Sõja ülevaade: 881. päev – vene poole rünnakute arv tõusis tagasi kõrgele
Avaldatud: 23 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. juuli
2024: vene poole rünnakute arv (133) tõusis tagasi oma viimase aja tasemele ja kaks edenemist siiski tuvastas. Hiina olla andnud oma satelliitidelt saadud andmeid Venemaale…
1. Odessa.
2. Ikka jagub sinna Venemaale ja Krimmi miskit.
3. Harkiv: väga aktiivsed mõlemad pooled ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: tavapärasest tihedam vene poole surve.
6. Bahmut: ei toonud eilne hull surumine muutusi rindejoones.
7. Donetsk: kaks muutust siiski oli.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa loob riigist lahkunute kohta riikliku andmebaasi.
11. Esimene osa Venemaa varadest saadavast tulust kantakse Euroopa Komisjonile üle augusti alguses.
12. Venemaa keskpank hakkas valmistuma peaaegu kõigi pankade lahtiühendamiseks dollaritest.
13. Migrantide sissevool Venemaale on langenud viimase 10 aasta madalaimale tasemele.
14. Skvotterid hakkasid Euroopa sadamates hõivama vene ärimeeste jahte.
15. Pentagonile teeb muret Venemaa töö tumarelva kosmosesse viimiseks.
16. Ligi 250 vene koolilast saadeti Põhja-Koreasse laagrisse.
17. Krotevitš Sodolist: Nad andsid mulle mõista, et ülalt on antud käsk selle asjaga mitte edasi minna.
18. Lühiuudised
Ajakirja Insider 22. juulil avaldatud uurimise kohaselt kasutab Venemaa süstemaatilist „gulagi-stiilis” kuritarvitamise programmi, mis on suunatud oma sõduritele Ukrainas, et „säilitada korda” ja karistada süüdlasi. Venemaa inimlainete taktika kasutamine, mis sageli toob kaasa suuri inimohvreid, ainult suurendab sõdurite soovi vältida nende saatmist, mida paljud peavad enesetapumissiooniks. „Keegi ei oleks nõus neis vabatahtlikult osalema, seega peavad komandörid kasutama vägivalda,” kirjutas Insider.
Ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ütles, et Vene luuredroonide hävitamiseks töötatakse välja ja meisterdatakse uusi meetodeid, mis keskenduvad elektroonilise sõjapidamise ja FPV droonide kasutamisele, kuna lähimaa õhutõrjerakettidest on suur puudus.
Zalužnõi rääkis esimest korda avalikult pärast Suurbritannia suursaadikuks määramist:
▪️Praegune sõda on üleminekusõda. Peame valmistuma järgmisteks sõdadeks, mille tehnoloogiaid praegu Ukrainas katsetatakse.
▪️Tegi lääneriikidele ettepaneku kasutada Ukraina sõda uute relvade ja sõjatehnoloogia katsetamiseks.
▪️Uute sõdade ohtu silmas pidades peavad läänlased „ellujäämiseks loobuma paljudest vabadustest”.
▪️Kaasaegsed sõjad on kahjuks totaalsed. Nad ei vaja mitte ainult armee, vaid ka kogu ühiskonna pingutusi. Poliitikud saavad ja peaksid ühiskonda mobiliseerima.
▪️Nimetas „Venemaa olemasolu” ohuks.
1. Vene sissetungijad korraldasid 22. juuli pärastlõunal raketirünnaku tsiviilobjektide pihta Odessa oblastis. Sellest teatas regionaalhalduse juht Oleg Kiper. Tema sõnul sattusid okupantide sihikule taas tsiviilobjektid – osaliselt hävis eraettevõtte administratiivhoone fassaad ja laod, kannatada said ka tsiviilsõidukid. Inimeste seas hukkunuid pole.
Mujal tavapärane kõige sadu.
2. Vene allikate sõnul sai eile okupeeritud Krimmi rünnakus kannatada sõjatehnika. Kella 7 paiku hommikul andsid Ukraina relvajõud nelja ATACMS-raketiga löögi sõjaväebaasi Novostepne külas Džankoi rajoonis, kahjustades remondis olevat varustust.
Eile hommikul tabas droon Tuapse naftatöötlemistehast.
Täna öösel uus suurem droonirünnak Krimmi suunas, esimesed vene poole ametlikud uudised kirjutavad, et ei tabatud miskit… eks näis… Kursk ja Belgorod polnud ka kurtmiste vabad…
3. Harkiv: siin rindel on jätkuvalt väga aktiivsed mõlemad pooled ja muutusi rindejoones polnud.
4. Kupiansk-Kreminna: siingi rindel tavapärane olukord, kus u 20 rünnakut päevas endistel suundadel kuid tihe diversiooni/luuregruppide töö rinde erinevates (ka seal, kus seni pole eriti proovitud) lõikudes jätkus, leidmaks nõrkusi Ukraina kaitses. Pisu kõlakaid ikka liigub, et Kreminna kandis olla kohatist possade käest kätte käimist.
5. Siversk: eilne päev oli päris tiheda rünnakusurve all aga muutusi see rindejoones ei toonud.
6. Bahmut: siin rindel töötas eile vene rünnakukonveier täistuuridel ja üritati üheksal suunal edasi saada. Ikka kõigega, kas soomus, soomus jalaväega, ATV-d, tsiklid ja ainult jalavägi. Õnneks ei miskit edenemist. Kahjuks konveieri töö katkemist veel ei prognoosi.
7. Donetsk: jälle kaks vene poole edenemist tuli.
New-Yorki rünnakuteraviku laiendamine jätkub ja eilegi suutis vene pool üht metsariba pidi põldude vahel u 500 m edeneda. Jätkuvalt arvamusel, et põhjuseks nii tugev eelnev pommitamine (pigem kõikseaegne) kui konveieri töö, mille tagajärjeks nii Ukraina kaitsjate moona lõppemine või possadele pole enam ühtki elusat Ukraina kaitsjat.
Linnas endas käib võitlus iga hoone pärast nii päeval kui öösel. Hetkel tundub videode järgi, et pisu paremini on Ukraina saanud hakkama jalaväe ja soomuse koostööga, kus Bradleyga esmalt antakse erinevate hoonete pihta valu ja seejärel koheselt läheb jalavägi hooneid puhastama. Kuna siin rindejoon dünaamiline, siis ei julge ka vene pool linnas päris esimese liini juures pommitustööd teha, sest ikka pisugi kartus omasid tabada.
Eile üllatusega loodesektoris edenemisi ei tuvastanud, prooviti küll isuga.
Rinde lõunasektoris Vuhledarist idas suutis eile vene pool 6 km laiuselt edeneda mitusada meetrit, enamus küll sellest hallis alas kuid surudes sellega Ukraina kaitsjaid järgmistele possadele. Tegu põldudega. Pisu paneb muretsema, et seda suudeti korraga nii laial alal. Eks varemgi on erinevad analüütikud (ja eile väga teravalt) märkinud, et Ukrainal pole eriti õnnetunud teha üksuste välja vahetust ja selle ajal jäävad possad tühjaks, mida järjest enam on hakanud vene pool ära kasutama. Vastutuse üleandmine on keeruline protsess ja vajab väga head plaani koos tiheda koordineerimisega ning igasugune kiirustamine või ebapädevus tekitab protsessi augud ja ning ei suudeta aru saada asendatava üksuse ülesandest jne.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: suht vaikne aga uue surve ootel.
Tokmaki suund: Robotõne juures vene survet jagus, muutusi mitte.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: vene pool on hakanud uuesti tõsisemalt pingutama, et likvideerida kõik Ukriana sillapead Dnepri idakaldal. Eile see edu ei toonud ja jätkuvalt arvamusel, et need pingutused jäävad mingiks ajaks tihedaks, sest liialt palju vene üksusi seisab siin „jõude” ja neid oleks vaja mujal.
10. Venemaa julgeolekujõud kavatsevad luua riikliku andmebaasi riigist lahkunud kodanikest, kes võivad olla seotud äärmuslike tegevustega. See punkt sisaldub äärmusluse vastu võitlemise strateegia eelnõus, mille koostas siseministeerium ja mille putin peab dekreediga heaks kiitma. Praegu on „teatud elanikkonnarühmade hulgas” tendents levitada äärmuslikke ideid, kasvavad välis- ja siseäärmuslikud ohud ning välismaalt tegutsevad äärmuslased püüavad „destabiliseerida sotsiaalpoliitilist olukorda Vene Föderatsiooni territooriumil”, seisab dokumendis. Nende ohtude tõrjumiseks nõuab riik strateegia kohaselt „andmepanga loomist isikute kohta, kes reisisid väljapoole Vene Föderatsiooni, et osaleda äärmusorganisatsioonides, samuti läbida koolitusi ebasõbralike riikide väliskeskustes”.
Õiguskaitseorganid peavad tuvastama ka äärmuslike tegevustega seotud organisatsioonid ja üksikisikud, samuti nende rahastamiskanalid, tõkestama äärmuslike materjalide tootmist, tuvastama ja maha suruma katsed õhutada riigis „värvirevolutsiooni”, öeldakse strateegias. Praegusel hetkel, nagu dokumendis märgitud, „kasvab välis- või rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone hõlmav pahatahtlik tegevus” ning välisriikide luureteenistused „suurendavad hävitavat informatsiooni ja psühholoogilist mõju Venemaa elanikkonnale, eriti noorte seas”.
Lisaks „põhiseadusevastase võimuvahetuse” plaanidele tegelevad välisäärmuslased strateegia autorite sõnul ka „maailma ajaloo võltsimisega”, Venemaa rolli halvustamise, Venemaa kultuuri- ja ajaloopärandi riivamisega ning ka levitada ideoloogiat, mille eesmärk on korraldada terrorirünnakuid. Seoses sellega on vaja täiustada välismaiste organisatsioonide, sealhulgas ebasoovitavate organisatsioonide vastu võitlemise mehhanisme, Interneti ja meedia jälgimist, „et tuvastada äärmusliku ideoloogia levikut”, ning samuti tõsta „ühiskonna patriootliku meeleolu taset”, öeldakse strateegias.
Selleks, nagu dokumendi autorid usuvad, on vaja panna Internetti „noorte isamaalisele kasvatamisele suunatud sotsiaalreklaam”, viia läbi „patriotismi sisendamise tunde” haridusorganisatsioonides ning luua ka kunstiteoseid riigi kulul, mille eesmärk on populariseerida sõjalisi vägitegusid ja patriotismi.
Pärast sõja algust Ukrainaga ja mobilisatsiooni lahkus riigist ligi 700 tuhat venelast ega tulnud tagasi. Alates 2022. aastast kolinud venelaste arvult olid juhtivateks riikideks viisavabad sihtkohad: Armeenia (110 tuhat inimest), Kasahstan (80 tuhat) ja Gruusia (74 tuhat). Sellesse sarja kuulub ka USA, kuhu läks umbes 48 tuhat venelast, kellest enamik taotles asüüli.
Iisrael oli Venemaalt lahkumise populaarsemate sihtkohtade seas: repatrieerimisprogrammi toel kolis sinna umbes 80 tuhat venelast. Euroopa riikidest lahkusid venelased kõige sagedamini Saksamaale (36 tuhat), Lätti (18 tuhat), Hispaaniasse (16 tuhat) ja Hollandisse (12 tuhat). Väljaspool Euroopa Liitu on Serbiast saanud Euroopa liider venelaste meelitamisel – riiki on kolinud umbes 30 tuhat inimest.
11. Esimene osa Venemaa külmutatud varadest saadavast tulust summas 1,4 miljardit eurot kantakse Euroopa Komisjonile augusti esimesel nädalal, ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell. Neid vahendeid kasutatakse Ukrainale relvade ostmiseks. „Olen ministreid edusammudest teavitanud – esimene 1,4 miljardi euro suurune osamakse tehakse järgmisel nädalal või augusti alguses. See katab Ukraina esmatähtsad sõjalised vajadused. Vajame õhutõrjesüsteeme, suurtükiväe mürske ja ressursse Ukraina kaitsetööstusele,” ütles Borrell pressikonverentsil Brüsselis.
Ta rõhutas, et EL-i riigid ei suutnud vabastada Euroopa Rahufondi rahalisi vahendeid Kiievile relvatarnete kulude hüvitamiseks, kuna Ungari keeldus vetoõigust tühistamast. „See on häbiväärne. See ei takista Ukrainal relvi vastu võtmast. See raha oleks pidanud minema EL-i riikidele, kes olid oma relvad juba üle andnud,” rõhutas Borrell.
Pärast seda, kui Vene armee 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis, külmutasid Euroopa Liit ja G7 riigid Venemaa keskpanga varasid umbes 280 miljardit dollarit sularaha ja väärtpaberite näol. Venemaa rahandusministeerium hindas blokeeritud varade mahuks umbes 300 miljardit dollarit. Suurem osa neist on Belgia depoopangas Euroclear, mis teenis 2024. aasta esimeses kvartalis enam kui 200 miljardi euro eest blokeeritud kontodel intressi 1,6 miljardit eurot. 2023. aastal ulatus Eurocleari tulu nendest fondidest 4,4 miljardi euroni. Kogukasum võib 2027. aastaks ulatuda 20 miljardi euroni, kirjutas The Financial Times varem.
Juunis leppisid seitsme riigi (G7) riikide juhid kokku, et annavad Ukrainale 2024. aasta lõpuni 50 miljardi dollari suuruse laenu, mille tagatiseks on tulevane tulu külmutatud Venemaa varadest. USA tegi varem vastava ettepaneku. Washington loodab, et Kiiev saab raha sel suvel.
12. Venemaa Pank kaalub võimalust veelgi piirata maailma võtmevaluutade käivet riigis, millega kauplemine on börsil USA sanktsioonide tõttu juba peatunud. Keskpank lisas valuutaturu arengu stressiprognoosi stsenaariumi, mille kohaselt ei saaks peaaegu keegi Venemaal dollaritega kaubelda ning börsivälisele turule jääks vaid kaks panka, kus tehinguid tehakse. Sellest teatas Vedomosti, viidates keskpanga materjalidele, mis kirjeldavad ametlike vahetuskursside määramise metoodikat. Nüüd arvutab keskpank ametlikke kursse tehingutele, mida pangad teevad omavahel väljaspool börsi: selleks kasutatakse tehinguid, mis on tehtud enne kella 15.30 Moskva aja järgi. Samal ajal katkestatakse liiga madala või liiga kõrge intressimääraga tehingud, et vältida turuga manipuleerimist.
Keskpank tunnistab stressistsenaariumi puhul, et valuutaturul saab osaleda äärmiselt väike arv panku (alla kolme). Sel juhul ei võeta arvesse mitte ainult jooksva, vaid ka eelmise päeva tehinguid. Ühele suurele pangale lähedal asuv Vedomosti allikas ütles, et selline stsenaarium on ebatõenäoline, kuid oluline on seda kirjeldada „metodoloogilisest vaatenurgast”.
13. juunil lõpetas Moskva börs operatsioonid dollarite ja eurodega pärast seda, kui USA riigikassa kandis selle musta nimekirja koos peamiste arveldusstruktuuridega – riikliku arvelduskeskuse ja riikliku arveldusdeposiidiumiga. Keskpank „arvestab riskiga”, et peab siis Hiina jüaaniga kauplemise lõpetama, tunnistas regulaatori juht Elvira Nabiullina 4. juulil. Bloombergi keskpangale lähedaste allikate sõnul kardavad nad, et Hiina pangad, kes Ameerika sanktsioonide ohu tõttu juba praegu piiravad arveldusi Venemaaga, keelduvad tasapisi börsiga koostööst.
15. juulil teatas keskpank, et peatab börsivälise valuutaturu statistika avaldamise. Varem avaldatud andmed eemaldati oma veebisaidilt ja regulaator ise selgitas otsust „sanktsioonide mõju piiramisega”. Varem avaldas keskpank igapäevast teavet kauplemiskäibe kohta dollarites, eurodes ja jüaanides koos „homsete” arveldustega – üld- ja pankadevaheliste arveldustega.
13. Venemaa on muutunud migrantide jaoks vähem atraktiivseks. 2023. aastal tuli välismaalt riiki 560,4 tuhat inimest – 23% vähem kui aasta varem, mil voog ulatus Rosstati andmetel 730 tuhandeni. Külastajate arv on langenud viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Enamik neist, 31%, on Tadžikistani põliselanikud. Arvuliselt teisel kohal on Kõrgõzstani kodanikud – 10%, kolmandat kohta jagavad Ukraina, Armeenia ja Kasahstan – kumbki 9%, veel 4% on pärit Usbekistanist. Pealegi on umbes 40% rahvusvahelistest migrantidest ka Venemaa kodanikud.
2023. aastal riiki saabujatest on 55% mehed, 45% naised. Neist 76% on tööealised, enamik neist on 20–24-aastased. Eakad moodustavad saabujatest 11%, alla 16-aastased lapsed – 13%. Üle poole (51%) Venemaale elama asunud välismaalastest on abielus. 28% ei ole kunagi abielus olnud või on olnud abielus, veel 5% on lahutatud ja 3% on lesed.
Samas on vaid 9% saabunutest kõrgharidusega. 39% lõpetas ainult kooli, veel 22% õppis kõrgkoolides, koolides või tehnikumis. Algastme haridust või selle täielikku puudumist registreeriti 1,9% sisserändajatest.
Rahvastikuteadlane Aleksei Rakša sõnul on selle trendi põhjuseks asjaolu, et Venemaal on nõudlus madala kvalifikatsiooniga tööjõu järele – näiteks palgatakse külastajaid meelsasti kulleriks või turvatöötajaks. Samal ajal ei vali haritud välismaalane tõenäoliselt raha teenimiseks Venemaad, kuna see ei paku konkurentsi teiste riikidega. „Sama kõrgelt kvalifitseeritud usbekid lähevad loomulikult Koreasse, Euroopa Liitu või Ühendkuningriiki kõrgemate palkade pärast. Ja need, kes on veidi vähem kvalifitseeritud, võivad minna isegi Emiraatidesse, kus nad maksavad endiselt rohkem kui Venemaal,” selgitas Raksha RBC-le antud kommentaaris.
Samal ajal põhjendasid rändajad 2023. aastal oma kolimist peamiselt „isiklike ja perekondlike põhjustega”, sealhulgas abielu, vanemate või lastega taasühinemise. Vaid 28% välismaalastest püüdles tööalaste eesmärkide poole.
80% külastajatest eelistas maapiirkondades elamisele linnu. Kõige populaarsemad piirkonnad olid Moskva ja Tjumeni piirkonnad, samuti Hantõ-Mansiiski autonoomne ringkond – Jugra: need moodustasid 57% 109 tuhande inimese rände kogukasvust.
Selle näitaja järgi ei pääsenud Moskva isegi 20 parema hulka (+1,1 tuhat välismaalast) ning Peterburis registreeriti rände väljavool. Rahvastikuteadlane Igor Efremov nimetab loomulikuks, et tulijadjad eelistavad üha enam asuda elama just nende linnade lähistele aladele. Ta meenutas, et migrantidena lähevad arvesse välismaalased, kes on oma elukohas siseministeeriumis registreeritud või viibivad ajutiselt üheksa kuud või kauem. Samal ajal muutub elu ja eluase suurimate linnastute keskustes selle kodanike kategooria jaoks üha kallimaks ja ligipääsmatumaks.
Migrantide jaoks kõige vähem atraktiivsemad piirkonnad olid Primorski territoorium, Tomski piirkond ja mitmed Ukrainaga piirnevad piirkonnad – Rostovi ja Belgorodi oblastid, aga ka okupeeritud Sevastoopol ja Krimm.
Siseministeerium teatas 13. juulil enam kui 65 tuhande välisriigi kodaniku Venemaalt väljasaatmisest alates aasta algusest. Samuti blokeeris politsei riiki sisenemise 120 tuhandel migrandil. 2023. aasta lõpus olid need näitajad vastavalt 110 tuhat ja 170 tuhat.
Juunis kiitis riigiduuma heaks Venemaal ebaseaduslikult viibivate välisriikide kodanike väljasaatmisrežiimi kehtestamise. Migrandid, kelle suhtes see kehtima hakkab, kantakse spetsiaalsesse registrisse. Sellistel kodanikel piiratakse õigust muuta elukohta, juhtida transporti, abielluda ja avada pangakonto.
14. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse lääneriikide poolt kinni peetud putinile lähedaste vene oligarhide jahte hakkasid haarama skvotterid, kirjutab Financial Times (FT). Üks selline intsident oli 58-meetrisel superjahil Phi, mis kuulub Venemaa arendajale Sergei Naumenkole. Luksuslaev on nüüd dokitud Londoni Canary Wharfis.
Jaffa & Co advokaat Paul Dickie, kes esindas Phi omanikku, ütles väljaandele, et kutsumata külalised olid varem proovinud laeva jääda. See sundis Phi teenindavat meeskonda üles panema sildi, mis hoiatab neid vastutusest rikkumiste eest, ütleb advokaat.
FT kirjutab ka, et konfiskeeritud jahid on hakanud tekitama palju probleeme lääneriikide võimudele, kes on nüüd sunnitud laevade ülalpidamisele suuri summasid kulutama. Näiteks USA poolt 2022. aastal Fidžil arreteeritud Suleiman Kerimovile kuuluv 106-meetrine superjaht Amadea läheb Ameerika eelarvele maksma 740 tuhat dollarit kuus ehk ligi 9 miljonit dollarit aastas.
Vene oligarhide jahid vajavad lisaks hooldusele ka usaldusväärset turvalisust, kuna palju on neid, kes soovivad neid kalleid laevu hävitada. FT toob näiteks sabotaažikatse Rosoboronexporti juhile Aleksandr Mihhejevile kuuluva jahil Lady Anastasia. 2022. aastal üritas laeva hooldav Ukraina mehaanik seda uputada.
USA ja EL-i võimud on konfiskeerinud vähemalt 13 superjahti, mis kuuluvad putinile lähedastele oligarhidele. Nende hulka kuuluvad Ališer Usmanovi 156-meetrine jaht Dilbar, mille väärtus on 600 miljonit dollarit, Igor Setšini 135-meetrine jaht Crescent, 190 miljonit dollarit, Sergei Tšemezovi 85-meetrine Valerie (140 miljonit dollarit), Aleksei Mordašovi Lady M ja Gennadi Timtšenko 50 miljonit dollarit maksev jaht.
15. Tuumarelvi kandva satelliidi väljatöötamine Venemaa poolt on sundinud Pentagoni eksperte analüüsima selle kasutamise tagajärgi. Peamiseks sihtmärgiks võivad nende hinnangul olla Starlinki satelliidid, mis pakuvad sidet Ukraina relvajõududele, võimudele ja kodanikele või isegi USA tuumajõudude väejuhatuse seadmed, mis võimaldavad jälgida Venemaa strateegilisi rakette. Moskva soov luua tuumalõhkepeadega varustatud kosmoselaevad võib tähistada esimese kosmosesõja kiiresti areneva faasi algust, leiavad USA juhtivad kaitseeksperdid, kes modelleerivad Pentagoni jaoks võimalikke Venemaa ja USA kosmosekokkupõrkeid, kirjutab Forbes. Orbiidil olev Venemaa tuumapomm – kui see hävitab ühe või mitu USA raketihoiatussatelliiti – võib omakorda käivitada USA reaktsiooni, mis mõjutaks ühel või teisel viisil USA tuumarelvi, väidavad need eksperdid.
Satelliidivastane tuumarelv võib olla suunatud eelkõige SpaceXi Starlinki satelliitide hävitamisele, ütles George Washingtoni ülikooli kosmosepoliitika instituudi teadlane Peter Hayes, kes on 20 aastat osalenud kaitseministeeriumi riikliku julgeoleku kosmosestrateegiate kujundamises. Ta ütles ajakirjale Forbes antud intervjuus: Usun, et Venemaa tuumasüsteem ASAT on loodud eelkõige ohustama madalal Maa orbiidil olevate satelliitide nagu Starlink levikut. Starlink on ukrainlaste jaoks võib-olla kõige olulisem süsteem.
Venemaa juhid, politoloogid ja propagandistid on lääneriike korduvalt tuumarelvaga ähvardanud. Alates 2022. aasta sügisest, mil okupatsiooniväed Harkovist ja osast Hersoni oblastist välja saadeti, on tõsiselt arutletud võimaluse üle, et Venemaa kasutab Ukrainas taktikalisi tuumarelvi. Hiljem selleteemalised vestlused vaibusid, kuid sel aastal jõudis teema uuele, kõrgemale – sõna otseses mõttes – tasemele.
Veebruaris teatas USA esindajatekoja luurekomitee esimees Mike Turner esimest korda avalikult, et Venemaa võib arendada tuuma-kosmoserelvi. Riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles aprilli lõpus, et USA sõnul töötab Venemaa välja uut satelliiti, mis kannab tuumaseadet. Mai alguses ütles kosmosepoliitika kaitseministri abi John Plum kongressile, et plahvatus võib muuta madala Maa orbiidi (LEO – vahemaa 160 km ja 2000 km vahel, kus asub enamik tehissatelliite) aastaks kasutuskõlbmatuks.
Äsja avaldatud Atlantic Councili aruandes kirjutavad Hayes ja tehnoloogiakonsultatsioonifirma Tanagra Enterprises asutaja Sarah Mineiro, kes aitas koostada USA kosmosejõudude seadusandlust:
Kaubanduslike LEO satelliitide tõhusus Ukraina toetamisel võib viia venelased järelduseni, et sõjalisest vaatenurgast oleks tuumarelvade piiratud kasutamisest suurim kasu vaid ühe LEO laengu plahvatamine. See viiks enamiku, kui mitte kõik LEO satelliitidest (osad on spetsiaalselt kaitstud), mis pole selle ohu eest mitmeks nädalaks või kuuks rivist välja, põhjustaks otsest kahju, mis ületab tõenäoliselt 500 miljardit dollarit (ja kumulatiivne majanduslik mõju võib olla üle 3 triljoni dollari) ja ka tõsine küsimus on selles, kuidas sellele rünnakule reageerida, kuna see leiab aset väljaspool ühegi riigi suveräänset territooriumi ega tapa otseselt kedagi.
Asjatundjate hinnangul on võimalike tagajärgede seisukohalt veelgi tõsisem löögioht Ameerika väejuhatuse satelliitidele ja kõrgematel orbiitidel paiknevate tuumajõudude kontrollimine. Need satelliidid võimaldavad Valgel Majal jälgida strateegilisi rakettide starte ja avastada tuumaplahvatusi kogu Maa pinnal ja orbiidil ning suhelda Pentagoni ametnikega isegi tuumakonfrontatsioonide ajal. Rünnak nendele satelliitidele ületaks nii Moskvas kui ka Washingtonis ammu tunnustatud punase joone, „mis võib viia tuumasõjani”, hoiatab Hayes.
Venemaa saatis 2022. aasta veebruaris kosmosesse Kosmos-2553, mis oli mõeldud tuumalõhkepeaga varustatud potentsiaalse satelliidivastase relva komponentide katsetamiseks, ütlesid USA ametnikud mais Wall Street Journalile. Ja aprilli lõpus pani Moskva veto ÜRO resolutsioonile, mis oleks kinnitanud tuumarelvade kosmosesse paigutamise keeldu. Dokumendis kutsuti riike üles järgima 1967. aasta kosmoselepingut, mille kohaselt kõik osapooled nõustusid „mitte paigutama Maa ümber orbiidile tuumarelvi või muid massihävitusrelvi kandvaid objekte”.
16. Esimene rühm vene lapsi sõitis puhkama Põhja-Koreasse. Sondovoni laagrisse läks umbes 250 kooliõpilast Moskvast, Peterburist, Voronežist, Lipetskist, Orenburgi oblastist, Krasnodari, Krasnojarski, Primorski aladelt ja Sahhalinist. Nad jäävad sinna 22. juulist 2. augustini, teatas Primorski territooriumi valitsus. Lastele on lubatud „rikas ja särtsakas programm”: purjetamine, 3D-filmide vaatamine, vibulaskmine, mägironimine, taekwondo ja joonistamine. Kavas on ka jalgpalli, võrkpalli ja lauatennise mängud. Lisaks osalevad koolilapsed „üritustel, mis tugevdavad kahe riigi sõprust”, sealhulgas Venemaa päeva ja Korea päeva tähistamisel. „Nad toovad kaasa rahvuslikud atribuudid, et näidata KRDV lastele Venemaa kultuuri täies hiilguses,” märkisid võimud. Fotol hoiavad mõned teismelised balalaikasid käes.
Vahetuse ajal saadetakse lapsed ekskursioonile Pyongyangi, kus külastatakse keskloomaaeda, loodusmuuseumi ja Rynra lõbustusparki. Samuti viiakse nad Masikreni suusakuurorti ja sõidavad köisraudteega.
Sondowon ehitati umbes 60 aastat tagasi Koreas Wonsanis Jaapani mere kaldal. Laagri pindala on 10 hektarit. See rekonstrueeriti 2014. aastal ja avati lastele. Sondowonis on rand veepargi ja akvaariumiga, spordikompleks, kino, tuba videomängude ja õhuhokilaudadega. Üks aastatel 2015–2016 laagrit külastanud venelane ütles, et tema sealviibimisega kaasnesid ranged liikumispiirangud ja igapäevased propagandaüritused. Viimase raames sunniti lapsi Korea juhtide auks laule laulma ja nende monumente puhastama. Koolilastele näidati ka multikat, mille tegelased pommitasid USA Valget Maja.
Venelase sõnul söödeti neid laagris sama toitu – „pisikesed kanatükid, peaaegu mitte ühtegi muud liha”, mõnikord kalmaari riisi ja kuklitega. Samal ajal müüsid põhjakorealased koolilastele vabalt riisiviina ja sigarette.
Viimati käisid vene lapsed laagris enne koroonaviiruse pandeemiat. Samal ajal tulevad Primorjesse Pyongyangi ülikooli võõrkeelte kooli vene osakonna üliõpilased. 14. juulist 3. augustini puhkavad nad lastekeskuses Ocean.
17. Aasovi erivägede brigaadi staabiülem Bogdan Krotevitš ütles, et esitas riikliku juurdlusbüroo (SBI) vastu hagi – ta nimetab ameti käitumist seoses tema kirjaga Ukraina relvajõudude ühendjõudude endise ülema Juri Sodol „tahtliku tegevusetuse” kohta. Sõjaväelane väidab, et Riikliku Juurdlusbüroo tegevus ja olukorraga suhtlemine andis selgelt mõista, et ülalt on antud käsk „selle asjaga mitte edasi minna”.
Krotevitš kirjutab, et sai 27. juunil riigiuurimisbüroolt vastuse: asutrus teatas, et kiri Sodoli kohta lisatakse vaid olemasolevale juhtumile, mis uurib „kaudselt” väejuhatuse tegevust operatiiv-strateegilise rühmituste „Hortitsa” ja „muud inimeste” tegevust. Aasovi staabiülem usub, et sellega rikub SBI seadust ja „teeb seda võimalikult jultunult” – sõjaväelane nimetab asutuse sellist käitumist „tahtlikuks tegevusetuseks”. Ta märkis ka, et SBI ei kutsunud teda tunnistajaks ütlusi andma, kuigi ta palus seda oma kirjas.
Krotevitš ütles: 4. juulil esitas ta koos advokaatidega SBI-le kaebuse, et kohus sunniks asutust ühtsesse registrisse kandma ja alustama uurimist. Selle asemel, kirjutab sõjaväelane, määras kohus ametisse kohtuniku, kes pidi 10. juulil puhkusele minema – see läheb vastuollu kohtu automatiseeritud dokumendivoo süsteemi sättega. Mõne aja pärast saavutasid advokaadid uue automaatse jaotuse, kuid kohtuasjade arutamise määras uus kohtunik 19. augustile, kuna ka tema läheb 15. juulil puhkusele – seegi on olukorraga vastuolus, märgib Aasovi liige.
„Need toimingud, aga ka suhtlus erinevate inimeste vahel ja mõned kõned tegid mulle selgeks, et ülalt on antud käsk selle asjaga mitte edasi minna,” ütleb Aasovi staabiülem. Samuti märkis Krotevitš, et ta märkis kirjas peale Sodoli ka teisi inimesi – ja kui viimane vallandati, siis teisi pole. Lisaks teatas sõjaväelane, et „paljud brigaadiülemad eri üksustest” tulid otse tema juurde ja olid valmis oma tunnistusi andma. Ta rõhutas veel kord, et ütluste andmiseks on just nimelt vajalik, et juhtum oleks ERDR-is ja kutsutaks ütlusi andma – ja seda peab tegema riigi uurimisbüroo.
Tekstis kirjutab Krotevitš mitu korda oma hirmust, et ta võidakse tappa „korrumpeerunud positsiooninäljaste ukrainlaste” positsiooni tõttu. Kellest täpsemalt jutt, sõjaväelane ei ütle.
23. juunil kutsus Krotevitš riiklikku uurimisbürood algatama ühe sõjaväekindrali suhtes menetlust. Nime ei mainitud, UP teatas oma allikatele viidates, et jutt käib kindralleitnant Sodolist.
24. juunil otsustas president Zelenski asendada Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülema Sodol brigaadikindral Andrei Gnatoviga.
Varem on Sodolit kritiseerinud erinevate poliitiliste külgede esindajad, kriitikute hulgas on aktivist ja vabatahtlik Sergei Sternenko ning rahvasaadik Mariana Bezuhla. Eelkõige süüdistatakse kindralit personali hoolimatus kohtlemises, mis toob kaasa kaotusi sõjaväelaste seas.
29. juunil teatas SBI, et kontrollib Harkivi oblastis piiri läbimurdmise juhtumi raames Sodoli tegevust. Asutus märkis, et nad tegid seda vahetult pärast Krotevitši avaldust.
Samas märkis sõjaväelane, et ta ei ole SBI vastusega rahul ning siis hakkavad selle olukorra kallal advokaadid tegelema.
18. Lühiuudised
Euroopa Liit otsustas alustada Armeeniaga läbirääkimisi viisavabaduse kehtestamise üle, kirjutab Reuters.
Vastuseks Ukraina otsusele peatada Venemaa nafta transiit on Ungari vihjanud võimalikule elektri ekspordi peatamisele Ukrainasse. Ungari valitsus peab Kiievi tegevust Ungari ja Slovakkia jaoks destabiliseerivaks.
Bloombergi andmetel annab Hiina Venemaale Ukraina-vastase sõja jaoks satelliidi luureteavet. HEAD Aerospace varustab Venemaad enam kui 100 Hiina satelliidi andmetega.
EL-i nõukogu pikendas Venemaa-vastaseid majandussanktsioone veel 6 kuu võrra. Need algselt 2014. aastal kehtestatud ja 2022. aasta veebruaris laiendatud sanktsioonid on reaktsioon Venemaa ebaseaduslikule sissetungile.
Tänu Tšehhi initsiatiivile saadetakse juulis ja augustis Ukrainasse täiendavalt 100 000 ühikut suurtükiväe laskemoona, teatas Tšehhi välisminister Jan Lipavský.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
