Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 31. juuli 2024:

üks vene poole edenemine Donetski rindel ja kaks lõunarindel ning oi kui valus oli eile vene poolel Donetski rindel. Öö jälle Ukraina kohal kõiksugu sademete rikas ning enamus Kiievi kandis ja Venemaal jagus kurtmisi õite kaugele…

1. Uus massiline öine õhurünnak, millest enamus Kiievi suunal.

2. Venemaal läheb ka õnneks üha sajusemaks.

3. Harkiv: muutusteta.

4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

5. Siversk: muutusteta.

6. Bahmut: suruvad hullult, aga eile muutusteta.

7. Donetsk: üks vene poole edenemine kirja läk,s aga oi kui valus päev neile…

8. Lõunarinne: kaks vene poole edenemist.

9. Herson: muutusteta.

10. Venemaa valitsus teatas kriitilisest sõltuvusest strateegiliste metallide impordist.

11. Vene internet läheb FSB ja prokuratuuri käsitsi kontrolli alla.

12. Vene riigiduuma võttis kiiresti vastu seadused välismaksete sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.

13. Itaalias arestiti Ukraina palvel Donbassist kivisütt müünud vene magnaadi loss.

14. Venemaa alustas nafta transportimist Aasiasse Põhja-Jäämere kaudu.

15. USA varustab Ukraina jaoks mõeldud F-16 moodsate relvadega.

16. Lühiuudised

Ukraina luuredroon püüdis Harkivi piirkonnas kinni Põhja-Korea iseliikuva tankitõrjeraketisüsteemi Bulsae-4. See süsteem võib sihtida nii maa- kui ka õhuohte, ilma et oleks vaja otsest vaatevälja.

Pisu langes vene poole lennunduse ja kaudtulelöökide arv jõudes tavapärasele tasemele. Veel ei julge optimistlik olla, et suurem surve langemas oleks… pigem vast logistilised mured.

Venemaa sammub järjest nobedamalt Põhja-Korea laadse riigikorralduse suunas. Nende sisejulgeoleku veskid töötavad täistuuridel ning kahjuks ei näe, et lähiaastatel miskitki muutust seal riigis tuleks, lihtsalt iga võimalik teisitimõtlemine lõppeb koheselt pika vangistusega Siberi avarustes…

1. Üks massilisemaid rünnakuid Ukraina vastu: Kiievi kohal tulistati öösel alla üle 30 drooni
Õhurünnak pealinnale kestis seitse tundi. Sõnumeid tuli ka teistest Ukraina piirkondadest… kell seitse hommikul uus õhuhäirete laine Kiievis…

2. Rostovi oblastis Novošahtinskis hukkusid Venemaa kaitseministeeriumi veoauto Kamaz ja sõiduauto Kia Ceed õnnetuses naine ja tema kuueaastane poeg. Sellest teatas piirkondliku liikluspolitsei pressiteenistus. Korrakaitsjate sõnul liikus sõjaväeveoki juht mööda kõrvalteed ega lasknud kontrollitud ristmikul sõiduautot mööda. Kokkupõrke tagajärjel hukkusid autos kaasreisijad, 39-aastane naine ja tema väike poeg. Vigastada said ka 9-, 16- ja 17-aastased lapsed, kes viidi erineva raskusastmega vigastustega haiglasse. See on kuu algusest saadik vähemalt kolmas kord, kui sõjaväesõidukid põhjustavad Venemaa teedel surmaga lõppenud õnnetusi.

Jekaterinburgi kesklinnas põleb NPO Automationi tehas, mehaanilise töökoja seinad ja katus varisesid sisse ning tuli levis naabertöökotta, ütles ettevõtte direktor Mihhail Izjumov E1-le. Tehasest evakueeriti 22 inimest, kuid hukkunute kohta info puudub. Põlenguala suuruseks on hinnanguliselt 800 ruutmeetrit. Tuli sai alguse kaheksakorruselisest töökojast, kus hoiti keemiatooteid, seejärel varises sisse katus 500 ruutmeetri suurusel pinnal. Eriolukordade ministeerium põlengu põhjust ei nimeta, kuid teadaolevalt käisid põlengukohas keevitustööd. Nüüdseks on tulekahju lokaliseeritud. NPO Automation on osa Roscosmose osariigi korporatsioonist ja toodab raadioelektroonilisi seadmeid, kanderakettide juhtimissüsteeme, samuti tahvleid ja mikroskeeme.

Kertš ja selle eeslinnad on pärast neljas alajaamas puhkenud tulekahjusid ilma vooluta. Elektrita on jäänud umbes 53 000 inimest, samuti on veevarustuskatkestus linnas ja Ida-Krimmis.

Vene allikate sõnul üritasid Ukraina droonid rünnata Põhja-Osseetias asuvat Mozdoki sõjaväelennuvälja. Õhutõrje rakettide väljalaskmisest oli märke, kuid esialgu pole teateid kahjustuste või inimohvrite kohta.

Pärast rünnakut Sakõ lennuväljale on tõenäoliselt kannatada saanud veel üks lennuk Su-30SM. Esialgu teatati kahest kahjustatud lennukist, kuid nüüdseks on kokku saanud viga kolm Su-30SM-i.

Kaks pommitajat Tu-22M3 said 25. juulil Venemaa Murmanski oblastis Olenya lennuväljale suunatud löögis kannatada, ütles Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andri Jusov 30. juulil raadiole Vaba Euroopa/Raadio Vabadus.

Täna öösel uus õhuhäirete laine Krimmis.

Ööl vastu 30. juulit tabas Ukraina kaitsevägi edukalt naftabaasi agressorriigi Kurski oblastis. Sellest teatati Ukraina relvajõudude peastaabi pressiteenistuses.

3. Harkiv: aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Kupiansk-Kreminna: rinde põhja-, kesk- ja lõunasektoris vene poole rünnakuid jagus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Siversk: kolmest vene rünnakust Ukraina teada andis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

6. Bahmut: no ei suuda vene poole eduteatele Tšassiv Jari suunal kinnitust leida. Ju vist kõnnivad kuskil metsas edasi tagasi ja läänesuunalisel liikumisel edust teada annavad… küll tuleb kõlakaid (ka üks video), mis annavad aimu, et pisu on tõusnud Ukraina aktiivsus.

Toretski suunal olla pisu ka tõusnud Ukraina aktiivsus, muutusi rindejoones ei tuvastanud kuigi vene poole surve oli ülitugev.

7. Donetsk: Ukraina relvajõud lõid nädala jooksul Donetski oblastis tagasi kaks vene poole suurrünnakut Kurakhovski suunas. Vene Föderatsioon kasutas kahe ebaõnnestunud rünnakukatse käigus ligi 140 ühikut sõjatehnikat. Viimase rünnaku ajal, mis sai teatavaks 30. juulil, kasutasid venelased korraga 10 tanki, 47 jalaväe lahingumasinat (BMP), 10 mootorratast ja ühte bagi. Selle tulemusena löödi rünnak tagasi ning Ukraina relvajõududel õnnestus tabada või hävitada 12 jalaväe lahingumasinat, kaheksa tanki, üheksa mootorratast ja üks bagi. 36 vene sõjaväelast hukkus ja 32 sai haavata. Njah, vene blogijad sellest kirjutada ei taha…

24. juulil teatati vene armee järjekordsest ulatuslikust pealetungikatsest Kurahhovski suunas. Siis ründas korraga 11 tanki, 45 jalaväe lahingumasinat, 1 tankitoetuslahingusõiduk Terminaator ja 12 mootorratast. Samuti löödi rünnakukatse tagasi ning Venemaa kaitseministeeriumi kahjud ulatusid kuue tanki, seitsme jalaväe lahingumasina ja 12 mootorrattani. Tööjõu osas kaotasid venelased 40 hukkunut ja 37 haavatut.

New-Yorkis ja loodesektoris muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Eks näis, mis järeldused vene pool peale eilset suurt massirünnaku tagasilöömist teevad.

Eile suutis vene pool veelgi edeneda Krasnohorivka linnas hõivata u 400×400 m ala ja jõuda veel ühes kohas Lozova jõeni. Linnas oma Ukraina kontrolli veel kahe pika (4 km) paralleelse tänava üle Lozova jõe lõunakaldal. Asub see linna keskuse kõrval. Teine osa on sarnaselt Lozova jõe põhjakaldal Ukraina kontrolli all, sestap veel Krasnohorivka linna vallutatusk lugeda ei saa. Küll teeb muret, et nüüd on juba igapäevaselt vene pool linnas edenenud ja pisu kipub arvama, et Ukraina ongi hakanud jõe taha taanduma. Küll on vene poole kaotuste arv kõrge ja kurdavadd põhiliselt Ukraina droonide pärast.

8. Lõunarinne: tundub, et vene poole kompimine hakkab tooma siin ja seal edenemisi ja tõusnud on siingi rindel liugpommide kasutamine Ukraina eesmiste possade pihta.

Berdjanski suund: Staromajorskest idas suutis eile vene pool vallutada ära kaks põldu alal 2×2 km.

Tokmaki suund: eile suutsid vene dessantnike üksused hakata edenema Robotõnest läänes ja jõudsid korraga edasi kuni 2 km. Hetkeseisuga ei tohiks Robotõne põhjapoolsemates hoonetes enam Ukraina võitlejaid olla, sestap läheb see küla kaotatute nimekirja, kuigi pool asub veel hallis alas. Kuna siin pikalt selles lõigus muutusi olnud pole ning Ukraina kasutas paljuski varasemalt vene poole ehitatud kindlustusi, siis pisu üllatuslik see edenemine oli. Tundub, et siin rindel on kompimine leidmaks Ukraina kaitses mõrasid, võib tuua ka edu…eks näis, mis nädal edasi toob, kas tegu ühekordse eduga või hakkab muster korduma.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: muutusteta. Meeldivalt palju vene üksusi istub siin siiski seotult…

10. Kuigi Venemaal on peaaegu kõigi teadaolevate mineraalide varud, sõltub riik kriitilise tähtsusega tooraine impordist. Nii on kirjas valitsuse poolt heaks kiidetud Vene Föderatsiooni maavarade baasi arendamise strateegia aastani 2050. Dokumendi kohaselt rahuldatakse hetkel välismaiste ostude kaudu „oluliselt” majanduse vajadus 16 liigi maavara järele, mis on liigitatud strateegiliseks. Nende hulgas on uraan, mida kasutatakse tuumaelektrijaamade kütuse tootmiseks ja Venemaa on varude poolest maailma esikolmikus.

Samuti imporditakse strateegilisi metalle titaani, kroomi, liitiumi ja mangaani, tunnistavad dokumendi autorid. Esimest kasutatakse peamiselt tsiviil- ja sõjalennukite ehitamisel. Kõrge kroomisisaldusega terast kasutatakse muu hulgas allveelaevade kerede ja kosmosemootorite valmistamiseks. Liitiumi kasutatakse tuumaenergeetikas, kasutatakse alumiiniumi sulatamisel, luues raketikütust, samuti on see vajalik energiasalvestustehnoloogiate laialdaseks kasutuselevõtuks. Mangaan on vajalik roostevaba ja muude eritüüpide terase sulatamiseks.

Lisaks impordib Venemaa molübdeeni, volframi, berülliumi, tsirkooniumi, nioobiumi, tantaali, reeniumi, aga ka haruldasi muldmetalle, loetlevad strateegia koostajad. Valukodades kasutatavate joodi-, grafiidi- ja bentoniitsavi vajadusi ei rahulda nende omatoodang. Välismaalt tuuakse fluori, kaoliini ja muskoviiti.

Arvekoja hinnangul oli sõltuvus teatud maavarade impordist enne sõja algust peaaegu täielik. Välisostud katsid 100% majanduse vajadusest titaani, kroomi, mangaani, liitiumi, joodi ja ligi 90% tsirkooniumi nõudlusest.

„Vene Föderatsioon on avastanud peaaegu igat tüüpi defitsiitsete mineraalide märkimisväärsed varud,” kirjutab valitsus. Kuid lisaks keerulistele oludele ja kaugele geograafiale pidurdab nende arengut tootmisvõimsuse ja patenteeritud tehnoloogiate nappus, tõdevad strateegia koostajad. Dokumendi kohaselt sõltub Venemaa praegu 90% ulatuses välismaistest puurimisseadmetest ja kaevandamise analüütilisest tarkvarast, 50% imporditud kaevandusmasinatest ja kolmandik välismaistest seadmetest.

„Impordisõltuvuse ületamiseks on vaja inventeerida kasutamata defitsiitse toorme fondi koos geoloogilise ja majandusliku hinnanguga, analüüsida ja ajakohastada geoloogiliste uuringute andmeid, arendada uusi tehnoloogiaid mineraalsete toorainete rikastamiseks ja süvatöötlemiseks kogu ahela ulatuses,” ütleb strateegia.

Lisaks saab maavarade puudujääki täita „rahvusvaheliste projektidega”, soovitab valitsus. Ametnike sõnul võivad Venemaa ettevõtted osta maavarade varasid sõbralikes riikides ja importida seejärel toorainet Venemaa Föderatsiooni.

„Oluline on täielikult rahuldada majanduse praegused ja tulevased vajadused strateegilist tüüpi tahkete mineraalide järele, vähendades samal ajal oluliselt sõltuvust välismaistest tarnetest, eelkõige mangaanist, kroomist ja titaanist,” ütles Venemaa peaminister mihhail mišustin pärast strateegia vastuvõtmist. Ta lisas, et võimud kavatsevad suurendada jõupingutusi territooriumide uurimisel, et leida uusi suuri maardlaid.

Njah, seda uudist siiski juba kaks aastat oodanud.

11. Venemaa võimud valmistuvad oluliselt laiendama julgeolekujõudude volitusi interneti tsensuuri alal, mille ulatuse poolest on Venemaa Föderatsioon juba jõudnud maailma esikolmikusse. Sideseaduse uute muudatuste osana saab Runeti saitide blokeerimise ja liikluse haldamise otsuseid teha peaprokuratuur ning konkreetsed meetmed määrab föderaalne julgeolekuteenistus. Nagu TASS teatab, kiitis riigiduuma infopoliitika komitee vastava eelnõu heaks teisipäeval, 29. juulil. Kehtivate õigusaktide kohaselt on Roskomnadzoril (RKN) õigus hallata sidevõrke eriolukordades ja hädaolukordades, samuti ohu korral Interneti stabiilsusele, turvalisusele ja toimimise terviklikkusele Vene Föderatsioonis. Muudatuste kohaselt saab RKN kehtestada piiranguid ka peaprokuröri ja tema asetäitjate taotlusel „massilise või korduva keelatud teabe levitamise tuvastamisel”. Peaprokuröri taotlusele vastamise kord kinnitatakse kokkuleppel FSB-ga.

Julgeolekujõudude otsesel nõudmisel käivitab RKN tehnilise ohu vastumeetmed (TSPU) – operaatorivõrkudesse paigaldatud seadmed, mis võimaldavad blokeerida või aeglustada juurdepääsu saitidele. Lisaks annab RKN siduvaid juhiseid sideliinide pakkujatele ja omanikele, sealhulgas Venemaa piiripunktides, öeldakse muudatustes. Lisaks peavad teenusepakkujad seaduseelnõu kohaselt andma Roskomnadzorile teavet, mis võimaldab neil tuvastada Venemaa Interneti-kasutajate seadmeid.

Riigiduuma võttis teisipäeval, 30. juulil vastu mahuka paketi muudatusi Sideseaduses, mille kohaselt keelatakse Venemaal SIM-kaartide müük ja mobiiltelefoninumbrite saldo täiendamine ilma passiandmeid esitamata. Lisaks kohustas riigiduuma rohkem kui 10 tuhande inimese suuruse vaatajaskonnaga ajaveebipidajaid, sealhulgas YouTube’i ja Telegrami kanalite administraatoreid, registreeruma Roskomnadzoris ning sotsiaalvõrgustikke, mille vaatajaskond on üle 500 tuhande inimese päevas, andma kasutajate kohta andmeid RKN ja FSB nõudmisel.

12. Venemaa ametivõimud legaliseerivad kiiresti alternatiivsed piiriüleste maksete meetodid, millele hiljuti vastu oldi, et vältida finantsblokaadi sattumist. Sekundaarsete sanktsioonide oht muudab väliskaubanduse üha keerulisemaks. Sekundaarsete sanktsioonide riskid on kasvanud, need raskendavad oluliselt arveldusi impordi osas ja väga laias valikus, tunnistas keskpanga esimees Elvira Nabiullina: „Äri reeglina leiab väljapääsu, aga ahelad ja tähtajad pikenevad, kulud tõusevad. Maksed on sanktsioonide suhtes haavatavad <…> Ja me oleme valmis olema välismaksete osas paindlikud.”

Selle paindlikkuse tagamiseks võttis riigiduuma vastu terve paketi seadusi – krüptoraha legaliseerimise ja välismaiste digitaalsete varade Venemaal ringlusse lubamise, krüptovaluutades välismaksete tegemise ja välispankadel filiaalide avamise lubamise kohta. Krüptoraha kaevandamine on lubatud 1. novembrist, nõuded kaevandajatele kehtestab valitsus kokkuleppel keskpangaga. Kaevurid võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ning üksikettevõtjad kantakse registrisse, mida peab digiarengu ministeerium. Üksikisikutele seab valitsus kaevandamisel tarbitavale energiale limiidi – muidu kantakse registrisse ka nemad. Saadud krüptovaluutast tuleb Rosfinmonitoringule teatada. Lisaks saab valitsus energiatarbimise kontrollimiseks keelata teatud piirkondades kaevandamise.

Tasuda saab Venemaal kaevandatud krüptovaluutadega, mille suhtes on tehtud erand digitaalsete valuutade kasutamise keelamise arveldamiseks Venemaal. Lisaks lubab seadus kaubelda välismaiste digitaalsete finantsvaradega (DFA) Venemaa platvormidel. Keskpank sai aga õiguse kehtestada neile lisanõudeid ja isegi keelata üksikute emissioonide paigutamine, kui näeb ohtu finantsstabiilsusele.

Samamoodi on Venemaa DFA-d integreeritud välissüsteemidesse. Välismaised digitaalõigused saavad ringlema Venemaal ja Venemaa omad välismaal (see juhtub 10 päeva pärast seaduse avaldamist), teeb keskpank kokkuvõtte, mis võimaldab laiendada ka digitaalsete õiguste kasutamise mehhanisme kaubandustegevuse välisarveldustes.

Selleks tühistatakse digitaalse valuuta kasutamise keeld maksetes. Teine vastuvõetud seadus lubab neid alates 1. septembrist – kuid ainult konkreetsete projektide jaoks (eksperimentaalsetes õigusrežiimides, EPR) ja keskpanga kontrolli all. Need võivad olla meditsiinis ja farmaatsiatööstuses; sõidukite projekteerimine, tootmine ja käitamine, põllumajandus ja finantsturg. Katse käigus saab keskpank luua riikliku maksesüsteemi (NPS) raames digitaalsete valuutadega tehingute tegemiseks elektroonilise platvormi.

Olles loonud võimalused krüptoarveldusteks, ei unusta keskpank traditsioonilisi meetodeid. „Me liigume – see on strateegiline liin – arveldustele rahvusvaluutas, kasutades finantsteadete edastamiseks sõltumatuid kanaleid,” teatas Nabiullina senaatoritele. — Töötame selles suunas ka oma BRICS-i partneritega. Eelkõige edendame koos rahandusministeeriumiga BRICS-i silla projekti, mis vähendaks nii omavääringus arveldamise kulusid kui ka tingimusi BRICS-riikidega, sealhulgas selle uute liikmetega.

Alates septembrist saavad välispangad avada Venemaal filiaale. Keskpank on sellele alati vastu vaielnud, sest ta ei saa neid kontrollida, kuid nüüd on leppinud kompromissiga: tal on õigus määrata oma esindajad filiaalidesse. Nad saavad osaleda filiaali juhtimisega seotud koosolekutel, saada dokumente ja teavet selle pangategevuse kohta ning küsida teavet tehingute ja toimingute kohta. Ainult ettevõtted (juriidilised isikud ja üksikettevõtjad) saavad teenindada ainult valuutat ja teha rahaülekandeid – kontosid nad avada ei saa.

Makseprobleemide tõttu on import mullusega võrreldes langenud ligi 10% ning eksportijad võrdlevad kauba eest tasu saamist ruleti mängimisega: raha võib jõuda, aga mitte. Venemaa ettevõtted on sunnitud kasutama mitmesuguseid skeeme – alates vahetuskaubast (sellest rääkis asepeaminister Aleksandr Novak) kuni krüptotehnikani. „Peame tegema kõik, et rattad käima läheks <…> välismajandustegevusega seotud toodete eest normaalseid makseid ei tule, meie ekspordist ja impordist sõltuva riigi jaoks on see lihtsalt kõik, see on surm,” ütles keskpanga esimehe esimene asetäitja Vladimir Tšistjuhhin.

13. Itaalia maksupolitsei arestis vene ärimehe, Prantsusmaa korvpalliklubi Monaco presidendi Aleksei Fedoritševi varad 41 miljoni euro väärtuses, kirjutab La Repubblica viitega prokuratuurile. Piiravad meetmed kehtestati nimetu ettevõtte aktsiatele ja neljale kinnisvarale Toscanas, sealhulgas 12. sajandil pärinev Torre del Gallo loss, mis asub Firenze vaatega künkal. Selgitatakse, et varad arestiti Ukraina korruptsioonivastase spetsialiseeritud prokuratuuri taotlusel. Selles riigis on Fedoritševi suhtes algatatud kriminaalasi. Venemaa ärimees on uurimise all, süüdistatuna põllumajandussaaduste müügiga seotud Ukraina riigiettevõtte vastu suunatud kelmuses, riigiametnikele altkäemaksu andmises ja rahapesus. Itaalia prokuratuur märkis, et Fedorõtšev reinvesteeris Ukrainas ebaseaduslikult hangitud vahendid ja sai Firenzes asuva usaldusfondi kaudu omandisse Toscana pealinnas suurt kinnisvarakompleksi omava ettevõtte kogu kapitali.

68-aastane Fedoritšev on väetiste ja toorainetega kauplemisele spetsialiseerunud Fedcom Groupi esimees ja asutaja. Talle kuulub ka osalus TIS-i ettevõttes, mis omab terminale Ukraina sadamates. Ärimees elab Monacos ning tal on Ungari, Venemaa ja Uruguay passid. Venemaal tegeles Fedoritšev väävli ja väetiste ekspordiga – selleks registreeris ta 1990. aastatel Monacos ettevõtte Fedcominvest. 2006. aastal arvas ajakiri Forbes ta 100 rikkaima ärimehe hulka, hinnates tema varanduseks 450 miljonit dollarit. Fedoritšev pole mitte ainult kaupmees, vaid ka spordiinvestor: enne Monaco korvpalliklubi presidendiks saamist kuulus talle jalgpallimeeskonnad „Dünamo” (Moskva) ja „Rostov”.

2017. aastal süüdistas Ukraina Fedoritševi osalemises 295 tuhande tonni põllumajandustoodete varguses 60 miljoni dollari väärtuses. Uurijate sõnul sõlmis riigi riiklik toidu- ja teraviljakorporatsioon firmadega Lirtavis Enterprises ja Somerton Business odra tarnimiseks Saudi Araabiale. Araabia. Pärast ekspordiloa saamist laadisid TIS grupi stividorfirmad tooted laevadele ja saatsid saajale, kuid raha korporatsioon ei näinudki.

Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu kehtestas 2019. aastal sanktsioonid Fedoritševile pärast selle osalist okupeerimist 2014. aastal Donetski oblastis kaevandatud kivisöe transportimise eest. Põhjenduses märgiti, et piirangud olid vastus ärimehe äritegevusele „majandussektorites, mis pakuvad Ukrainas vaenutegevuse ja tsiviilelanikkonna genotsiidi algatanud Venemaa valitsusele märkimisväärset sissetulekuallikat”. Aasta hiljem tühistas president Vladimir Zelenski sanktsioonid, kuid need taastati 2022. aastal.

2022. aasta detsembris toimusid otsingud Fedoritševiga seotud terminalides. Selle tulemusena konfiskeeriti sadu tuhandeid tonne teravilja, mis Ukraina uurijate sõnul eksporditi makse maksmata. Eelmisel aastal teatas Fedoritšev, et TIS eraldab 400 tuhat dollarit Odessa kaitsmiseks Venemaa droonide rünnakute eest.

14. Venemaa laevafirma Sovcomflot alustas juulis Uurali nafta saatmist riigi lääneosas asuvatest sadamatest mööda Põhja mereteed Aasiasse koos jääpiirangute leevendamise ja transiidinavigatsiooni algusega 2024. aastal, nagu näitasid Reutersi allikate ja LSEG-süsteemi andmed. Põhjamere marsruut on oluliselt lühem kui traditsiooniline naftaekspordi marsruut Baltikumi ja Venemaa Föderatsiooni põhjasadamatest Aasiasse, mis vähendab tarneaegu, samal ajal kui Moskva otsib alternatiivseid viise süsivesinike eksportimiseks Euroopa vetest mööda minnes karmistavate sanktsioonide survest.

USA kandis Venemaa meretranspordikontserni Sovcomflot ja osa selle tankereid 2024. aasta veebruaris musta nimekirja, süüdistades ettevõtet seotuses G7 kehtestatud Vene Föderatsiooni nafta hinnalae rikkumises. 2024. aasta juunis kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid ka Sovcomfloti, samuti 27 laeva suhtes.

Põhjamereteel on aastaringse jääkatte tõttu raske liigelda ja seetõttu saavad laevad Põhjamere marsruudist läbida vaid jäämurdjate saatel. Sellegipoolest suureneb marsruudi tähtsus Vene Föderatsiooni ja lääneriikide vaheliste suhete halvenedes.

Lääne sanktsioonide alla sattunud Sovcomfloti tanker Viktor Bakajev oli 2024. aastal esimene laev, mis toimetas naftat Balti merest Aasiasse mööda Põhjamereteed. Tanker laadis 21. juulil Primorski sadamas 100 000 tonni Uurali naftat ja suundub juba läbi Barentsi mere vete Aasiasse, näitasid LSEG andmed. Veel pole teada, millises sadamas nafta maha laaditakse, kuid mitmed Reutersi allikad usuvad, et Uurali saadetis toimetatakse Hiinasse. Samuti ei välista nad, et saadetis võidakse Vene Föderatsiooni Kaug-Ida vetes kõrvuti teisele tankerile ümber laadida.

Veel kaks Sovkofloti tankerit, Vernadski prospekt ja sanktsioneeritud Koroljovi prospekt, mille kandevõime on umbes 100 000 tonni, on juba läbinud Beringi väina ja suunduvad Aasiast läände mööda Põhjamereteed ilma lastita pardal. Kaks Reutersi allikat ütlesid, et neid tankereid kasutatakse tõenäoliselt nafta laadimiseks Venemaa Föderatsiooni läänesadamates Aasiasse tarnimiseks. Praegu on Põhjamere marsruudil transiitnavigatsiooniks loa saanud juba vähemalt seitse Sovcomfloti tankerit kandevõimega umbes 100 000 tonni.

Neid tankereid, nagu ka mitmeid teisi laevu, on juba 2023. aasta navigatsioonis kasutatud nafta tarnimiseks mööda Põhjamere marsruuti Hiinasse, mis on endiselt Venemaa Föderatsioonist pärit saadetiste peamiseks sihtkohaks sellel marsruudil. 2023. aastal ulatusid Uurali tarned mööda Põhjamereteed Aasiasse umbes 0,6 miljonit tonni. Sovcomflot Reutersi päringut koheselt ei kommenteerinud.

Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak ütles märtsis, et Põhjamere marsruudi 2024. aasta kaubakäibeks on planeeritud umbes 40 miljonit tonni ning see maht arvestab Arctic LNG-2 projekti saadetisi. 2023. aastal saavutas kaubavedu Põhjamere marsruudil rekordi, ületades 36 miljoni tonni piiri.

Põhja meretee on meretee, mis saab alguse Venemaa piiri lähedalt Norraga ja ulatub Alaska ranniku lähedal Beringi väinani. Merejää põhjapooluse lähedal katab oma maksimaalse pindala märtsi lõpus, samal ajal kui jääkate on septembris minimaalne. Seetõttu on juuli-oktoober Põhjamere marsruudil traditsiooniline meresõiduperiood. Viimastel aastakümnetel on teadlased aga märganud jää sulamist, seostades seda globaalse soojenemisega. Nii märkis Venemaa Geograafia Selts, et jää sulamise kiirus Arktikas on viimase 20 aastaga kahekordistunud.

Põhja mereteed kasutatakse aktiivselt ka veeldatud maagaasi tarnimiseks maailmaturule Venemaa Arktika väljadelt. LNG tarneid teostatakse nii lääne- kui ka idasuunal. 2022. aastal saatis Novatek Põhja meretee kaudu Aasiasse 32 LNG saadetist, sama palju kui 2022. aastal, teatas ettevõte. 2024. aastal on Novatek saatnud LSEG andmetel juba kaks tankerit Yamali LNG-ga Aasiasse mööda Põhjamere teed koos navigatsiooni avamisega idasuunas.

Põhja mereteed kasutatakse ka naftatoodete tarnimiseks Venemaa Föderatsiooni läänesadamatest Aasiasse. 2023. aasta augustis suunas Gazpromi naftatiib Gazprom Neft Ust-Lugast Hiinasse tankerbensiini saadetise, mis on esimene selline naftasaadetis vähemalt pärast 2000. aastate lõppu. (Moskva büroo)

15. Esimesed hävitajad F-16 peaksid Ukrainasse jõudma sel suvel, kuid seni polnud teada, milliseid relvi nendega tarnitakse. Kuigi lennukeid endid annavad Euroopa riigid, tuleb lahingutehnika USA-st, kirjutab Wall Street Journal. Pentagon annab relvi nii maa- kui ka õhusihtmärkidega võitlemiseks piisavas koguses, et rahuldada Ukraina esmavajadusi, ütles USA kõrge ametnik ajalehele: Oleme kindlad, et suudame kõik need [relvad] tarnida, vähemalt kriitilistes kogustes, mida nad vajavad.

USA saadava F-16 relvade hulka kuuluvad:

AGM-88 HARM õhk-maa raketid,
Laiendatud ulatusega Joint Direct Attack laskemoona komplektid (JDAM), mis muudavad juhitamata pommid nutikateks relvadeks,
nn väikese läbimõõduga pommid, mis plahvatavad väikese hävimisraadiusega,
täiustatud keskmise ulatusega õhk-õhk raketid, tuntud kui AMRAAM,
Lühimaa õhk-õhk raketid AIM-9X.

Euroopa riigid on olnud tõrksad F-16 jaoks relvi tarnima, kuna nende varu on piiratud. Seetõttu otsustati WSJ allika sõnul, et nad koguvad raha, millega see USA-st ostetakse.

„Relvadeta lennuk pole midagi väärt,” ütleb Norra kuninglike õhujõudude ülem kindralmajor Rolf Volland, kes sai koos Belgiaga teiseks riigiks, kes teatas F-16-de tarnimisest Ukrainasse. Esimesed hävitajad Norrast ja Taanist viiakse nüüd Kiievisse, kuid millal ja millises koguses nad kohale jõuavad, jääb saladuseks.

Kokku saab Ukraina umbes 80 lennukit, kuid osade kaupa: näiteks Taani jagab need kaheksa kuu peale. New York Timesi andmeil suudab sel aastal lahingumissioone lennata ilmselt vaid kümmekond F-16, kuhu suunatakse umbes 20 lääneriikide koolitatud pilooti.

Hävitajate kohaletoimetamise tempo on seotud pilootide väljaõppega, mis kulgeb aeglaselt. Esiotsa on vaja kogenud piloote ja need, kes koolitusele lähevad, peavad esmalt läbima spetsiaalse terminoloogiaga inglise keele kursused ja seejärel edasi õppima. Taani pilootide täielik koolituskursus ületab nelja aastat, samal ajal kui Ukraina piloodid kulutasid sellel vaid aasta, ütles WSJ-le asjaga kursis olev inimene. USA uurib praegu võimalust laiendada programmi ukrainlastele.

Teine keeruline teema on lennukite hooldus. Nüüd eeldatakse, et koolitusel olevad Ukraina tehnikud teevad suurema osa tööst riigi piires. Keerulisemad tööd, näiteks mootorihooldus, tuleb Pentagoni pressiesindaja sõnul praegu teha välismaal. Samuti käivad läbirääkimised Euroopa riikidega, et saata Ukrainasse F-16 hooldamiseks töövõtjaid.

Kui lennukid hakkavad lahingteenistusse astuma, piiratakse nende rünnakuid Venemaa territooriumile – nagu seda tehakse ka muud tüüpi USA relvade puhul, ütles Ameerika ametnik. Ukraina tohib neid kasutada vaid vastuseks teiselt poolt piiri saabuvatele rünnakutele. Ja kuigi soovitakse F-16-te abil piirile lennata ja vene sihtmärkide pihta tulistada, on selline taktika ameeriklaste ametniku sõnul praeguses keskkonnas ebareaalne Venemaa õhutõrje ohu tõttu.

Hävitajaid saab kasutada maavägede õhukatte pakkumiseks või Venemaa lennukite lähenemise tõkestamiseks, mis on aasta algusest alustanud Ukraina positsioone tuhandete hävitavate liugpommidega pommitamist.

16. Lühiuudised

Venezuela meeleavaldustel sai surma vähemalt 7 inimest, kümneid vigastada.

lukašenka andis surma mõistetud Saksa kodanikule armu.

Ukraina on hakanud saama teavet oma sõjaväelaste kohta, kes viibivad Venemaa vangistuses. Ülemraada inimõiguste volinik Dmitri Lubinets teatas sellest telesaates.

Tšehhi valitsus uurib hoolikalt Ukraina leegioni moodustamist Poolas ja võib kaaluda oma kaasamist, teatas Praha raadio 29. juulil.

USA rahandusministeeriumi juhtivametnik Brian Nelson, kelle ülesandeks on Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine ja jõustamine, valmistub lahkuma Bideni valitsusest, et ühineda asepresident Kamala Harrise presidendikampaaniaga, teatas Axios 30. juulil.

Juuli keskel hukkus Donetski oblastis Soome vabatahtlik võitleja, see on neljas Soome kodanik, kes hukkus pärast täiemahulise sissetungi algust Ukraina eest võideldes, kinnitas Soome sõjaveteranide ühendus 30. juulil.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised