Sõja ülevaade: 886. päev – vene pool edeneb juba liiga palju
Avaldatud: 28 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. juuli 2024:
käriseb Donetski rinde loodesektor ning Krasnohorivka linnas ikka liialt paljude kvartalite kaupa edenetakse juba mitu päeva. Õnneks pole ka Venemaal rahulik.
1. Ei miskit uut ehk siis sadu jätkus…
2. Eile öise kokkuvõte ja Kurskis üks naftabaas.
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: loodesektoris 2km sammudega vene pool läänesuunas liigub ning Krasnohorivka linnas kvartalite kaupa põhjapoole.
8. Lõunarinne: hall ala kasvas Ukraina kahjuks
9. Herson: muutusteta.
10. Beloussov kaebas Pentagoni juhile Ukraina ettevalmistamise üle „salajaseks operatsiooniks”.
Jätkuvalt suudab vene pool hoida juba paari nädalast u 1,5 korda kõrgemat pommitamiste taset, kasutades selleks nii lennundust, droone kui kaudtuleüksusi. Selle sees üle 100 liugpommi ja samas suurusjärgus mitmikraketiheitjate satffi. Mass nii maapeal kui õhus on jätkuvalt suuresti Ukraina kahjuks ning kahjuks mitte piisav lääne riikide toetus on tinginudki olukorra, kus nii mitmeski rindelõigus peab Ukraina taanduma.
1. Ukraina õhutõrje tulistas täna öösel alla 1 raketi Kh-59 ja 7 drooni Shahed.
2. Eile öistest löökidest: Ukraina droonid ründasid 27. juuli öösel Rjazani oblastis Rosnefti naftatöötlemistehast ja Djagilevo sõjaväelennuvälja. Astra kirjutab sellest, viidates Rjazani elanike avaldustele. Telegrami kanal avaldab ka pealtnägijate filmitud kaadreid mürskust. Nimetatud objektidel toimunud hävingu kohta hetkel info puudub.
Rjazani oblasti kuberneri Vassili Golubevi sõnul UAV rünnaku tagajärjel keegi viga ei saanud. Venemaa kaitseministeerium teatas seitsmest alla lastud droonist piirkonna õhuruumis. Osakond annab teada ka seitsme drooni hävimisest Kurski oblastis, kolme Belgorodi oblastis, kahe Rostovi oblastis ning ühe Brjanski ja Lipetski oblastis.
Rünnak Rjazani naftatöötlemistehasele oli viimase poole aasta jooksul kolmas. Enne seda sattus ettevõte kriitika alla mai alguses ja märtsi keskel. Rosnefti Rjazani naftatöötlemistehas on Kesk-Venemaa suurim ja Venemaa Föderatsiooni 4 suurima hulgas. See varustab Moskvat ja piirkonda kütust. See moodustab peaaegu 5% kogu nafta rafineerimisest riigis. Deklareeritud võimsus on 17-18 miljonit tonni naftat aastas. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks.
Alates 2024. aasta algusest on Ukraina keskendunud droonirünnakutele Venemaa kütuse- ja energiakompleksi (FEC) vastu. Rünnati rohkem kui 40 naftabaasi ja naftatöötlemistehast. Kesk-Venemaal tabasid mõjud peaaegu kõiki suurimaid naftatöötlemistehaseid. Pärast seda otsustasid Venemaa võimud liigitada kütusetootmise tegevusstatistikat.
23. mail avaldatud Rosstati viimaste nädalaandmete kohaselt langes bensiini tootmine Venemaal madalaimale tasemele alates oktoobrist. Venemaa rafineerimistehased tootsid 13. maist 19. maini 740 tuhat tonni bensiini – 2,5% vähem kui nädal varem, 5% vähem kui mai alguses ja 20% vähem kui detsembri lõpus. Samuti vähendasid rafineerimistehased diislikütuse tootmist eelmise aasta lõpuga võrreldes 11%.
Venemaa naftatöötlemistehaste vastu suunatud rünnakute ja mõnes rafineerimistehases kavandatud remonditöö taustal ulatus Venemaa tühise esmase naftatöötlemisvõimsuse maht juulis 2,5 miljoni tonnini (9,2% rafineerimistehaste koguvõimsusest), kirjutab Reuters. viidates allikatele tööstuses. Kokku oli Venemaa rafineerimistehaste esmase töötlemise seisakuid 2024. aasta jaanuaris-juulis 24,81 miljonit tonni, mis on 6,8 miljonit tonni (+38%) suurem kui eelmisel aastal samal perioodil (17,9 miljonit tonni), märgib agentuur.
27. juuli hommikul ründasid Ukraina droonid ka Olenja kauglennuvälja. Löögi tagajärjel sai tabamuse Venemaa strateegiline pommitaja TU-22M3, vahendab Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) allikale viidates Ukraina Pravda. „Kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi operatsiooni tulemusena Olenegorski lähedal Vene okupantide strateegilise lennunduse asukohas Olenja sõjaväelennuväljal sai pihta kaugmaa ülehelikiirusega raketikandjapommitaja TU-22M3,” ütles allikas, märkides, et kaugus Ukraina piirist erioperatsiooni toimumispaigani on 1800 kilomeetrit.
Täna öösel puhkes Venemaal Kurski oblastis pärast droonirünnakut põleng naftabaasis. Sellest teatas propaganda kanal Mash, kohalikus meedias ilmusid asjakohased fotod ja videod. Hommikuks olla ühe mahuti põleng kustutatud ja kaks veel põlevat.
3. Harkiv: vene pool järjest tõstab survet. Siin suunal on lausa kaks tankipolku lisaks tavapärastele soomusüksustele lisaks, kus koosseisus ka tankid sees, üks dessantnike brigaad ja üks GRU brigaad annab aimu, et huvi siin suunal jagub ning paljuski loodetakse diversiooni/luuregruppidele Ukraina kaitse lagundamisel. Lisaks hull pommitamine nii kaudtule, lennuväe ja droonidega. Ukraina kaitse siiski peab ning kuna ees on vene väge nii tihedalt ja teisel pool piiri toimetab vene pool oma kodanike vahel, siis sihtmärgid isegi lihtsamalt leitavad ja nii kannab siin rindel vene pool päris suuri kaotusi just toetavas elemendis. Kahjuks pole suudetud lõpetada vene poole uute kindlustuste rajamist Ukraina pinnal (kuigi neid koppasid koos juhtidega tihedalt rivist välja viiakse) ning alade vabastamine sellega järjest raskeneb.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: loodesektoris 2 km sammudega vene pool läänesuunas liigub ning Krasnohorivka linnas kvartalite kaupa põhja poole.
New-Yorkist tuleb kõlakaid, et tasapisi siiski hoone kaupa Ukraina kesklinnas taanduvat. Küll ei saa vene pool ise ka edasi ning hall ala on hakanud pigem kasvama. Eks vene pool surub massiga ja Ukraina teeb teravaid torkeid vastu, sestap on hetkel suudetud vene poolt hoida juba mitu päeva samal joonel.
Rinde loodesektor kahjuks käriseb liialt kiiresti ja kipub jääma tunne, mis pole eriti hea. Eilseks saadi edasi Progressi ja Vovtśe külade juures ning suudetakse piki raudteed (seal metsaribad kummalgi poolel) ja sealt hargeda laiali risti asuvatesse põldude vahelistesse metsaribadesse ning eilegi mitmes suunas 2 km edeneti. Väga keeruliseks läks olukord Vesele asulas, mida nüüd ohustatakse 180 kraadi teisest suunast ja eilseks oli Ukriana enamuse asulat juba maha jätnud. Ees on Hrodivka asula (2300 elanikku enne sõda) 5km kaugusel ja seal hakkab jõgede joon juba enam kaitset toetama koos oma orgudega.
Sellest varem palju kirjutatud Ozeretine asulast on juba edenetud u 11 km, sestap siiski ei saa öelda, et vene pool igas sektoris vaid sammhaaval edeneb. Selline paari kilommetriste sammudega edenemine ja kiiresti erinevates suunades metsaribasid pidi laiali „valgumine” on siiani põhjustanud Ukraina kaitsjatele raskusi ning kipun arvama, et kuni mingi väga tugeva kaitseliinini vene poolt pidama ei saadagi, sest taandujal pole aega koheselt head (suur rõhk sõnal koordineeritud) kaitset üles ehitada.
Novoselivka Perśa asula (Avdiivkast läänes) on eilseks peaaegu tervenisti vene poole kontrolli alla, pisu jäi veel halliks alaks. Lisaks edeneti seal asulast lõunas olevatel põldudel u 4km laiuselt 300-500m edasi, enamasti uus põllutükk ning selle tagune metsariba. Seni arvamisel, et need metsaribad kaudtulega tihedalt läbi töödeldakse ja kus annab üle põllu soomusega suruda, seal soomusega ja piki metsaribasid jalaväega.
Lugedes mürsusaadetiste suurusi, siis kahjuks on seda liialt vähe, et jaguks ühtlaselt ning pidevalt kõigisse rindelõikudesse. Seda ei suudeta asendada ka droonidega. Eks kui jagub kõiki vahendeid ja võitlejate kaitsetahet ning professionaalsust, siis erinevate relvaliikide koostoimes (seire, kaudtuli, droonid, jalaväe relvad ja miinid) annavad ikka väga mõjusa efekti.
Krasnohorivka linnas kahjuks jätkab vene pool edenemist surudes Ukrainat põhja poole jõe taha. See, et jälle suudeti u 2 km laiuselt edeneda mitusada meetrit linna alal, kipub juba mitmes rindesektoris liialt tavapäraseks. Avatud väljadel on vaatlus ning mõjutusvõime korraga ühelt possalt oluliselt suurem, linnalisel alal kahjuks/õnneks mitte ja see tingib linnalisel alal oluliselt kõrgema kaitsjate arvu olemasolu eesliinil. Kui aga ei jagu, siis ongi nn imbumine nii siit kui sealt ja kuskil ees possadel olevad võitlejad peavadki taanduma, sest võivad jääda kotti või kolmelt suunalt tule alla. Pisu siiski panustan selle ida-läänesuunalisele jõele, et vast siin saadakse rinne pidama, kuigi jah, jõgi vale suunaga… sestap abi vaid ajutine.
8. Lõunarinne: enam-vähem rahulik.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: pisu hall ala kasvas Ukriana kahjuks.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa kaitseminister andrei beloussov kaebas 12. juulil Moskva initsiatiivil toimunud telefonivestluses Pentagoni juhi Lloyd Austiniga oma Ameerika kolleegile Ukraina üle, kes „valmistas ette salaoperatsiooni” Vene Föderatsiooni vastu. New York Times kirjutab sellest, viidates kolmele USA ametnikule, kes ei soovinud oma nime avaldada. Venemaa kaitseministeeriumi juht väitis, et Ukraina poole ettevalmistatud erioperatsioon lepiti väidetavalt Washingtoniga kokku.
Pentagon ei teadnud Kiievi sellistest plaanidest midagi ja „oli üllatunud” beloussovi esitatud teabest, väidavad allikad. Venemaa ministri kõnet võeti aga „üsna tõsiselt”: ameeriklased võtsid Ukrainaga ühendust ja palusid operatsiooni mitte läbi viia, kui see on tõesti plaanis. Mida Kiiev täpselt teha kavatses ja kui reaalne oht oli, väljaanne ei kajasta.
12. juulil oli Lloyd Austinil telefonivestlus andrei beloussoviga. Vestlus toimus vene poole initsiatiivil. Pentagoni teatel rääkis Austin vestluse käigus Washingtoni ja Moskva vaheliste suhtluskanalite säilitamise tähtsusest. Muid üksikasju ministeerium ei avaldanud.
Venemaa kaitseministeerium omakorda ütles, et vestluse käigus arutati julgeolekuohtude ennetamise ja võimaliku eskaleerumise riski vähendamise küsimust.
Enne seda helistasid Austin ja belousov teineteisele juuni lõpus. Seejärel teatas Pentagon, et vestluse käigus rääkis USA kaitseminister sideliinide tähtsusest Ukraina konflikti kontekstis. Venemaa kaitseministeerium teatas pärast läbirääkimisi, et juhid „vahetasid arvamusi olukorra üle Ukraina ümber”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
