Sõja ülevaade: 880. päev – vene pool mitmes kohas edenes
Avaldatud: 22 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. juuli 2024:
nii Tšassiv Jarist kirdes, Toretski suunal ja New-Yorkis vene pool edenes, mujal pigem suurem reorgi päev („vaid” 77 vene poole rünnakut) ja eks uuesti kohe rünnakute arv üles tõuseb. Tähelepanu tasub pöörata suurele kaotatud tankide, kaudtuleüksuste ja toetuselemendi transpordivahendite kaotuse numbritele…
1. Sadu, sadu ja ikka väga tihe ja suurte raheteradega…
2. Ilmateade pole ka Venemaa kohal sajuuudiseta.
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta,
5. Siversk: pisu ikka ja ikka muutusteta rindejoon.
6. Bahmut: Tšassiv Jarist kirdes ning Toretski suunal vene pool edenes.
7. Donetsk: New-Yorkis vene pool jätkab edenemist.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. „Kõigile ei jätku.” Venemaal on AI-95 bensiini puudus.
11. Valgevenes mõisteti surma Saksa kodanik.
12. USA saatis esimest korda Soome tuumapommitajad õppustele Venemaa piiril.
13. Venemaa kulutused kalmistute laiendamisele kolmekordistusid kahe sõjaaasta jooksul.
14. Yandexi kaasasutaja Volož ütles, et sõda Ukrainaga oli Venemaa arengu jaoks „ajastu lõpp”.
15. Mõni naissoldat siiski olla vene poolel.
16. Vahelduseks ka vene milblogikanali dva majora ööpäeva kokkuvõtte ilma teksti redigeerimata.
17. Gruusias peab 69% kodanikest Venemaad oma riigi vaenlaseks.
18. Lühiuudised
Donetski oblastis hävitasid Ukraina kaitsjad haruldase Venemaa kaugmineerimiskompleksi „Põllumajandus”, teatas Hortitsa operatiiv-strateegiline rühm. Eks järjest enam näeb videosid, kuidas Ukraina suudab tabada rindest ka mitmekümne kilomeetri kaugusel askeldavat või paiknevat vähemalt armee tasemel (tähtsuselt) tehnikat. Ikka nii seirestaffi, õhutõrjevahendeid, insenertehnikat ja kaudtulerelvi. Pole aidanud ei nende suur hajutamine ega maskeerimine, kuigi maskeerimise kvaliteet on kohati ülihea (eks sõda on õpetanud) aga hea rutiini puudumine ning possade vahetamine kipub siiski selle rikkuma.
Väljavõte Zelenski iga õhtusest kõnest: Ülemjuhataja Sõrski aruanne rindeolukorrast. Ülemjuhataja ise külastas mõnda brigaadi. Võtmeküsimus on meie sõjaväe varustamine. Millest täpselt puudu on – iga suuna ja kõigi meie põhipositsioonide osas. Laskemoona jaotamine ja piisav hulk droone ennekõike. Väga oluline on tagada, et meil oleks kõigis võtmesuundades vahendid vaenlasele maksimaalsete kaotuste tekitamiseks.
Nõus, et kui ikka moon või droonid otsa saavad ja vastase konveier uusi üksusi järjest peale saadab, siis vastase edenemised tulevadki. Njah, meenub, et sellist taktikat kasutas vene pool Teises maailmasõjas ning see on ere näide juhtide „hoolivusest” oma soldatite suunal… jätkuvalt arvamusel, et selliselt edenedes saab Venemaal enne rahvas otsa, kui Ukraina vallutada suudetakse.
Peale väga suurt mitmepäevast surumist oli eile pigem enamuses rindelõikudes reorgi päev, siis vene poole drooni, lennuväe ja kaudtuleüksused ei puhanud ning töötlus uueks rünnaku alguseks rohkem musta maad teha jätkus.
1. Ukrainasse saabus Patriot Saksamaalt – teatas Zelenski. Päris kõrgele on uuesti tõusnud kogu piiri lähedaste Ukraina asulate pommitamine. Pisu kipub arvama, et see võib olla seotud uute vene poole võimalike katsetega avada uusi rindesektoreid piki piiri sidumaks maksimaalselt Ukraina vägesid. Rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Droonid ründasid Rostovi oblastis Morozovskit. Umbes kella neljast hommikul hakkasid elanikud teatama plahvatuste ja õhutõrjeoperatsioonide helidest. Kohalikud väidavad, et rünnaku ajal räägiti vähemalt 8 droonist. Väga kõrge plahvatuse järgne seene kujuline tume pilv üles tõusis, sestap arvab, et miskit lihtsalt plahvatavat tabati.
Vene sõjaväe propagandaallikad ütlesid, et ööl vastu 22. juulit kõlasid Vene Föderatsiooni Krasnodari territooriumil Tuapse linnas asuvas naftatöötlemistehases plahvatused.
Miks eile õhtul Sevastoopolis raketirünnaku ohu tõttu õhuhäire sealsetes väeosades töötas, on endale teadmata. Küll on Jalta kandis kasvanud elektririkete arv ja elektripuudus kipub muutuma järjest suuremal alal defitsiidiks.
Ajutiselt okupeeritud Sevastoopolis oli 810. merejalaväebrigaadil, mis paikneb Kasakate lahes, probleeme personali värbamisega. Krimmlased ei taha osaleda kriminaalses sõjas. Sellest teatas partisaniliikumine „ATESH” Telegramis, vahendab Ukrinform.
Suurim kurtmine ikka Kurski ja Belgorodi oblastist.
3. Harkiv: siinsele rindele lisandus veel jõudusid vene poolele ning üks osa sellest on Vaikse ookeani kaldalt saabunud merejalaväe üksusi ehk siis surutakse ka enam kvaliteedile. Kui nüüd arvestada ka Ukraina blogijate kõlakaid, siis seni ei tohiks suurt ülekaalu siin suunal siiski vene poolel olla. Endale tundub seni suurema murena hetkel liialt suure hulga täiendavate Ukraina reservide sidumine, mida oleks vaja jooksvalt ettevalmistada uueks pealetungiks. Seda saab veel päris lihtsalt vene pool mõjutada, üritatades uusi rindesektoreid piki piiri avades, sest seni pole ametlikult Ukraina üksused Venemaale tunginud (nn vene vabatahtlikult iseseisvalt siiski on) ja ebaõnnestumise korral on lihtne taanduda ja proovida mujal. Küll pole siin suunal vene pool seni suutnud saada paremasse seisu logistika korraldamist ja seda suudab Ukraina päris hästi mõjutada. Kahjuks seni pole Ukraina suutnud ära lõpetada vene poole uutele aladele kindlustuste rajamist, sestap arvab, et siinsetegei alade tagasi saamine võib siiski päris raske olla. Hetkel veel ei näe piisavalt jõudu vene poolel jõudmaks Harkivini.
4. Kupiansk-Kreminna: eks pisu hinge hoides kaeb sedagi rinnet ja eile ühtki muutust rindejoones ei tuvastanud. Küll asus pisu enam vene pool uuesti suruma Kupianskist kirdes Sinkivka küla juures ja üritab siit uuesti läbimuret saada. Mujal oli eile tuntav rünnakusurve langus aga see arvatavalt vaid ajutine.
5. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte, jätkuvalt arvamusel, et siinne vene poole tegevus põhiliselt kummagi rindesuuna (Kreminna ja Bahmut) toetamine maks sidumisega. Lihtsalt pole piisava tugevusega rünnakuid, mis näitaks nn konveieri iseloomuga rünnakuid…
6. Bahmut: eile suutis vene pool edeneda Grigorivka küla (Tšassiv Jarist kirdes) suunas üle põldude ja läbi metsa u 2 km muutes siinset rindejoont sirgemaks. Küla asub siiski kanalist idas ja seni väga selle suuna pärast ei muretse.
Väga intensiivne vene konveier Tšassiv Jari suunal jätkab tööd ja proovitakse järjest nii vaid soomusega, soomus koos jalaväega kui vaid jalaväega. Seni Ukrainal siin suunal moona on jagunud ja enne kanalini jõudmist kippub igal rünnaku seltskonnal kas jaks või koosseis otsa saama.
Järjest enam näeb erinevates videodes, et kui miskit soomust tabatakse, siis üritatakse ka põgenevaid soomuse meeskondi tabada, mis ka väga tänuväärne tegevus on.
Sama hästi kahjuks ei lähe Toretski suunal ja seni pole linnalisel ala vastast pidama saadud ja nende edenemised on liialt palju muret tekitavad. Eile kaotati täielikult Pivdenne asula (seal ka palju suuri kortermaju) ning kuus päeva tagasi Zalizna asulasse sisenenenud ja asula peaaegu poolitanud kitsas vene poole ründeteravik suudeti eile laiendada ja u 2 km laiuselt see sirgeks tõmmata ning kotisuu New-Yorki suunal teravikuga on 5 km ja selle vähenemine seab ohtu New-Yorki idaosa kaitse logistika ning sunnib Ukraina üksusi tõmbuma tagasi ka soodsatelt possadelt linnast idas ja kagus.
7. Donetsk: eile suutis vene pool jälle u 1 km edeneda New-Yorkis laiendades enda eenduvat teravikku linnas 2 km laiuseks. Lisaks teraviku alguses on suudetud läänesuunal edeneda piki metsasiile kindlustamaks seda eenduvat osa. No olen mures, et sellised ühe kilomeetriseid hüppeid linnalisel alal vene pool teha suudab.
Rinde loodesektoris küll eile vene poole edenemisi ei tuvastanud, aga väga hull konveier töötab ja pigem näen veelgi surve tõusu, sest järjest enam lükkab vene pool oma üksusi siin sektoris rindele lähemale kiirendamaks konveieri pidevat tööd. Esmane ülesanne sellel suunal on arvatavasti jõuda 5 km kaugusel asuva Pokrovsk-Tšassiv Jari vahelise teeni, lõikamaks läbi siinset üht olulist logistikakanalit. Vozdviženka külani on siin vene pool peaaegu jõudnud ja kipub arvama, et nii siinne reljeef, veekogud kui metsaribad võivad olla põhjuseks, miks (jälle võib-olla) siia on Ukraina suutnud pisu tugevama kaitseliini rajada. Edasi juba põhiliselt põllud oma tavapäraste metsaribadega nende vahel.
Mujal rindelõikudes eilne konveier vene poolele edenemisi ei andnud. Kahjuks siiski prognoosib Krasnohorivka langemist, kuigi varasemate prognoosidega hullult alt läinud ja polnud vist piisavalt hästi arvestanud Ukraina võitlejate kangelaslikkusega. Linna vallutamise vajadus vene poolele vajalik ka selleks, et mingitiki järgmise linna vallutamist esitleda…
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa kütuseturul on AI-95 bensiini defitsiidiga silmitsi pärast mitmeid Ukraina rünnakuid naftatöötlemistehastele, mille tõttu riigi kütusetoodang langes kahe aasta madalaimale tasemele. AI-95 puudus börsil kütusega kauplemisel on muutunud krooniliseks, ütlesid kauplejad ja turuosalised Reutersile. Hulgimüügikoguste nappuse tõttu tõusevad bensiini hinnad kiiresti ning lähenesid möödunud nädala lõpus möödunud sügise kütusekriisi rekorditele. Peterburi kauba- ja toorainebörsil ulatusid „Premium 95” noteeringud 19. juulil 73 605 rublani tonni kohta ning alates suve algusest on need tõusnud 44% ehk 22,5 tuhande rubla võrra.
„Kõigile „viiendat” lihtsalt ei jätku,” kurdab üks kaupleja. Tema sõnul on turul „elevus”, sest peagi algab rafineerimistehase sügisene remont ning defitsiit võib süveneda. Reutersi allikate sõnul ei ole naftatöötlemistel praegu vabu mahtusid, mida saaks turule saata, et hindu alla viia. Bloombergi andmetel muutusid Venemaa nafta rafineerimismahud juunis madalaimaks alates 2022. aastast pärast seda, kui kaks suurt Rosnefti rafineerimistehast, Tuapse ja Komsomolsk, suleti mai lõpus. Neist esimest ründasid Ukraina droonid juba teist korda alates aasta algusest, mille tõttu olid nad tootmise juba talvel peatanud. Seejärel kulus neil tulekahjust taastamiseks üle kolme kuu.
Kokku seisis juunis jõude 15,5% Venemaa rafineerimistehaste võimsusest ehk 4,1 miljonit tonni – kaks korda rohkem kui mais, arvutas Reuters. Ametlik tegevusstatistika rafineerimistehaste toodangu kohta on alates mai lõpust salastatud: energeetikaministeerium on lõpetanud iganädalaste andmete edastamise Rosstatile, viidates „geopoliitilisele olukorrale” ja vajadusele kaitsta turgu „manipulatsiooni” ohu eest. „Mitmed tehased naasevad tööle juuli lõpus,” ütles allikas Reutersile, lisades siiski, et rafineerimistehaste hooajalise hoolduse tõttu peaks tootmine sügisel taas langema.
Ka bensiin AI-92 kallineb, kuigi aeglasemas tempos: alates juuni algusest on see börsil kallinenud 23%. Selle tulemusena ületas AI-92 ja AI-95 kulude erinevus esimest korda ajaloos 15 tuhat rubla tonni kohta. Valitsus tunnistab probleemi. „Olukord 95 (bensiin) osas on muutunud pingeliseks,” ütles asepeaminister Aleksandr Novak 16. juulil Kaukaasia investeerimisfoorumi kõrval. Põhjus, tunnistas ta, on naftatöötlemistehaste läbiviidud „remondikampaania”. Septembrist plaanivad võimud taas keelata bensiini ekspordi, kartes mulluse kriisi kordumist, mil majandus jäi saagikoristuse kõrgajal kütuseta.
Reutersi allikad põhjendavad AI-95 puudust ka sellega, et nõudlus selle järele on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning välismaiste tehnoloogiate sanktsioonidega ära lõigatud rafineerimistehased ei olnud valmis selle tootmist suurendama. Tehnilised eksperdid märgivad, et AI-95 asemel AI-95 tootmist pole võimalik valutult suurendada. „Sellisel juhul väheneb AI-92 toodang rohkem kui AI-95 kasv,” selgitab ühe rafineerimistehase tehnoloog. „Pideva bensiinikomponentide kogumi korral väheneb mootoribensiini kogutoodang, kuna suurema oktaanarvuga toote osakaal suureneb.”
Venemaa naftatöötlemistööstuses toimuv on sanktsioonide hiline mõju, ütleb sõltumatu nafta- ja gaasiekspert Kirill Rodinonov. Võimudel pole head lahendust, usub ta: tootmist pole võimalik suurendada, kuni rafineerimistehaste seadmete impordi suhtes kehtivad sanktsioonid ja droonirünnakud jätkuvad.
11. Valgevene kohus mõistis Saksamaa kodaniku Rico Kriegeri terrorismi ja palgasõja kohtuasjas süüdi ja karistas teda surmanuhtlusega. „Saksamaa välisministeerium ja saatkond Minskis osutavad ohvrile konsulaarteenuseid ja esindavad aktiivselt tema huve Valgevene võimude ees,” teatas Saksamaa välisministeerium Deutsche Wellele. Nad lisasid, et Saksamaa lükkab surmanuhtluse igal juhul tagasi, kuna see on „julm ja ebainimlik karistus”.
Valgevene Telegrami kanal „MotolkoPomogi” teatab, et Krieger on Saksa Punase Risti töötaja. Teda süüdistati tulirelvadega seotud ebaseaduslikus tegevuses, transpordi või side kanalite rikkumises, äärmusliku formatsiooni loomises või selles osalemises ja terroriaktis. Milles Kriegerit inimõigusorganisatsiooni Viasna andmetel täpselt süüdistatakse, pole teada, Saksa kodaniku juhtum on seotud Ukraina poolel sõdiva Kastus Kalinovski nimelise Valgevene vabatahtlike rügemendiga. Inimõiguslaste sõnul süüdistatakse Kriegerit plahvatuse toimepanemises eesmärgiga mõjutada valitsuse otsustusprotsessi, hirmutada elanikkonda ja destabiliseerida avalikku korda.
Zerkalo väljaanne selgitab, et Minski oblastikohus mõistis Kriegerile karistuse 21. juunil. Kas see jõustus või kaevati edasi, pole teada. Saksamaal jättis mees maha alaealise lapse. Valgevene välisministeerium teatas RIA Novostile, et peab Kriegeri juhtumi osas konsultatsioone Saksa diplomaatidega. „Selleteemalised konsultatsioonid toimuvad välisministeeriumide kaudu… Täielikult rahvusvaheliste normide ja kahepoolsete lepingute kohaselt on sellele isikule konsulaarjuurdepääs tagatud,” märkis Valgevene diplomaatiline teenistus. Valgevene on ainus Euroopa riik, kus surmanuhtlust veel kasutatakse. Viimane teadaolev surmaotsuse täideviimine registreeriti 2022. aastal.
12. Ameerika mandritevahelised strateegilised pommitajad sooritasid esimest korda õppelennu Soomes Venemaa piiril, teatab vabariigi kaitseväe pressiteenistus. „Kaks Ameerika pommitajat B-52 Stratofortress lendasid pühapäeval, 21. juulil üle Soome õhuruumi. Lennud olid osa õppetegevusest. Pommitajaid toetasid kolm Ameerika tankimislennukit,” seisis ministeeriumi sotsiaalmeedias postitatud avalduses.
Norra väljaande Barents Observer andmeil lähenes põhja Lapimaa poole suundunud lennuk B-52 Koola poolsaarele võimalikult lähedale edelast. Seal tegid pommitajad tiiru ja pöördusid uuesti lõunasse. Lennukipiloodid nägid peaaegu kogu poolsaart, kus asuvad vene raketiallveelaevad, samuti Olenja lennuvälja, kust tavaliselt stardivad strateegilised pommitajad Tu-95MS, et Ukrainat tabada. Üle Soome lennu ajal saatis Ameerika lennukeid vabariikliku õhuväe F/A-18 rühm. „See on tavaline NATO liikmesriigi territooriumil tehtav koostöö ning see näitab ühise kaitse ja heidutuse aluseid,” kommenteeris Soome kaitseminister Antti Häkkänen õppelende.
Venemaa kaitseministeeriumi pressiteenistus teatas, et nad avastasid Barentsi mere kohal Ameerika lennukid ja kaks lennukit tõusid õhku sihtmärkide tuvastamiseks. „Õhku tõusid valves olevate õhutõrjejõudude hävitajad MiG-29 ja MiG-31. Vene hävitajate meeskonnad tuvastasid õhusihtmärgi kui strateegilise pommitaja B-52 paari,” teatas Venemaa kaitseministeerium. Nad lisasid, et vene lennukite lähenedes tegid Ameerika pommitajad pöörde Vene Föderatsiooni piiride poole.
Soome parlament kiitis juuli alguses heaks kaitsekoostöö lepingu ja andis USA-le juurdepääsu 15 sõjaväeobjektile. Vastavalt kokkuleppele saab USA nendesse rajatistesse paigutada oma sõjaväge ja varustust. Soome võimud võtavad enda kanda nende kohtade turvalisuse, mida ameeriklased kasutavad. Kaitsekoostöö lepingu sõlmisid kaks riiki mullu 18. detsembril. Lepingut üle vaadanud Reutersi andmetel on 15 objekti hulgas neli lennubaasi, sõjaväesadam ja riigi põhjaosas asuv raudtee. Vene piirini viivate marsruutide ääres hakkavad paiknema sõjatehnika laod.
13. Eelmisel aastal kulutasid Venemaa piirkonnad kalmistute laiendamisele üle 225 miljoni rubla (2,3 miljoni euro), selgub ametlikust riigihangete portaalist. Seda on kaks korda rohkem kui 2022. aastal ja peaaegu kuus korda rohkem kui 2020. aastal, enne koroonaviiruse pandeemia algust. 2024. aasta esimese poolaasta jooksul on võimud selleks kulutanud juba 136 miljonit rubla. 2020. aastal kulutasid piirkonnad kalmistute laiendamiseks 38 miljonit rubla, 2021. aastal – üle 124 miljoni rubla, 2022. aastal – 122 miljonit rubla. Kahel Covidi-eelsel aastal – 2018 ja 2019 – kulutasid piirkonnad kalmistute laiendamisele kokku 1,1 miljardit rubla. Sel perioodil viis Moskva aga läbi mastaapse kalmistute renoveerimise programmi – kui pealinna regiooni kulud maha arvata, kulutati Venemaal kahe aasta jooksul kokku umbes 125 miljonit. Seega kulutasid nad Ukraina sõja esimesel kahel aastal kalmistute laiendamisele ligi kolm korda rohkem kui kahel Covidi-eelsel aastal.
Ametlik statistika ei näe Ukraina sõja tõttu hukkunute arvu tõusu. Rosstati andmetel vähenes surmade arv 2022. aastal 22% ja 2023. aastal veel 7,6%. 2024. aastal hakkas suremus tõusma – jaanuaris-aprillis 4,5% ehk 27 tuhande inimese võrra. See on aga kaugel Ukrainas hukkunud sõdurite arvu hinnangutest: pärandiasjade registrit analüüsinud Meduza hindas nende arvuks 120 tuhat. BBC ja Mediazona ajakirjanikel õnnestus tuvastada enam kui 58 tuhande Ukrainas hukkunud Vene sõduri nimed.
Sõjaeelsed aastad tõid Venemaale kõrgeima suremuse pärast Teist maailmasõda: pandeemia ajal, aastatel 2020–2021, hüppas surmade arv 35%. Ametlikult suri Covidi tõttu 680 tuhat inimest ja mitteametlikel hinnangutel üle miljoni. Kuid isegi 2 pandeemiaaasta jooksul kulutasid nad kalmistute laiendamisele 2 korda vähem kui 2 sõjaaasta jooksul
Ukraina sõda on viimase kahe aasta üks kalmistute laienemise põhjusi, ütleb demograaf Jan Breede. Tema sõnul lükkavad seda protsessi edasi loomulikud põhjused, nagu rahvastiku vananemine ja alkoholiga seotud suremus. Kuid „Covidi efekt on möödas” ja „surmade intensiivistumine noores eas on toonud kaasa ka kasvava nõudluse matuseteenuste järele, et luua uusi territooriume,” märgib Bride.
Sõja-aastatel kalmistute laiendamise kulutuste meister – enam kui 262 miljonit rubla – on Hantõ-Mansiiski autonoomne ringkond, mis on kõrgeima majandusliku potentsiaaliga piirkondade hulgas (Moskva järel) teisel kohal. Ülejäänud juhtivad piirkonnad kulutasid mitu korda vähem: Uljanovski oblast – üle 37 miljoni rubla, Sverdlovski oblast – üle 31 miljoni rubla, Irkutski oblast – 15,7 miljonit rubla, Jamalo-Neenetsi autonoomne ringkond – 15,3 miljonit rubla.
Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas laiendatakse riigihangete andmetel kalmistuid Nižnevartovskis, Kogalõmis, Langepas, Priobje ja Talinka külades. Rosstati andmetel suremus piirkonnas langeb: 2023. aastal vähenes surmade arv umbes 4%. Nižnevartovski kalmistu laiendamiseks kulutati 2,5 aasta jooksul üle 233 miljoni rubla, mis riigihangete andmetel toimus neljas etapis. Kalmistu täpset pindala pole hankedokumentides märgitud, kuid on teada, et selle laiendamiseks raiutakse üle 3 hektari metsa, mis on võrreldav nelja jalgpalliväljaku pindalaga.
Väljaande Moscow Timesi arvutuste kohaselt oli Tjumeni piirkond, kuhu kuuluvad Hantõ-Mansiiski autonoomne ringkond ja Jamalo-Neenetsi autonoomne ringkond, aastatel 2022–2023 sõjaväelaste matmise rituaalsete tarvikute ostmisel üks liidritest. Uljanovski oblastis laiendati Dmitrovgradi linna Tiinskoje kalmistut, kulutades selleks üle 37 miljoni rubla. Suremus piirkonnas langes 2023. aastal 8%.
Sverdlovski oblastis laiendati kalmistuid Verh-Neivinski külas, Nižnjaja Osljanka külas ning Polevskoi ja Kamensk-Uralski linnades. Viimases puudutas laiendus Volkovski kalmistut, kus Ukraina sõjas langenud osaliste jaoks eraldati kaks plokki. Samal ajal langes ametlikult suremus selles piirkonnas eelmisel aastal 6%.
Kõige vähem kulutasid kalmistutele Lipetski oblast (170 tuhat rubla), Udmurtia (273 tuhat rubla), Transbaikalia (356 tuhat rubla), Permi territoorium (542 tuhat rubla) ja Burjaatia (602 tuhat rubla). BBC ajakirjanike hinnangul on viimane piirkond Ukraina sõjas kaotuste poolest liidrite hulgas: sinna on juba maetud umbes 1500 sõdurit ja ohvitseri.
Ligikaudu 40% kõigist laiendatud kalmistutest asub linnalistes asulates ja külades, 60% alevites. Suurlinnadesse ja piirkondlikesse keskustesse (Moskva, Peterburi ja Murmansk) kuulub vaid kolm kalmistut.
„Väikese maakalmistu kohta on 10–20 kirstu, mis tulevad Ukrainast, on palju, nii et loomulikult laienevad need sinna muuhulgas ka sõja tõttu. Lisaks, kui mõnes piirkonnas otsustatakse matta võitlejaid mitte linna piires, vaid maakalmistutele, on see veel üks argument laienemise kasuks,” ütleb inimõiguste rühmituse „Kodanik” direktor.
14. Yandexi kaasasutaja Arkadi Volož teatas sidemete katkestamisest Venemaaga. Intervjuus ajalehele Der Spiegel ütles ta, et sissetung Ukrainasse on hävitanud riigi arenguvõimalused. „Minu seisukoht pole kunagi muutunud. Olen alati olnud veendunud, et seda sõda poleks tohtinud alustada. See on barbaarsus ja Ukraina maksab selle eest kohutavat hinda. See tähistab ka ühe ajastu lõppu Venemaal. Riigil oli võimalus minna teistsugust teed. Me kõik olime osa sellest katsest ehitada teistsugune, parem ja moodne Venemaa,” märkis Volož. Tema sõnul mõtles ta Yandexi loomisel koos sõbra Ilja Segalovitšiga näidata maailmale uut riiki – „avatud ja suuteline pakkuma midagi enamat kui lihtsalt mitmesugused toorained”.
„Tundsime, et teeme midagi ajalooliselt olulist. Tahtsime Venemaale kasu tuua, tahtsime, et see säraks rahvusvahelisel tasandil. <…> Meie idee oli arendada tehnoloogiaid IT-sektoris. See oleks pidanud olema meie panus paremasse ja demokraatlikumasse Venemaasse,” ütles Volož.
Ta avaldas kahetsust, et tegi riigiga tsensuuri osas kompromisse ega sulgenud „Yandex. Uudiseid” 2017. aastal. „Kuigi nägime heade asjade kadumist, uskusime, et on veel võimalus seda dünaamikat muuta. <…> Kuid mida edukamaks Yandex sai, seda rohkem jõudis see võimude tähelepanu alla. Pidasime vastu nii kaua kui suutsime. Kuid saabus hetk, mil vastupanu muutus asjatuks. Isegi suuri saavutusi saab kasutada muuks otstarbeks,” tõdes Volož. Ta lisas, et operatiivkontroll Yandexi üle kadus pärast Ukraina sissetungi algust täielikult ning ainus, mida teha sai, oli äri võimalikult kiiresti maha müüa.
Volož selgitas ka, miks ta ei mõistnud sõda algusest peale avalikult hukka. Enda sõnul ei soovinud ta ohtu seada Venemaal viibivaid ja emigreerumist plaanivaid töötajaid, mistõttu tegi ta oma seisukoha avalikuks alles 2023. aasta augustis. „Kui ma oleksin kohe öelnud, mida ma tegelikult mõtlen, oleksime nüüd teises olukorras. Tõenäoliselt me täna siin ei istuks,” märkis Volož. Samas rõhutas ärimees, et temaga viimase kahe aasta jooksul juhtunu „ei küündi ligilähedalegi nendele kannatustele, mida Ukraina inimesed sõja tõttu iga päev kannatavad”, kuid tal on hea meel, et EL arvas ta välja sanktsioonide loetelust.
Volož lisas, et nüüd on aeg edasi liikuda ja tal on suured lootused oma uuele ettevõttele Nebius, kus töötab „üle tuhande” Venemaa Föderatsiooni IT-spetsialisti. „Me oleme Venemaaga sidemed katkestanud. See on kõik. Kõik avaldasid oma seisukohta. Ma ei taha tagasi vaadata. Tahan edasi vaadata ja luua midagi uut,” lõpetas ta.
15. Ukraina sõjaväelastel on andmeid, et Donetski oblasti aladel on tuvastatud naissõdureid venelaste sabotaaži- ja luurerühmades. Sellest rääkis LIGA.net kommentaaris vägede operatiiv-strateegilise rühma „Hortitsa” esindaja Nazar Voloshin. „Okupantide vahel on pealtkuulatud raadioside kaudu ka teavet, et vaenlase DRG-s on naisi,” ütles kõneleja.
Juunis teatas New York Times väljaanne, et mai lõpus vabastas Vene Föderatsioon Peterburi lähedal asuvast vanglast rühma naisi, kes võitlesid Ukraina vastu.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andrei Jusov ütles seejärel LIGA.net-ile, et üldiselt on värvatute arv tühine ja valdav osa Ukraina vastu võitlevaid vangistatud venelannasid on „vabatahtlikud”.
16. Harkivi suunal viisid Ukraina relvajõudude vasturünnakud Vovšanskis meie FAB-i ja UMPK-i massilise kasutamiseni linna moodustatud vaenlase reservide vastu ja üritasid end keldritesse peita. Käivad ägedad lahingud. Severski Donetsi vasakul kaldal Lääne-Sinelnikovo metsas laiendasid „Põhja” grupi võitlejad sillapead ja edenesid 100 meetrit.
▪️Svjatovo-Kupjanski suunal areneb pealetung kahes suunas. Väerühma „Zapad” allüksused vabastasid Pestšanoje Nižneje Harkivi oblastist, laiendasid silmapaistvat piirkonda Berestovos, samuti Luganski Rahvavabariigi Rozovka (Andrivka).
▪️Tšassiv Jari põhjatiivalt pärinevad andmed, et Venemaa relvajõud on edasi tunginud Kalinovost (Kalinovky) põhja poole.
▪️Vene armee pealetung Toretski (Dzeržinski) suunal jätkub. Enamik Kirovo kõrghooneid on asustatud. New Yorgis liiguvad meie diviisid läbi asula, realiseerides plaani korraldada koos vaenlase vägedega väike boiler.
▪️Pokrovski suunas (Avdiivkast läänes) liiguvad Venemaa relvajõud Lozovatskist lõunasse ja Progressi küla kirdesse. Novosjolovka Pervas jätkuvad võitlused küla lõunaosa pärast, varem olid kaadrid meie üksustega asula keskusest.
▪️Južno-Donetski suunal Krasnogorovkas hõivasid Venemaa relvajõud „Solnetšnõi” mikrorajooni ja edenesid linna lääneosas kuni 2,85 km laiusele alale.
▪️ Zaporižja rindel muudatusi ei ole. Positsioonilahingud kaugrelvade kasutamisega jätkusid Robotõne ja Verbove loodeosas. Robotõne ja Malaja Tokmatška piirkondades löödi UMPK-st pärit Ukraina relvajõudude FAB-500 tööjõu ja varustuse positsioonide vastu.
▪️Hersoni suunal võitlused saaretsoonis ja omavahelised löögid. Meie raketisuurtükivägi kattis vaenlase positsioone Kruglõki saare piirkonnas, lisaks jätkub jaht vaenlase paatide järele. Nad teatavad vaenlase laeva hävimisest. Holopristani ja Aleškini rajooni asustatud paigad said relvajõudude löögi. Tšernomorski külas tabas vaenlase rakett eramaja, hukkus 1974. aastal sündinud naine, vigastada sai veel üks naine. Kostogrõzovos sai elumaja löögi Ukraina relvajõudude droon, vigastada sai üks kohalik elanik.
▪️Öösel ründasid kaitsejõud UAV-de abil mitmeid meie rajatisi. Mitte esimest korda lasi vaenlane Rostovi oblastis Morozovski sõjaväelennuväljal välja vähemalt 10 drooni, millest mitu tulistati alla. Lahingulennukitel õnnestus rünnakust välja tulla. Võrgus levitatavatelt kohalike elanike kaadritelt on näha suitsu: ilmselt on kannatada saanud lennuvälja infrastruktuurirajatised. Õhutõrjesüsteem tulistas Smolenski oblastis Vjazemi rajooni kohal alla Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõiduki, ütles kuberner Vasõl Anohhin. Krasnodari piirkonnas kell 03.17–04.20 Tuapse linna piirkonnas alistas õhutõrjesüsteem 8 UAV-d. UAV tulistati alla Voroneži oblasti kohal.
▪️Belgorodi oblastis tulistasid Ukraina relvajõud öösel Šebekino linna. Kiirabi meeskond andis kohapealse ravi mehele, kellel oli jalas šrapnellihaav. Ka öösel ründas Belgorodi rajooni Ustinka külas kamikaze droon teel liikunud autot, juht sai viga. Šebekino-Volokonovka maanteelõigul ründas droon mööda teed liikunud sõiduautot. Juht sai raskeid vigastusi – üle 50% kehapõletushaavadega, käeluumurruga ja näokildude haavadega mehe toimetas kiirabi regionaalhaiglasse. Belgorodi rajoonis Oktjabrski küla rajoonis ründas droon sõiduautot, juht sai vigastada.
▪️ Kurski piirkond on ka Ukraina relvajõudude rünnaku all. Vallandati nt. Krasnõi Pahar Rõli rajoonist, Tjotkino ja Elizavetovka Gluškovski rajoonist, Gordeevka ja Troitskoje Korenevski rajoonist, Kutšerov Belovski rajoonist, Guevo Sužani rajoonist. Droonirünnakud – n.p. Korenevo, Hordeevka ja Korenevo Korenevski rajoonist, Iskra Khomutovski rajoonist, Gogolevka ja Ivaškovski Sužani rajoonist, Politotdelski, Kobõlki ja Korovjakivka Gluškovski rajoonist.
▪️DPR-s hukkus ööpäeva jooksul 4 tsiviilisikut ja 10 sai haavata.
17. Gruusias peab 69% kodanikest Venemaad oma riigi vaenlaseks, selgus uuringu Caucasus Barometer 2024 raames läbi viidud küsitluse tulemustest. See näitaja kasvab aasta-aastalt. 2021. aastal pidas 66% Venemaad peamiseks vaenlaseks. 2019. aastal – 49%, 2017. aastal – 40% ja 2012. aastal – 35%.
Vaid 4% vastanutest nimetas Gruusia peamiseks vaenlaseks USA-d ja 2% Türgit.
Seevastu 24% küsitletud grusiinidest peab USA-d Gruusia peamiseks sõbraks. Teisel kohal on Aserbaidžaan – 8% ja Ukraina – 7%. Järgmised on Türgi, Saksamaa, Armeenia. Venemaad peab Gruusia sõbraks 2% kodanikest.
Samas on 26% veendunud, et Gruusial pole üldse sõpru.
Küsitlus viidi läbi näost näkku intervjuude abil 16. aprillist 13. maini kogu Gruusias, välja arvatud isehakanud vabariigid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.
Kokku küsitleti 1509 inimest, sealhulgas piirkondades, kus on tihedalt asustatud etnilisi vähemusi: Samtskhe-Javakheti, kus elavad armeenlased, ja Kvemo Kartli, kus elab valdavalt aserbaidžaanlased. Küsitlus viidi läbi gruusia, armeenia ja aserbaidžaani keeles.
18. Lühiuudised
Bideni loobumise järel Harris kinnitas, et kandideerib: tahan teenida ja võita nominatsiooni.
USA plaan kiirendada Jaapani tehastes Patrioti õhutõrjerakettide tootmist Ukraina jaoks on hädas Boeingu toodetud kriitilise komponendi nappuse tõttu.
Poola endine riigikaitseminister Janusz Onyszkiewicz märkis, et Poola lennukid MiG-29 võidakse saata Ukrainasse umbes kuue kuu pärast. See üleandmine sõltub sellest, kas Poola saab uued Ameerika F-35 lennukid MiG-29 asemele.
Venemaa Föderatsiooninõukogu aseesimees Andrei Klimov teatas, et Venemaa on valmis aitama valitseval parteil Gruusia Unistus võimu säilitada, kui Tbilisi seda nõuab. Ta võrdles seda potentsiaalset abi Süüria Bashar Assadile antud sõjalise abiga ja rõhutas, et riigipöörded on välised sekkumised, mis rikuvad ÜRO põhikirja ehk siis tavaline terroristide taktika, mina võin, teised mitte… pisu silmanurgast ikka jälgib, mis arengud seal kandis toimuma võivad hakata…
Ukraina ja Euroopa Liit on pöördunud Aserbaidžaani poole ettepanekuga tarnida maagaasi Euroopasse läbi Ukraina pärast seda, kui aasta lõpus lõppeb kehtiv transiidileping Venemaaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
