Sõja ülevaade: 888. päev – vene poole pealetung toob edenemisi
Avaldatud: 30 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. juuli 2024:
jätkuv vene poole pealetung toob kahjuks edenemisi järjest enamates kohtades, kaotused küll vastavad… üks Ukraina edenemine ka kirja läks…
1. „Tavaline”.
2. Kolm vene oblastit ka sajus.
3. Harkiv: rinne pidas.
4. Kupiansk-Kreminna: rinne pidas.
5. Siversk: Spirne juures 2 km.
6. Bahmut: Toretski suunal 1 km.
7. Donetsk: loodesektoris 1 km, lõunas 1,5 km.
8. Lõunarinne: kompimisi järjest enamates kohtades
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa vanglatest ja eeluurimisvanglatest kadus ühe päevaga neli poliitvangi.
11. Venemaa riigiduuma kavatseb kohustada migrante kaheks aastaks armees teenima.
12. putin lubas „sõbralikel” riikidel mitte tagastada Venemaale veel 600 miljonit dollarit eest võlgu.
13. Hiina teatas, et ekspordib Venemaalt rekordiliselt palju loodusvarasid.
14. Kontrollimata: Ungari lihtsustab venelaste ja valgevenelaste sisenemistingimusi.
15. Arvamuslugu Anatoli Amelini (Ukraina Tulevikuinstituudi kaasasutaja ja tegevdirektor) sulest: Millised relvad asendavad tuumarelvi? Kaitsetööstuse sektori peamised suundumused aastaks 2035.
16. Lühiuudised
Vehkleja Olga Harlan võitis 2024. aasta olümpiamängudel Ukrainale esimese medali (pronks).
Juba mitmes päev suudab paljudes rindelõikudes vene pool rünnata keskmisest suuremate üksustega, nii soomuse kui jalaväega. Enamasti küll ründav seltkond astub pikkade sammudega igaviku teele, aga mitmes kohas toob see ka edenemisi. Seni arvamusel, et edenemise sammud tulevad neile siiski liialt kallilt.
Lähis-Idas võib olukord eskaleeruda… eks ootab ära Iisraeli relvastatud vastuse ja sellele järgnevad naabrite tegevused…
1. „Tavaline” päev ja öö.
2. Kurski kandis olevat elektriga probleeme… ja kurtmiste laine Brjanski, Kurski ja Belgorodi kandis isegi tõusuteel.
3. Harkiv: aktiivsed mõlemad pooled ja rinne püsis paigal.
4. Kupiansk-Kreminna: rinne pidas.
5. Siversk: üle pika aja suutis vene pool edeneda ka siin rindel ja Spirne külast rinde lõunasektoris suudeti 2 km samm teha ning keerulisemaks hakkab minema Spirne kaitsmine. See küla on kangelaslikult juba üle poole aasta või kauemgi (kui mälu ei peta) vastu pidanud. Küll on sellel suunal peatselt ees kitsa oruga jõgi, mis lihtsustab siin rinde pidama saamist.
6. Bahmut: hakkab seegi rindelõik enam muret valmistama. Kui Tšassiv Jari juures on vene pool pidama saadud, siis mujal nii hästi ei lähe.
Rinde põhjasektoris oli paar nädalat rinne pidas, aga nüüd suutis vene pool Rozdolivka juures u 1 km edeneda. Kuna elavjõu ja soomuse kaotustest vene pool ei hooli, siis sellise kulutamisega edenemine saavutatakse. Muret teeb see, et kõrval kohe Spirne juures sama toimus.
Tšassiv Jari kandis pole seni leidnud vene poole varasemale kiitlemisele kinnitust, et jalg teisel pool kanalit maha saadi. Üritavad aga hullult, eks see pisu rohutirtsu parvrännet iseloomustab, ainult et nagu oleks autotee ületamise moodi…
Toretski suunal tegi vene pool kahjuks jälle liialt suure edenemise suutes liikuda linna eeslinnas Zaliznes (6500 elanikku) 3 km laiuselt mitmeid kvartaleid ning jõuda suure linna läbiva maanteeni. Mõnes lõigus oli edenemine isegi 500 m-1 km linnalisel alal. Lisaks vähenes kotisuu Toretski ja New-Yorki vahel u 4 km laiuseks ning kasvab oht, et 3×7 km alalt peab peatselt Ukraina taanduma. New-Yorki suunast 1 km edasi ja Zalizne suunast 500 m ning igasugune logistika läheks kaitse hoidmiseks sellel alal liialt keeruliseks.
Sellised linnalisel alal pisu liialt pikkade sammudega edenemised on muret tekitavad. Egas põhjuseid, miks nii hetkel on, ei hakka üle kordama. Õnneks on Toretskini veel minna 1,5 km. Seniks veel ei prognoosi, et vene poolel oleks lihtne Toretskit vallutada, sest kõlakad räägivad, et linn pisu keskmisest tugevamalt kindlustatud on.
7. Donetsk: loodesektoris jätkas vene pool edenemist u 1 km sammuga ja nagu metsaribad enda kontrolli alla saadakse nii peatselt langevad ka nende kätte metsaribade vahelised alad, nii läks eilegi, kui saadi enda kontrolli alla u 1×1 km põldusid kahe eenduva teraviku vahel.
Pisu meeldiva üllatusena suutsid Ukraina kaitsjad tagasi lüüa kahes metsaviirus Vovtše külast läänes vene üksused. Need metsaribad kaotati päev varem. Kas tegu ühekordse õnnestumisega või on muutuse lõhna, ei oska arvata, eks aeg näitab. Alati on ka võimalus, et palavas ilmas (seal ikka sinna 30 kraadi kanti ilma vihmata on) ei jõudnud vesi soldatiteni ja ise metsasiilud maha jäeti…
Rinde lõunasektoris Novomõhailivkast edelas suutis eile vene pool piki alanud loodesuunalist jõeorgu edeneda u 1,5 km. Tundub, et siin sama seis, et järjest pommitati metsast ala oru ümber ja võsa orus ning konveier jalaväega surus kuni edenemine saavutati. Kas sarnane taktika nagu rinde loodesektoris ka siin suurema osakaalu saab, peaks olema peatselt näha.
8. Lõunarinne: järjest enam vene poole kompimisi leidmaks nõrkusi Ukraina kaitses ja seetõttu peatset kasvavat survet ootab, ikkagi u 70 000 soldati peaaegu „jõude”.
Berdjanski suund: kompimine.
Tokmaki suund: kompimine.
Melitopoli suund: ikka vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Neli vene poliitvangi viidi eeluurimisvanglatest ja kolooniatest teadmata suunas. 24 tunni jooksul kadusid Memoriali kaasasutaja, inimõiguslane Oleg Orlov, kunstnik Aleksandra Skotšilenko, samuti Aleksei Navalnõi Ufas ja Tomskis asuva peakorteri endised juhid Lilija Tšõševa ja Ksenia Fadejeva. Nende asukoha kohta andmed puuduvad.
Tšanõševa kadumise avastas tema abikaasa Almaz Gatin 28. juulil, kui tõi talle paki Permi territooriumil asuvasse Berezniki IK-28. Nad ütlesid, et ta „lahkus” rajatisest 26. juulil ja keelduti muud teavet andmast. Tšanõševa arreteeriti Ufas 2021. aasta novembris. Temast sai esimene kinnipeetu „äärmusliku kogukonna” loomise juhtumis, mis esitati Navalnõi ja tema toetajate vastu sama aasta septembris. Seetõttu karistas kohus teda 9,5 aasta pikkuse vangistusega.
Fadejeva ei viibinud ka Novosibirski IK-9-s, kui tema advokaat teda 29. juulil vaatama tuli. Koloonia esindajad teatasid, et Ksenia on „ära”. Nad keeldusid vastamast küsimustele, kus täpselt, millal ja millega seoses. Asutusele on saadetud advokaadi pöördumine. 2023. aasta detsembris mõisteti Fadejevale 9-aastane vanglakaristus artiklite alusel, mis käsitlevad „äärmusliku” kogukonna loomist ja osalemist „mittetulundusühingus, mis rikub kodanike isiksust ja õigusi”.
Aleksandra Skotšilenko kadumisest teatas tema toetusrühm. Kunstnik viidi 28. juulil Peterburi eeluurimisvanglast-5 „Arsenalka” arvatavasti Moskvasse. 2023. aasta novembris tunnistas kohus Skotšilenko süüdi armee puudutavate võltsingute levitamises (kriminaalkoodeksi artikkel 207.3) ja mõistis talle 7-aastase vangistuse. Kunstnik peeti kinni 2022. aasta kevadel selle eest, et ta asendas poes hinnasildid Ukraina sõja teabega kleebistega.
Oleg Orlov kadus Sõzranis asuvast eeluurimisvanglast-2 29. juulil. Advokaadile teatati, et süüdimõistetu on „lahkunud” ja keelduti midagi selgitamast, nõudes kirjalikku taotlust. 2023. aasta oktoobris mõistis kohus inimõiguslasele rahalise karistuse armee korduva „diskrediteerimise” eest artikli „Nad tahtsid fašismi. Nad said selle kätte.” tõttu. Siis aga vaadati juhtum üle ja 2024. aasta veebruaris mõisteti Orlov 2,5 aastaks vangi.
Politoloog Abbas Galjamov möönab, et nelja poliitvangi samaaegne kadumine võib olla võimude operatsioon, mille eesmärk on „äratada opositsioonilist avalikkust „Kullide” jaoks, mida hullem, seda parem. Mida valjem on skandaal ja mida tugevam on protestimeeleolu, seda rohkem võimu nad lõpuks putinilt nõuavad,” selgitab ta ja lisab, et nii saavad julgeolekubloki esindajad õiguse sekkuda nendesse protsessidesse, mida veel juhivad ametnikud ilma nendega konsulteerimata tehnokraatide leerist.
Politoloog nimetab nende tegude teiseks võimalikuks kasusaajaks presidendi administratsiooni. Galjamovi sõnul võisid poliitvangide kadumise stsenaariumi välja mõelda presidendi administratsiooni juhi esimese asetäitja Sergei Kirijenko ringist tüdinud mõistused. „Asja mõte on panna opositsioon valjult nördima ja siis mõne päeva pärast kõik kadunud elus ja vigastamata esitleda. Pärast seda saab veel tükk aega mõnitada hüsteerilise avalikkuse üle, kes “pisiasjade üle kära ajab,” märgib politoloog. Galjamovi sõnul võimaldavad mitmed sellised operatsioonid kremlil diskrediteerida opositsiooni „otsustamatute silmis, kes alles hakkavad selle suunas vaatama”.
11. Riigiduuma saadikud tegid ettepaneku pikendada omandatud kodakondsusega isikute teenistusaega vene sõjaväes kahe aastani. Samuti tahetakse tõsta ajateenistuse vanust. Uus meede puudutab peamiselt naturaliseeritud migrante. Lisaks andis riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin korralduse ette valmistada algatus, mille kohaselt on Venemaa kodakondsuse saamise tingimuseks sõjaväeline registreerimine, mis toimub samaaegselt passi saamisega. Muudatusettepanekuid on kavas kaaluda enne kevadistungjärgu lõppu ehk 5. augustini.
Praegu on kohustusliku ajateenistuse periood Venemaal üks aasta, ajateenistusse kutsutakse 18–30-aastaseid kodanikke. Pärast Ukraina sõja tõttu riigis väljakuulutamist mobilisatsioonist tegi presidendi inimõiguste nõukogu (HRC) juht Valeri Fadejev ettepaneku tõsta naturaliseeritud migrantide ajateenistuse vanus 45 või 50 aastani.
2024. aasta veebruaris esitasid riigiduumale vastava eelnõu kaitsekomisjoni esimene aseesimees Aleksei Žuravljov, SRÜ asjade komisjoni aseesimees Aleksandr Borodai ning julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee liige Mihhail Šeremet. Nad märkisid, et välisriikide põliselanikud sageli „ootavad teadlikult” maksimaalse ajateenistusea saavutamist ja saavad alles siis Venemaa kodakondsuse ning need, kellel juba on Venemaa pass, „väldivad ajateenistusse registreerumist”, samuti viivitamise eesmärgil.
Seletuskirjas viidati siseministeeriumi andmetele, mille kohaselt sai 2023. aasta jaanuaris-oktoobris Venemaa kodakondsuse üle 318 tuhande välismaalase – peamiselt immigrandid Tadžikistanist, Armeeniast, Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Aserbaidžaanist.
Pärast sissetungi Ukrainasse kasvas nõudlus Venemaa passi järele vaid kahest postsovetlikust riigist – Tadžikistanist ja Kõrgõzstanist – sisserändajate seas, kirjutas „Verstka” viitega siseministeeriumi andmetele. Esimesel sõja-aastal kasvas kodakondsuse saanud Tadžikistani põliselanike arv 2021. aastaga võrreldes 67% (174 tuhat) ja Kõrgõzstanis 22% (23 tuhat).
Teisel sõjaaastal trend jätkus. 2023. aasta kuue kuuga (võrreldes 2021. aasta sama perioodiga) kasvas Venemaa passi saanud Tadžikistani põliselanike arv 100% (87 tuhat) ja Kõrgõzstanis 25% (10,5 tuhat).
Venemaa võimud on migrante aktiivselt sõjas osalemiseks värbanud alates 2022. aasta sügisest. Uuriva ajakirjanduse keskuse MediaHubi andmetel viis seda algselt läbi Wagneri PMC, kes postitas sotsiaalvõrgustikesse kuulutusi väidetavast eraturvafirmasse värbamisest. Kui taotlejad helistasid antud numbril, öeldi neile, et valvureid pole enam vaja ja neil paluti minna rindele.
2022. aasta septembri lõpus avati Sahharovo rändekeskuses Moskva linnapea Sergei Sobjanini abiga välismaalaste sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroo. Samuti võeti vastu seadus Vene Föderatsiooni relvajõududes iga-aastase teenistuslepingu sõlmimisel Venemaa kodakondsuse saamise lihtsustatud korra kohta.
Pealtnägijate sõnul on teada, et kaitseministeerium püüab värvata migrante elamu- ja kommunaalmajanduse sektoris töötavatesse riigieelarvelistesse asutustesse. Lisaks saadetakse uustulnukaid sageli vägisi sõtta. Inimõigusaktivistide sõnul korraldab politsei selliste „värvatute” otsimiseks dokumentide kontrollimise varjus regulaarselt haaranguid. Migrandid viiakse osakondadesse, kus neid hoitakse ilma vee ja toiduta ning sunnitakse väljasaatmise ähvardusel sõlmima lepinguid kaitseministeeriumiga.
12. Venemaa võimud jätkavad Nõukogude tava andestada võlgu „sõbralikele” riikidele, lootes leida liitlasi vastasseisus läänega. 2024. aastal jääb Venemaa eelarves endiselt puudu umbes 50 miljardi rubla ehk 500 miljoni euro ulatuses makseid varem välja antud riikidevaheliste laenude pealt, teatab Izvestia, viidates Vene Föderatsiooni raamatupidamiskoja andmetele. Intresside ja võla tagasimaksena kavandatud 99 miljardi rubla asemel saab Venemaa tänavu poole vähem – 49,7 miljardit Selle põhjuseks on valitsustevaheliste lepingute tingimuste muudatused, selgitab raamatupidamiskoda, täpsustamata, milliseid riigid said soodustusi ja millistel tingimustel.
„Võlgade kustutamine ja maksete edasilükkamine muutuvad sageli poliitilise suhtluse objektiks,” selgitab presidendiakadeemia IPEI regionaalpoliitika keskuse direktor Vladimir Klimanov. Ta oletab, et Aafrika riigid või üks Venemaa suurematest kaubanduspartneritest, nagu Türgi või India, oleks võinud saada uue laenuaja edasilükkamise. Maailmapanga andmetel oli 2023. aasta alguses välisriikide koguvõlg Venemaale 28,9 miljardit dollarit ning suurimad võlglased olid Valgevene (8,2 miljardit dollarit), Bangladesh (5,9 miljardit dollarit), India (3,8 miljardit dollarit), Egiptus (1,8 miljardit dollarit). miljardit) ja Vietnam (1,4 miljardit dollarit).
2023. aastal kustutas kreml kahe Aafrika riigi võlad. Maailma ühe vaeseima riigi Somaaliaga sõlmiti leping 690 miljoni dollari suuruse võla kohta, mis kuulub ÜRO skaalal 5 vähim arenenud riigi hulka. Võlg, millest osa tekkis nõukogude ajal, teine aga saadi Venemaalt Pariisi Võlausaldajate Klubiga sõlmitud lepingu raames, osaliselt andis andeks ja osaliselt restruktureeriti. Venemaa andis Venemaa arenguvõla programmiga liitunud Kongo Vabariigile andeks veel 29,64 miljonit dollarit.
Kokku kustutas Venemaa Aafrika riikide ees 20 miljardi dollari suuruse võla, ütles putin mullu mais. Angolale vabastati 3,5 miljardi dollari suurune võlg, mis tekkis NSV Liidult relvade ostmisel, Etioopia – 5 miljardit dollarit, Alžeeria – 5,7 miljardit dollarit, Liibüa – 4,5 miljardit dollarit.
Võlgade tagasimaksmise suutmatus võib osaliselt olla tingitud sanktsioonidest: laenuvõtjariikidel on tehnilisi raskusi rahvusvahelise finantsinfrastruktuuri kasutamise piirangute tõttu, märgib Venemaa majandusülikooli G.V. Plekhanova dotsent Jelena Voronkova. Lisaks jätkab ta, et paljud Venemaalt laenu võtnud arengumaad ei suuda ikka veel ületada viimaste aastate ülemaailmsete kriiside tagajärgi, näiteks pandeemia põhjustatud.
13. Venemaa jätkab toorainetarnete veo suurendamist Hiinasse, vahendab Vedomosti Hiina tolli andmetele viidates. Statistika järgi müüdi esimesel poolaastal Venemaa Föderatsioonist Hiina turule kaupu rekordilise 65,2 miljardi dollari väärtuses – 4% rohkem kui aasta varem. Samas moodustasid ligi 90% ekspordivoost loodusvarad. Kolm neljandikku Venemaa tarnetest Hiinasse moodustasid tollistatistika järgi nafta, naftasaadused ja gaas. Kuue kuu jooksul müüsid naftafirmad Hiina rafineerimistehastele 55,1 miljonit tonni musta kulda – 5% rohkem kui aasta varem. Selle nafta keskmine hind tõusis 9%, 80,3 dollarini barreli kohta.
Tulud gaasi müügist, mida Gazprom pumpab Hiinasse Power of Siberia torujuhtme kaudu, kasvasid 17%, 4 miljardi dollarini. 2019. aastal käivitatud gaasijuhe peaks järgmisel aastal saavutama oma projekteeritud võimsuse 38 miljardit ja sel aastal plaanitakse tarnida 30 miljardit kuupmeetrit gaasi. Lisaks ostis Hiina Venemaalt puitu 1,7 miljardi dollari väärtuses, metallimaake 2,3 miljardi dollari väärtuses ning alumiiniumi ja alumiiniumtooteid 1,8 miljardi dollari väärtuses. Lisaks mineraalidele ja metallidele müüdi Venemaa Föderatsioonist Hiinasse kala (1,3 miljardit dollarit), aga ka taimseid ja loomseid õlisid (1 miljard dollarit). Nende kaupade tarned aga vähenesid – vastavalt 11% ja 32%.
Ajalooliselt importis Hiina Venemaalt peamiselt mineraalseid tooraineid ja naftat, rahustab Transformatsiooni ja Majandusarengu Agentuuri ekspert Ksenia Bannikova. Ressursivaba eksport võiks hõlmata toiduaineid, toob ta välja: näiteks eelmisel aastal õnnestus Pekingiga kokku leppida sealihaturu avamises Venemaa tarnijatele. Kuid tollistatistika järgi märkimisväärses mahus tarneid ei alustatud.
Üks peamisi põhjusi, mis takistab paljude kaupade eksporti Hiinasse, on erinevad Hiina-poolsed piirangud, ütles Riigiuuringute Instituudi Riigi- ja Munitsipaalhalduse Instituudi majandusekspertiisi keskuse direktor Marcel Salihhov. Pärast Ameerika sanktsioonide karmistamist 2023. aasta lõpus hakkasid Hiina pangad massiliselt keelduma Venemaaga tehingute tegemisest ning see probleem jääb lahendamata ka pärast putini visiiti Pekingisse. Hiinast isegi jüaanides makse saamine on muutunud äärmiselt keeruliseks ja kohati võimatuks, ütlesid mitmete Venemaa suureksportööride tippjuhid Bloombergile. Agentuuriallikate sõnul puudutas makseblokaad metallitootjaid, põllumajandussektori ettevõtteid ja ka teisi tööstusi.
14. Pärast Ungari peaministri Viktor Orbáni visiiti Venemaa diktaatori putini juurde, kaasas Budapest Venemaa ja Valgevene kodanikud „rahvusliku kaardi” programmi, mille alusel väljastatakse Ungaris kaheks aastaks töötamisluba soovijatele koos pikendamisvõimalusega. Sellest teatas Saksa väljaanne RND. Väljaandes öeldi, et „rahvusliku kaardi” omanike erikontrolli Euroopa tasandil ei toimu ja see on juba tekitanud muret Ungari naabrite seas. Ajakirjanikud märkisid, et Ungari valitsus teatas kevadel, et ootab umbes 65 000 peredega töötajat.
Venelastel on juba mitu päeva võimalik siseneda Euroopa Liitu läbi Ungari ilma igasuguse julgeolekukontrollita ja liikuda vabalt teistesse EL-i riikidesse, märkis väljaanne. Europarlamendi saadik Sergei Lagodinski rõhutas seda teemat kommenteerides ajakirjanikele antud intervjuus, et EL-i riiki sisenemise lubamine ilma kontrollita, kui Venemaa võimud teevad kõik endast oleneva, et hübriidrünnakute abil Euroopat nõrgestada, on vale tee. Samas peab ta valeks „kõigi Venemaa kodanike häbimärgistamist”.
Njah, kuna Ungari ja muu Euroopa vahel piirikontrolli pole, siis saab „märkamatult” valguda kuhu iganes…
15. Relvade tehnoloogiad ja tüübid:
1. Tehisintellekt ja autonoomsed süsteemid:
– mehitamata süsteemide rolli suurendamine (droonid, töö).
– autonoomsete otsustussüsteemide arendamine.
– AI ulatuslike andmete analüüsimiseks, reaalajas otsuste tegemiseks, lahingutegevuse optimeerimiseks ja personali riskide vähendamiseks.
– lahingutöö: maa-, õhu- ja veealused droonid, mis on võimelised täitma luure-, löögi- ja logistikaülesandeid.
2. Ülehelikiirusega relvad:
– raketid ja liugsõidukid, mis on võimelised saavutama kiirust üle 5 Machi, mis muudab need olemasolevate õhutõrjesüsteemide suhtes praktiliselt puutumatuks.
– süsteemid hüperhelikiirusega relvade vastu võitlemiseks.
3. Suunatud energia:
– Laser- ja mikrolainerelvad droonide, rakettide ja muude sihtmärkide hävitamiseks.
– elektromagnetilised impulssseadmed vaenlase elektroonika väljalülitamiseks.
4. Küberrelvad ja infosõda:
– programmid ja viirused vaenlase infosüsteemide, sealhulgas sõjaliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide, infrastruktuuri ja finantsasutuste ründamiseks.
– küberrünnakute kasutamine strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ilma füüsilist jõudu kasutamata.
– elektrooniliste sõjapidamisvahendite arendamine.
– desinformatsiooni vastu võitlemise tehnoloogiad.
5. Nanotehnoloogia:
– materjali omaduste (kergus, tugevus) parandamine.
– „nutika” soomuse ja kamuflaaži arendamine.
6. Biotehnoloogia:
– bioloogiliste relvade vastaste kaitsevahendite väljatöötamine.
– sõjaväelaste füüsiliste võimete parandamine.
7. Kosmosetehnoloogiad:
– satelliitside- ja luuresüsteemide arendamine.
– relvade väljatöötamine vaenlase satelliitide hävitamiseks ja oma kosmoselaevade kaitsmiseks.
8. Kvanttehnoloogiad:
– kvantkrüptograafia turvaliseks suhtluseks.
– Kvantandurid navigeerimis- ja tuvastamissüsteemide täiustamiseks.
9. Ärge unustage tuumarelvi. Ekspertide hinnangul on 10 aasta pärast tuumarelvaga riike palju rohkem kui praegu. Ja see on sõda tsivilisatsiooni hävitamiseks.
10. Kuid tektoonilised relvad peetakse kõige hävitavamaks ja ohtlikumaks. Te ei saa selle kasutamist ette näha ega selle eest kaitsta.
Muudatused sõjalises taktikas:
1. Võrgukesksed sõjad:
– infoeelistuse rolli tugevdamine. Lahingutegevuse efektiivsuse tõstmine läbi kiire infovahetuse ja tegevuste koordineerimise.
– kõigi võitlejate integreerimine ühtsesse infovõrku.
2. Hübriidsõjad:
– traditsiooniliste sõjaliste tegevuste kombinatsioon mittesõjaliste meetoditega, nagu teabeoperatsioonid, küberrünnakud ja majanduslik surve.
– info- ja psühholoogiliste operatsioonide rolli tugevdamine.
– agressori tuvastamise raskus ning sõja ja rahu piiride hägustumine.
3. Konfliktide linnastumine:
– konfliktide arvu kasv tiheasustusaladel.
– vajadus töötada välja uusi taktikaid ja relvi lahingutegevuse läbiviimiseks linnades, kus tsiviilelanike ohvrid on minimaalsed.
4. Hajutatud toimingud:
– üleminek suurtelt koosseisudelt väikestele, väga liikuvatele rühmadele.
– erioperatsioonide rolli tugevdamine.
5. Lahinguvälja robotiseerimine:
– mehitamata ja autonoomsete süsteemide kasutamise suurendamine.
– inimeste otsese osalemise vähendamine vaenutegevuses.
6. Mittekontaktsed sõjad:
– võitluskauguse suurendamine.
– kaugmaa ülitäpse relvasüsteemide arendamine.
7. Kognitiivne sõda:
– suurenenud mõju vaenlase tajumisele ja otsuste tegemisele.
– infomanipulatsiooni tehnoloogiate arendamine.
8. Infosõda:
– inforuumi kontrolli tähtsus avaliku arvamuse kujundamisel ja psühholoogilise üleoleku saavutamisel vaenlase üle.
– desinformatsiooni ja võltsuudiste levitamine sõjapidamise vahendina.
9. Mitme domeeniga toimingud:
– Tegevuste integreerimine õhus, maal, merel, kosmoses ja küberruumis.
– mitme domeeniga operatsioonide juhtimissüsteemide arendamine.
Peamised leiud:
1. Tehnoloogia ja automatiseerimise osatähtsuse suurenemine sõjalistes operatsioonides.
2. Rõhu nihutamine sõja informatsioonilisele eelisele ja kognitiivsetele aspektidele.
3. Konfliktide olemuse muutmine hajutatumate ja hübriidsete vormide suunas.
4. Erinevate sõjapidamise valdkondade vaheliste suhete tugevdamine.
5. Kriitilise infrastruktuuri, sealhulgas kosmose- ja kübervarade kaitsmise kasvav tähtsus.
16. Lühiuudised
Protestid algasid Venezuelas pärast seda, kui võimud teatasid Maduro võidust presidendivalimistel. 23 politseinikku on juba haavata saanud.
Pentagon teatas kahe sõjalise abi paketi eraldamisest Ukrainale 1,7 miljardi dollari väärtuses.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
