Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. august 2024:

Kurski oblastis edeneb ikka Ukraina, Bahmuti ja Donetski rindel vene pool ja mõni kõlakas vene poolelt Ukraina kasvanud aktiivusest ida- ja lõunarindel.

1. Kesk-Ukraina kohal jälle öises taevas miskit.

2. Krimmis mitmes linnas suuremad elektrikatkestused.

3. Kursk: Ukraina edu siiski jätkub, kuigi mõni kurdab, et sammud lühemaks jäänud…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kaks vene poole edenemist siiski kirja läks, üks Toretski juures.

8. Donetsk: loodesektoris aga pisu väiksema sammuga ning New-Yorkis vist Ukraina pisu miskit vastsu toimetas…

9. Lõunarinne: hetkel vaid paar vene poole kõlakat, et Ukraina surve tõusis.

10. Herson: muutusteta.

11. Lääneriigid keeldusid Zelenski palvest sõjaväeealised mehed Ukrainasse tagasi saata.

12. Venemaa valmistub riigi suurima laoomaniku natsionaliseerimiseks.

13. Venemaa kaitseministeerium loob kolm uut vägede rühmitust nimedega „Belgorod”, „Kursk” ja „Brjansk”.

14. Venelaste reaalne inflatsioon on sõja algusest peale ületanud 70%.

15. NATO lükkab õhutõrjesüsteemide tarnimise Ukrainale edasi.

1. Hetkel (kell 6.00) oli info uuest õhurünnakust ja infot sellest tuli Kesk-Ukrainast. Mujal sadu tavapärane.

2. Rostovi oblastis naftabaasi põlengus tekkinud kahju (18 augustil), kus pärast Ukraina droonirünnakut on kolm päeva põlenud diislikütuse paagid, võib olla võrreldav keskmise Venemaa regionaalkeskuse aastaeelarvega. Põlevas Proletarski baasis ladustatud kütuse kogumaksumus on umbes 200 miljonit dollarit, arvutas Wall Street Journali ajakirjanik Jaroslav Trofimov diislikütuse sisemaise hinna (umbes 500 dollarit tonn) põhjal. Naftabaas veel põlevat.

Krimmis tuli vähemalt kahest suurest linnast teateid, et voolu polevat…

Ukraina luure andmetel lasi vene sõdur koos „Storm-Z” ohvitseridega staabi õhku ja põgenes Ukrainasse. Hõbedana tuntud sõdur võttis Venemaa Vabaduse Leegioniga ühendust oma komandöride süstemaatiliste kuritegude, sealhulgas kohtuväliste tapmiste ja peksmiste tõttu. Ta andis teavet nende asukoha, numbrite ja plaanide kohta, enne kui viskas granaadi keldrisse, kus magasid tema komandör ja teised vene ohvitserid. Seejärel järgis ta eelnevalt kavandatud marsruuti Ukraina kontrolli all olevale territooriumile ja on nüüd Venemaa Vabaduse Leegioni värvatud.

3. Kursk: Ukraina armee on Kurski oblastis viimase 24 tunni jooksul vähe edenenud, ütles Ukraina relvajõudude (AFU) ülemjuhataja Aleksandr Sõrski. Ukraina relvajõudude kontrolli all on Kurski oblastis 1263 ruutkilomeetrit ja 93 asulat. „Rünnaku ajal Kurski oblasti territooriumil jõudsid relvajõud vaenlase kaitse sügavusele 28-lt 35 km-le,” tsiteerib UNIAN Sõrskit. Päev varem teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina relvajõudude kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Kurski oblasti territooriumi ja 92 asulat. Nii suutsid Ukraina väed päeva jooksul edasi liikuda vaid 13 ruutkilomeetrit ja hõivavad ainult ühe uue asula.

16. kuni 18. augustini hävitasid Ukraina väed kõik kolm Seimi jõe silda ja kaks pontoonülesõidukohta, mille vene armee oli ehitanud. Nende toimingute tulemusena võib jõest lõuna pool asuv territoorium, mille pindala on 569 ruutkilomeetrit, langeda Ukraina relvajõudude kontrollitsooni, kirjutab Independent, viidates Ukraina kaitsestrateegiate keskuse hinnangutele. See võib suurendada Ukraina kontrollitavat territooriumi ligi 1,5 korda. Bildi rindereporteri Julian Röpcke sõnul on Ukraina relvajõud lähedal Kurski oblastis Gluškovo rajoonis asuva maa-ala sulgemisele kaitsvate vene vägede jaoks. Kuni 3 tuhat Seimi jõe lõunakaldal asuvat vene sõdurit võib jääda äralõigatuks. Vene grupi taganemistee ja varustusteed katkesid pärast seda, kui Ukraina relvajõud sillad ära lasid.

RBC-Ukraine informeeritud allika sõnul on Kurski oblastis toimuva operatsiooni üks eesmärke tagada, et Moskva viiks Donbassist piirkonda sõjaväelasi. Nii pidurdab Kiiev vene vägede edasitungi Donetski oblastis, kus vene armee liigub aeglaselt, kuid siiski sügavamale territooriumile. Tema sõnul on hetkel see ülesanne täitmata.

Teine sõjalis-poliitilise juhtkonna allikas ütles väljaandele, et Venemaa relvajõud said putinilt juhised Kurski oblasti vabastamiseks 1. oktoobriks. Pealegi peavad nad seda tegema mis tahes viisil, ilma oma jõude Donbassi võtmepiirkondadest välja tõmbamata.

Kurski oblastisse viidi üle kaks brigaadi Zaporižja oblastist, kaks õhudessantpataljoni ja Musta mere laevastiku 810. brigaad Hersoni suunalt, samuti Vuhledari lähedal võidelnud 155. merejalaväebrigaad, selgitab väljaanne.

Avaandmete analüütik Naalsio hindas, et Ukraina väed on kaotanud Kurski oblastis 15. augusti seisuga 51 ja Venemaa omad 27 ühikut sõjatehnikat. Seda suhet võib osaliselt seletada asjaoluga, et Venemaa kaitse Kurski oblastis ei olnud ette valmistatud ja tal oli vähe varustust. Operatsiooni tulemusena kaotasid Ukraina relvajõud suurel hulgal väga vajalikku varustust, sealhulgas soomusmasinaid Stryker ja Marder ning HIMARS MLRS.

Njah, huvitaval kombel nii Ukraina kui vene blogijatelt tulevad sõnumid mingist suuremast rünnakute takerdumisest teada ei anna ning uusi alasid järjest lisandub.

Kui eile ei saanud Ukraina omad edasi rinde läänesektoris, siis see pigem läheb reorgi kirja. Samal ajal töötleb Ukraina ajutisi sildasid üle Seimi jõe ning vene pool on hädas, sest lisaks sõjalise tarneahela katkemisele soovib suur hulk põgeneda tahtvaid kodanikke ka jõe lõunakaldal ja üritavad üle jõe saada. See takistab Ukrainal mõnes kohas jõest ülepääsusid pommitamast.

Avaldatud kaadrid näitavad rünnakuid Venemaa positsioonidele Sudžast põhja pool asuvas Malaja Lohnjas/läheduses. Eeldatakse, et see piirkond on praegu rindejoon.

Väidetavalt on Ukraina omad piiranud sisse vene 18. motoriseeritud laskurbrigaadi üksused Malaja Lohnja lähedal ja 810. jalaväebrigaadi üksused Kautšuki lähedal. Vene allikad teatavad juba hukkunutest ja vigastatutest.

4. Harkiv: huvitaval kombel hakkas siin rindel vene poole aktiivsus uuesti tõusma, muutusi rindejoones pole siin kandis juba pikalt olnud.

5. Kupiansk-Kreminna: rinne, kus peaga enamasti vene pool vastu müüri jookseb.

6. Siversk: siingi vene poole aktiivsus tavapärasest kõrgem, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

7. Bahmut: karm vene rünnakukonveier töötas edasi ja vaid üks väiksem edenemine ehk ikka arvamusel, et enne saavad vene soldatid otsa, kui Ukraina maa vallutada suudetakse.

Tšassiv Jarist kirdes suutis kanali idakaldal pisu vene pool edeneda ja saagiks langesid mõned põllud. Kuna üle kanali pole seni saadud, siis veel ei muretse. Suruvad ikka nagu segased…

Toretski linnast kirde pool asuva Družba asulas suutis eile vene pool edeneda u 4 km laiuselt edasi 0,5-1 km. Enamuses linnalisel alal. Seni püsivalt vene üksused Toretskisse kanda maha saanud pole.

8. Donetsk: siin rindel olla uuesti Ukrainal mure kaudtulemoonaga, mida ei jaguvat, ning reservide puudumisega, mida on viidud Kurski suunale. Donetski oblastis on Ukraina üksused praktiliselt loovutanud New-Yorki küla. Vene väed on jõudnud Pokrovski linnast 10 km kaugusele, mistõttu kohalikud võimud teatasid alates teisipäevast lastega perede kohustuslikust evakueerimisest. Linna sõjaväevalitsuse juht Sergei Dobrjak kutsus esmaspäeval kõiki elanikke evakueeruma, öeldes, et neil on selleks „üks või kaks nädalat, mitte rohkem”.

Juba teine päev on vene rünnakute arv tervel rindel seniseid rekordeid kordamas ja isegi pisu imestab, et eile väga suurelt edasi ei saadud…

Hetkel mõned kõlakad, et New-Yorkis olla pisu õnnestunud Ukrainal miskit ala vene poole kontrolli alt tagasi saada. Homseks vast targem… hetkel vaid teadmine, et rinne siia-sinna kõikus.

Rinde loodesektori lääne ja lõunaserval eile vene pool veelgi edenes u 2 km ja jõudis Novogrodivka asulani ning Ukraina on pidanud tervenisti maha jätma väikse Zavitne küla.

Lõunapool rinne pidas kuigi ka seal suruti hullult…

9. Lõunarinne: hetkel vaid kõlakad Ukraina surve tõusust.

Berdjanski suund: Romanovi ja teiste vene allikate sõnul on Ukraina väed alustanud pealetungioperatsioone ja aktiviseerunud Zaporižjas Polohõ lähedal. Äkki homme targem…

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta, vene poole rünnakute arv pisu tõusuteel…

11. Euroopa riigid keeldusid Kiievit abistamast sõjaväeteenistuskohustuslikke ukrainlasi oma territooriumilt Ukrainasse saatmast, kirjutab Bloomberg. Sõja alguses lahkus riigist vähemalt 17 miljonit ukrainlast. ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR) andmetel jääb neist umbes 6 miljonit põgenikeks välismaale. See arv hõlmab umbes 1,3 miljonit Venemaale lahkunud inimest eelmise aasta lõpu seisuga.

Ukraina keskpank ennustab, et 2024. aastal lahkub riigist veel 400 000 inimest seoses Venemaa rünnakutega energiataristu vastu. Jätkuvad jõupingutused ukrainlaste integratsiooni süvendamiseks asukohariikides.

Nagu Bloomberg märgib, on teine põhjus tööjõu puudus, miks Euroopa riigid kavatsevad pagulasi jätkuvalt vastu võtta. Ukrainlased töötasid enne sõja algust aastaid Poola ja Tšehhi tööturul. Kui Venemaa alustas pealetungi, pöördusid paljud tagasi koju võitlema. Nende puudumine oli tunda sellistes tööstusharudes nagu ehitus ja transport.

Alates 23. aprillist lõpetasid Ukraina välisesindused konsulaarteenuste osutamise 18–60-aastastele meestele. Ainus teenus, mida konsulaadid saavad selle kategooria kodanikele pakkuda, on Ukrainasse naasmiseks vajalike dokumentide koostamine.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba selgitas seda otsust sellega, et riigis käib sõda ning välismaal viibimine ei vabasta mobilisatsioonile alluvaid kodanikke kohustustest kodumaa ees. „Kui need inimesed usuvad, et keegi seal, kaugel rindel, võitleb ja annab oma elu selle riigi eest ja keegi istub välismaal, kuid saab samal ajal sellest riigist teenuseid, siis see ei toimi nii,” rõhutas Kuleba.

Riigiettevõte „Dokument” teatas omakorda valmisdokumentide väljastamise peatamisest välisosakondades. Samas märkisid nad, et passidokumentide registreerimise taotlusvormide esitamine toimub tavapäraselt.

Ukraina võimude andmetel on alates 24. veebruarist 2022 välismaale läinud umbes 650 tuhat mobilisatsiooniealist meest. Euroopa Liidu ametlikel andmetel elab EL-i riikides üle 800 tuhande Ukraina mehe vanuses 18–60 aastat.

12. Vene Föderatsiooni peaprokuratuur esitas vahekohtule nõude taotlusega tunnistada kehtetuks tehing Venemaa ettevõtte müügiks suurimale laokinnisvara omanikule Raven Russia. Järelevalveamet kavatseb ettevõtte aktsiad riigi tuluks muuta, teatasid allikad prokuratuurist Kommersandile. Nende andmetel on vara ligi 2 miljonit ruutmeetrit laopinda, mille ostsid välismaalased, minnes neile kehtestatud piirangutest kõrvale, ning legaliseeriti seejärel mitmete näilike tehingutega. Sellesse skeemi kaasati 2005. aastal Guernsey saarel investeerimistegevuse läbiviimiseks loodud ettevõte Raven Property Group Limited.

RF GP sõnul tungisid ettevõtte kasusaajad Venemaa majandusruumi ja monopoliseerisid transporditerminalides teenuste osutamise strateegilise tegevuse. Sel eesmärgil ostis ettevõte kuni 2020. aastani seadusi eirates teadlikult üles Venemaa ettevõtteid, kes omavad selliseid terminale. Normi kohaselt peab äriühing strateegilise tähtsusega äriühingute osas teavitama volitatud valitsusasutust ja saama tehinguks tema nõusoleku.

Selliste tehingute tulemusena loodi ettevõtete grupp Raven Russia, kuhu kuulusid mitmed Raven Property Group Limitediga seotud ettevõtted, mis asuvad Moskvas, Moskva oblastis, Peterburis, Nižni Novgorodis, Novosibirskis ja Rostovis Doni ääres.

Järelevalveasutuse hinnangul rikkus välismaa äriühing strateegiliste ettevõtete seadusi, võttes samme osaluse eemaldamiseks riigi kontrolli alt. Selleks registreeris ta oma ettevõtted offshore-struktuuride kaudu, mis võimaldas tal salaja omada Venemaa suurimat logistikaparkide võrgustikku ja kanda kasumit välismaale.

Peaprokuratuuri hinnangul on see riigi kaitse ja julgeoleku tagamisel strateegilise tähtsusega, samas kui pärast sõja algust ühines Raven Property Group Limited USA, Suurbritannia ja teiste riikide sanktsioonidega.

Vaatamata Venemaa võimude keeldudele jätkas ettevõte strateegiliste ettevõtete tulude ülekandmist välismaale. Rosfinmonitoring ja Venemaa föderaalne maksuteenistus dokumenteerisid enam kui 3 miljardi rubla väärtuses varade ülekandmise välismaale.

Eraettevõtete varade natsionaliseerimine Venemaal on õigustatud, kui omanikud tekitasid riigile kahju, ütles putin aprillis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil. putini sõnul ei saa sadu suurte tööstusettevõtete riigi omandisse naasmise juhtumeid pidada 1990. aastate erastamise tulemuste „revideerimiseks”. „See ei puuduta erastamise ülevaatamist, vaid juhtumeid, kus ettevõtete ja kinnisvarakomplekside omanike tegevus või tegevusetus kahjustab otsest riigi julgeolekut ja riiklikke huve,” ütles putin.

Novaja Gazeta arvutuste kohaselt läks aastatel 2022–2023 üle 180 eraettevõtte riigi kontrolli alla ning kahe aastaga kohtusse jõudnud riigistamisnõuded puudutasid ligi kahtsada ettevõtet. Need on peamiselt militaartooteid tootvad ettevõtted, aga ka riigist lahkunud ärimeeste vara.

Natsionaliseeritud ettevõtete hulgas on 15 sõjatööstuskompleksi strateegilist ettevõtet, mille koguväärtus ületab 333 miljardit rubla, ütles Venemaa peaprokurör Igor Krasnov mais.

13. Venemaa kaitseministeerium loob kolm uut vägede gruppi nimedega „Belgorod”, „Kursk” ja „Brjansk”. Nii seisab ministeeriumi sõnumis pärast piirialade sõjalise julgeoleku koordinatsiooninõukogu koosolekut. Nende rühmade ülemad koos peastaabi esindajaga vastutavad kodanike ja [piiri]territooriumide kaitsmise eest droonide ja muude ründevahendite rünnakute eest, märkis kaitseministeerium. Sõjavägi hoiab pidevalt sidet Belgorodi, Kurski ja Brjanski oblasti juhtkonnaga.

Vene Föderatsiooni riigikaitse juhtimise keskuse juurde loodi spetsiaalne töörühm, mis peaks koguma, analüüsima ja suunama regioonidest vastutavatele isikutele kõik küsimused ning jälgima nende lahendamist.

Riigikaitse juhtimiskeskuse ülema asetäitja kindralleitnant Juri Korsatšov andis omakorda aru Belgorodi, Kurski ja Brjanski oblasti operatiivstaabist laekunud küsimuste lahendamisest. Nii on Belgorodi oblastisse juba saadetud kvadrokoptereid, bensiinigeneraatoreid, ATV-sid, öövaatlusseadmeid ja sihikuid, aga ka termokaameraid, osutas väejuht.

Kurski oblastisse toimetati vajalik arv droone, droonitõrjerelvi, droonidetektoreid, kaasaskantavaid elektroonilise sõjatehnika vahendeid, elektrigenereetoreid, ATV-sid ja soojusisolatsioonikeepe. Mis puutub Brjanski oblastisse, siis raadiojaamade, raadiohäiresüsteemide ja droonitõrjesüsteemide väljasaatmine on Korsatšovi sõnul Vene Föderatsiooni riigikaitse juhtimiskeskuse operatiivrühma kontrolli all. Vahendid laekuvad 21. augustil.

Praegu on Venemaa Lääne hinnangul Kurski oblastisse paigutanud umbes 5 tuhat sõdurit, kuid WSJ luureallikate hinnangul on selle piirkonna kaitsmiseks vaja vähemalt 20 tuhat sõdurit.

Kutseliste sõjaväelaste nappuse taustal asus vene väejuhatus ajateenijaid Kurskisse viima. Venelastel mobilisatsiooni vältimisel abistav projekt „Läbi metsa” annab teada, et on viimase nädala jooksul saanud vastavaid teateid vene ajateenijatelt ja nende lähedastelt. Ainuüksi Peterburist ja Moskvast võiks piirkonda saata vähemalt 340 inimest.

14. Samal ajal kui Rosstat teatab Venemaa inflatsioonist protsendiühikutes ja putin kinnitab, et hinnakasvu tempo „järk-järgult aeglustub”, kogevad Venemaa tarbijad täieõiguslikku inflatsioonišokki. Kodanike reaalse tarbijakorvi põhjal arvutatud sõja algusest kogunenud inflatsioon ulatus juuliks 71,4 protsendini. Igapäevakaupade (FMCG), sealhulgas toiduainete, jookide, pesuvahendite, isikliku hügieeni kaupade, ravimite ja rõivaste hinnaindeks on alates 2022. aasta veebruarist selle võrra tõusnud, selgub uuringufirma Romir arvutustest.

Erinevalt Rosstatist, mis arvutab inflatsiooni 500 kaubast ja teenusest koosneva virtuaalse korvi alusel, mõõdab Romir hindu 15 miljoni reaalse ostu põhjal, mille Venemaa linnade elanikud aastatel 2008–2023 sooritasid. Aasta algusest juuli lõpuni ulatus sel viisil arvutatud inflatsioon 9,6%ni ja ületas ametlikku näitajat 1,9 korda (Rosstati andmetel 5,06%). FMCG kaupade aastane inflatsioon – juuli seisuga 21,2% – osutus Rosstati näitajast (6,7%) 2,3 korda kõrgemaks.

Olemasoleva statistika nelja ja poole aasta jooksul on keskmise Venemaa pere tarbijakorvi hinnad enam kui kahekordistunud: FMCG deflaatori indeks tõusis 127,5%.

Tuletame meelde, et Rosstat hindas Venemaa inflatsiooniks juulis 9,1%, mis oli maksimaalne väärtus alates 2023. aasta veebruarist. Kuu inflatsioon ulatus 1,14%ni (hinnad tõusid juuniga võrreldes nii palju) ja tõusis rekordiks alates 2022. aasta aprillist.

Toiduainete inflatsioon kiirenes Rosstati hinnangul 10,1%ni ja ületas 2023. aasta juuli väärtust ligi 5 korda. Munade hinnad tõusid aastaga 37%, köögivili kallines keskmiselt 17% ja liha 13%. Alates aasta algusest on kartul kallinenud ligi 90%, porgand – 54%, kapsas – 50%, õun – 33%. Peaaegu pooled venelastest – 46% – ütlesid, et hinnad on viimase kuu jooksul “väga tugevalt” tõusnud ja 63 % usub, et see trend jätkub, näitas juulis Vene Föderatsiooni keskpanga tellitud FOM-i küsitlus.

Triljoni dollari suurused süstid kaitsetehastesse ja sadade tuhandete rublade jagamine sõtta värvatutele ujutasid majanduse rahaga üle. Inflatsioonitule kustutamiseks tõstis keskpank baasintressimäära eelmisel aastal viis korda ja tänavu viis selle 18%ni aastas – kõrgeim tase pärast sõja esimeste kuude „šokki”.

Keskpank kaalub eelseisvatel kohtumistel võimalust poliitikat veelgi karmistada. Tegelikkuses saab ta aga vähe hakkama, usub majandusteadlane Natalja Zubarevitš: „Seni, kuni eelarveraha kiiresti majandusse, peamiselt kaitsesektorisse, pumbatakse, on inflatsiooniga väga raske võidelda, isegi intressimäära tõstes.”

15. Mõned NATO riigid, kes lubasid alliansi juulikuu tippkohtumisel varsti Ukrainale õhutõrjesüsteeme ja muid relvi varustada, ei ole seda veel teinud ja tõenäoliselt ei tee seda ka sügiseks. Viivituste ajal on president Volodõmõr Zelenski uuesti kutsunud lääneliitlasi üles varustama Ukrainat kaitsevarustusega.

NATO tippkohtumisel lubati kiiresti tugevdada Ukraina õhutõrjet, sealhulgas vähemalt viie kaugmaa süsteemiga Patriot ja nende analoogidega ning kümnete lühema laskekaugusega relvadega. Mitte kõik riigid, sealhulgas need, kes on lubanud pikamaa süsteeme, ei täida oma kohustusi, edastas Bloomberg tuginedes olukorraga kursis olevatele inimestele. Nad ütlevad, et sügiseks, mil Venemaa peaks hoogustama rünnakuid kriitilise infrastruktuuri, sealhulgas energeetika vastu, ei jõua tõenäoliselt paljud tarned Ukrainasse, et muuta Ukraina elu talvel pisugi lihtsamaks.

USA, Saksamaa ja Rumeenia on lubanud saata ühe Ameerika õhutõrjeraketisüsteemi SAM (American Patriot) ning Euroopa riigid panustavad veel ühe – selle idee pakkus välja kevadel Holland, saades teada, et mõned EL-i riigid on kompleksi eraldi osad, samas kui teised saavad rakette jagada. Lisaks on Itaalia valmis üle andma SAMP/T süsteemi sarnaselt Ameerika õhutõrjesüsteemile.

Üks Bloombergi allikatest, Lääne ametnik, nimetas lääneliitlaste toetust Ukrainale „ebaühtlaseks”. Teise väitel pole kõigil aega vajalikku sõjavarustust muretseda, mis mõjutab negatiivselt riigi kaitsevõimet.

Zelenski ütles märtsi lõpus, et vaja on vähemalt viit Patrioti õhutõrjesüsteemi, kuu aega hiljem, kui Venemaa hävitas paljud energiasüsteemi rajatised, ütles ta seitse ja mais palus veel kahte Harkovi kaitseks, kui vene väed olid piiri ületanud ja üritasid seejärel läheneda linnale.

Nüüd on ta taas hakanud nõudma tarnete kiirendamist. „Küsime tõesti. Sõja jaoks ei ole puhkust,” ütles president pühapäeval. „Me vajame lahendusi, vajame õigeaegset logistikat” relvade tarnimisel vastavalt antud lubadustele, lisas ta.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised