Sõja ülevaade: 885. päev – vene poole edenemine mitmes kohas
Avaldatud: 27 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. juuli 2024:
vene poole rünnakute arv ikka kõrge (122), üks vene poole edenemine Kreminna juures, Donetski rindel lausa kuues kohas.
1. Ikka sadu, sadu ja sadu.
2. Pisu tihedaks läksid droonide lennud Venemaa kohal.
3. Harkiv: tuntav vene poole surve tõus.
4. Kupiansk-Kreminna: pisu üllatuslik vene poole edenemine Dibrova juures aga ei miskit hullu.
5. Siversk: sidumine jätkus.
6. Bahmut: rinne pidas.
7. Donetsk: ei saada pidama New-Yorki juures, loodesektoris ega Krasnohorivka linnas.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa keskpank ennustas Venemaa majandusele stagnatsiooni, prognoositust kõrgemat inflatsiooni ja importkaupade kadu ehk mulle meeldis Nabiullina väga murelik nägu…
11. putin kavatses vaatamata eelarveaugule laenata 17 miljardit dollarit „sõbralikele” riikidele.
12. Venemaa valitsuse kulutused alusteadusele kärbiti Venemaal viie aastaga miinimumini.
13. Venemaa kaitseministeeriumi viies kindral peeti kinni korruptsiooniasjas.
14. Venemaa riigiduuma teatas YouTube’i lahtiühendamisest Venemaa serveritest.
15. „Keegi ei oota temalt midagi head.” kreml kaotab pärast Harrise kandidaadiks nimetamist lootuse USA-ga kokkuleppele jõuda.
16. Lühiuudised
Kahjuks suudab vene pool hoida juba paar nädalat kõrge olnud pommitamise nivood, liugpomme päevas ikka üle 100, kuu varasemast on kaudtuleüksuste töö kasvanud 1,5 korda ja rohkem on mitmikraketiheitjate tööd ning siiani peab toimuvat siiski mitmel rindel suuremaks pealetungiks, lihtsalt edenemise kiirus pole sellele vastav…
1. Kõike seda jama sealt tihedalt taevast alla sajab nii piiri kui rinde läheduses.
2. Vene allikate teatel andis eile öösel Ukraina ATACMS-i abil löögi okupeeritud Krimmis asuvale „Sakõ” lennuväljale, mille tulemusel hävis radarisüsteem ja kaks vene sõdurit said šrapnelliga haavata. Sõjaväelennuvälja tabanud rünnak põhjustas vigastatud laskemoona tõttu plahvatuse ja tulekahju. Lisaks sihtis ATACMS-i rakett Venemaa õhutõrjepunkti Šovkovõtšne küla lähedal, hävitades radaripaigaldise.
Eile öösel koges rünnakuid ka Rostovi oblast. Täpsemad üksikasjad sihtmärkide kohta pole teada, kuid Venemaa kaitseministeerium väitis, et tulistas alla neli drooni.
Venemaa kaebas 27. juuli öösel Rjazani oblastis toimunud plahvatuste üle. Kohalikud elanikud teatasid Venemaa õhutõrje tööst naftatöötlemistehase piirkonnas ja Djaghilevi sõjaväelennuvälja lähedal. Vene Föderatsiooni kaitseministeerium teatas droonide hävitamisest piirkonna kohal.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et öösel peeti ilmselt kinni ja hävitati õhutõrjevahendid:
seitse drooni Kurski oblasti kohal;
kolm – Belgorodi oblasti kohal;
kaks – Rostovi oblasti kohal;
üks – Brjanski oblasti kohal;
üks – Lipetski oblasti kohal;
seitse – Rjazani oblasti kohal.
3. Harkiv: tuntav vene poole surve tõus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab pingutustega nii rinde põhja-, kesk- kui lõunasektoris, sest Luganski oblast on vaja saada täielikult enda kontrolli alla. Eile toodi kaugemalt appi täiendav motolaskurbrigaad, sest tundub, et kulumisaste siinsetele üksustel seni liialt kõrge olnud on. Rinne hetkel peab.
Pisu üllatusena suutis vene pool saada enda kontrolli alla ühe metsamassiivi Dibrovast (Kreminnast läänes) kirdes ala suurusega u 2×1 km. Eks prooviti vist siingi jalaväe massiga korrata mujal edu toovat taktikat.
5. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: dessantnike kulumine on meeldivalt kiire ja ei näe nende asendamise võimekust ehk siis nii edasi lastes võib sügisest võib-olla järjest enam näha kehvema kvaiteediga üksuste toimetamist. Kõlakad küll käivad, et dessantnikud üritavad nii värskelt värvatuid kui tavalisi üksusi rünnakule suunata, aga see päriselt neil siiski ei õnnestu… Toretski suunal on muutunud seis pisu dünaamilisemaks ning rohkem on hakanud tulema videosid, et Ukraina teeb vasturünnakuid ja nii mõnigi suur kortermaja käib käest kätte jne.
7. Donetsk: ei saada pidama New-Yorki juures, loodesektoris ega Krasnohorivka linnas.
New-Yorki ründeteraviku lääneserva alguses suutis eilegi vene pool edeneda ühte põldude vahelist metsariba pidi 600 m ja järjest kindlustab ja laiendab seda eenduvat suunda. Linnas küll suuri muutusi ei tuvastanud ning eks kõlakaid liigub, et kohati pisu dünaamiline olevat ehk siis isegi pisu pigem optimistlik, sest sealt kumab läbi, et Ukraina vasturünnakuid teeb. Lugedes vene blogijate kokkuvõtteid, on märgata, et neil kipub ka ühe Bradley tabamine päevas olema uudisekünnist ületav ja isegi sinna TOP 3 läheb. Eks see kurb sündmus ole, aga näitab siiski vene poole edutust…
Liialt pikkade igapäevaste sammudega edeneb vene pool rinde loodesektoris lääne suunas. Eile läks kirja nii jõudmine teist metsariba (600 m) pidi Vesele küla juures ja piki seal lõunas asuvat raudteed pidi edeneti 300 m. Vovša küla on nüüd tervenisti vene poole kontrolli alla ning lisaks suudeti juba küla teises servas olevad metsaribad põldude serval enda kontrolli alla saada. Sellised kiired pikalt mööda metsaribasid edenemised tekitavad väiksemaid ümberpiiramisohtusid või raskendavad kõrval paiknevate Ukraina kaitsjate logistilist toetamist ja nii kaotatakse peatselt ka kõrvalolevad alad. Kipub kahjuks jätkuvalt arvama, et pole kõigis rindelõikudes ei piisavalt moona ega mehi, et sellised vene üksuste edenemised pidama saada. Kui näiteks kaudtulemoona jaguks piisavalt, siis metsariba lihtsalt venepäraselt lauspommitades puhtaks saada ja tagasi hõivata poleks probleem.
Umanske ja Pervomaiske vahel (Avdiivkast läänes) Vovša jõest idas pole millegipärast siiani suutnud vene pool kõikjal jõe kaldani jõuda. Eile läks küll kirja peaaegu ühe väikese Jasnobrodrivka küla hõivamine, mis juba pikalt oli hallis alas, aga siingi pole veel jõeni jõutud.
Suuremas osas siiski rinde keskmine osa peab. Nii siin kui mujal rinnetel on hakanud järjest enam nägema küll häid kaevikusüsteeme, aga ajas on nende kvaliteet tugevalt langenud. Kaeviku põhja kogunenud pinnas ning kaeviku nõlvad on nii deformeerunud, et ei paku enam piisavalt kaitset kaudtule eest. Ei näe piisavalt head rutiini, et neid jooksvalt korras hoitaks. Lisaks ei näe, et majutus ja laokohad neis süsteemides oleks hoitud varjatuna. Kas teeb kuumus rutiinile liiga või ongi kord nii käest ära ehk lüüakse kõigele käega. Njah, küll on kaevikutes olevad surnukehad päris heas varustuses, vormid uued, killuvestid (vähemalt silmaga vaadates) uued jne.
Krasnohorivka linnas (seal elas 16 000 elanikku) suutis vene pool edeneda 2 km laiuselt 300-500 m põhja suunas ja on surunud linna keskusest Ukraina väed välja. Jälle teeb muret, et korraga saadud ala linnas on suur. Linna põhjaosa asub teisel pool jõge ja seal peaks suutma Ukraina pisu kauem possasid hoida.
Rinde lõunalõigus kipun arvama, et peatselt hakkab vene pool üritama suurendada survet edenemiseks ja Vuhledari vallutamiseks ning seda pigem idasuunalt jätkates sealseid eelnevaid edenemisi. Rindele toodi seal üksusi lähemale ning töösse lisandus ka kaudtuletorusid.
8. Lõunarinne: hetkel tunne, et vene pool tõmbas siin viimasegi hoo maha ja teeb miskit rünnakute pausi, sest osa üksusi tõmmati rindejoonest kaugemale. Ei usu, et see oli vaid Ukraina õhust tuleneva mõju ulatusest.
Berdjanski suund: pisu jätkab vene pool erinevates lõikudes Ukriaina kaitse kompamist, ka seal, kus pikalt pole proovitud.
Tokmaki suund: vaikne.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Järgmisel aastal aeglustab Venemaa majandus kasvutempo peaaegu nullini, inflatsioon on poolteist korda suurem esialgsetest prognoosidest ning importkaupade pakkumine jätkab kahanemist. Venemaa Pank lisas sellised parameetrid uude makromajanduslike prognooside plokki, mille ta avaldas reedel pärast baaskursi koosolekut. Keskpanga prognoosi kohaselt lisab Venemaa SKT pärast mullust 3,6% kasvu tänavu veel 3,5–4%, misjärel võib majandus aeglustuda 7–8 korda. 2025. aastaks prognoosib keskpank optimistliku stsenaariumi korral SKP kasvuks 1,5% ja pessimistliku stsenaariumi korral vaid 0,5%.
Majanduskasvu järel võib nulli langeda ka investeeringute kasv, mis on tänavu hinnanguliselt 7–9%. 2025. aastal kasvavad kapitaliinvesteeringud parimal juhul 2% ja halvimal juhul ei kasva üldse. Ka Venemaa tarbijad peavad püksirihma pingutama, usub keskpank: majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele kasvavad regulaatori prognoosi kohaselt vaid 0–1%.
Sõjaajale astunud majanduse probleem on inflatsiooni kiirenemine: triljonite dollarite suurused süstid kaitsetehastesse ja sõjaks värvatud lepingulistele sõduritele tehtud maksed on suurendanud riigi rahapakkumist 15 aasta rekordkiirusega (üle 20% eelmise aastaga võrreldes). Ja töötajate puudus pärast seda, kui peaaegu miljon inimest sõtta saadeti, põhjustas „palgavõistluse”, mis oli enneolematu alates 2000. aastate teisest poolest.
Tulemuseks: tarbijahindade kasvutempo Venemaal on tänavu 6,5–7% ja poolteist korda kõrgem kui keskpanga esialgsed ootused (4,3–4,8%). Inflatsioonisurve majanduses püsib kõrge ja „jätkusuutlik inflatsioon kiirenes teises kvartalis”, ütles keskpanga juht Elvira Nabiullina pressikonverentsil.
Täiendavaid raskusi tõi sanktsioonide karmistamine, mille tõttu hakkasid sõbralike riikide pangad massiliselt blokeerima makseid Venemaa ettevõtetele. Keskpank näeb seda eelkõige importijate seas, märkis Nabiullina. Keskpanga hinnangul vähenevad aasta lõpus Venemaale kaupade tarned välismaalt 12 miljardi dollari võrra ning nende lõppmaht – 291 miljardit dollarit – on 15% väiksem kui enne Krimmi annekteerimist.
Inflatsiooni ohjeldamiseks tõstis keskpank baasintressimäära 16%-lt 18%-le ega välista Nabiullina sõnul ka uusi tõuse. Venemaa majandus on viimase 16 aasta suurimas ülekuumenemises ning tööjõu- ja tootmisvõimsuse reservid on praktiliselt ammendatud, ütles ta. „Nende ressursside nappus võib viia olukorrani, kus majanduskasv pidurdub vaatamata kõikidele katsetele nõudlust stimuleerida ja kogu stiimul läheb inflatsiooni kiirenemisele. Sisuliselt on see stagflatsioonistsenaarium ja seda saab peatada ainult sügava majanduslanguse hinnaga. Tänane täiendav poliitika karmistamine hoiab sellise stsenaariumi ära,” ütles keskpanga juht.
11. Järgmise kolme aasta jooksul kulutab Venemaa peaaegu 1,5 triljonit rubla ehk umbes 15 miljardit eurot valitsuse laenudele „sõbralikele” riikidele. See tuleneb raamatupidamiskoja järeldusest 2024. aasta eelarve muudatuste kohta, mille Izvestia läbi vaatas. Tänavu plaanitakse teistele riikidele laenudeks eraldada 492 miljardit rubla (4,9 miljardit eurot), mis on 30% rohkem kui 2023. aastal (378 miljardit) ja 5% rohkem kui varem finantsplaanis kirjas. Venemaa valitsus on mai seisuga andnud valitsuselt laenu juba 103 miljardi väärtuses, märkis raamatupidamiskoda.
2024.–2026. aasta eelarve seletuskirjas märkis Venemaa rahandusministeerium, et valitsuse laenud on vajalikud olemasolevate projektide lõpuleviimiseks ja Venemaa valitsustevahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Teiseks laenueesmärgiks on ekspordi rahaline toetamine tööstusharudes, kus kodumaiste toodete konkurentsivõime on kõrge.
Maailmapanga andmetel ulatus välisriikide koguvõlg Venemaale 2022. aasta lõpus 28,9 miljardi dollarini (25. juuli seisuga keskpanga kursi järgi ligikaudu 2,5 triljonit rubla). Aastaga kasvas see peaaegu 9% ehk 2,3 miljardi dollari võrra. 2022. aasta lõpus olid Venemaa suurimad võlglased Valgevene (8,2 miljardit dollarit), Bangladesh (5,9 miljardit dollarit), India (3,8 miljardit dollarit), Egiptus (1,8 miljardit dollarit) ja Vietnam (1,4 miljardit dollarit).
Samal ajal on raamatupidamiskoja järelduse kohaselt 2024. aastal Venemaa maksed riigilaenudele 1,5 korda väiksemad kui varem oodati – 49,7 miljardit 99 miljardi rubla asemel. Nagu audiitorid märgivad, on see tingitud valitsustevaheliste lepingute tingimuste muudatustest, mille üksikasju ei avalikustata. Võrdluseks: 2023. aastal tagastasid välisriigid Venemaale 98 miljardit rubla. putin kustutas samal ajal 23 miljardi dollari väärtuses võlgu Aafrika riikide ees.
2024. aasta föderaaleelarve kogukuludeks on kavandatud 37,2 triljonit rubla. Sellest lähtuvalt moodustavad riikidevahelised laenud 1,3% kõigist kuludest, arvutas RosDorBanki juhatuse esimehe esimene asetäitja Aleksei Vinogradov. Viimase kolme aasta jooksul on Venemaa andnud teistele riikidele laenu 1,1 triljoni rubla ulatuses. Kui võtta arvesse riigikassa kulud aastateks 2021–2023. (88 triljonit), selgub, et laenude suhe nendesse oli sama 1,3%, märkis ekspert.
Vahepeal tõstis rahandusministeerium juunis oma eelarvepuudujäägi prognoosi, mis Ukraina sõja tõttu kasvab. Aasta lõpus kasvab see varem planeeritud 1,56 triljonilt 2,12 triljoni rublani ehk 0,9 protsendilt 1,1 protsendile SKT-st. Ainuüksi selle aasta esimese nelja kuuga oli riigikassa puudujääk 1,5 triljonit rubla. – peaaegu kõike, mis terveks aastaks plaanitud oli.
kremlile lähedal asuv makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskus (TSMAKP) hoiatas varem, et alates 2018. aastast suurenev lõhe föderaalkassa tulude ja kulude vahel võib kaasa tuua „eelarvesüsteemi kroonilise puudujäägi, mistõttu kasvab riigivõlg ja sellest tulenevalt üldine eelarve jätkusuutlikkuse langus”.
12. Venemaa valitsus vähendab fundamentaalteaduse rahastamist hoolimata nõudmistest, et teadlased saavutaksid tehnoloogilise suveräänsuse ja looks oskusteavet lääne omade asendamiseks. 2023. aasta lõpus kulus föderaaleelarvest fundamentaaluuringutele ja arendustegevusele 244,3 miljardit rubla (2,4 miljardit eurot), arvutasid Majanduskõrgkooli statistikauuringute ja teadmiste ökonoomika instituudi eksperdid Vene Föderatsiooni riigikassa andmete põhjal. Nominaalselt jäid kulud 2022. aastaga võrreldes praktiliselt muutumatuks (miinus 3 miljardit rubla), kuid reaalselt – inflatsiooni arvesse võttes – langesid need 7,5%. Alusteaduste reaalrahastus (inflatsiooni arvesse võttes) on langenud juba kolmandat aastat ja langenud HSE arvutuste kohaselt tagasi 2018. aasta tasemele.
Kogukulutused kodanikuteadusele, sealhulgas rakendusuuringutele, ulatusid eelmisel aastal 691,8 miljardi rublani ja nominaalselt kasvasid aastaga 60,1 miljardi rubla võrra. Reaalselt nende maht ei ole muutunud, kuid viimase 10 aastaga on HSE arvutuste kohaselt kahanenud 25%.
„Reaalselt kulutused teadusele veidi vähenevad, veidi on vähenenud,” tunnistas putin veebruaris. Vaatamata sellele ei ole putini sõnul teaduse ees seisvad ülesanded muutunud. Venemaa on sattunud „enneolematu sanktsioonide surve alla ja nõuab tööstuslikku ja tehnoloogilist suveräänsust”, ütles ta. Teadlased peavad selle saavutama eelarve rahastamise edasise vähendamise kontekstis. Tänavu eraldab riik tsiviiluuringuteks ja arendustegevuseks 719,7 miljardit rubla ehk 2,68% eelarvest.
2025. aastal peaksid kulutused kodanikuteadusele eelarveseaduse kohaselt vähenema 17%, 596,7 miljardi rublani ja aasta hiljem – veel 10%, 536 miljardi rublani. Teaduseraldiste osakaal riigikassas jääb samal ajal vaid 2% peale ja on madalaim alates 2004. aastast.
Esimesel sõjaaastal kuulutas putin tänu nõukogude ajal loodud eeltööle Venemaa teaduse jaoks suure hüppe. Ja eelmisel aastal nõudis ta, et teadlased keskenduksid tehnoloogiatele ja toodetele, mis tagavad tervishoiu, peamiste tööstusharude ja julgeolekusektori toimimise ilma välisasutuste osaluseta. 2024. aasta juunis ütles putin teaduse ja hariduse nõukogu koosolekul, et lääne sanktsioonidest ülesaamiseks ja tehnoloogilise suveräänsuse saavutamiseks tuleb teadus viia sõjarežiimi. „Kogu meie teaduslik, tehnoloogiline, hariduslik ja tootmispotentsiaal – selle sõna täies tähenduses – tuleb koondada ühte rusikasse,” ütles putin.
13. FSB pidas korruptsioonijuhtumi raames kinni endise kaitseministri asetäitja kindrali Dmitri Bulgakovi, teatas osakond TASS-ile. Nad lisasid, et kindral vahistati ja paigutati Moskvas Butõrka eeluurimisvanglasse ning temaga viiakse läbi uurimistoiminguid. „Venemaa juurdluskomitee juurdluste peadirektoraat uurib korruptsiooniga seotud kriminaalasja, milles 2008–2022 Vene Föderatsiooni kaitseministri asetäitja ametit pidanud Dmitri Bulgakov valiti ennetusmeetmena kinnipidamise vorm. Koos kohtualusega tehakse vajalikke uurimistoiminguid,” ütles uurimiskomisjoni ametlik esindaja Svetlana Petrenko.
RIA Novosti informeeritud allika sõnul tegi Bulgakov lobitööd ettevõtte GrYazinsky Food Plant JSC huvides, mis varustas vägesid madala kvaliteediga toiduga ja asendas sõjaväelaste toiduportsjonites liha. TASS täpsustab, et eksaseministrit kahtlustatakse omastamises eriti suures ulatuses. Kohus vahistas aprillis omastamisasjas kolm toidukombinaadi tippjuhti.
Bulgakov vastutas kaitseministeeriumis sõjaväe logistika eest. 2022. aasta septembris vabastati ta aseministri kohalt pärast mitmeid armee lüüasaamisi Ukrainas ja vägede tarnete probleemide ilmsikstulekut. Teda asendas sellel ametikohal kindralpolkovnik Mihhail Mizintsev, kes töötas varem Venemaa riigikaitse juhtimiskeskuse juhina. Nagu Broom teada sai, oli Bulgakov logistikatoetuse eest vastutanud juba 90-ndate lõpust ning kindrali tütar Marina Meškova teenis raha kaitseministeeriumi tarnetest. Ajakirjanike sõnul sai kindral aastas 15 miljonit rubla ja lisaks omas ta umbes 100 miljoni rubla väärtuses maakodu. Bulgakovist sai viies kindral, kes on alates aprilli lõpust kinni peetud.
Väljaande Moscow Timesi allikad kremlis ja valitsuses ütlesid, et kaitseministeeriumi „puhastus” sai alguse FSB initsiatiivil ja selle kiitis heaks putin. Nende sõnul tahavad eriteenistused sel moel Ukrainas toimunud ebaõnnestumistes süüd sõjaväele veeretada ning saada kontrolli ka kaitseministeeriumi hiigeleelarvete üle. Valitsuse allikas märkis, et see on alles algus ja aasta lõpuks „arreteeritakse sadu inimesi” kõigis kaitseministeeriumi üksustes.
14. Venemaa andmekeskused lülitavad peagi Venemaa Föderatsioonis välja Google’i serverid, mis toob kaasa kvaliteedi ja kiiruse järsu languse, ütles Riigiduuma infopoliitika, infotehnoloogiate ja kommunikatsioonikomisjoni esimees Aleksandr Hinštein. Tema sõnul on suurem osa videosisust, mida enamik Venemaa kasutajaid vaatab, Venemaal asuvates Google’i serverites. Pärast sanktsioonide kehtestamist 2022. aastal ei suutnud Ameerika korporatsioon infrastruktuuri eest maksta ja keelas mõned oma serverid. Ta selgitas, et kuna Google ei saa Venemaa andmekeskuste teenuste eest ametlikult maksta, kasutab ta maksmiseks „halle ja poolkriminaalseid skeeme”.
„Minu andmetel kavatsevad Google’iga koostööd tegevad Venemaa andmekeskused lähipäevil ettevõttega „hallide skeemide” alusel koostöö lõpetada (ükskõik kes see ka poleks). See toob kaasa YouTube’i laadimiskiiruse veelgi järsema languse (kuni 70%), mille tõenäosust ennustasin eile,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Hinštein täpsustas, et YouTube’i edasine saatus Venemaal on Google’i kätes. Ta soovitas ettevõttel ehitada Vene Föderatsiooni oma serverikeskused ja avada esindus või pidada läbirääkimisi USA võimudega sanktsioonide tühistamiseks.
„Ja lõpuks, peamine: õppige täitma meie seadusi ja lõpetage oma Venemaa-vastane poliitika, mis on Põhja sõjaväeringkonna tingimustes põhiline. Google peab nüüd täitma vähemalt Roskomnadzori nõudeid ja blokeerima Venemaa vastased meediakanalid, blogijad ja avaliku elu tegelased,” rõhutas saadik. Päev varem teatas Hinštein, et YouTube’i allalaadimiskiirus Venemaal võib selle nädala lõpuks väheneda 40% ja järgmise nädala lõpuks 70%. Tema sõnul viiakse videomajutuse ligipääsu aeglustumine läbi lauaarvutites ega mõjuta veel mobiilsidet.
Ta lisas, et mitte juhuslikult valiti YouTube’i-vastaste meetmete jaoks suveaeg, millest on saanud Venemaa opositsiooni ja sõjavastase tegevuskava peamine platvorm ning millel on riigis üle 90 miljoni kasutaja. „Enamik inimesi on puhkusel ja kasutavad internetti pääsemiseks mobiilseadmeid. YouTube’i degradeerumine ei mõjuta neid kuidagi, kuid ressurss ise näeb omal nahal, et riik on veenmiselt konkreetsete sammude poole liikunud,” selgitas Hinštein.
Kaks nädalat tagasi langes Venemaal videote allalaadimise kiirus YouTube’is järsult. Roskomnadzor teatas, et süüdi oli Google’i seadmete kulumine. IT-spetsialistid on aga välja selgitanud, et praegused probleemid videote YouTube’i üleslaadimisel pole seotud sellega, vaid sellega, et võimud pidurdavad teadlikult googlevideo.com domeeni, kust videot levitatakse. Samal ajal algatasid võimud teavituskampaania, mille eesmärk oli veenda venelasi, et neil oleks parem ilma YouTube’ita. See viiakse läbi robotite abil, mis jätavad sotsiaalvõrgustikes teenuse halvenemise postituste alla kommentaare.
YouTube’i aeglustumine võib olla ettevalmistus platvormi tulevaseks keelamiseks. Presidendi administratsioonile lähedalseisev Gazeta.ru allikas väitis, et septembris piiratakse juurdepääsu videomajutamisele.
Ametlikult eitab kreml kavatsust piirata juurdepääsu YouTube’ile, millest on saanud opositsiooni ja sõjavastase tegevuskava peamine platvorm ning mis on kogunud Venemaal üle 90 miljoni vaataja. Meduza allikas telekommunikatsiooniturul aga väidab, et YouTube’i aeglustumine on tahtlik poliitika. Tema sõnul pole viited tehnilistele probleemidele seadmete töös midagi muud kui katse vastutust ümber nihutada. Roskomnadzoril on piisavalt tööriistu, et liiklust kitsendada iseseisvalt ning Rostelecomi avalikud väljaütlemised on tingitud sellest, et mõned kasutajad võisid juba märgata YouTube’i töö aeglustumist, rõhutas allikas.
15. President Joe Bideni lahkumine USA valimisvõistlusest üllatas Venemaa juhtkonda. Nad lootsid, et Donald Trumpi võit loob võimaluste akna Ukraina sõjalise konflikti lahendamiseks Venemaa tingimustel. Kamala Harrise võitu nähakse Moskvas kui halvimat võimalikku stsenaariumi, ütlesid endised ja praegused Venemaa ametnikud ning nende lähedased väljaandele Washington Post.
kremlis ning selle jaoks välispoliitikat analüüsivates ekspert- ja akadeemilistes ringkondades peetakse Bidenit külma sõja jäänukiks – ta kardab suhete eskaleerumist tuumariigiga ja on seetõttu etteaimatav. Teisalt pandi Trumpile lootusi selles osas, et Ukraina küsimuses saavutatakse kokkulepe putinile vastuvõetavatel tingimustel. Neil olid head suhted Trumpi eelmise eesistumise ajal (mis aga ei takistanud teda karmistamast Venemaa-vastaseid sanktsioone); vabariiklane on putinile oma autoritaarselt lähedane ja on tuntud oma soovi poolest sõlmida tehinguid siin ja praegu, mõtlemata pikaajalistele tagajärgedele; Veelgi enam, ta pooldab isolatsionistlikumat poliitikat, kritiseerib NATO-t, peab Hiina suunda Euroopa omast olulisemaks ning lubab Ukraina sõja lõpetada „24 tunni jooksul”, juba enne ametlikku ametisseastumist.
Selle kõige peal on kremli elanike teadvuses sügavalt juurdunud usk vandenõudesse ja umbusk demokraatlikesse valimisprotseduuridesse ning hääletustulemuste ettearvamatusse. Kohe pärast seda, kui Biden Harrise kandidatuuri toetas, loetles võimudele lähedane politoloog Sergei Markov tema „puudujääke”, milliseid ta arvas koguni 13.
Nende hulgas:
„omab Deepstate’i ja suurte bosside nuku kuvandit” (süvariik on varivalitsus, väidetavalt tegelikult võimul olevaid poliitikuid tõrjuv asutus; millised „suured ülemused” Kamala Harrist kontrollivad, Markov ei selgita seda lähemalt, kuigi ta nimetas teda veel vähemalt korra „kurjaks nukuks”); „ta on Bideni meeskonnast, mis on Ukraina Venemaaga sõdimise meeskond ja see on tuumasõja oht”.
Bideni ajal oli Washingtonil vähemalt ettekujutus punastest joontest, kuid Harrisel eeldatakse irratsionaalset, ebapragmaatilist ja ennasthävitavat poliitikat, selgitab Carnegie Berliini Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse vanemteadur Tatjana Stanovaja. „Kui Kamala Harris valimised võidab, on see kremlile suur pettumus. Ta esindab neid, mida Moskva nimetab liberaalseteks terroristideks,” ütles Stanovaja WaPole. – „Selliste inimestega on konflikti lõpetamine väga raske. Kõik aknad lähevad pauguga kinni.”
Kõrgetele Venemaa diplomaatidele lähedane akadeemilise kogukonna esindaja selgitas väljaandele: Keegi ei oota temalt midagi head, kuna arvatakse, et ta on süvariigi pantvang ja ebakindlus pigem suureneb kui väheneb. Biden, hoolimata sellest, kuidas teda vaadata, oli välispoliitika kõrgeima klassi professionaal. Kamala Harrisel on selles osas raske temaga konkureerida. Temast sai asepresident, kellel oli suhteliselt vähe kogemusi välispoliitika vallas, mistõttu oli ta sunnitud lootma oma nõunikele, ütles endine Pentagoni ja NATO ametnik Jim Townsend. Vaevalt on Harris aga praegu uustulnuk, ta on presidenti juba korduvalt rahvusvahelistel foorumitel asendanud, selgitas Townsend Politicole: näiteks ASEANi tippkohtumisel 2023. aastal, samuti mitmel korral Müncheni julgeolekukonverentsil. 2022. aastal avaldas ta Münchenis Venemaa sissetungi eelõhtul täielikku toetust Ukrainale ja 2023. aastal juba sõja ajal. Samuti esindas ta USA-d juunis Šveitsis Ukraina-teemalisel rahukonverentsil.
Townsend usub, et Valge Maja hoolitses Harrise eest sel viisil, aidates tal omandada kogemusi rahvusvaheliste suhete vallas: „Nad nägid seda kui võimalust suhelda Euroopa liidritega ja aidata tal mõista seda Euroopa ja NATO välispoliitika aspekti. Tema jaoks oli suur pluss, et ta läks sinna delegatsiooni juhina.”
Bideni esindamine Harrise poolt Münchenis näitas, et ta on valmis maailmaareenil esinema, ütles esindajatekoja relvajõudude komitee kaasesimees Adam Smith. „Ta läbis stressitesti. Ta oli Müncheni julgeolekukonverentsil administratsiooni juhtiv esindaja, toetades tugevalt meie rolli Ukrainas, NATO-s ja maailmas, ning pidas väga tugeva kõne,” ütles Smith.
putin teatas veebruaris avalikult, et eelistaks Bidenit Trumpile, sest praegune president on etteaimatavam: „Ta on kogenum, etteaimatavam inimene, ta on vana formatsiooni poliitik.” Eliit aga ootab endiselt suhete taastumist Trumpi võidu tulemusel, ütles üks prominentne vene ärimees WaPole: Nad loodavad, et kui Trump võidab, tähendab see vähemalt sanktsioonide eskaleerumise ja sõja lõppu – ja riskide vähenemist Venemaa ärile. Keegi ei taha oma raha kaotada. putin ei meeldi ka vabariiklastele, kuid nad on pragmaatilisemad kui demokraadid.
Harrise ülesseadmist peetakse Moskvas lääne liberaalsete jõudude vandenõuks, mille eesmärk on takistada oma isolatsionistlikuma poliitikaga parempoolsete võimuletulekut. Selles mõttes sai Bideni presidendikampaaniast taandumine Venemaa juhtide jaoks teiseks ebameeldivaks üllatuseks pärast Marine Le Peni rahvusralli ebaõnnestumist Prantsusmaal valimiste teises voorus. „Vaadake, mis juhtus Prantsusmaal,” ütles endine kõrge ametnik ja putini lähedane liitlane WaPole. — Nn paremäärmuslased võitsid [esimeses voorus] igati. Siis aga ühinesid vasakäärmuslased valitsuserakonnaga ja enim toetust saanud fraktsioon jäi ilma. Kas seda saab nimetada demokraatiaks?
Samamoodi üritab USA Demokraatlik Partei selle ametniku sõnul nüüd takistada vabariiklaste võimuletulekut: „Need inimesed ei korda vigu.”
Ameerika Ühendriikides pärast Harrise nimetamist läbi viidud esimene riiklik küsitlus näitas, et teda toetas 44% ja Trumpi 42%, kuid Sergei Markov nimetas seda „räpaseks poliittehnoloogiliseks trikiks”: „See küsitluse võltstõlgendus käivitati selleks, et murda läbi Demokraatliku Partei Kongressi saadikud, kes ei taha Harrise poolt hääletada, sest ta on kuri nukk, halb kandidaat.”
Njah, kõhutunne võib küll olla petlik, aga ennustan Harrise võitu… Trumpil lihtsalt enamus seniseid argumente, miks tema, kukkus kokku. Ta keskendus liialt lihtsalt konkurendi tampimisele kui ise uute ideede ja mõtete esitamisele…
15. Vene armee on paigutanud sõjaväehelikopterid ja lennukid Ukraina piirist eemale pärast seda, kui USA lubas Ukrainal anda Ameerika relvadega lööke Venemaa territooriumil asuvatele sõjalistele sihtmärkidele. Sellest kirjutab „Olulised lood” lingiga Ukraina OSINT meeskonna Frontelligence Insight suletud meililisti. Eelkõige viidi reaktiivlennukid ära Voroneži lennubaasist „Baltimore”, mis asub Ukraina piirist 200 km kaugusel. See lennuväli mängis olulist rolli Venemaa lennundusjõudude rünnakutes Ukraina territooriumile juhitavate liugpommidega. Tühjad olid ka helikopteribaas Belgorodi oblastis Rovenkis ja teised suured piirilennubaasid.
Ekspertide hinnangul ei mõjuta Venemaa kaitseministeeriumi meetmed mingil moel Venemaa lennundusjõudude Ukraina territooriumile suunatud löökide sagedust ja täpsust, kuid raskendavad samal ajal Ukraina relvajõudude tööd vene sõjalennukite hävitamisel.
USA president Joe Biden lubas mai lõpus Kiievil kasutada saadud Ameerika relvi sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal. Washington piiras aga löögiulatuse 100 kilomeetrini piirist, jättes Ukraina relvajõududelt võimaluse tabada Venemaa olulisi lennuvälju, kirjutas Washington Post. Hiljem teatas välisministeerium, et see lubab Ukrainal edasi rünnata, kuid ainult siis, kui Venemaa „püüab rinnet laiendada”.
President Volodõmõr Zelenski kutsus 18. juulil USA-d ja teisi lääneriike lubama Kiievil rünnata tarnitud kaugmaarakettidega sügavale Venemaale, et Ukraina relvajõud saaksid hävitada kõik lennuväljad, millelt vene lennukid Ukraina linnu pommitama tõusevad. . Järgmisel päeval teatas Valge Maja, et Ühendriigid võivad ümber vaadata oma seisukoha Ukraina relvajõudude rünnakute lubatavuse osas sügavale Venemaa territooriumile Ameerika relvade abil. Mõni päev varem tehti samasugune avaldus Pentagonis.
16. Lühiuudised
Seitsme riigi (G7) rühm lepib oktoobriks kokku Ukrainale 50 miljardi dollari suuruse laenu andmise tingimustes läänes külmutatud Venemaa varade arvelt. Seda väitis USA rahandusminister Janet Yellen intervjuus Reutersile.
Tšeljabinski oblastis Karabaši linnarajoonis Kialimskoje veehoidlal purunes tamm, teatab eriolukordade ministeeriumi piirkondlik osakond. „Rohkete sademete ja vee juurdevoolu suurenemise tagajärjel Kialimi veehoidlasse uhuti minema 100 meetri pikkune tamm (tammi kogupikkus on 500 meetrit, maht 7,8 miljonit kuupmeetrit)”.
Venemaal põles selle aasta 1. jaanuarist 24. juulini 5,9 miljonit hektarit metsa, mis on rohkem kui Horvaatia territooriumil (5,6 miljonit hektarit). Eesti suurus on 4,5 miljonit hektarit. „Olulised lood” kirjutab sellest oma arvutustele viidates. Suurim kogus metsa põles Jakuutias – 2 miljonit hektarit. Järgmisena tulevad Trans-Baikali territoorium, Amuuri piirkond ja Burjaatia.
India peaminister Modi külastab Kiievit augustis esimest korda pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal. Visiit on kavandatud augusti kolmandale nädalale, tõenäoliselt 23. augustile, nagu kinnitasid Delhi diplomaatilised allikad.
Pentagon avastas raamatupidamisvea tõttu täiendavalt 2 miljardit dollarit Ukraina relvajõudude abistamiseks. Probleem seisnes kaitsekaupade puhul esialgse ostuhinna ja amortisatsiooni asemel asendusmaksumuses.
Otse Punasel väljakul kallas mees end kergestisüttiva vedelikuga üle ja süütas. Politsei reageeris kiiresti: kustutas leegid ja pidas pensionäri kinni. Ta sai juhtunu tagajärjel kergeid põletushaavu ja annab praegu ütlusi. Vene meedia teatel on kinnipeetav Volna Keskuuringute Instituudi juht 74-aastane Vladimir Arsenjev. See uurimisinstituut tegeleb maavägedes, lennunduses ja mereväes kasutatavate raadiojaamade komponentide väljatöötamise ja tootmisega.
Poola lubab piirivalvuritel kasutada relvi „agressiivsete migrantide” vastu – BBC.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
