lisandub ja ikka loodab, et nende vaheline koordineerimine jääb pisu lonkama. Kurtmist, et Ukraina omade diversiooni/luuregrupid kaugel rindest eespool seni suht aktiivselt toimetavad, pole ka lõppenud ning annavab pisu alust oletada, et Ukraina püüab veelgi edeneda ja ala tuntavalt laiendada.

4. Harkiv: tuntav vene poole surve tõus, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Üks motolaskurbrigaad siia täiendavalt lisandus ehk siis huvi edeneda siingi lõigus on vene poolel olemas…

5. Kupiansk-Kreminna: kahe päevaga suutis vene pool vaid ühe väiksema põllu Pišane küla juures enda kontrolli alla saada. Siinne rinne peab kuidagi ülihästi vastu nii tugevale vene rünnakukonveierile kui pommitamisele…

6. Siversk: rindejoones pole olnud muutusi juba väga pikka aega…

7. Bahmut: siinne rinne õnneks hetkel on pidama saadud, aga kauaks, ei oska veel arvata. Kui Tšassiv Jar seisab kui müür, siis Toretski suunal muret rohkem. Kahe päeva jooksul vene pool küll linnas edasi ei saanud ja pisu saadi linnale lähemale kagu suunalt. Kas on lootust, et tugev Toretski kaitsekeskus (olla kindlustusi siiski täis) pidama jääb, no ei oska arvata aga loodan…

8. Donetsk: kui New-Yorkis on vene pool hetkel pidama saadud siis loodesektoris on olukord pehmemalt öeldes ülikriitiline…

Rinde loodesektoris läks käima suurem pealetung ning vene brigaadid lükati rindele lähemale ning järjest enam ja enam töösse, sest edenemine toimub korraga paljudes suundades (ikka pärmitaigna kerkimist see meenutab). Päris ära ehmatas kahe päeva edenemise dünaamika. Kokku ründab vaid siin suunal vähemalt kaheksa motolaskurbrigaadi ja kaks tankipolku. Õnneks küll mitte täiskoosseisudega. Kui kõik oleks alles ja komplekteeritud, siis kokku oleks ainult selles rindelõigus vene poolel u 500 tanki ja 1300 soomukit. Kas neist on alles pool, eip tea… igatahes palju. Tõusvas joones on läinud Ukraina blogijad kriitiliseks nii siinse suuna juhtimiskvaliteedi pärast ning tuld ja tõrva sinna suunas läheb ja kiputakse tõdema, et seni kvaliteedi tõusu pole näha…

Hakkab siis järjest lõuna poole piki sektori rindejoont liikuma:

2300 elanikuga Grodivka asulas küll vene pool kahe päeva jooksul edasi ei saanud, aga asulast kirdes suudeti üle põldude edeneda ja nüüd on asula kolmest suunast surve all. Õnneks läbib asulat Zuravka jõgi (asulas 4 silda) ja annab pisugi tuge kaitse pidama saamiseks. Eks see keeruline ole, et õigel ajal suuta sillad ära lasta selliselt, et omad teisele poole jõge ei jääks…

Krasnõi Jari asulasse eile vene pool sisse jõudis ja Krutõi Jaris ei tohiks enam Ukraina omasid olla ehk siis küla hallis alas.

Sealt samm lõuna poole Novogrodivka kaevanduslinn (14 000 elanikku) on kohe langemas tervenisti vene poole kätte. Kahe päevaga üle 3 km edenemist linnas ja Ukraina omade kontrolli alla on jäänud vaid pisu nii linna põhjaservas kui kaevandused linnast loodes, läänes ja edelas. Kui Ukraina suudaks aheraine mägesid enda käes hoida, siis on mingigi lootus rinne siin suunal pidama saada, aga hetkel veel väga optimistlik pole…

Sealt veel samm lõuna poole Mihailivka asula juures suutis vene pool kahe päevaga edeneda 3 km ja suudeti selle käigus vallutada asulast kirdesse jääv suurem kaevandus koos aherainekünkaga. Nende siinse kandi aheraine küngaste kõrgus on sarnane meite Ida-Viru omadega (kuni 70 m ümbritsevast kõrgemad). Egas muud oska arvata, et Ukraina omadel on hull ressursi puudus ning seni pole suudetud piisavalt vaos hoida ei vene kaudtuld, lennundust ega droonindust. Kuna tegu on prioriteetse vene suunaga, siis seda igatsugu toetust soomusele eelistusega ka antakse.

Veel samm lõuna poole, seal suutis vene pool teha samuti 3 km sammu ja jõuda sisse Memriki külla ning Kalinove külast kahjuks pidi Ukraina üksused taanduma ja see poolenisti vene poole kontrolli all, ülejäänu hallis alas.

Zelenski teatas, et loodesektori suunal abijõude saadetakse…

Rinde lõunasektoris suutis üleeile vene pool edeneda Novomõhailivka asulast läänes asuvas Kostjatinivka asulas ja kui alul omati kontrolli mõnede idapoolsete kvartalite üle siis nüüd on u ¼ asulast vene poole kontrolli all.

Päris tugevaks on läinud mitmest suunast surumine Vuhledari poole ka lõuna poolt. Muutusi siin joonel pole olnud juba väga ammusest ajast.

9. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: muutusteta.

Tokmaki suund: muutusteta, üks vene motolaskurbrigaad siit suunalt kadus.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta.

11. Esmaspäeval Omski naftatöötlemistehases toimunud plahvatus lülitas välja peaaegu poole tehase võimsusest, vahendab Reuters olukorraga kursis olevale allikale viidates. Ameti vestluskaaslase sõnul sai intsidendi tagajärjel kannatada ja seiskus tehase kõige tootlikum õli esmane rafineerimisüksus AVT-11. 2023. aastal käivitatud AVT-11 töötleb aastas 8,4 miljonit tonni naftat ja 1,2 miljonit tonni gaasikondensaati ning annab 41% Omski rafineerimistehase võimsusest. Tehas on Venemaa suurim ja toodab ligikaudu kümnendiku kogu riigi kütusest.

Reutersi allikate sõnul võib nafta rafineerimise peatamine AVT-11 juures kaasa tuua hüdrokrakkimise täieliku peatamise Omski rafineerimistehases, kuna tehast tarnitakse toorainega (vaakumgaasiõli) otse AVT-11-st.

Omski rafineerimistehase tootlikkuselt teine primaarseade – AVT-10 (8,6 miljonit tonni aastas, 37% rafineerimistehase võimsusest) – suleti varem 1. augusti tulekahju tõttu. Reutersi allikate sõnul pani rafineerimistehas seisaku ajal mõned vanad põhiüksused uuesti tööle. Tehase pressiteenistus teatas, et tehas töötab tavarežiimis ja seadmete tulekahju on täielikult piiritletud. Tootmisprogrammi juhtum ei mõjuta, kuna töötlemisplaan täidetakse tänu ettevõtte täiendavale töötlemisvõimsusele, rõhutas pressiteenistus. Tehases toimunud plahvatuse ja tulekahju tagajärjel hukkus üks ja sai vigastada seitse inimest.

Omski rafineerimistehas töötles eelmisel aastal 21,28 miljonit tonni naftat ja tootis 5,07 miljonit tonni mootoribensiini (11,5% toodangust Vene Föderatsioonis), 8,1 miljonit tonni diislikütust (9,2%) ja 1,63 miljonit tonni lennukikütust (15). %). Alates aasta algusest on Venemaa naftatöötlemistehaseid ja naftabaasid Ukraina droonid rünnanud vähemalt 40 korral ning mitmed suured rafineerimistehased on pärast tulekahjusid ja seadmekahjustusi sunnitud tootmise lõpetama. Jaanuaris-mais langes Venemaal bensiini tootmine Rosstati andmetel 20% ja diislikütuse tootmine 11% võrreldes detsembri lõpu tasemega. Juuni alguses salastasid Venemaa võimud kütusetootmise statistikat, viidates sanktsioonidele ja turu manipulatsiooni ohule.

12. Internetis on ilmunud FSB andmebaas nimega „Cordon 2023”. See sisaldab teavet aastatel 2014–2023 Venemaa piiri ületanud kodanike kohta, märkis uuriv ajakirjanik Andrei Zahharov. Andmebaasis on: isiku perekonnanimi, eesnimi, isanimi, sünniaeg, piiriületuse aeg ja koht, kasutatud sõiduk, sealhulgas selle number, samuti lähte-/sihtkoht.

Zahharov rõhutas, et pole FSB-st suuremat infoleket kohanud. Tema sõnul võib selle andmemassiivi osaks olla varem lekkinud andmebaas „Vene Föderatsioonist lahkujad 2022–2024”. Agregaator, kuhu Cordon 2023 ilmus, kinnitas, et nad ostsid FSB andmebaasi täisversiooni ja lubasid peagi lisada „ühendused” – analüüsida, millal inimesed koos piiri ületasid.

Zahharovi allikate sõnul müüdi baas 270 tuhande dollari eest. Kanali „Infolekked” autor Ashot Oganesjan aga kahtleb, et seda oleks saanud nii kõrge hinna eest osta. Kes võis nii tohutul hulgal andmeid lekitada, ei oska ekspert veel öelda – selle kindlakstegemiseks puuduvad lähtematerjalid.

Varem teatati, et Venemaa võimud valmistuvad laiendama julgeolekujõudude volitusi riigist lahkunud kodanike jälitamisel, kelle arv võib erinevatel hinnangutel ulatuda 600 tuhandest miljonini. Valitsus on juba heaks kiitnud seaduseelnõu, mis võimaldab ümberpaigutajaid haldusvastutusele võtta artiklite alusel, mis käsitlevad „võltsuudiste” levitamist, presidendi solvamist, armee „diskrediteerimist” ja sanktsioone. Samuti kavatsevad nad karistada neid, kes lahkusid Venemaa territoriaalse terviklikkuse rikkumise heakskiitmise ja „vaenu õhutamise eest”.

Lisaks soovivad saadikud anda peaprokuratuurile õiguse otsida abi välisriikide julgeolekujõududelt kodumaal kriminaalsüüdistuse alla sattunud venelaste otsimiseks.

Julgeolekujõud valmistavad samal ajal ette ühtset riiklikku andmebaasi lahkunutest. Siseministeerium täpsustas, et see hõlmab isikuid, kes lahkusid Venemaalt, et „osaleda äärmuslikes organisatsioonides”, aga ka „koolituse läbimiseks ebasõbralike riikide väliskeskustes”.

Ukraina sissetungi järel alanud ja mobilisatsiooni väljakuulutamise järel kiirenenud Venemaalt viimase 100 aasta suurim poliitilise väljarände laine ujutas Euroopa riigid, Türgi ja endise NSV Liidu osariigid üle Venemaa passiomanikega. 2024. aasta juuli seisuga ei ole Venemaa Föderatsiooni naasnud ligi 700 tuhat ümberasujat, arvutas The Bell 70 riigi migratsiooniteenistuste andmete põhjal.

13. Rahvusvahelisse brigaadi Fifteen kuuluv Armeenia pataljon ArBat teatas Indoneesiast vabatahtlike värbamisest. Palgasõdureid õpetatakse välja Ukraina okupeeritud aladel. „Juba on hulk kohalikke elanikke, kes on valmis minema Donetski Rahvavabariiki, läbima koolitusi meie instruktorite juures ja võitlema, relvad käes,” teatab üksuse Telegrami kanal. Postitusega kaasneb video, kuidas indoneeslased pataljonile kiitust karjuvad. ArBat on 2022. aasta septembris loodud eriüksus, mis on mobiilne ründerühm, kirjutas RT. Seda juhib endine Wagneri võitleja Hayk Gasparjan kutsungiga Abrek. 1. juulil 2023 läks pataljon ametlikult Venemaa kaitseministeeriumi koosseisu. Nüüd võitlevad ArBati hävitajad Kurski oblastis.

Divisjoni asutaja on Armen Sargsjan. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi teatel on tegemist Donetski oblastist pärit kuritegeliku bossiga, hüüdnimega Gorlovski. Teda seostati tagaotsitava ekspresidendi Viktor Janukovitši perekonnaga ja teda kutsuti Maidani vastu seisnud „tituški” organiseerijaks. Alates 2014. aastast on Sargsjan Ukraina palvel rahvusvahelises tagaotsitavate nimekirjas.

Märtsis teatas Venemaa kaitseministeerium, et Ukraina relvajõudude ridades võitleb vähemalt 10 Indoneesiast pärit palgasõdurit. Vabariigi välisministeerium märkis omakorda, et ta pole sellist teavet kunagi saanud ja et „see teave vajab täiendavat uurimist”. Indoneesia rahvusarmee esindaja kindralmajor Nugraha Gumilar rõhutas, et selle sõjaväelased ei saa Ukrainas sõdida, kuna palgasõdurite tegevus on ebaseaduslik. „Armee on kutsutud kaitsma riigi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, aga ka kogu rahvast verevalamise eest. Palgasõdurite tegevus ei kuulu ühegi meie sõdurite loetletud kolmest ülesandest,” selgitas Gumilar.

On teada, et Venemaa värbas India kodanikke sõjas osalema. Neid meelitati pettusega, lubades abitööl osalemise eest kõrget palka ja Vene Föderatsiooni passi, kuid Moskvasse saabudes saadeti nad hoopis rindele. Alles pärast seda, kui peaminister Narendra Modi isiklikult olukorda sekkus, lubas putin talle kõik sellised palgasõdurid vabastada.

Eelmise, 2023. aasta lõpus teatati, et vähemalt 200 India ja Hiinaga piirneva riigi Nepali kodanikku on värvatud Venemaa sõjaväkke. Seejärel suri Ukrainas neist vähemalt 14, ütles välisminister Prakash Saud. Katmandu nõudis Moskvalt sõtta jäänud nepaallaste viivitamatut demobiliseerimist ning nende, aga ka hukkunute ja haavatute tagasisaatmist kodumaale.

Teade sellest tõi kaasa värbajate arreteerimise ja nepaallastele töölubade väljastamise peatamise Venemaal. Enne seda teatati ka, et Vene Föderatsiooni poolel osalesid sõjas Somaalia, Süüria, Kuuba ja Hiina palgasõdurid. Lisaks värbas Moskva serblasi vabatahtlikeks.

14. Venemaa kaitsetehased rikuvad välisklientidele relvade tarnimise lepinguid, kuna relvi saadetakse prioriteedina Ukraina sõtta, tunnistas Rosteci juht Sergei Tšemezov. „Nüüd on eksporditarned arusaadavatel põhjustel vähenenud: kõik on rinde jaoks, kõik on võidu nimel,” ütles Tšemezov Reutersile antud intervjuus. Rosteci juhi sõnul tekkis riigikaitse kõrgendatud tellimuste täitmise vajaduse tõttu Venemaa relvade ootenimekiri ja märkimisväärne järjekord.

Tšemezovi sõnul võib katkenud lepingute maht viimase aasta jooksul ulatuda 5-10 miljardi dollarini. Seega jõudis 2024. aasta seisuga ekspordiportfell rekordilise 60 miljardi dollarini, ütles ta. Samal ajal hindas Venemaa sõjalis-tehnilise koostöö föderaalse teenistuse (FSMTC) juht Dmitri Šugajev 2023. aasta mais eksporditellimuste suuruseks 50–55 miljardit dollarit.

Eelmise aasta mais teatasid Armeenia võimud Venemaa relvade tarnelepingute katkemisest. Välisministri asetäitja Mnatsakan Safarjan kurtis, et Jerevan ei saanud muuhulgas relvi, mille jaoks oli raha juba üle kantud.

2023. aasta märtsis sai teatavaks, et Venemaa rikub Indiaga kokkuleppeid õhutõrjeraketisüsteemide S-400 Triumph (ZRS) tarnimise kohta. Rosoboronexport sõlmis 2018. aastal lepingu viie brigaadi komplekti jaoks 5,4 miljardi dollari eest ja lubas need 2024. aasta lõpuks kliendile üle anda. Sõda ja sanktsioonid lõid need plaanid aga sassi. Vene pool teavitas New Delhit kirjalikult viivitusest, kirjutas Economic Times viidates India õhujõudude kõrgele ametnikule.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SPIRI) andmetel langes Venemaa relvaeksport aastatel 2019-2023 võrreldes eelmise viieaastase perioodiga 53%. Selle tulemusena langes Venemaa osakaal maailma suurimate relvatarnijate edetabelis teiselt kohalt kolmandale ning tema osakaal maailmaturul kahanes 11%-ni. Esikohal on endiselt Ameerika Ühendriigid, kelle eksport kasvas 17%, mille osakaal ülemaailmsel relvaturul ulatus 42%-ni. Teisele kohale jäi Prantsusmaa, suurendades viie aastaga eksporti 47%.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised