Sõja ülevaade: 909. päev – Kurski oblastis edeneb Ukraina, Donetski rindel vene pool
Avaldatud: 20 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. august 2024:
Kurski oblastis edeneb Ukraina, Donetski rindel vene pool.
1. Uus suurem droonilaine öises Ukraina taevas.
2. Põleb ikka seal Rostovi kandis.
3. Kursk: Ukraina ikka mitmes suunas edeneb.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: üks väiksem muutus siiski Toretskist lõunas oli.
8. Donetsk: loodesektoris külade kaotamine jätkus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin lõpetas Kurski oblasti sündmuste kommenteerimise pärast seda, kui lubas anda „väärilise vastuse”.
12. „Tüli on alanud.” FSB valmistab ette kõrgete kindralite lahkumisavaldusi.
13. Ukraina teatas putini plaanidest saata rindele veel 200 tuhat sõdurit.
14. Riigiduuma tegi ettepaneku taatada välismaistele palgasõduritele surmanuhtlus.
15. Venemaa sünnitusmajades napib 11 tuhat arsti ja ämmaemandat.
Vene pool on suutnud tõsta idarindel rünnakute arvu tavapärasest kuni 50 protsenti kõrgemaks ja enamus neist ikka Donetski rindel. Kaudtule, lennunduse ja droonide töö kasv oli eile u 20-30 protsenti.
1. Igaöine shahedi rünnak suuremate Ukraina linnade suunal, varahommikuks kahjuks rohkemat infot polnud, vaid märked, et kuni kesk-Ukraina ulatuti. Kiiev oli ka sihtmärgiks.
2. Rostovis paar päeva tagasi pihta saanud suurem naftabaas ei taha kuidagi ära kustuda ja järjest uued kütusemahutid lähevad põlema.
Eile öösel Trans-Siberi raudteejaamas Kemerovo oblastis Mariinski küla lähedal plahvatas. Miskit suuremat plahvatas ja põles.
3. Kursk: Ukraina operatsioonis Kurski oblastis osaleb praegu 6000 sõdurit, ütlesid luureteabega kursis olevad Lääne ametnikud Wall Street Journalile. Nende sõnul on Ukraina relvajõududel reservis veel umbes 4 tuhat sõdurit, kes paiknevad Sumõ oblastis. Venemaa on Lääne hinnangul Kurski oblastisse viinud umbes 5 tuhat sõdurit, peamiselt ajateenijaid, keda veetakse rongidega Moskva ja Leningradi sõjaväeringkondadest. Kuid WSJ luureallikate sõnul sellest ei piisa: nende hinnangul on Kurski oblasti kaitsmiseks vaja vähemalt 20 tuhat sõdurit.
Kolme Seimi silla ära laskmisega on läinud jõest lõunas paiknevate vene üksuste olukord keeruliseks. Esmalt on probleemid logistilise ahela toimimisega. Üle jõe küll paatidega midagi veetakse, aga see pole piisav. Hetkel ei tea, kas mõni pontoonsild ka alaliselt töösse on saadud. Lisaks ei saa enam juurde tuua masinaid ning taanduminegi keeruline. Ala suurus u 600 ruutkilomeetrit. Kuna jõgi on parajalt suur, siis selle ala vallutamisega saab päris väikeste jõududega ära kaitsta jõejoonel olles suure ala. Üle jõe tungimisele Ukraina poolt väga ei usu. Mingid reidid ikka vene üksuste suuremaks sidumiseks…
Rinde läänesektoris jätkas vene poole andmetel Ukraina edenemist ja võttis Višnevka küla enda kontrolli alla. Venemaa alustas pontoonide paigaldamist taastamaks vedusid üle Seimi jõe. Pikka eluiga selle ei annaks. Vähemaltt üks on küll sellises kohas, et teedega kehvasti ja loota, et Ukraina seda õhust ei tuvasta (vist koha jaburuse tõttu), on ka asjatu lootus, sest isegi avalikus meedias on selle paiknemine näha…
Rinde loodeservas pole vist Ukraina suutnud veel saada enda kontrolli alla Korenevo asulat. Pilte ja videosid Ukraina üksuste liikumisest asulast põhja pool siiski liikvel on ning sel nädalal peaks asula täielikult langema Ukraina kontrolli alla. Ikka see Seimi jõgi ka aitab.
Kurski suunal eilsetest edenemistest info puudus, rinde kaguservas siis antakse teada, et kontrollitav ala Ukraina kasuks kasvas.
4. Harkiv: surve tavapärasest väiksem, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupiansk-Kreminna: u 15 suunas vene poole rünnakud oli aga muutusi need rindejoones ei toonud. Siin rindel on vene poolel suurel hulgal soomust, aga nende kasutamisega on kuidagi nirusti. Mingil põhjusel suuremate soomuskolonnide rünnakuid ei kipu nägema. Enamasti ikka üritavad jalaväega nn läbiimbuda…
6. Siversk: siin rindel suutis vene pool tõsta rünnakute arvu kõrgemale aga muutusi see tavapäraselt ei too.
7. Bahmut: siin rindel kasvas vene poole surve tavapärasest kõrgemale ja nii põhja, lääne kui lõunasektoris suruti tugevalt. Tšassiv Jari juures rinne seisab ja kalad peaks kanalis olema hästi toidetud aga on oht, et vesi võib hakata liialt mürgiseks minema. Toretski suunal eile küll vene pool edasi ei saanud aga Pivdenne ja New-Yorki vahel kahaneb vahe kahe eenduva vene rünnaku teraviku otsaga, mida oligi arvata, sest Ukraina üksused on siit vahelt enamuses taandunud mitte jäämaks kotti ja eks logistilise ahela toimimisega oli ka otsetule tõttu keeruline. Pisu siiski usun, et Toretski kaitse peaks pidama. Seni pole vene pool Toretskisse püsivalt sisse saanud.
8. Donetsk: siin rindel tõusis oluliselt vene poole rünnakute arv kogu rindel. Kuna Kurski oblastis ei lähe hästi, mujalgi ei edeneta eriti, siis edulugusid on vaja ning läbimurde tõenäosus vene poolele tundub siin rindel parim olevat, sestap konveier jätkas tööd kiiremini ja suuremate üksustega.
New-Yorkis jätkab vene pool linna puhastamist ning kvartalite kaupa rindejoon linna serva poole liigub ikka halli ala arvelt. Miskit kõlakas korraks läbi lipsas, et pisu liialt valusalt olla vene pool siin eile pihta saanud.
Rinde loodesektoris suutis eilegi vene pool seda taigna kerkimise protsessi sarnaselt jätkata. Tervenisti vallutati ära Zuravka küla ja edenemise samm oli korraga u 1,5 km ja külast ida pool asuvad põllud samasuguses pikkusega enda kontrolli alla saadi. Selle sektori lõunaküljel saadi edasi Zavitne külas, kuhu üleeile saadi sisse ja eile suudeti pool külast ära võtta ja tänase seisuga ei tohiks külas enam Ukraina üksusi olla. Siin servas on oht, et Ukraina kaotab veel mõne päeva jooksul vähemalt kaks küla, sest nende logistiline tagamine muutub liialt keerukaks ja u 4×5 km ala sellega kaotatakse.
Jätkuvalt mures, et vene poole sammud nii pikad on. Suuremat läbimurret veel pole ning ikka loodan, et Ukraina on suutnud pisu kaugemal parema kaitseliini rajada.
Avdiivkast läänes on peaaegu kõigis kohtades vene pool jõudnud Vovtša jõeni.
Rinde lõunapoolses sektoris vene rünnakud muutusi rindejoones ei toonud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: pisu vene poole kompimist.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: rindejoon muutusteta.
11. putin lõpetas avalike avalduste tegemise olukorra kohta Kurski oblastis, kus Ukraina armee hõivas umbes 80 asulat ja võttis kontrolli alla vähemalt 800 ruutkilomeetrit territooriumi. Alates 12. augustist, mil putin kohtus sõjaväelaste ja kuberneridega, ei ole president enam kordagi kommenteerinud esimest võõrarmee sissetungi Venemaa territooriumile pärast Suurt Isamaasõda.
Nagu kremli veebisaidi andmetest järeldub, eelistas putin terve nädala tegeleda muude asjadega. 13. augustil pidas ta läbirääkimisi Palestiina omavalitsuse juhi Mahmoud Abbasiga, kellele ta lubas Palestiinat „mitte unustada”.
Järgmisel päeval kohtus putin Kaliningradi oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksei Besprozvannõhiga, 15. augustil vestles telefoni teel Usbekistani presidendi Šavkat Mirzjojeviga ning kohtus Tula kuberneri Dmitri Miljajeviga. Ja pühapäeval, 18. augustil käis ta riigivisiidil Bakuus, kus teatas Venemaa soovist mängida rolli rahuvalveprotsessis Lõuna-Kaukaasias.
Toimuv näitab, et putin kogeb täielikku päevakava kaotust, märgib politoloog Abbas Galljamov: „Venelased vaatavad seda kõike ja on jahmunud: presidendi jaoks on palestiinlaste vajadused ja armeenlaste-aserbaidžaanlaste ohvrid tähtsamad kui Kurski oblasti elanike mured.”
Enesetõmbumine kriisi ajal pole aga putini jaoks ebatavaline, märgib Briti Kuningliku Ühisteenuste Instituudi analüütik Mark Galeotti. putin käitus sarnaselt, lukustades end Covid-19 puhangu ajal oma elukohta, meenutab ta. Venemaa presidendile on omane, et kui tekivad tõeliselt rasked väljakutsed, muutuvad need kellegi teise, mitte putini probleemiks, arutleb Galeotti.
Viimasel Kurski oblasti olukorra üle peetud kohtumisel nõudis putin Venemaa aladelt vaenlase väljapressimist, süüdistas juhtunus läänt ning lubas anda ka „väärilise vastuse” Ukraina relvajõududele, mis see aeg oli piirist juba 25 km edasi jõudnud. Ta kinnitas ka, et kõik Kiievi eesmärgid on ebaõnnestunud: Venemaa vägede pealetungi tempo Donbassis tõusis presidendi sõnul poolteist korda ja Venemaa ühiskond ei allunud katsetele „lahkarvamusi” külvata. Samal ajal ei nimetanud putin toimuvat kordagi „sissetungiks”, vaid kasutas selle asemel sõnu „sündmused”, „olukord” ja „terrorismivastane olukord”.
Ukraina relvajõudude rünnak Kurski oblastile šokeeris Venemaa juhtkonda ja tegi putini „närviliseks”, ütlesid allikad ajalehele Moscow Times varem kremli valitsusametnike seast. Neist ühe sõnul pole putinit nii süngena nähtud pärast 2022. aasta sügist, kui vene armee oli sunnitud Hersonist lahkuma. Kurski läbikukkumine võib avaldada negatiivset mõju peastaabi ülema valeri gerassimovi karjäärile, ütles teine allikas ajalehele Moscow Times. Bloombergi teatel teadis gerasimov sissetungi ettevalmistamisest luureandmetest, kuid ignoreeris infot ega teatanud sellest presidendile.
12. Venemaa Föderaalses julgeolekuteenistuses on alanud võitlus võimu pärast seoses mitmete kõrgete ametikohtade, sealhulgas FSB direktori aleksandr bortnikovi enda vabanemisega, kirjutab „Olulised lood”. Allikate sõnul on peagi võimalik näha doominoefekti kuulsate kindralite tagasiastumise näol, kuna Venemaa võimusüsteem on üles ehitatud nii, et võtmeisiku nõrgenemine toob kaasa probleeme tema kaitsealusele. „Alanud on karm tüli,” nendivad praegune ja kaks endist FSB ohvitseri.
bortnikov saab novembris 73-aastaseks. Talle ei kehti armeekindrali kõrge auastme tõttu maksimaalne kasutusiga, kuid ta ise on väljaande vestluskaaslaste sõnul juba ammu „tervislikel põhjustel pensionile minekut palunud”.
Allikad nimetavad peamisteks kandidaatideks sellele ametikohale FSB direktori esimest asetäitjat Sergei Korolevi, kellel on aastatepikkused sidemed Venemaa kuritegeliku maailma liidritega, aga ka vastuluureteenistuse juhi Vladislav Menštšikovi. Samal ajal suunatakse Koroljovi edutamiseks „inertsist”, kuna varem tulid FSB juhid majandusblokist, et hoida suurärimehi lõa otsas.
„Prioriteedid on muutunud: oligarhide üle kontrolli tähtsus on möödas. Nüüd on võtmeküsimuseks kontroll armee ja sõjatööstuskompleksi, sabotööride ja terroristide üle ning see on Menštšikovi teema,” ütleb agentura.ru peatoimetaja, Venemaa luureteenistuste ekspert Andrei Soldatov.
Samuti kaotas ametikoha FSB-s presidendi abi nikolai patrušev, kes juhtis agentuuri umbes 9 aastat, kuni 2008. aastani. Seejärel määrati ta Julgeolekunõukogu sekretäriks, kuid sellest hoolimata säilitas ta teenistuses tohutu mõju. Allikate sõnul jätkavad patruševi inimesed tööd FSB-s, kuid pärast tema üleviimist laevaehituse alal presidendi assistendi „alandavale ametikohale” ei jää nad tõenäoliselt oma kohtadele.
Seega võib oodata patruševi meeskonna ja kogu FSB ühe võtmekindrali – põhiseadusliku korra kaitse talituse juhi Aleksei Sedovi, kes saab tänavu 70-aastaseks, tagasiastumist. VChK-OGPU telegrammikanal kirjutas, et nõuded kõrge julgeolekuametniku vastu tekkisid pärast 145 inimese elu nõudnud terrorirünnakut Moskva lähedal Crocuse kontserdimajas.
„Oluliste lugude” allikad märgivad, et raudvaravõitlus vaba koha pärast on juba alanud: Sedovi kohale pürgib teiste seas ka „K” osakonna juhataja Ivan Tkatšov, mida sisepoliitiline blokk on korduvalt kasutanud. presidendi administratsiooni poolt soovimatutega tegelemiseks. Siiski arvavad allikad, et suure tõenäosusega ta selles võimuvõitluses võitjana välja ei tule, kuna teda peetakse Rosnefti juhi Igor Setšini meheks, kellel oli ka FSB-s tohutu mõju, kuid järk-järgult oma positsiooni kaotas.
Juunis sai teatavaks FSB 5. teenistuse juhi, kindralpolkovnik Sergei Beseda vallandamisest – temaga seostati putini fiaskot Ukraina sissetungi alguses. Teatati, et üksuse liikmed edastasid presidendile valeandmeid, justkui ootaksid naaberriigi regioonid Kiievist „vabanemist” ja „jookseksid” Venemaale niipea, kui selline võimalus avaneb. Selle tulemusena ei olnud vene väed valmis ulatuslikuks vastupanuks Ukrainas ja kandsid suuri kaotusi.
FSB 5. teenistuse juhi kohale asus Aleksei Komkov – varem oli ta vastuluureteenistuse juhi asetäitja. Samuti ootavad personalivahetused FSB 9. direktoraati (USB). Sügisel või varem võib selle juht kindral Aleksei Vertjaškin siirduda FSB Moskva ja Moskva oblasti direktoraadi juhi kohale, asendades Aleksei Dorofejevi, teatasid VChK-OGPU allikad.
13. Venemaa armee Ukraina territooriumil on praegu jõudnud 600 tuhande sõdurini, ütles Ukraina asekaitseminister Ivan Gavriljuk (tema sõnu tsiteerib Forbes Ukraine). Sõjaväejuhi sõnul oli selle aasta alguses Venemaa armee arv Ukrainas 440 tuhat inimest, praeguseks on see jõudnud umbes 600 tuhandeni ja aasta lõpuks peaks see kasvama 800 tuhandeni.
putin ütles juunis, et Ukraina lahingutes osalevate vene sõjaväelaste arv läheneb 700 tuhandele. Eelmise aasta lõpus rääkis ta rindel 617 tuhandest sõjaväelasest. Aprillis teatas Venemaa kaitseministeerium, et alates aasta algusest on lepingulisele tööle asunud üle 100 tuhande inimese.
Teave kremli plaanide kohta suurendada vägede arvu Ukrainas ilmus teadete taustal suurtest kaotustest vene armees. Nii ütles Briti kaitsestaabi ülem admiral Tony Radakin 23. juulil, et Venemaa on sõja algusest saadik kaotanud 550 tuhat sõdurit. Tema hinnangul kulub putinil armee sõjaeelse tugevuse taastamiseks umbes viis aastat, kuna sõda venib ja selle lõppu ei paista. Lahingu käigus tuvastatud nõrkuste kõrvaldamiseks kulub veel viis aastat.
18. augustil teatas New York Times, viidates Ameerika kõrgete ametnike anonüümsetele allikatele, et Venemaa kaotused Ukrainas võivad ulatuda 300 tuhande inimeseni, millest 120 tuhat hukkus. Prantsusmaa välisminister Stephane Sejournet teatas mais veelgi suurematest arvudest, hinnates Venemaa kaotusteks 150 tuhat hukkunut.
Agentuur Bloomberg kirjutas kremlile ja kaitseministeeriumile lähedastele allikatele viidates augusti keskel, et vene armeel pole aega tasa teha rindel tekkinud kaotusi, mis on sõja algusest saadik saavutanud maksimumi. Vene Föderatsiooni piirkonnad ei tule ajateenistuskvootide täitmisega toime, vaatamata lepinguliste sõjaväelaste palgatõusule, märkis üks väljaande vestluskaaslasi. Ressursipuudus ilmnes eriti Ukraina pealetungi ajal Kurski oblastis, kus vene armee ei suutnud Ukraina relvajõududele tõhusalt vastu astuda.
Bloombergi allikad väitsid ka, et praegustes tingimustes võivad Venemaa võimud välja kuulutada uue mobilisatsiooni. Seda esitletakse tegevsõdurite puhkamiseks mõeldud „rotatsioonina” ja see võidakse välja kuulutada juba 2024. aasta lõpus.
14. Riigiduuma saadik Sergei Kolunov kavatseb peagi pöörduda konstitutsioonikohtu poole ettepanekuga tühistada välismaiste palgasõdurite surmanuhtluse moratoorium. Vestluses RIA Novostiga selgitas parlamendisaadik, et hetkel ulatub palgasõduriks olemise eest Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 359 järgi karistus seitsmeaastasest vangistusest kuni eluaegse vangistuseni, kui uurimisel õnnestub tõendada vägivalla episoode või mõrva. See on Kolunovi sõnul liiga inimlik.
Kriminaalkoodeksi artikli 359 kohaselt on palgasõdur isik, kes tegutseb materiaalse hüvitise saamise eesmärgil ja ei ole relvakonfliktis või sõjategevuses osaleva riigi kodanik, ei ela alaliselt selle riigi territooriumil ega ole ametiülesandeid täitma saadetud isik.
Venemaal kehtib surmanuhtluse moratoorium alates 1997. aastast – see oli Euroopa Nõukoguga ühinemise üks peamisi tingimusi. Vene Föderatsioon lahkus organisatsioonist pärast Ukraina sõja algust – 2022. aasta märtsis, misjärel algas riigis aktiivne arutelu selle karistuse tagastamise üle. Eelkõige märkis Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev varem, et võimud võivad surmanuhtluse taastada „sõjaajal” või juhul, kui tõsiste kuritegude, eriti mõrvade oht on riigis „mahukas”.
Juunis ütles juurdluskomitee juht aleksandr bastrõkin, et Venemaal „raskete kuritegude arv kasvab” ning seetõttu oleks surmanuhtluse tagastamine majanduslikult mõistlik otsus. „Kolm toidukorda päevas, kahetunnised jalutuskäigud… Ma ei saa endale lubada kahte tundi kõndimist, mul pole selleks aega. <…> Arstlik läbivaatus, sealhulgas hambaarst, et näha, kas tema [vangi] hambad valutavad. <…> Neil on vaja serveerida värsket toitu, toetada kokka, lõigata vorste, kompotti,” loetles Bastrõkin rahvusvahelisel noorte õigusfoorumil (IILF) peetud kõne ajal kuluartikleid.
2023. aasta alguses tegi riigiduuma saadik Andrei Kolesnik ettepaneku kehtestada Venemaad kritiseerivatele emigrantidele surmanuhtlus „reetmise eest” ja tema kolleeg Andrei Guruljov ütles, et seda võiks kehtestada „sisevaenlastele”. Õiglase Venemaa kaasesimees Sergei Mironov nõudis Venemaa sõjavangide ja tsiviilisikute hukkamisega seotud inimeste surmanuhtluse tagastamist. Pärast sõjaväekorrespondendi Vladlen Tatarski mõrva kutsus LDPRi juht Leonid Slutski moratooriumi tühistama. Inimõiguste nõukogu juht Valeri Fadejev märkis, et ta ei vaidle vastu, kui selline otsus tehakse.
Justiitsministeerium ja föderaalne karistusamet väljendasid omakorda muret selle meetme juurde naasmise pärast. Selle vastu oli ka konstitutsioonikohtu juht Valeri Zorkin. Ta rõhutas, et Venemaa lahkumine Euroopa Nõukogust ja „pingelised ajalooajad” ei ole põhjus selles küsimuses seisukohta muuta ning selline otsus oleks ühiskonnale väga halb signaal.
putin avaldas Zorkiniga solidaarsust. Varem nimetas ta surmanuhtlust „mõttetuks ja kahjulikuks”.
15. Venemaa sünnitusmajades on terav personalipuudus, mis võib ulatuda 8,5-11,5 tuhande spetsialistini, teatas Venemaa Sünnitusarstide ja Günekoloogide Selts riikliku meditsiinikoja (NMC) konverentsil. Seltsi esimese asepresidendi Gennadi Sukhihhi sõnul on raviasutustes puudu 3,6 tuhat sünnitusarsti-günekoloogi ja 1,7 tuhat neonatoloogi. Ülejäänud puudus puudutab ämmaemandaid.
Lisaks märkisid konverentsil osalejad, et kuues Venemaa piirkonnas – Kostroma ja Magadani oblastis, Kamtšatka territooriumil, juutide, neenetsi ja Tšukotka autonoomses oblastis – puuduvad perinataalsed keskused üldse. Kokku on Venemaa Föderatsioonis praegu 1665 sünnitushaiglat, kus töötab 44 tuhat sünnitusarsti-günekoloogi, 5,6 tuhat neonatoloogi ja 44,6 tuhat ämmaemandat.
Rasedus- ja sünnitusraviasutuste spetsialistide nappuse taustal seisab Venemaa silmitsi teise probleemiga – sündimuse katastroofilise langusega. Vaatamata putini lubadustele olukord parandada, väheneb see arv jätkuvalt kiiresti. Esimese poolaasta tulemuste kohaselt sündis Venemaa Föderatsioonis 599,6 tuhat last – 16,6 tuhat vähem kui 2023. aasta samal perioodil, teatas Rosstat varem operatiivstatistikas. Nii vähenes vastsündinute arv Venemaa Föderatsioonis mullusega võrreldes ligi 3%, mis tõi riiki madalaima sündimuse alates 1999. aastast. „2024. aasta esimesel poolel purustasid sünniregistrite arvu poolest kõik (!) kuud kogu statistika olemasolu antirekordeid,” ütles demograaf Aleksei Rakša Rosstati andmeid kommenteerides.
Spetsialistide puudus pole probleemiks mitte ainult sünnitusmajades ja sünnituskeskustes, vaid ka teistes Venemaa raviasutustes. Juunis ütles Vene Föderatsiooni tervishoiuministri asetäitja Tatjana Semenova, et Venemaal napib ligi 100 tuhat meditsiinitöötajat. „Kõrgetasemelised arvutusmeetodid näitavad, et 2023. aastal puudus 29 tuhat arsti ja 63 tuhat parameedikutöötajat,” ütles ta konverentsil „OrgZdrav-2024. Tõhus juhtimine tervishoius”.
Vene Föderatsiooni arstide kogukonna kevadel läbiviidud küsitluse kohaselt ei ole enam kui pooltel Venemaa meditsiinitöötajatel piisavalt palka, et rahuldada põhivajadusi: toit, eluase ja ravi. Uuring näitas ka, et umbes kolmandik Venemaa arstidest töötab 20–40 tuhande rubla (200-400 euro) eest, teine kolmandik 40–60 tuhande rubla (400-600 euro) eest. Kõige madalamatest palkadest teatavad kõige sagedamini perearstid, lastearstid, sünnitusarstid ja günekoloogid. Samal ajal töötab suurem osa (78,9%) arstidest kahel või enamal töökohal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
