Sõja ülevaade: 887. päev – üks vene poole kaudtuleüksuste kaotuste rekordpäevi
Avaldatud: 29 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. juuli 2024:
ikka Donetski rinde loodesektor ja Krasnohorivka linn… vist üks vene poole kaudtuleüksuste kaotuste rekordpäevi…
1. Sadu, sadu, sadu…
2. Tihe vene poole kurtmiste laine juba kuues Venemaa oblastis.
3. Harkiv: muutusteta ehk siis jätkuvalt aktiivsed mõlemad pooled.
4. Kupiansk-Kreminna: põhiliselt keskmises ja lõunalõigus üritati, seis muutusteta.
5. Siversk: juba tavapärane tihe keskmise tugevusega rünnakutepäev, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: vene eduteadetele kinnitust leidnud pole, et kanalist üle said.
7. Donetsk: ikka loodesektor ja Karsnohorivka murelaps on.
8. Lõunarinne: muutusteta aga peatse surve ootel.
9. Herson: muutusteta.
10. Üheksa vene kaitseministeeriumi värvatud vangi põgenesid Belgorodi oblastis asuvalt polügoonilt.
11. vene blogikanalile dva majora saadetud vene soldati kiri, ikka varustuse teemal.
12. Lühiuudised
Seni suudab vene pool hoida väga kõrget pommitamiste taset (u 1,5 korda tavalisest suurem) ning paljudes lõikudes on suurenenud ründavate üksuste suurus. Küll on meeldiv tõdeda, et juba ammu ei näe, et tuleks koosseisu tabeli järgi rünnakule kogu üksus ja lisaks on tihti soomustehnika kokku klopsitud erinevast varasemalt mitte üksuse standardkoosseisu kuuluvast tehnikat. Küll tundub, et väga aktiivne erinevatest suundadest kompimine käib leidmaks Ukraina kaitses nõrkusi ja kui see leitakse, siis suudetakse sinna täiendavat ressurssi lisada. Õnneks on seni juhtunud vaid paaris rindesektoris. Seni arvamusel, et võib-olla kuni sügiseni suudab vene pool hoida oma kõrget rünnakute nivood ning lisanduda võib tõusev surve lõunarindel. Eks ikka põhjuseks esmalt vallutada tervenisti nii Luganski kui Donetski oblast, et oleks miskit enamat kremlist öelda…
Juba pikemalt annab tooni vene poole kaotustes nii kaudtuleüksuste kui igasuguse tagalatoetuselemendi ning seireseadmete tabamine. Sarnaselt soomustehnikaga kipub siingi rohkem nägema neid järjest vanemaid torusid ning veokitega sarnane seis. Kuratlikult palju näeb vene seiretehnika kasutamist ja eks kogu üldse kasutuses olev staff on töösse lükatud. Kahjuks neist lihtsamaid suudab vist vene pool piisavalt peale toota ja eks nende kasutamist ole ka lihtsam selgeks õppida.
Njah, vene blogijad, rääkimata vene poole ametlikest uudistest kipuvad igal pool edust teatama, et siin üks possa saadi ja seal mõni hoone saadi jne aga tavaliselt neile miskit infot kinnitavat ei leia ja selline umbisikuline ebamäärase kohaga info enamasti vale on. Kahjuks on päris ebaadekvaatseks läinud Ukraina ametlik info, kus taandumistest mitte teada anda ei taheta ja see juba pikemas perioodis nii on. Nii oli ka eilsete uudistega.
Liiguvad kõlakad, et kahe kuu pärast peaks rindele lisanduma esimene suurem ports Ukraina mobiliseerituid, kes on läbinud vajaliku väljaõppe.
1. Eelmine nädal saatis vene pool teele 700 liugpommi ja 100 sahedi drooni. Kui asendada eile õhtuse ja täna öise saju vihmapiisad rakettide ja mürskudega, siis miskitki kujutluspilti tekiks, kuidas elu piiri ja rindeläheduses on…
Eile hommikul tabas Venemaa Harkivit kahe laevatõrjeraketiga Kh-35U. Löök tabas üht Slobodski rajooni transpordiettevõtet, inimohvreid ei olnud. Täna öösel ulatus vene pool millegiga kuni Harkivi linnani ja tuli teateid plahvatustest.
Täna öösel lasti alla Dnepropetrovski oblasti kohal vene rakett.
Paljudes Ukraina piirkondades kuulutati 29. juuli öösel välja õhuhäire mehitamata õhusõidukite rünnakuohu tõttu. Sellest tuli sõnumeid kuuest Ukraina piirkonnast.
Dnipropetrovski oblastis Krõvõi Rihi linnas kostis öösel plahvatuste helisid, teatas Suspilne.
Olukord Valgevene piiril püsib muutumatuna ja kontrolli all. Miski ei viita sellele, et teisel pool piiri oleks piisavalt sõjalisi jõude, et alustada sissetungi Ukrainasse. See suund jääb aga ohuks ning Ukraina jätkab oma kaitse tugevdamist piiril ja lähialadel, et tõrjuda olukorra muutumisel võimalikke tegevusi, ütles Ukraina riigipiirivalveteenistuse pressiesindaja Andri Demtšenko.
Saju vähenemist piiri- ja rindeläheduses pole.
2. Väidetavalt põhjustavad droonirünnakud tulekahjusid ja kahjustavad energiataristut Venemaal Belgorodi ja Orjoli oblastis.
Väidetava droonirünnaku tagajärjel 29. juulil öösel puhkes Venemaal Belgorodi oblastis Tomarovka kogukonna energiaalajaamas tulekahju, teatas kohalik meediaväljaanne Pepel Belgorod.
Juba kipub igapäevaseks minema, et Kurski, Rostovi, Lipetski, Belgorodi, Brjanski, Volgogradi, Saratovi ja Rjazani oblastites miskit toimub ehk siis neilgi kehv sajune ilm. Tundub, et Ukraina teeb juba mitmeid päevi luuret leidmaks ohutuid drooni teekondi oluliste sihtmärkideni Venemaa territooriumil, sestap jälle ootel.
3. Harkiv: ikka aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: põhjasektoris surve pisu langes, keskmises ja lõunasektoris oli päris tihe vene poole rünnakute päev ja ühtki edenemist ei tuvastanud ja egas vene poole kiitlemist siit rindel eriti kosta polnudki.
5. Siversk: rünnakuid jagus, edenemisi mitte.
6. Bahmut: tugev rünnakutelaine tervel rindel jätkus. Pole leidnud kinnitust vene poole väitele, et suudeti ületada Tšassiv Jaris kanal ja hõivata Toretski idasrval asuva Novi mikrorajooni äärmised hooned, eks homme vast targem. Kõlakad käivad, et vene dessandi üksused üritavad hetkel neist kanali ületust proovivatest liharünnakutest end hoida.
7. Donetsk: vene pool jätkab marulist surumist ja kas õnneks või õnnetuseks, suudetakse juba päevi edeneda vähemalt kahes sektoris. Kaotused vastavad ja seni arvamusel, et enne saavad vene soldatid otsa kui Ukraina vallutada suudetakse. Mõnest videost vene soomuskolonnide rünnakutest kipub jätkuvalt järeldama, et langenud on rünnakule saadetavate soomuselukate juhtide professionaalsus ja ebakindluse tuntav kasv, kui juba ühte elukat tabatakse. Kui ühe tabamisel jääb kolonn seisma või lausa mõne masinaga pihta saanu juurde sõidetakse ehk siis rünnak katki/pooleli jäetakse, antakse sellega veelgi suurem võimalus Ukrainale ja seda ei kipu nad kasutamata jätma. Hetkel veel ei hakka vandenõu teooriat elustama, et see hakkab juba osade soldatite üks ellujäämise mudel olema, et jätta rünnak pooleli ja elusalt põgeneda.
Nwe-Yorkis muudatusi rindejoones ei tuvastanud.
Rinde loodesektoris jätkab kahjuks vene pool juba igapäevaseks saanud edenemist ning piki metsaribasid põldude vahel edenemiste järel arvatavalt Ukraina taanduski pigem ise ebasoodsatelt possadelt ning eenduvad vene poole vallutatud metsaribade vahelised alad vähemalt kolmes lõigus enda kontrolli alla saadi. Lisaks suudeti Ukraina kaitsjad peaaegu tervenisti (mõned hooned loodenurgas veel jäid Ukraina kontrolli alla) välja tõrjuda Vesele külast ning eilseks kontrollis vene pool poolt küla.
Krasnohorivka linnas suutis vene pool jätkata edenemist juba neljas päev järjest ning hõivati kvartaleid 1km laiuselt ja 200m sügavuselt. Linna keskosas Ukraina kaitsjaid enam pole.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: paar rünnakud siiski kirja läks, muutusi need rindejoones ei toonud. Pisu kombitakse erinevaid suundi ja prognoosib peatselt siingi vene poole surve tõusu.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta. Pole leidnud täiendavat kinnitust vene poole väitele, et Krõnki juures ühel saarel osaliselt enda kontroll saavutati. See, et siin ja seal vene poole paat või paar oma soldatite lastiga (u salga suurus punti) mingiks ajaks kuhugi saarele jõuab, on tavapärane, lihtsalt pidama pole suudetud jääda, sest Ukriana omad leiavad nad üles ja ei droonide ga kaudtule eest ei kaitse vene soldateid miski, tavaliselt hävib ka paat, sestap tagasi üle vee jõudmine on ujuda oskajatele ilma varustuseta siiski võimalik aga neid ujumisoskuse mehi Venemaa avarustes on alati vähe olnud…
10. Üheksa Venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid sõlminud vangi põgenesid Belgorodi oblastis Korotšanski rajoonis asuvalt polügoonilt, teatab kohalik Telegrami kanal „Ashes”, viidates Shebekino politseijaoskondadele laekunud teabele. Kaks põgenenut, Deniss Mustjakov ja Aleksei Grjaziutin, mõisteti mõrva eest vangi (kriminaalkoodeksi artikkel 105); kolm – Roman Ser, Aleksandr Ivanov ja Aleksandr Kasatkin – raske kehavigastuse tekitamise eest (kriminaalkoodeksi artikkel 111); Nikolai Bagrov – ebaseadusliku vabaduse võtmise eest (kriminaalkoodeksi artikkel 127). Ülejäänud – Eduard Harutjunjan, Igor Bolonin, Pavel Migunov – vastavalt varguse, kelmuse ja narkootikumide tarvitamise eest.
Kuus pääses harjutusväljakult 26. juulil ja veel kolm järgmisel päeval. Teabe eest, mis aitab nende asukohta kindlaks teha ja arreteerida, on lubatud tasu 100 tuhat rubla (1000 eurot). Politsei oletab, et vangid varjavad end Belgorodis või Šebekinos.
Kaitseministeeriumi esindajad hakkasid kolooniates ringi rändama, otsides neid, kes on valmis 2023. aasta kevadel presidendilt armuandmise eest Ukrainaga sõtta minema. Enne seda viis sarnast tegevust läbi Wagneri ERK. Selle skeemi järgi sattus rindele ligi 50 tuhat inimest, ütles grupi asutaja Jevgeni Prigožin. Neist 32 tuhat pöördus koju tagasi, väitis ta 2023. aasta juuni keskel.
Nüüd ei saa võitlema nõustunud vangid enam putinilt armu – selle asemel antakse neile „tingimisi vabastamine” ja pikendatakse automaatselt lepinguid kaitseministeeriumiga, mis ei luba neil lahingutsoonist lahkuda kuni sõja lõpuni. Vangid ise hoiatavad potentsiaalseid Ukrainasse reisijaid, et suure tõenäosusega on tegemist üheotsapiletiga. „Kui sa praegu lepingule alla kirjutad, ole valmis surema, vanamees. Võite kuus kuud ringi läbi vedada aga kuni sõja lõpuni ei piisa ühestki õnnest,” kirjutas vestluses üks „Stormi” üksuse soldat, kelle võitlejad saadetakse peamiselt „liharünnakutele” rinde keerulistes sektorites.
Projekti Gulagu.net hinnangul, mis põhines föderaalse karistusteenistuse siseandmetel, saadeti 2023. aasta lõpuks kolooniatest rindele üle 100 tuhande vangi. Sarnase arvu – 120 tuhat inimest – andis liikumise Istuv Venemaa juht Olga Romanova.
26. juuliks 2024 olid BBC Russian Service ja Mediazona alates 2022. aasta veebruarist kindlaks teinud enam kui 61 tuhande Venemaa sõjaväelase nimed, kes hukkusid Ukraina sõjas. Neist üle 12,2 tuhande (20%) olid endised vangid.
11. Tere seltsimehed majorid
Kirjutan Zaporižja suunalt, olen suurtükiväe meeskonna ülem ja pean rääkima teemadest „linnast ja pulkadest”, „kiirkogumisest” jne, nii-öelda arvamusest Venemaa kaitseministeeriumi tohutust sõjamasinast.
Kahe aasta jooksul, mil mina ja mu kaaslased oleme siin võidelnud, olen suutnud täielikult hinnata abi, mida vabatahtlikud meile osutavad ja kuidas meile pakkusid kõike sellised tegelased, kelle vastu lõpuks kriminaalasi algatati.Kõrgemalt tulevad väljendid, et sõjaväes kõik on olemas ja väidetavalt pole abi vaja…
Millega me siia tulime, mis tingimustes elasime ja sõdisime esimestel mitte päevadel, vaid kuudel ja mis meil praegu on ja mis tingimustes me siin praegu elame, seda me elame, sest sõda on vaid 20-30 %. kogu siin veedetud aega, ei saa sõnadega väljendada…
Kohale jõudsime ballikübarate, kruuside, lusikate, tepitud jopede, vihmamantlitega… noh, üldiselt sellise varustusega, mis tavaliselt anti nõukogude ajast saadik kasarmute alaliseks töökohaks mehitatud sõduritele. Tualettruumide, duširuumide, vooditega jne, kuid kindlasti mitte rahuldades võitlejate vajadusi lagedal väljal lahingutingimustes, kus enne tuleb kasarmud kaevata, millegagi katta ja alles siis ehk magada.
Seal polnud midagi! Enne lindi (paremini tõlkida ei oska) järgi saatmist tegime muidugi ettevalmistusi, ostsime labidad, saed, kilesid, naelu, haamreid jne jne, mille jaoks raha jätkus.
Mõned olid väga kasulikud ja mõned olid täiesti üleliigsed ja kasutud, kuid keegi ei andnud seda meile! Ise ostsime, sest ülemustelt küsimine oli asjatu, proovisime ära.
Siis hakkas ilmuma inimesi suurelt maalt, kes meid siiralt aidata tahtsid, teades, millega me iga päev silmitsi seisame, hakati neid kutsuma vabatahtlikeks, hoolivateks inimesteks, peamiselt nende hulgast, kelle pojad, mehed, isad, sugulased üldiselt olid siin. nagu meie, kes alustasime omal jõul, ilma kellegi abita, oma raha eest võrke punuma, labidaid, ehitustööriistu, gaasiballoone, pliite, magamiskotte, vaipu ostma…. jah, see nimekiri on lihtsalt lõputu!
Ainult tänu neile on meil siin nüüd tõeliselt mugavad elamistingimused, nii palju kui võimalik sõjategevuse tingimustes!
Näitena võib tuua palju asju, kuid keskendun kõige elementaarsematele, kõige lihtsamatele, kuid väga olulistele punktidele:
1. Kamuflaaživõrgud. Tundub, et see on nii lihtne asi, riigi mastaabis mitte kallis, noh, sõna otseses mõttes võite iga võitleja nende võrkudega üle ujutada, aga neid pole üldse olemas! Ma ei mäleta kordagi, et meile anti kamuflaaživõrk, allkirja peale, nagu sõjaväes nõutakse, koos juhistega, nagu peaks selle aasta pärast sisse andma, et uut saada.
Kogu meie varustus, relvad, varjualused ja tehniline varustus on kaetud tavaliste venelannade võrkudega, kes pärast tööd lähevad mõnda puhkekeskusesse ja punuvad neid vastavalt hooajanõuetele kuni südaööni.
2. Transport. Kõik saavad suurepäraselt aru, et selles sõjas ei ole kusagil ilma transpordita, see hõlmab evakueerimist ja personali, kütuste ja määrdeainete, toidu jne jne jne transporti. Samuti pole ammu kellelegi saladuseks olnud, et transport transpordi vormis: armee Uural või KAMAZ on efektiivne ainult pikamaa tagant.
Nii et ma olen palju kuulnud sellest, kuidas väga mobiilseid maastikusõidukeid sõjaväele tarnitakse, aga ausalt öeldes pole ma seda ise näinud, pole seda 2 aastat näinud. Võib-olla see oli kellelegi kuskil kohale toimetatakse ja kuskil liigub keegi nüüd uhiuue pätsi (maastikuauto) peal ringi, mille kütuse ja määrdeainete ning varuosade jaoks on täielik riiklik toetus Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumilt, aga need on vaid kuulujutud
Meie ise saime Anapa linna vabatahtlikelt lahingpätsi, tänud neile selle eest ja tagame selle ise kütuse ja määrdeainete ning varuosadega, jällegi tänu vabatahtlikele pingutavad nad varuosi nii palju kui võimalik.
Ja selliste asjade kohta nagu elektroonilised sõjapidamise jaamad, droonidetektorid, pumppüssid – loeme ainult TG-st, ilmselt pole need veel meieni jõudnud.
Seetõttu tahaksin neile sitapeadele, kes räägivad sellist lolli juttu, teadmata kohapealset olukorda, öelda: tulge siia ja rääkige meile, siis me kuulame.
12. Lühiuudised
Argentina ja Brasiilia olid pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse Venemaa väljarände populaarsemate sihtkohtade hulgas, kirjutab Wall Street Journal. Kokku kolis 2,5 sõjaaasta jooksul nendesse Ladina-Ameerika riikidesse üle 135 tuhande Venemaa kodaniku. Argentina sai migratsiooniametite andmetel umbes 75 tuhat.
Zelenski kutsus Trumpi Ukrainasse: ta võib tulla ja oma silmaga vaadata.
Soome president Alexander Stubb kommenteeris rünnakut oma riigi lähedal asuvale Venemaa sõjaväelennuväljale Olenja. Soomlased peavad harjuma tõsiasjaga, et nende piiride lähedal käib sõda – ja Ukraina kasutab võitmiseks kõiki vahendeid.
Türgi president Erdoğan ähvardab Iisraeli sissetungiga. Ta ütles, et tema väed võivad siseneda Iisraeli täpselt nii, nagu väed „sisenesid Karabahhi ja Liibüasse”.
Washington Post teatab, et õhutõrje tugevdamiseks saabuvad mõne nädala jooksul Ukrainasse hävitajad F-16. Need lennukid keskenduvad pigem rakettide, droonide ja vaenlase lennukite allatulistamisele kui Venemaa maavägede või sõjaliste sihtmärkide tabamisele.
putin teatas, et Venemaa vabastab end keskmise ja lühema ulatusega rakettide paigutamise moratooriumist, kui Ameerika raketid paigutatakse Saksamaale. Ta lisas, et Venemaa jätkab oma laevastiku varustamist hüperhelikiirusega rakettidega. Ta rõhutas, et olulised Venemaa sihtmärgid jäävad Saksamaale paigutatud Ameerika rakettidest 10-minutilise lennuaja kaugusele.
Novembri lõpuks töötab Ukraina välja tegevuskava rahu saavutamiseks. „Algavad üksikasjalikud arutelud asjaomaste riikidega territoriaalse terviklikkuse teemadel,” ütles Zelenski.
2024. aasta Pariisi olümpiamängude korraldajad eemaldasid väidetavalt Venemaa riiklikust uudisteagentuurist TASS nelja ajakirjaniku pressiakrediteeringud, teatati eile.
Poola välisministeerium soovitab Ungaril pärast Orbani vastuolulisi avaldusi EL-ist ja NATO-st lahkuda. „Kui te ei taha mõne klubi liige olla, võite alati välja astuda,” ütles Poola välisministri asetäitja Wladyslaw Bartoszewski 28. juulil.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
