Sõja ülevaade: 912. päev – Ukraina edu Kurski oblastis jätkub
Avaldatud: 23 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. august 2024:
Ukraina edu Kurski oblastis jätkub ja suudetakse seni suruda paljudes suundades korraga, ka Kreminna-Kupianski rinne pakkus ühe meeldiva üllatuse, Toretski linna lõpuks vene pool sisse sai ning Donetski rinde loodesektoris ikka mitmes suunas vene pool edenes.
1. Ilmateates muutusi polnud.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: Ukraina suudab suruda paljudes suundades korraga.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks tubli Ukraina samm tuli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskisse sisse saadi.
8. Donetsk: loodesektor…
9. Lõunarinne: pisu Ukraina kahjuks lainetas.
10. Herson: muutusteta.
11. IAEA nimetas Kurski tuumajaamas toimunud lahinguid tõsiseks ohuks tuumaohutusele.
12. Saksa tuumaelektrijaamade kohalt avastati vene droonid.
13. Vaatamata kõrgetele intressimääradele jätkavad venelased laenamist.
Eilne Ukraina reidi (pole püsivat soovi maa-ala hõivata vaid sops sisse ja siis välja tagasi) uudis Belgorodi oblastisse annab alust arvata, et siiagi suunale peab vene pool rohkem üksusi tooma hakkama…
Brjanski oblastis on hakanud järjest enam inimesi evakueeruma.
1. Sadu jätkus ja seni ilmateates muutusi tulemas pole…
2. Ukraina relvajõud ründasid Krasnodari territooriumil Kavkazi sadamas kütusepaakidega raudteepraami, teatab piirkondlik operatiivstaap. Nagu Shoti informeeritud allikas selgitas, tabasid Ukraina väed sadamat Neptune rakettidega, millest üks tabas parvlaeva Conroe Trader. Rünnak korraldati väidetavalt Odessa piirkonnast. Liiklus Kertši väina ületaval sillal on ajutiselt blokeeritud. Pealtnägijate sõnul tõusis poolsaarel paksu musta suitsu. Mahutid sisaldasid kütust ja määrdeaineid, vahendab RIA Novosti, viidates päästeteenistuse allikale. Ametlike allikate sõnul on tuletõrjerong Kavkazi sadamasse saadetud. Moskva aja järgi oli kella 18.30 seisuga suletud Krimmi silla ette järjekorda kogunenud 1380 autot: Tamanist ootas sõitu 400 ja Kertšist 980. Tuli ka uudis, et laev uppus.
Port Kavkaz on olnud Ukraina relvajõudude sihtmärk alates Venemaa sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. Viimati ründas Ukraina armee seda juuli lõpus. Seejärel ründasid droonid meresadamas parvlaeva, üks inimene sai surma ja viis vigastada. Port Kavkaz asub Tamani poolsaare Kertši väina kirdeosas. See võtab enda alla 46,5 hektarit ja on üks suurimaid reisisadamaid Venemaal. Tema kaubaterminalide läbilaskevõime on 27,5 miljonit tonni aastas. 2023. aasta lõpus kasvas sadama kaubakäive 28,1%, 21,4 miljonini.
Ööl vastu 22. augustit ründas Ukraina armee Marinovka sõjaväelennuvälja droonidega ning rajatis hävis peaaegu täielikult, teatab analüütik MT Anderson satelliidipiltidele tuginedes. Avaldatud fotodelt on näha, et rünnaku tagajärjel hävis täielikult neli angaari, lisaks sai kahjustada veel kaks. Mitmed teised hooned hävisid täielikult. Pole teada, kas lennukid said kahjustada, neid pole kaadrites näha. Avaandmetel paiknevad Marinovka lennuväljal 4. õhuväe ja õhutõrje väejuhatuse 2. eraldiseisva luurelennunduse eskadrilli rindeluurelennukid Su-24MR.
3. Kursk: Ukraina edu jätkub ja suudetakse seni suruda paljudes suundades korraga. Rinde läänesektoris on peale üleeilset üksuste arvatavat väljavahetamist (eks vast tavaline roteerimine) jätkatud uuesti tugevama surumisega Seimi jõega paralleelselt läänesuunas. Erinevad kõlakad räägivad, et olla lõunapool Seimi jõge u 1500 vene soldatit ja kipub arvama, et siit võib suur vangide saak tulla, kui just enamus neist üle jõe putku siiski ei saa. Kipub arvama, et kõiki uusi tekkivaid vene pontoonsildu suudab Ukraina ära lasta (eks neid uutest tabamustest videosid juurde tuleb), sestap peaks moonapuudus hakkama osaliselt siinse suuna vene üksusi kummitama. Egas vast toidugagi enam nii lihtne ole. Sudza linna juba Ukraina toitu veab ka kohalikele…
Rinde põhjasektoris on lahingud koondunud Korenevo asula (5500 elanikku) kanti ning seni see koht vene kaitses pidas vastu, aga eile hakkas rohkem kärisema ja Ukraina omad said nii linna sisse kui eriüksused on juba jõudnud asula idaküljel sellest mööduda ning peaaegu jõuda asulast loodes asuva sillani, mis peaks olema hetkel ainuke vene poole vaba tee üle ühe väiksema Semi lisajõe, sestap suur oht siinse vene üksuse kotti jäämiseks on õhus. Vene blogijate sõnul puhkesid lahingud Korenevost kirdes Aleksandrovka asulas, mille võtmisel jääb päris suur ala ära lõigatuks tänu samale jõele, mis asub Korenove põhja küljel. Eip tea, kuhu kõik need vangid pannakse…
Rinde kirde- ja idasektorist tuleb pisu vene poole kõlakaid, et siingi toimetavad Ukraina üksused kaugemal kui rindejoon jooksvalt näitab. Rinde kagusektoris pole küll Ukraina vist seni Giri asulat enda kontrolli alla saada, kuigi sealt pidevalt juba läbi sõidetakse aga järjest puhastatakse ala selel asula ja Ukraina piiri vahel, sest neid ka kurimuse miine ikka palju maas on nii soomuse kui jalaväe vastu.
Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singhi sõnul on USA andnud Ukrainale loa vasturünnakuks Kurski piirkonnas asuvatele vene vägedele, kasutades Ameerika relvi. Ta märkis, et USA poliitika lubab Ukrainal enda kaitsmiseks korraldada vastulööke, et kaitsta end piirialadelt, sealhulgas Kurskist ja Sumõst pärit Venemaa rünnakute eest. Njah, ei hakka kommenteerima…
4. Harkiv: huvitaval kombel vene poole rünnakute arv alla langes. aga kaotusi ikka varasemal tasemel ehk siis droonid ja kaudtuli rindest tagapool lõivu võtsid.
5. Kupiansk-Kreminna: vene pool tugev rünnakute päev ei toonud neile jälle ühtki edenemist, aga hoopis rinde keskmises sektoris üllatas Ukraina u 2 km edenemisega ida suunas Novovodjane küla juures. Osa ala metsane, aga see oli oluline lõik, sest sellega vähenes vene poole Zerebetsi jõest läänes asuv ala ning jõe läänekaldal domineerib kõrgustik ning annab tuntava mõjukuse jõe idakaldale, kus nõlv palju laugem ja madalam. Kas Ukraina omad suudavad veelgi end põhjasuunas pöörata ja veelgi jõe kallast edeneda, ei tea.
6. Siversk: vene poole rünnakud ikka kuidagi väikse tahtega, rindejoon juba pikalt muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures ikka rinne peab, kuigi no üritab vene pool ikka meeletult kanalist püsivalt üle saada… nii siin kui Toretski suunal on vene lennundusel toetuse prioriteet aga Tšassiv Jari suunal see pole piisavalt aidanud.
Eile sai vene pool kahjuks u 800 m Toretski linna sisse. Ühe päevaga võeti ära kogu hall ala. Hetkel pole näinud pilte sellest mitme kvartali suurusest kortermajade alast aga varasemate blogijate postituste järgi saab aimata, et see suht puruks pommitatud. Egas seni kuni vene pool saab liugpomme Ukraina eesmiste possade pihta heita ning see järel ise koheselt possad hõivata, paistab mitmes rindelõigus töötavat. Õnneks aga ainult mitmes ja kipub arvama, et paljudes lõikudes erinevate väeliikide koostöö ei taha sugugi toimida.
8. Donetsk: New-Yorki juures eile rinne pidas ja egas veel pole olukord päris selge, kas kogu linna on suutnud vene pool enda kontrolli alla saada. Ukraina üksusi küll linnas olla ei tohiks ja kipub arvama, et vene pool pisu hädas demineerimisega.
Rinde loodesektoris vähemalt neljas suunas vene pool edenes, kaugused jäid u 500 m kanti. Vaid Ptize küla juures oli see üle kilomeetri ja Ukraina üksused selle küla maja jätsid. Lisaks sai vene pool enda kontrolli alla Novogrodivka asula idapoolsel serval mõned hooned. Mitmed siinsed vene poole hõivatud eenduvate alade tipud on vastu pisu suuremaid asulaid ja eks näis, kas nendes on lõpuks võimalik senist vene poole edenemist rohkem pidurdada.
Rinde lõunasektoris jälle muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Hetkel veel ei prognoosi, et vene edenemine tervel rindel pidama saadakse. Kui loodesektoris saab vene pool mitmes suunas korraga igal päeval edasi, siis lõunapool Krasnohorivka-Novomikhailivka kandis kipub edenemine olema nädalas korra aga siis kilomeeter või kaks korraga. Ikka vene rünnakukonveier töötab ja eks siin ja seal lõpuks auk leitakse või tekitatakse. Hetkel pole veel märganud, et uusi üksusi siia suunale Ukraina suunab. Eks prioriteet ole hetkel Kurski oblast ja seni see mõistetav.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: ühestki vene poole rünnakust infot polnud.
Tokmaki suund: Robotõne juures oli miskit rindejoone kõikumist pisu Ukraina kahjuks. Hetkel ei tea põhjust, sest suuremast lahingutegevusest infot polnud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: eile piirduti vaid pommitamistega.
11. Lahingud Kurski tuumajaama lähedal ja löögikatse tuumajaamale kujutavad endast ohtu tuumaohutusele, ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) direktor Rafael Grossi. „Sõjaline tegevus tuumaelektrijaama läheduses kujutab tõsist ohtu tuumaohutusele ja -julgeolekule. Minu külastus järgmisel nädalal Kurski tuumaelektrijaama annab meile võimaluse viia õigeaegselt läbi sõltumatu olukorra hindamine,” vahendab IAEA veebisait Grossi sõnu. Tema sõnul teatasid Venemaa võimud agentuurile, et jaama kasutatud tuumakütuse hoidlast 100 meetri kaugusel leiti drooni praht, mis tulistati alla 22. augusti hommikul. Varem ütles putin, et Ukraina relvajõud üritasid rünnata Kurski tuumaelektrijaama.
Möödunud nädalavahetusel teatas Venemaa riiklik propagandaagentuur RIA Novosti õiguskaitseorganite anonüümsele allikale viidates, et Ukraina kavatseb rünnata Kurtšatovi ja Enerhodari tuumajaamu. Väljaande vestluskaaslane nentis, et väidetavalt on Ukrainas Dnipropetrovski oblastis Želtje Vodõ külas radioaktiivsete ainetega laengud juba toimetatud ning rünnaku sihtmärgiks saavad kasutatud tuumakütuse hoidlad.
Kiiev omakorda nimetas „järjekordseks hullumeelse Venemaa propagandapuhanguks” teateid, et Ukraina kavatseb väidetavalt lüüa tuumaelektrijaamu radioaktiivseid aineid sisaldavate laengutega.
12. Saksamaa Flensburgi linna prokuratuur alustas uurimist vene droonide lennu üle seisatud tuumajaama, vahendab BILD. Intsidendid toimusid augustis Schleswig-Holsteini tööstustsoonis, kus droonid lendasid suurel kiirusel üle piirkonna, kus lisaks seisatud tuumajaamale on veel LNG terminal ja keemiatehased. Väljaande informeeritud allikate sõnul pandi piirkonnapolitsei valvesse. Nad teatasid, et lennukeelutsooni oli mitu korda rikutud. Arvatavasti ületas selle tsooni sõjaväe droon.
„Flensburgi prokuratuur kinnitab eeluurimise alustamist kahtlustatuna varjatud tegevuses sabotaaži eesmärgil seoses korduvate droonilendudega Schleswig-Holsteini kriitilise infrastruktuuri kohal,” ütles vanemprokurör Bernd Winterfeld väljaandele.
BILDi andmetel on mehitamata õhusõidukite lende registreeritud esialgsetel andmetel vene agentide poolt Põhjamerel viibinud laevadelt. Saksa riikliku julgeolekuteenistuse töötajad usuvad, et tuvastamata droonid on Orlan-10, mille lennuulatus on 500–600 km ja lendab kiirusega üle 100 km/h. Julgeolekuametnikud usuvad, et neid võidi kasutada sabotaaži eesmärgil.
14. augustil suleti Saksamaal kaks sõjaväebaasi võimaliku sabotaaži tõttu objektidel. Nagu Der Spiegeli allikad rääkisid, sisenesid tundmatud isikud Kölnis asuvasse lennubaasi, kus võisid mürgitada autonoomses veevarustuses olevat vett. Selles baasis asub muu hulgas Saksamaa kaitseministeeriumi koosseisu kuuluva Saksamaa valitsuse õhulaevastiku peakorter.
Sueddeutsche Zeitungi andmetel asub Geilenkircheni linnas teine sõjaväebaas, kus võis toimuda sabotaaž. Sabotaaž võib olla seotud ka joogivee mürgitamisega, märgib väljaanne.
Hiljutised sündmused Euroopas kinnitavad vene agentide aktiveerumist. Nii esitati aprillis Suurbritannias kahele mehele süüdistus Ukraina jaoks relvi sisaldava lao süütamises. Rootsis uuritakse „välisriigi” poolt toime pandud raudtee sabotaaži. Tšehhis üritasid vene agendid raudtee signalisatsioonisüsteeme välja lülitada.
Saksamaal vahistati kevadel Venemaa kodanik ja Saksa kodanik, kes valmistusid Ukraina jaoks kaubaga ladu süütama ning Eestis mõisteti vene luure süüdi poliitikute ja ajakirjanike autode vastu suunatud vandalismiaktides osalemises. .
Mais teatasid EL-i luureteenistused, et Vene Föderatsioon valmistab Euroopas ette sabotaaži, sealhulgas plahvatusi ja süütamist. Seejärel rõhutas Euroopa Liit, et vene agendid on valmis tegutsema senisest „koordineeritumalt ja agressiivsemalt”.
13. Kõrged intressimäärad mõjutavad venelasi paradoksaalsel moel: juulis laenukasv aeglustus, kuid jäi siiski väga kõrgeks, kuid samal ajal pidurdus ka pangahoiuste kasv. Pangalaenud elanikele kasvasid kuuga keskpanga andmetel 448 miljardi rubla (4,5 miljardi euro) võrra. Vähem oli vaid jaanuaris-veebruaris, kuid seda on siiski palju: juulis oli kasv 1,2%, mis aasta arvestuses on ligi 15 protsenti.
Põhilise kasvu andsid tarbimislaenud – 208 miljardit rubla ehk 1,4%. Seda on küll vähem kui juunis ja mais 2%, kuid siiski üsna palju, märgib keskpank. Jätkuvalt moodustavad olulise osa emissioonidest krediitkaardid, mille intressimäärad on alati olnud kõrged ega ole seetõttu nii tundlikud baasintressimäära tõusu suhtes. Lisaks hakkasid pangad esimesel kuul limiidi tõmbamisel kliente meelitama madalate intressimääradega, märgib regulaator (pärast ajapikendusaega tõusevad intressimäärad oluliselt). Samuti saavad mõned laenuvõtjad kasutada tasuta ajapikendusperioodi jooksvate kulude eest tasumiseks, hoides samal ajal raha deposiidil.
Keskpank peab laenuandmise aeglustumist oma eeliseks. Ta põhjendab seda nii laenunõudluse vähenemisega, mis on tingitud nende kallinemisest (kõrgete intressimäärade tagajärg), kui ka pankade pakkumise vähenemisest seoses regulatsiooni karmistumisega: alates juulist on enamikule laenude väljastamise uued piirangud. Kodanike laenukoormuse kasvu piiramiseks muudab keskpank alates septembrist pankade tarbimislaenu andmise veelgi keerulisemaks. „Ootame, et sel aastal võib tagatiseta tarbijalaenude portfell kasvada 12–17%,“”ütles keskpanga panganduse reguleerimise ja analüütika osakonna direktor Aleksandr Danilov. Ta möönab, et tegemist on „üsna kõrge intressimääraga, millega kaasneb oht elanikkonna laenukoormuse kasvuks”, kuid eeldab, et järgmisel aastal peaks tarbimislaenude väljastamine aeglustuma.
Hüpoteegid kukkusid ennustatavalt kokku pärast riigi toel hüpoteeklaenude kaotamist ja teiste populaarsete soodusprogrammide tingimuste karmistamist. Hüpoteeklaenude väljastamine soodusprogrammide alusel vähenes peaaegu neli korda – 679-lt 179 miljardile rublale. Emissioonide kogumaht langes esialgsetel andmetel enam kui poole võrra – 356 miljardile rublale alates 788 miljardist rublast juunis. Kahe kuu võrdlemine pole aga päris õige, rõhutab keskpank: juunikuu emissioonid olid riigitoetuse tingimuste muutumise ootuses ebanormaalselt kõrged ja ka suvekuud ei ole indikatiivsed. Ühelt poolt väljastati juulis veel sooduslaene, mille lepingud sõlmiti vanade reeglite järgi, teisalt hakkas muudetud „Perelaen” tööle alles pärast 11. juulit.
Vaatamata emissioonide kokkuvarisemisele kasvas portfell siiski üsna märgatavalt 0,7% (134 miljardit rubla). Samal ajal kiirenes järsult turuhüpoteeklaenude väljastamine ja muutus võrdseks sooduslaenudega – 177 miljardit rubla. (+61%). Osaliselt tuleneb see ehitajate ja pankurite kavalusest, pakkudes inimestele esimesed 1-5 aastat soodushinda, tõstes korteri maksumust üles. Keskpank on korduvalt hoiatanud selliste skeemidega kaasnevate riskide eest laenuvõtjatele ja lubanud selliste skeemidega tegeleda.
Mitte ainult laenuandmine ei ole aeglustunud, vaid ka säästude kasv, hoolimata kiiresti tõusvatest hoiuseintressidest. Kodumajapidamiste vahendite keskmine maksimummäär kümnes suurimas pangas tõusis juulis 16,1%-lt 17,1%-ni (ja augusti esimese kümne päevaga 17,3%-ni). Esimest korda ületasid majapidamiste rahalised vahendid pankades 50 triljoni rubla (500 miljardi euro) piiri. Kuid kasv ulatus 0,6 triljoni rublani. (+1,1%), millest ligikaudu poole moodustab hoiustelt kogunenud intress. Hiljuti oli tõus umbes triljon rubla kuus. Keskpank viitab, et selle põhjuseks võivad olla suured puhkusekulud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
