Sõja ülevaade: 882. päev – kasvab vene poole üksuste suurus
Avaldatud: 24 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. juuli 2024:
tahaks kirjutada häid uudiseid aga… no miskit vist mõnes punktis siiski leiab. vene poole rünnakute arv küll pisu langes aga jälle kipub tõusma ründavate üksuste suurus ja enam soomust kaasa võetakse, kahjuks tuli mitmel rindel ka neil edenemisi ja väga murelik Donetski rinde loodesektoris toimuva suhtes.
1. Sadu, sadu, sadu ses kuumas ja põuases Ukraina ilmas (ok, täna törts vihmalootust mõnes kohas on).
2. Õnneks jagub sademeid Venemaale ja Krimmigi.
3. Harkiv: vene poole surve tõuseb, seni tänu Ukraina vasturünnakutele rinne peab.
4. Kupiansk-Kreminna: rinde keskmises osas jätkab ühes lõigus vene pool edenemist.
5. Siversk: muutusi polnud ja vene poole kiitlemisele veel muud kinnitust leidnud pole.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: no kipub järjest enam rinde loodesektoris kärisema.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Sobjanin lubas moskvalastele nende sõtta saatmise eest rekordilised 19 000 eurot.
11. Kolmandik ukrainlastest teatas, et on valmis sõja lõpetamiseks territooriumidest loobuma.
12. Rosnefti juht küsis hiinlastelt raha Venemaa ressursipõhise majanduse arendamiseks.
13. Valitsus keelas taas bensiini ekspordi Venemaalt pärast hulgimüügihindade hüpet kümnete protsendi võrra.
14. vene blogijatelt võidakse nõuda sõja reklaamimist.
15. Suurbritannia armeeülem kutsus üles valmistuma sõjaks kolme aasta jooksul.
16. Saksa kindral ütles, et Bundeswehril on kolmsada lahingutanki.
17. Lühiuudised
Ukraina relvajõudude reservkindralmajor Serhy Krivonos ütles, et põhjus, miks Ukrainal on probleeme elektrooniliste sõjapidamissüsteemidega (EW), on Venemaa õõnestustegevus. Ta rääkis sellest LIGA.neti intervjuus meie YouTube’i kanalil. Talt küsiti, miks pole Ukraina EW tööstus Venemaaga võrreldes nii hästi arenenud. Ta vastas, et põhjus peitub relvajõudude koosseisus Vene Föderatsiooni viienda kolonni sabotaažitegevuses esimese 20 iseseisvusaasta jooksul. Krivonos ütles, et Ukraina iseseisvumise ajal kuulusid kaitseväe koosseisu raadioelektroonilise sõja väeosad, mis hakkasid aja jooksul kahanema. Tema sõnul ei olnud Venemaa sissetungi alguses 2014. aastal „sõnast EW praktiliselt midagi”.Samal ajal, vastupidi, Venemaa investeeris raha raadioelektroonilise sõjapidamise vahendite arendamisse, märkis ta. Krivonos rõhutas, et 2015. aasta seisuga oli Vene Föderatsioonis uuendatud ja arendatud üle 30 erineva otstarbega kompleksi ning suure sõja alguseks 2022. aastal oli selliseid komplekse juba üle 60. „Nad kasutasid neid oskuslikult ja aktiivselt, samuti mehitamata õhusõidukite kasutamisega,” lisas kaitseväelane.
Kahjuks pean nentima, et päris suuri takistusi meite sõjatööstuse arengusse on varem paar ministeeriumit ka teinud ja kõrvaltvaatajana sain vaid pead vangutada lootuses, et see oli vaid põhjusel, et mingi ports ametnikke arvas, et ärme igaks juhuks lase miskit eriti teha, et äkki muidu midagi juhtub.
1. Venelased tabasid eile õhtul Lõmani Iskanderiga: kaks inimest sai surma, oli haavatuid.
SBU pidas kinni tuntud blogija, kes uurijate sõnul kutsus üles mobilisatsiooni vastasele relvastatud vastupanule. LIGA.neti allikas õiguskaitseasutustes ütles, et jutt on Žan Novoseltsevist.
Õige pisu vähenes pommitamiste arv nii piiri kui rinde läheduses, isegi liugpomme visati poole vähem. Põhjust kahanemiseks ei tea ja pigem see vist vaid korraks. Võimalik, et ikka tarnetõrked, mis on löögi all olnud. Tulemusi ei tea, mis kanaleid Ukraina üritab tugevalt mõjutada.
Jätkub ka vene poole rünnakute suund Ukriana lennuväljade pihta ja eks Ukraina neist väga palju kirjutada ei taha, eilegi olla saanud tabamuse Voznesenski lennuväli Nikolajevskis.
Täna öösel lendasid mitmed Shahedi droonid Hersoni, Zaporižja ja Dnipropetrovski oblastite kohal. Varahommikuks veel täpsemat infot polnud. Õhutõrje droonide suunal töötas ka Kiievi oblastis.
2. Ukraina kaitsevägi kahjustas 23. juulil Kavkazi sadamas raudtee parvlaeva Slavjanin. See asub Venemaal Krasnodari krais Aasovi mere kaldal. Sellest teatas Ukraina relvajõudude peastaap. See parvlaev on Venemaal kolmas ja viimane selles piirkonnas. Okupandid kasutasid Slavjaninit raudteevagunite, sõidukite ja konteinerite vedamiseks sõjalistel eesmärkidel, lisas peastaap.
2024. aasta mais ehitasid venelased rindejoonest 200 km kaugusele Rostovi oblastisse Novotšerkasski linna uue sõjaväebaasi. Seda tõendavad Radio Liberty projekti Schemes raames välja antud Planet Labsi satelliidipildid.
Ilmunud on satelliidipildid, mis näitavad üleeilse rünnaku tagajärgi Venemaal Rostovi oblastis Morozovski õhuväebaasi vastu. Väidetavalt sai rünnak kahjustada S-300/400 SAM-i positsiooni, Su-34 lennukite parkimisala, veel üht hävitajate parkimisala, kütuse- ja määrdeainete hoidlat ning lennurada.
Donetski rindel New-Yorki lähistel lasti alla Su-25 pärast Ukraina MANPADS-i tabamust.
Jätkuvalt on pikk nimekiri, mida rindest kaugemal vene poole eritehnikast suudab Ukraina tänu heale seirele ära lasta ja ikka on seal nii õhutõrjevahendid, seireseadmed, kaudtuleüksused. Juba ammu ei taha ükski vene soldat alaliselt selliste vahendite juures paikneda…
3. Harkiv: siin rindel on järjest tõusmas vene pool rünnakutes soomuse kasutamine, seni see muutusi pole toonud ja õnneks jagub kamaluga ka Ukraina vasturünnakuid, sestap pole eilegi rindejoones muutusi tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid ikka paljudesse rindelõikudesse jagus ja üks edenemise jätkumine jälle kahjuks vene poolele kirja läks. Eilseks peaks Kupianskist 20 km kagus olev Pišane asula olema täielikult vene poole kontrolli all ja järjest suruvad end ülesse ümbritsevatele kõrgustikele ja kipub ka saama.
Mujal rinne pidas.
5. Siversk: vist muutusi polnud… vene pool väidab, et jõudis eile Ivano-Darivka külani rinde lõunaosas. Küla asub Spirne külast läänes ja kui see juhtus, siis oli vene poole edenemine üle põldude u 2 km. Seni pole seda uudist Ukraina blogijad kinnitanud, sestap ootel. Muret see tekitaks sellel rindel palju, sest kokku kukuks u 5 km laiuselt siinne rindesektor ning kaotataks ka juba pikalt ja kangelaslikult vastu pidav Spirne küla. Homme vast targem.
6. Bahmut: vene poole rünnakute arv küll pisu vähenes aga on kasvama hakanud ründavate üksuste suurused. Õnneks üle kompanii korraga teele saata ei suudeta…
7. Donetsk: kolmandik päeva rünnakutest siin rindel. Kui New-Yorkis on seis pisu pidama jäänud, siis loodesektor jätkab sammhaaval kärisemise ohuga.
Rinde loodesektor kipub liialt kärisema. Eile suutis vene pool mitmes lõigus edeneda ning kotisuu Progressi külast põhjas onjäänud juba väga ahtakeseks (800 m), kus küll pisu metsa aga selles metsaosas on ka juba vene pool sees (vt Deepstate ülevaadet sama punkti lõpus).
Lisaks sai vene pool edasi Progressi külast lääne suunas u 700 m ja kipub suht kiiresti laiali valguma sealsetele põldudele ning kuratilikult halvasti on ka seal jõgede ja ende orgude suunad, jäädes vene rünnakusuunaga suht paralleelseks.
Novoselivka Perša asulas järjest vene pool edasi liigub ja eilseks jõudis Ukraina asulast täielikult välja tõrjuda.
Mujal rinne pidas.
Olukorra raskusest väljavõte Deepstate blogist rinde loodesektoris, kus vene pool jätkab peaaegu igapäevaselt edenemist ning järjest tekib kottijäämise muresid (ilma teksti redigeerimata, annab vast enam aimu olukorrast):
Vaenlane üritab osa kaitseväe rühmitusest Progressi lähedal ümber piirata: tagasitõmbumiskäsku pole.
Meiega võtsid ühendust 31. OMBr 1. ja 3. pataljoni võitlejad, kes on viimaseid päevi kaitsnud piiramist. Lozuvatskist lõuna pool on vaenlane moodustanud pudelikaela, mille kaudu on vaja hoida mitmeid positsioone kõrgusest 236,9 läänes. Nüüd kasutavad Katsapid „rändkingituste” taktikat, kelle ülesandeks on Ivanovkale võimalikult lähedale jõuda.
Viitamiseks. Operatiiv-taktikaline olukord muutus nädalavahetusel kriitiliseks ühe jalaväebrigaadi kaootilise lahkumise tõttu. Appi tulnud 47 OMBr ei suutnud vaenlast ohjeldada, kes oli ülekaalus. Varem oli külas juba kahesuuline rahvamass. Vanad hundid 47. aastast palusid Rivne piirkonna riiklikule keskusele „tulise tervituse” edastada.
31. OMBr sõdurid annavad pataljoni juhtkonnale teada riskidest ja võimalikest tagajärgedest. Viimased toetavad neid, kuid brigaadi juhtkond soovib, et võitlejad istuksid ka edaspidi ringis – viimase sõdurini. Kompanii juhtkond praktiliselt puudub, sest nende komandörid on haavatud või hukkunud.
Me kõik mäletame, kuidas see istumine Zeniidis lõppes.
Loodame, et tehakse õige otsus, mis päästab inimelusid edasiseks võitluseks, mitte paaritunniseks maandumiseks taktikas.
Vaenlane imbub nüüd Vovtšesse, et homme külale rünnakut jätkata. Need tegevused tekitavad edasisel kaitsel mitmeid lisaprobleeme.
8. Lõunarinne: Ukraina hinnangul on Venemaa Zaporižja oblastisse koondanud umbes 90 000 okupanti, kuid nendest vägedest ei piisa tema edasiliikumiseks, mistõttu jätkuvad lõunas peamiselt positsioonilahingud.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta. Seni pole vene pool veel kogu Krõnki ala püsivalt enda kontrolli alla võtnud, eks põhjuseks ka see, et pole Ukraina droonide ja kaudtule eest kuhugi peituda. Jätkuvalt töötleb Ukriana Dnepri idakallast surudes järjest sealseidd vene eesmisi possadi kaugemale jõe kaldast. Eks seal eesmistel possadel ongi vaid tavaliselt sodati paar ja nende eluiga kipub lühike olevat. Kemplus deltas olevate saarte pärast jätkub ja aktiivsem siin Ukraina ja seni pole vene pool domineerima siin saanud.
10. Moskva ühineb sõjaks värvatutele mõeldud heldete preemiate programmiga, mille on juba kasutusele võtnud kümned Venemaa piirkonnad. Teisipäeval, 23. juulil kirjutas Moskva linnapea Sergei Sobjanin alla määrusele, millega kehtestatakse ühekordsed maksed summas 1,9 miljonit rubla neile, kes sõlmivad kaitseministeeriumiga lepingu Ukrainasse sõdima minekuks.
Moskva maksed – praeguse kursi järgi umbes 19 000 eurot – saavad Venemaal rekordiliseks. Enne Sobjanini dekreeti oli „boonuse” suuruse osas juhtpositsioonil Karatšai-Tšerkessia, kus nad hakkasid juunis maksma 1,3 miljonit rubla (13 000 eurot). Võttes arvesse föderaalset tasu (195 tuhat rubla), ulatus maksete kogusumma piirkonnas 1,5 miljoni rublani (15 000 euroni). Adõgeest pärit lepinguline sõdur saab samasuguse summa. Krasnodari krais on ühekordne lisatasu 1 miljon rubla ja Krasnodar ise lisab linnakomissariaatides lepingute sõlmijatele 250 tuhat rubla. Peaaegu sama palju saavad lepingulised sõdurid Peterburist.
Moskvas on lepingulisele sõdurile makstavate maksete kogusumma (arvestades igakuist hüvitist, Moskva ja föderaalseid toetusmeetmeid) esimesel teenistusaastal üle 5,2 miljoni rubla (52 000 euro), teatas pealinna linnapea. Sõjaväelase surma korral makstakse pereliikmetele 3 miljonit rubla (30 000 eurot).
Sõja algusest peale on enam kui 50 Venemaa regioonis kehtestanud lepingulise teenistusega liitumise eest tasu, et täiendada armee ridu, mis on lääne luure andmetel kaotanud Ukrainas üle 500 tuhande hukkunu ja haavata. Keskmine töötasu suurus on kahe aastaga kasvanud 15 korda, arvutas „Novaja Gazeta. Euroopa”.
„On ilmselge puudus inimestest, kes soovivad sõlmida lepinguid sellises mahus, mida sõjavägi vajab, arvestades vene armee praegust kaotuste taset ja sõjategevuse intensiivsust,” selgitab sõjandusekspert Pavel Luzin. Kokku ulatusid ainuüksi eelmisel aastal – 2023. aasta juulist 2024. aasta juunini – väljamaksed sõjas osalevatele sõjaväelastele, haavatutele ja hukkunute omastele 3 triljoni rublani (30 miljardi euroni). See on ligi kolmandik Venemaa nõukogudeaegsest 10,8 triljoni rubla suurusest sõjalisest eelarvest, samuti umbes 8% föderaaleelarvest ja umbes 1,5% Venemaa SKT-st.
Eelmise aasta lõpus astus pool miljonit venelast armeesse vabatahtlike ja lepinguliste sõduritena, teatas julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev varem. Tänavu on Briti luure andmetel vene võimud võtnud ülesandeks meelitada rahaga rindele veel 400 tuhat inimest.
11. Peaaegu kolmandik Ukraina elanikest (32%) lubas sõja lõpetamiseks Venemaa Föderatsioonile territoriaalseid järeleandmisi. Sellest annavad tunnistust Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) küsitluse tulemused. Samal ajal olid enam kui pooled (55%) ukrainlastest kategooriliselt sellistel tingimustel rahu sõlmimise vastu. Nendest, kes on valmis järeleandmisi tegema, soovib 73% end Venemaast isoleerida: riikidevahelised piirid tuleks sulgeda ja viisad kehtestada. Sarnast seisukohta jagab 79% ukrainlastest, kes on territoriaalsete järeleandmiste vastu.
Uuring viidi läbi 16.–22. mail ja 20.–25. juunil Kiievi kontrolli all olevates piirkondades. Sellest võttis osa üle 3 tuhande inimese. Sotsioloogid märgivad, et 2022. aasta maist 2023. aasta maini oli umbes 8-10% vastanutest valmis territoriaalseteks järeleandmisteks ning absoluutne enamus – 82–87% – oli selle vastu. Pärast 2023. aasta maid on aga suurenenud nende osakaal, kes on valmis rahu huvides territooriumi loovutama. Nii kasvas 2023. aasta lõpuks järeleandmisvalmidus 19%-ni ja 2024. aasta veebruaris 26%-ni.
Juunis kuulutas putin välja oma tingimused sõja lõpetamiseks. Ta nõudis, et Kiiev viiks väed välja osadest Hersoni, Zaporižja, Donetski ja Luganski oblastitest, mida Venemaa armee ei okupeerinud, samuti keelduks NATO-ga liitumast ja kindlustaks Ukraina tuumavaba staatuse.
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles juuli alguses, et Kiiev ei tee Venemaaga sõlmitava rahulepingu nimel territoriaalseid järeleandmisi. „Me ei ole valmis tegema kompromisse väga olulistes asjades ja väärtustes: iseseisvus, vabadus, demokraatia, territoriaalne terviklikkus, suveräänsus,” ütles ta Washingtonis pressikonverentsil.
12. Venemaa loodab, et Hiina suurendab investeeringuid oma majanduse toorainesektorisse, ütles Rosnefti juht Igor Setšin teisipäeval VI Vene-Hiina energiaärifoorumil. Tema sõnul iseloomustab Venemaa nafta-, gaasi- ja söetööstust kõrge investeeringutasuvus ja ilma tagasimaksmise riski puudumisega ning Hiina otseinvesteeringud nendesse sektoritesse tugevdaksid energiajulgeolekut.
Eelmisel aastal eksporditi ja pumbati Venemaa Föderatsioonist Hiinasse 55 miljonit tonni Venemaa naftat, 40 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi ja üle 100 miljoni tonni kivisütt, loetles Sechin. Selle tulemusena andis Venemaa tema sõnul 20% Hiina energiaimpordist, kelle vajadused ainult kasvavad. „Eelkõige suureneb Hiinas vedelate süsivesinike tarbimine IEA hinnangul 2030. aastaks 9%. Venemaa ettevõtted on valmis panustama Hiina energiajulgeoleku ja energiatarbimise tagamise teemasse,” ütles Setšin.
Kuid Venemaa vajab Hiina investeeringuid. Need looksid märkimisväärse sünergilise efekti, ütles Rosnefti juht. „Venemaa on üks väheseid riike, kes investeerib järjekindlalt traditsioonilise energia arendamisse ning Hiina on viimastel aastatel muutunud importijast kapitali eksportijaks. Nii ületasid eelmisel aastal Hiina väljakuulutatud otseinvesteeringud uutesse projektidesse välismaal rekordilise 160 miljardi dollari piiri. Loodame suurendada Hiina otseinvesteeringuid Venemaa energiasektorisse,” lõpetas Setšin (tsitaadid Interfaxilt).
Eelmise aasta lõpus jõudis Venemaa ja Hiina omavaheline kaubavahetuse käive rekordilise 240 miljardi dollarini, kasvades 26,2%. Samal ajal ostab Hiina toorainet peaaegu eranditult Venemaalt. Kütusetooted, sealhulgas nafta, gaas ja kivisüsi, moodustavad Gaidari Instituudi arvutuste kohaselt kolmveerandi kogu Venemaa Föderatsiooni ekspordist. Venemaa ostab Hiinast peamiselt seadmeid (40%) ja autosid (15%), Hiina kaupade osatähtsus Venemaa impordis on aga ligi pool (2024. aasta veebruari seisuga 43%).
13. Venemaa valitsus taastab riigist bensiini eksportimise keelu, et kustutada tuld hulgimüügiturul, kus hinnad on aasta algusest kümneid protsente hüppeliselt tõusnud ja tekkinud on AI-95 defitsiit. 1. märtsil kehtestatud ja seejärel mai lõpus tühistatud ekspordikeeld taastatakse 1. augustil, ütles energeetikasektorit kureeriv asepeaminister Aleksandr Novak teisipäeval. Praeguseks on piirangud planeeritud suve lõpuni, kuid nende kehtivusaeg võib pikeneda. „Kui me tõesti näeme, et septembris-oktoobris on vaja bensiini ekspordikeelu jätkamist, siis see otsus tehakse,” hoiatas Novak (teda tsiteeris Interfax).
Alates juuni algusest on AI-95 bensiini hulgihinnad Venemaal tõusnud 44%, ületades 70 tuhande rubla tonni kohta. Ja turul tekkis krooniline puudus, ütlesid kauplejate allikad Reutersile. AI-92 hind on Peterburi börsil aasta algusest tõusnud 23% ja on lähedal 2023. aasta sügise rekorditele, mil riiki haaras saagikoristuse haripunktis kütusekriis.
Pärast mitmeid Ukraina rünnakuid Venemaa suurimatele rafineerimistehastele langesid nafta rafineerimismahud juunis kahe aasta madalaimale tasemele. Bensiini tootmine langes Rosstati andmetel detsembri lõpust mai lõpuni 20% ja diislikütuse tootmine 11%.
Ametivõimude vastus oli statistika klassifitseerimine: alates juunist on energeetikaministeerium lõpetanud iganädalaste kütusetootmise operatiivandmete avaldamise, viidates geopoliitilisele olukorrale ja vajadusele kaitsta turgu manipuleerimise eest. Kuid see tõenäoliselt ei aita: kütusekriis on näide sanktsioonide hilinenud mõjust, mis keelasid Venemaale naftatöötlemistehaste seadmete tarnimise, ütleb sõltumatu nafta- ja gaasiekspert Kirill Rodionov.
Nafta rafineerimine on kõrgtehnoloogiline tööstus ja siinsed tehnoloogilised sanktsioonid mõjutavad otseselt tootmismahtusid, rõhutab ekspert. Kuni piirangud kehtivad, taastuvad Venemaa kütuseturu defitsiitriskid ikka ja jälle, eriti bensiini segmendis, kus viimastel aastatel ületas toodang sisenõudlust mitte rohkem kui 15%, märgib Rodionov.
14. Blogijate ja agentuuride assotsiatsioon (ABA) töötab välja seaduseelnõu, mis kohustab sisuautoreid pühendama 5% reklaamimahust sotsiaalreklaamile, millest osa moodustab Ukraina sõja reklaam. Nagu ABA kaasasutaja Maxim Perlin ütles Kommersandile, teeb ühing ettepaneku eraldada 5% kogu aastasest blogijate reklaamimahust sotsiaalprojektidele. Ta tegi selle ettepaneku parlamendi alamkoja asespiikri Pjotr Tolstoi juhitava blogivaldkonna seadusandluse parandamise töörühma koosolekul.
Hetkel kehtib selline kvoot riigimeediale. „Mõjutajate platvormidel on heategevusprojektide toetuseks palju sotsiaalselt olulisemat ja kasulikku sisu,” ütles ABA väljaandele. Nad märkisid, et algatuse saab esitada riigiduumale pärast seda, kui ajaveebipidajad saavad ülevenemaalises majandustegevuse klassifikaatoris (OKVED) eraldi koodi.
NMi Groupi digitehnoloogiate direktori Anna Planina sõnul töötab ajaveebipidajate sotsiaalreklaam tõhusamalt tänu „inimeselt inimesele” edastamisvormingule, mis sobib „kõige paremini igaveste väärtuste ja moraalsete juhiste edastamiseks”.
Ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse (VTsIOM) andmetel on Venemaa sotsiaalreklaami kaks peamist teemat „sõjaline erioperatsioon” ja riigis rakendatav sotsiaalpoliitika.
Küsitluse järgi arvab 68% venelastest, et sellist reklaami on vaja, iga viies vastaja (22%) on vastupidisel arvamusel. Vajaduses sellisele reklaamile on veendunud naised (71%), 18–34-aastased noored (83–79%) ning kõrg- ja mittetäieliku kõrgharidusega kodanikud (76%) ning aktiivselt internetti kasutavad venelased (75%).
Uuringu kohaselt, mida kõrgem on oma rahalise olukorra enesehinnang, seda enam on sotsiaalreklaami toetajaid. Ligi 70% hea ostujõuga venelastest avaldab arvamust, et selline reklaam on vajalik.
2023. aasta oktoobris esitas rühm saadikuid reklaami föderaalseaduse muutmise eelnõu, milles tehti eelkõige ettepanek suurendada sotsiaalreklaami osakaalu 20%-ni aastasest mahust. Märgiti, et sotsiaalreklaami efektiivsus sõltub otseselt selle kogusest.
15. Briti armee peab olema sõjaks valmis kolme aasta pärast. BBC andmetel tegi selle avalduse relvajõudude juhataja kindral Sir Roland Walker. Tema arvates pole sõda vältimatu, kuid armeel on piisavalt aega valmistuda ja konflikte vältida. Ettevalmistuste aluseks nimetas ta armee lahinguvõime kahekordistamist aastaks 2027 ja kolmekordistamist kümnendi lõpuks. Peamiste ohtude seas, millega Ühendkuningriik lähiaastatel silmitsi seisab, on „vihane” Venemaa, kes võib konflikti tulemusest hoolimata soovida lääneriikidele Ukraina toetamise eest kätte maksta. „Pole tähtis, kuidas see lõpeb. Ma arvan, et Venemaa väljub sellest sõjast tõenäoliselt nõrgemana, objektiivselt – või absoluutselt -, kuid on siiski väga ohtlik ja otsib mingil kujul kättemaksu selle eest, mida me Ukraina abistamisel tegime,” ütles kindral.
Ta hoiatas ka, et Hiina eesmärk on saada kontrolli Taiwani üle ja Iraan otsib tuumarelvi. Tema sõnul on need riigid loonud omavahelisi ärisuhteid ning vahetanud relvi ja tehnoloogiaid.
Walker nõudis ka võimudelt lisarahastust ning kutsus armeed moderniseerima ja keskenduma uutele tehnoloogiatele nagu tehisintellekt. Tema sõnul peab Briti armee suutma hävitada endast kolm korda suurema vaenlase.
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi viimastel andmetel on Briti armee regulaarvägedes 75 325 inimest. Briti kaitseministeeriumi juht John Healy kirjeldas relvajõudude praegust olukorda kui „laastatud”.
Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel valmistub putin pikemas perspektiivis ulatuslikuks sõjaks NATO-ga. Analüütikute hinnangul annavad sellest tunnistust vägede arvu suurendamine, sõjamajandusele üleminek ja Venemaa sõjalis-administratiivse jaotuse reform. Eelkõige taastati riigis Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonnad, mis suudavad koondada jõud lääne suunas.
Varem hoiatas USA kaitseministeeriumi Pentagoni juht Lloyd Austin, et Ukraina lüüasaamine toob kaasa sõja Venemaa ja NATO vahel, rõhutades, et putin „ei lakka püüdlemast oma naabrite suveräänset territooriumi haarata”. Selle arvamusega nõustusid ka Suurbritannia, Taani, Norra, Hollandi, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Belgia ja Eesti armeeülemad ja kaitseministrid.
putin ise nimetas selliseid avaldusi „nonsensik”. „See on vaid sõnakõlks, et õigustada oma ekslikku poliitikat Venemaa suunal,” märkis ta, rõhutades, et Venemaal pole põhjust ega huvi NATO-ga sõdida.
16. Venemaa toodab aastas kuni 1500 tanki ja on sõjalise jõu ülesehitamisel märkimisväärselt parem kui mitmed Euroopa suurimad NATO riigid, ütles Saksa relvajõudude peainspektor Carsten Breuer intervjuus ajalehele Tagesspiegel. Ta hoiatas, et sellise kiirusega on putinil viie kuni kaheksa aasta pärast võimalus alustada sõda Põhja-Atlandi alliansiga. „vene armee täieneb igal aastal 1000–1500 tankiga. Viiel suurimal Euroopa NATO liikmesriigil on teenistuses vaid pool sellest arvust. Bundeswehril on umbes 300 lahingutanki. Kui lisada sellele potentsiaalile ka kavatsused, mida putini kõnedest kindlasti välja lugeda võib, siis peaksime olema ettevaatlikud,” sõnas Breuer.
Tema sõnul võib selle info, aga ka liitlaste luureteenistustelt ja relvajõududelt tulevate andmete põhjal järeldada, et vene armee valmistub rünnakuks lääne vastu ning omab 2029. aastaks kogu materjali ja personaliressursse, et see oleks võimalik.
Nagu Breuer rõhutas, tähendab see, et Saksamaa peab olema selliseks stsenaariumiks valmis. Ta tunnistas, et abi Ukrainale mõjutas Bundeswehri relvareserve ning seni on lahendatud vaid sõjaväelaste isikliku varustuse küsimus. „Sõdurid teavad, et meil on praegu kriis, sest kõigepealt on vaja toota juba tellitud tehnika. Uusi tanke pole veel paraadiplatsil ja uusi lennukeid angaaris pole,” märkis kindral.
Breuer kinnitas, et olukord hakkab muutuma järgmisel aastal ning 2026. ja 2027. aastal peaksime ootama uute relvasüsteemide jõudmisel „olulist kasvu”. Samas oli tal raske vastata küsimusele, kui palju läheks maksma Saksa armee täieliku lahinguvalmiduse saavutamine, kuid märkis, et määravaks on kaitse-eelarve pidev ja stabiilne kasv.
Tema sõnul ei piisa kulutuste kasvust 1,25 miljardi euro võrra, 2025. aastal 53 miljardi euroni, seadmetele, mille Bundeswehr järgmisel aastal ostma peab, et need 2029. aastaks kätte saada ja töökindlalt töötada. Ka Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius nõudis kaitsekulutuste suurendamist 6 miljardi euro võrra.
Breuer rõhutas, et nii tema kui ka minister tegid sõjaväele selgeks, et tegevuskuludelt kokkuhoidu ei tule. „Heidutusfunktsioonide täitmiseks on vaja kõrget lahinguvalmidust. Seda on võimalik saavutada ainult personali väljaõppe ja praktikaga, samuti operatsiooniks vajalike relvade valmisolekuga. Teisest küljest, kui uued omandamised viibivad, tekitame taas tootmisvõimsuse lüngad. Peame vältima mõlemat,” lõpetas kindral.
2028. aastaks peaks lõppema 100 miljardi euro suurune erifond Bundeswehri moderniseerimiseks. See loodi pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse osaliselt selleks, et Saksamaa saaks saavutada NATO kaitsekulutuste eesmärgi 2% SKT-st.
Reutersi allikate järgi Saksamaa rahandusministeeriumist ulatub aastatel 2026–2027 selle valdkonna rahastamise puudujääk 13 miljardi euroni ning 2028. aastal on NATO sihttaseme saavutamiseks ilma erifondita vaja 28 miljardit eurot ja samaegselt on regulaarne eelarvepuudujääk 39 miljardit eurot. Saksamaa kantsler Olaf Scholz märkis, et alates 2028. aastast eraldatakse riigikassast kaitseks 80 miljardit eurot.
Varem sai teatavaks, et Saksamaa vähendab 2025. aastal poole võrra Ukrainale antavat sõjalist abi. Nendeks eesmärkideks on kavas eraldada 4 miljardit eurot praeguse 8 miljardi asemel.
Lääne sõjaväejuhid ja poliitikud on korduvalt väitnud, et Venemaa sissetung Ukrainasse võib eskaleeruda suureks sõjaks. 17. juulil tõstatas selle teema Poola president Andrzej Duda. Tema hinnangul, kui Ukrainal lastakse kaotada, on potentsiaalne sõda Venemaa ja Lääne vahel „ülilähedane”.
„Kui Vene imperialismi ei tõrjuta ja putini julma tera ei nüristata, ründab see räpane koletis üha kaugemale,” rõhutas Duda. Küsimusele, kui palju aega on Poolal ja NATO-l, vastas president, et siin pole vaja päevi lugeda, vaid tegutseda.
putin on korduvalt eitanud, et valmistab Venemaad ette sõjaks läänega, märkides, et tal pole põhjust ega huvi NATO-ga sõdida. Njah, ka Ukrainaga polnud… no ikka enne sõja algust.
17. Lühiuudised
Prantsuse politsei pidas kinni Venemaa kodaniku, keda kahtlustatakse Pariisi olümpiamängude ajal olukorra destabiliseerimise katses, ütles allikas pealinna prokuratuurist AFP-le. Mees peeti kinni ja võeti uurimise ajaks vahi alla kahtlustatuna „ürituste korraldamises, mis võivad viia destabiliseerumiseni olümpiamängude ajal”, ütles agentuuri allikas.
Prantsusmaa siseminister: umbes 1000 spionaažis kahtlustatavat inimest ei lubatud olümpiamängudele.
Ungari lubas blokeerida EL-ilt 6,5 miljardit eurot relvade eest Ukrainale, kuni Lukoil on sanktsioonide all.
Välisminister Dmõtro Kuleba saabus Hiinasse esimest korda suure sõja ajal ja üldiselt alates 2012. aastast. Muuhulgas räägib ta riigi välisministeeriumi juhiga „teest õiglase maailma poole”.
Harris juhib Trumpi esimeses riiklikus küsitluses 44% vs 42% – Reuters.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
