Sõja ülevaade: 876. päev – vene poole rünnakute arv tõusis, kaks edenemist
Avaldatud: 18 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. juuli 2024:
vene poole rünnakute arv tõusis tavapärasele tasemele (118) ja tõid kaks vene poole edenemist nii Bahmuti kui Donetski rindel.
1. Suurem öine droonirünnak Ukraina linnadele.
2. Ikka Kurski ja Belgorodi oblastis kurdavad.
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: suruvad aga siingi muutusteta.
6. Bahmut: kaks vene poole edenemist.
7. Donetsk: kaks vene poole edenemist.
8. Lõunarinne: tuntav surve tõus aga rinne pidas.
9. Herson: muutusteta.
10. Kunas Venemaal tankid ja soomukid lõppevad?
11. Ukraina blokeeris Venemaa naftatarned Ungarile.
12. Ühel suurimal Venemaa riigipangal suleti välismaal Hiina pangakaartide kasutamise võimalus.
13. Välismaise kauba ostmise võimalused venelastele ahanevad.
14. Rohkem kui 2 miljonit inimest jäi pärast Lõuna-Venemaa suurima tuumaelektrijaama riket elektrita.
15. Venemaa natsionaliseeris populaarseima viina tootmise.
16. Küsitluses selgus, et üle 40 protsendi venelastest soovib tihedamaid suhteid Põhja-Koreaga.
17. Venemaa rahandusministeeriumil on eelarve augu täitmine võlakirjadega läinud väga kalliks.
18. Lühiuudised
1. Eile hilisõhtul tabas Kiievit järjekordne droonirünnak. Olla purustusi tabatud drooni allakukkumise järel. Krementšuki (kesk-Ukraina), Dnipro linnas ja Krõvõi Rihis teatati öise droonirünnaku järgselt plahvatusest. Rinde- ja piirilähedus ikka hullus sajus.
2. Pisu ikka kurtmist nii Kurski kui Belgorodi oblastist tuli. Kuidagi ei suuda vene pool korraldada ümber oma Belgorodi oblastis asuvat logistikaahelat ja kaotab siin suunal päris tuntavalt kaudtuleüksusi.
3. Harkiv: muutusteta. Ründavad aktiivselt mõlemad pooled. Vene skaudirühm püüdis suurtükiväe toetusel edasi liikuda Sumõ piirkonnas: Rožkovsõtši, Tšujkovka ja Sytne küla lähedal. Rünnak tõrjuti.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: vene pool küll annab teada paarist edenemisest kuid neid tuvastada siiski ei suutnud, seni arvamusel, et pigem on see rinne hetkel Bahmuti rinde Toretski suunda toetav tegevus ning pisu on tunda ka soovi edeneda ikka läbi Bilohorivka küla saamaks kätte kogu ka Kreminna suuna üle domineeriv kõrgustik.
6. Bahmut: kaks edenemist vene poolele siin rindel ja pingeline ikka Toretski suunal.
Eile suutis vene pool lõpuks lõpuni ära vallutada Tšassiv Jarist kirdes asuva Kalinivka küla ja jõuda siingi Siverski Donetsi-Donbass kanalini. Kõik, mis jääb kanalist ida poole, suurt muret ei tee.
Toretski suunal on muret küllaga, sest kuidagi suudab liialt pikki edenemisi siin vene pool mingite vahedega korrata. Kui 5 päeva tagasi oli edenemise pikkus Toretskist edelas läbi Pivdenne asula ja jõuti Zalizneni (siis edeneti üle kilomeetri) siis eile suruti end asulasse sisse terava kiiluna ning edenemise pikkuseks 500 m.
7. Donetsk: kaks rindejoone muutust siiski tuvastas.
Eile ei suutnud tuvastada muutusi rindejoones New-Yorkis. Mitmed blogijate kaardid olid liialt erinevad, teada vaid see, et karmid linnalahingud jätkusid.
Eile pisu üllatuslikult ei tuvastanud rinde loodesektoris ühtki vene poole edenemist. Mõnedelt videodelt, mis on koos asukoha määranguga, näeb seda, et vene soomuk või tank laseb end moonast tühjaks juba isegi enne oma eesliinile jõudmist ning sihtmärgid ei asu mitte Ukraina eesliinide suunas või kui asuvad, siis metsaribad jäävad vahele. Kipub arvama, et võib-olla mõni soomuse meeskond loodab seeläbi pikendada enda eluiga, sest saab ettekanda moona lõppemisest ja seetõttu rünnaku lõppemisest ning naasta algsesse kohta.
Netailove küla juures (Pervomaiskest läänes) sai mõnisada meetrit vene pool edasi ja hetkel on tunne, et tasapisi Ukraina taandub rinde Avdiivkast läände jäävas sektoris (sinnani kuhu jõgi ulatub) Vovša jõe taha.
Pisu enam muret on hakanud tekkima rinde lõunaservas, kus paaril päeval esmalt hakkas kasvama hall ala Ukraina kahjuks Vuhledarist u 7 km idas ja eile mitme kilomeetri laiselt u pool kilomeetrit vene pool edasi sai. Ühe olulise (Vuhledar-Marinka) maanteeni on veel 2,5 km ja juba varasemalt on mitmed blogijad pidanud seda trassi põhiliseks Ukraina üksuste logistikakanaliks. Kulgeb see paralleelselt rindega ning kardetakse, et kui vene pool jõuab maanteele, siis võidakse sealt kaudu keerata Vuhledari suunal, mis on pisu parem ala kui otse Vuhledarile lõuna poolt peale tungida. Küll seisab täpselt selle tee ääres Vuhledari suunal suur kivisöetehas koos oma koksihunnikuga, mille vallutamine ei tohiks lihtne olla ja see kompleks domineerib päris laialt Vuhledari tiival.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: pisu on surve tugevnemas.
Tokmaki suund: siin sama seis.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. putin üritab tema valitsetavat riiki tagasi keiserlikule suurusele, mille see kaotas pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Ta saab tänada eelkõige oma nõukogude eelkäijaid selle eest, et nad jätsid talle pärandiks tohutu hulga sõjavarustust. Tänu tuhandetele vanadele tankidele ja soomusmasinatele jätkab putin sõda Ukrainas kolmandat aastat. Kuid kaotustega, mida putini armee kannab, võivad isegi Nõukogude hiiglaslikud reservid ammenduda juba järgmisel aastal, kirjutab The Economist.
NSV Liidul oli rohkem tanke kui kõigil NATO riikidel kokku. Ja üldiselt on soomusmasinaid rohkem kui kõigis maailma riikides, märgib Stockholmi Ida-Euroopa uuringute keskuse analüütik Alexander Golts: poliitbüroo mõistis, et lääne relvad on tõhusamad, nii et sõja korral nad ei panustanud kvaliteedile, aga kvantiteedile. putin kasutab samasugust lähenemist. Oryxi veebisaidi 17. juuli seisuga andmetel, mis registreerivad Ukraina konflikti ajal varustuskadusid, on vene armee kaotanud juba 16 906 ühikut, sealhulgas 3235 tanki (rohkem kui sõja alguses oli liikvel), 1464 BTR-i, 4288 jalaväe lahingumasinat BMP, BMD jne. Arvestades dokumenteerimata kaotusi, võib kahju olla palju suurem.
Detsembris uhkustas toonane vene kaitseminister sergei šoigu, et 2023. aastal saab armee 1530 tanki. Ta lihtsalt jättis mainimata, et peaaegu 85% neist (International Institute for Strategic Studies IISS andmetel) on laost võetud vanatehnika: peamiselt T-72 tankid, aga ka T-62 ja isegi tankid T-54 ja T-55, mis on toodetud pärast teist maailmasõda. Neid moderniseeriti, visati lahingusse ja sadu neist põletati Ukraina põldudel, tabati droonide, HIMARS-rakettide, iseliikuvate haubitsate mürskude või kaasaskantavate granaadiheitjate käest (ainuüksi erinevate mudelite T-72-sid hävitati ja hüljati alates aasta algusest Oryxi andmetel 1515 ühikut).
Sel aastal peaks Venemaa tootma ligikaudu 1500 tanki ja 3000 muud soomukit, kuid 85% neist on renoveeritud ja ümberehitatud varu, märgivad ka Royal United Services Institute (RUSI) eksperdid.
Venemaa suurim probleem on tankide ja jalaväe lahingumasinatega, mis on iga suurema pealetungi jaoks hädavajalikud, väidavad eksperdid. Kui Venemaal oli veebruari seisuga laos umbes 3200 tanki, siis kuni 70% neist „ei ole pärast sõja algust liikunud tolligi,” ütles IISS-i analüütik Michael Gjerstad väljaandele Economist. Tema sõnul on märkimisväärne osa T-72-st (Venemaal on neid tanke kõige rohkem) alates 1990. aastate algusest seisid vabas õhus, nii et need tunduvad olevat väga halvas seisukorras.
Goltsi ja Venemaa sõjaeksperdi Pavel Luzini, Tuftsi ülikooli Fletcheri õigus- ja diplomaatiakooli ning Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse külalismeeskonna sõnul on lahingukaotuste praeguse määra juures võimalik renoveerida varutud tanke ja jalaväe lahingumasinaid aga ammendub umbes aasta pärast – 2025. aasta teiseks pooleks
Armees haigutavaid lünki ei saa asendada uue tehnikaga: Luzini sõnul suudab Venemaa toota vaid 30 uut tanki aastas. Jah, ja need võivad lõppeda paigatud aukudega: kui ukrainlased 2023. aastal hõivasid tanki T-90M (sõdivatest tankidest moodsaim, võeti kasutusele 2020. aastal), selgus, et selle relv on toodetud 1992. aastal (siis hakati tootma esimest mudelit T-90). Gjerstadi hinnangul ei tohi tootmisliinilt tulla rohkem kui 28 uhiuut T-90M aastas. Sõja algusest saadik on rindele saadetud 175 T-90M tanki, mida putin on korduvalt nimetanud maailma parimateks. Oryx registreeris neist peaaegu 60% hävinemise.
Uute tootmise ning vanade tankide ja jalaväe lahingumasinate moderniseerimise teeb keeruliseks komponentide nappus – nii lääne omad, mida tuleb hankida sanktsioonidest mööda minnes, kui ka endi oma. 2025. aastaks kasutamiseks mõeldud varud on juba suures osas ära kasutatud, märgib Luzin, ning varem imporditi Euroopast palju kriitilisi komponente ja varuosi. Mõnikord võib leida alternatiive, kuid tavaliselt on need kehvema kvaliteediga. Näiteks Prantsuse Thalese termokaamerad asendati Hiina ja Valgevene omadega, märkis RUSI, „vähem tõhusad, kuid piisavad”.
Lisaks ei eksisteeri enam vanu nõukogude tootmisahelaid. Olulised sõjalise tootmise keskused olid Gruusia, Saksa Demokraatlik Vabariik ja Ukraina (peamine T-72 tornide tootmine toimus Harkivis). Tööliste arv sõjatööstuskompleksis on alates nõukogude ajast langenud 10 miljonilt 2 miljonile, samas kui automatiseerimise tõttu pole vastavat asendust toimunud, lisab Luzin.
Palju tähelepanu pööratakse vene armee üleolekule tulejõus. Selle miinuseks on suurtükitorude kiire kulumine. Venemaal on vaid kaks tehast, kus on torudede tootmiseks vajalikud pöörlevad sepistamise masinad ja igaüks neist suudab toota vaid umbes 100 ühikut aastas, kusjuures vaja on tuhandeid. Seda seadet ei asenda miski, märgib Luzin: kogu nõukogude ja nõukogude järgse ajaloo jooksul kasutati riigis ainult imporditud masinaid.
11. Venemaa naftatarned Ungarile, mis on üks kolmest Euroopa riigist, mis jätkuvalt saavad Vene Föderatsioonilt barreleid, on blokeeritud. Sellest teatas Ungari välisministeeriumi juht Petr Szijjártó pärast teisipäeval Venemaa välisministri sergei lavroviga peetud läbirääkimiste tulemusi. Szijjarto sõnul olid põhjuseks Ukraina uued sanktsioonid Lukoili vastu, mis ekspordib 2019. aastal sõlmitud lepingu alusel aastas 4 miljonit tonni naftat Ungarisse.
Kiievi sanktsioonide karmistamine juunis keelas de facto Lukoilil pumpamise läbi Družba naftajuhtme, mille lõunaharu läbib Ukraina territooriumi, täpsustas Szijjártó. „Ukrainas on tekkinud juriidiline olukord, mille tulemusena Lukoil Ungarile enam ei tarni,” märkis minister. Ta lisas, et Moskva ja Budapest töötavad probleemi lahendamise nimel (tsitaadid Bloombergilt).
Ungari, kes varustab kaks kolmandikku oma naftavajadusest Venemaa kulul, on saavutanud erandi 2022. aasta lõpus kehtestatud EL naftaembargost. Soome energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (CREA) andmetel importis Ungari selle aasta alguses vene barreleid 184 miljoni euro väärtuses kuus ning oli Euroopa suurim Venemaa nafta ostja.
Samuti ostavad 1960. aastatel Ida-Euroopa riikide varustamiseks ehitatud Družba naftajuhtme kaudu Venemaa naftat Slovakkia ja Tšehhi (vastavalt 149 ja 104 miljoni euro eest). Ida-Saksamaa ulatuva toru põhjaharu tarned peatusid 2023. aasta alguses.
Ungari energiaettevõte MOL loodab oma rafineerimistehastes vene naftast täielikult vabaneda 2026. aastaks, kirjutasid Fitch Ratingsi analüütikud mais. Nüüd saab MOL umbes 40% oma toorainest väljastpoolt Vene Föderatsiooni.
12. Venemaa 10 suurima krediidiasutuse hulka kuuluv Riiklik Venemaa Põllumajanduspank teatas, et alates 19. juulist lakkavad välismaal töötamast Hiina maksesüsteemi UnionPay kaardid, mille ta varem väljastas. „Kui viibite väljaspool Venemaad, soovitame enne määratud kuupäeva kaartidelt sularaha välja võtta,” teatas krediidiasutus oma Telegrami kanalis, meenutades, et sularaha väljavõtmise päevalimiit on 500 tuhat rubla (5000 eurot) või samaväärne välisvaluutas. Venemaal töötavad kaardid jätkuvalt piiranguteta, lisas Venemaa Põllumajanduspank. Krediidiasutus UnionPay kaartide välismaal keelamise põhjuseid ei täpsustanud. Pank lubas kliente kõikidest muudatustest täiendavalt teavitada.
Eelmisel aastal teatas Venemaa Põllumajanduspank, et on väljastanud 80 tuhat UnionPay ja Mir-UnionPay kaarti – ühiskaubamärgiga kaarte, mis töötavad kahe maksesüsteemi alusel: Venemaa Mir ja UnionPay. 2023. aasta esimesel poolel tegi pank nende kaartidega välismaal ligi 2 miljonit tehingut enam kui 36 miljardi rubla eest. Kõige sagedamini kasutasid venelased UnionPay kaarte Araabia Ühendemiraatides (AÜE), Tais ja Türgis. Pärast seda, kui Visa ja MasterCard peatasid 2022. aasta kevadel Venemaal välja antud kaartide toe, osutus Hiina UnionPay ainsaks välismaksesüsteemiks, mis võimaldas venelastel maksta välismaal Venemaa pankade kontodelt.
2023. aastal lõpetasid aga USA ja EL sanktsioonide tõttu MTS Banki, T-Banki (endine Tinkoff), Peterburi, Zeniti, Solidarnosti, Uralsibi jt kaartide teenindamise välismaal „Primorye”, „Russian Standard”, samuti RRDB, Postipank jne. Hetkel väljastavad Venemaal UnionPay kaarte RSHB, Gazprombank, Asian-Pacific Bank, Credit Ural Bank ja Primsotsbank.
Hiina maksesüsteem kardab EL-i ja USA sekundaarseid sanktsioone, mistõttu on võimalik koostöö täielik lõpetamine Venemaa pankadega, hoiatas Anderida Financial Groupi asutaja Aleksei Tarapovski.
Tema sõnul on venelastel välisriikides ja välisteenustes maksete tegemiseks endiselt võimalus Euraasia majandusühenduse riikides väljastada Visa ja MasterCardi kaarte. Lihtsaim viis „plasti” toota on Tadžikistanis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Valgevenes, ütles Impaya Rusi kommertsdirektor Aleksei Razumovski.
13. Venemaa turuplatsid võivad pärast Euraasia Majandusliidu (EAEU) tolliseadustiku muutmist lõpetada mõne välismaise kauba sisseveo välismaalt, ütlesid veebikaubandusturu esindajad RBC-le. Kehtivate reeglite kohaselt imporditakse veebiplatvormidelt ostetud välismaist kaupa riiki isiklikuks tarbeks mõeldud kaubana. EAEU tolliseadustiku muudatused, mille putin andis riigiduumale ülesandeks juuli lõpuks ratifitseerida, eraldavad need aga eraldi kategooriasse, mis tuleb erilisel viisil deklareerida.
„Alates tolliseadustiku muudatuste jõustumisest hakkab isiklikuks tarbeks mõeldud kauba mõiste kehtima eranditult kaubale, mida üksikisik impordib või ekspordib üle piiri pagasis või mille saadab talle mõni muu isik,” selgitas Piiriülese elektroonilise kaubanduse ja kiirsaadetiste assotsiatsiooni (ATED) tegevdirektor Galina Dontsova. Seetõttu võib tema sõnul osutuda keeruliseks nutitelefonide, beebimonitoride, ravimite, juustude ja vorstide, kassi- ja koeratoidu, internetist tellitud juur- ja puuviljade ning kõigi märgistatavate kaupade import Venemaale nagu parfüümid, kasukad, jalanõud, riided, kodutekstiilid, fotoaparaadid jne.
Interneti-ostlejatel on uute juriidiliste nõuete täitmine äärmiselt keeruline, kinnitas Yandex Market. „Näiteks kui kasutaja ostis nutitelefoni välismaalt turult, peab ta seadme sertifitseerima, mis on ülikallis. Teine näide on riiete märgistamine. Kui ostja tellis T-särgi veebiplatvormilt, peab ta selle üle piiri importides märgistama, kuid nüüd ei ole eraisikutel põhimõtteliselt võimalust ise märgistamist teostada,” selgitas T-särgi esindaja.
Reeglimuudatus võib enim mõjutada piirikaubandusele keskendunud ettevõtteid: AliExpress, CDEK.Shopping, Ozoni globaalne suund ja Wildberres, aga ka Vene Post. Viimast võib oodata märkimisväärne sissetulekukaotus, kuna suurimad turuplatsid saadavad selle kaudu 50–60% kogu kaubast välismaalt, märkis üks RBC vestluskaaslasi.
Seda probleemi arutati 9. juulil Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juurde kuuluva mittetariifse reguleerimise töörühma koosolekul, väidavad RBC allikad. Neist ühe sõnul paluti võimudel säilitada e-kaubanduse kaupade riiki importimisel samad tingimused kui isiklikuks tarbeks mõeldud kaupade puhul.
Tööstus- ja kaubandusministeerium kinnitas, et EMÜ asukohas „tehakse kõikehõlmavat tööd regulatiivse õigusraamistiku kujundamiseks uue kaubakategooria juurutamiseks praktikas”. Eelkõige eeldatakse, et e-kaubanduse kaubad jagatakse kahte kategooriasse: mõeldud müügiks eraisikutele ja ostetud üksikisikutele. Teisele kategooriale võib kehtida kehtiv kord rahvusvahelise posti või vedaja kaudu saadetavate isiklike kaupade puhul.
14. Lõuna-Venemaal jäi pärast Rostovi tuumaelektrijaama (TEJ) õnnetust elektrita umbes 2,5 miljonit inimest, ütles energeetikaministeeriumi juhataja asetäitja Jevgeni Grabtšak. „Suur õnnetus, sündmuste jada, mille järel olime sunnitud riigi lõunaosas tõsiseid piiranguid kehtestama, jäi enam kui 2,5 miljonit inimest ilma elektrita,” vahendab TASS teda. Tema sõnul puudutasid piirangud kogu riigi lõunaosa ja osa Põhja-Kaukaasiast. Juhtunu põhjustena nimetas aseminister ebapiisavat tootmismahtu, vajadust naaberregioonidest voolu suurendada ja võrkude ülekoormust. „Jälgisime energeetika arendamise inertsiaalsüsteemi. Kaukaasia näitab, et selline lähenemine ei tööta. Soovitaksin seda platvormi kasutades Kaukaasia iseärasusi mõistes mõelda ja mõista, kuhu peaksime edasi arenema,” märkis Grabtšak.
Pärast tuumaelektrijaama õnnetust kehtestati mitmes piirkonnas elektrikatkestuse ajakava. Krasnodaris on 17. juulist 19. juulini kehtestatud ajutine elektrikatkestusgraafik, mis on tingitud vajadusest vältida energiasüsteemi ülekoormamist äärmusliku kuumuse tingimustes. „Iga päev kella 12.00-18.00 võib nimetatud tarnekeskustes tarbijatele kehtida elektrivarustuse piirangud. See meede kehtib 17. juulist 19. juulini või kuni lähetuskorralduse tühistamiseni,” kirjutas linnapea Jevgeni Naumov oma Telegrami kanalis.
Seiskamised mõjutasid annekteeritud Krimmi ja Sevastoopolit. Krymenergo sõnul on peaaegu kogu poolsaare territooriumil kehtestatud ajutiste seisakute ajakava. Erakorralised elektrikatkestused esinesid Kertšis, Sudakis ja Simferoopolis. Moskvast määratud Sevastoopoli juht Mihhail Razvožajev ütles, et linn on kehtestanud kella 12.00-14.00 elektri puudumise ajakava. Elektrita jäid osad Kabardi-Balkariast ja Doni-äärsest Rostovist. Töö nendes piirkondades käib. Dagestanis on elektrivarustus taastatud kõikides asustatud piirkondades.
Varem teatas Rosatomi pressiteenistus RIA Novostile, et automaatika lülitas Rostovi TEJ turbiingeneraatori probleemide tõttu välja ühe jõuploki. Rostovi tuumaelektrijaam asub Volgodonski lähedal. See koosneb neljast jõuallikast. See on riigi lõunaosa suurim jaam, mille võimsus on 4 GW. Rajatis on Venemaal tootmise poolest 3 parima hulgas ning varustab elektriga lõunapiirkondi ja Põhja-Kaukaasiat, kus elab enam kui 26 miljonit inimest. Tuumajaama kolmas jõuplokk pandi plaanilisele hooldusele 22. juunil. Toiteplokid nr 2 ja nr 4 töötavad normaalselt võimsusel 1700 MW.
Krasnodari piirkonnas on viimase kahe nädala jooksul täheldatud suuri elektrikatkestusi. Suurim õnnetus juhtus 9. juulil, kui 325 tuhat Kubani elanikku jäi elektrita. Energeetikaministeeriumi väitel oli põhjuseks suvistest temperatuurimaksimumidest tingitud suur hooajaline tarbimine: umbsusest pääsemiseks lülitati massiliselt sisse konditsioneerid ja ventilaatorid ning võrgud ei pidanud sellisele koormusele vastu.
Seetõttu kehtestasid võimud mitmes asulas, sealhulgas Novorossiiskis, elektrikatkestused. Lisaks Krasnodari oblastile võeti 6. juulil sarnaseid meetmeid ka Rostovi oblastis.
15. Kohtutäiturid konverteerisid riigituludeks Khortytsya viina tootva alkoholifirma Global Spirits asutaja Jevgeni Tšernjakiga varem seotud juriidiliste isikute vara. RBC kirjutab sellest viitega FSSP pressiteenistusele. Natsionaliseeriti LLC „Kvaliteedistandard”, LLC „Vene Põhja”, LLC „Rodnik ja K”, LLC „Krimmi veinimaja”, LLC „Edu traditsioonid”, LLC „Uus tase”, samuti osa JSC „Feodossija konjaki- ja veinivabrik” aktsiatest.
Venemaal on Tšernjak „terroristide ja äärmuslaste” nimekirjas. Mullu augustis vahistas Hamovnitšeski kohus ettevõtja tagaselja süüdistatuna „terrorismi rahastamises”. Mai keskel arestiti Venemaa Föderatsioonis Jevgeni Tšernjaki endised vene varad, hoolimata Global Spiritsi avaldustest, et ärimehel pole nendega mingit pistmist. Juunis andis Kurski Leninski rajoonikohus varad üle riigile.
Global Spirits on suurim rahvusvaheline alkoholi valdusettevõte Euroopas. Tema tooteid eksporditakse 87 riiki.
Venemaa võimud on viimasel ajal aktiivselt natsionaliseerinud suurimaid alkoholitootjaid. Riik plaanib omandusse võtta veel vähemalt kaks ettevõtet: Tambovi piiritusetehas Amber Talvis ja Kaliningradi viinatehase SPI-RVVK hoonetekompleks, mis on seisnud üle 10 aasta. See tuleneb föderaalse kohtutäiturite talituse täitemenetluste andmebaasist. Tehaste omanik on viinamagnaat Juri Shefler, kes ei ela Venemaal alates 2002. aastast. Juuli alguses Tambovi ringkonnakohtu otsusega peaprokuratuuri hagi alusel ettevõtted vahistati.
Pärast sõja puhkemist Ukrainas kasvas järsult eravarade natsionaliseerimise juhtumite arv Venemaal: möödunud aasta lõpuks esitas peaprokuratuur üle 55 hagi, milles nõuti eraettevõtete ja vara riigituluks ümberarvestamist. . 2020. ja 2021. aastal esitas riigiettevõte vaid kolm sellist nõuet aastas ning 2010. aastatel ei ületanud selliseid juhtumeid igal aastal.
Novaja Gazeta arvutuste kohaselt sattus aastatel 2022–2023 üle 180 eraettevõtte riigi kontrolli alla ning kahe aastaga kohtusse jõudnud riigistamisnõuded puudutasid ligi kahtsada ettevõtet. Peamiselt on need ettevõtted, mis toodavad militaartooteid, aga ka „ebapatriootlike” ärimeeste vara.
Natsionaliseeritud varad satuvad seejärel sageli putini lähedaste kontrolli alla, nagu märkis varem Venemaa suurima autotootja Rolfi asutaja Sergei Petrov (2023. aasta detsembris natsionaliseeriti ka Rolf). Nii asus märtsis „Rolfi” juhtima Roman Antonov, kes on end Venemaa presidendi lähedaseks sõbraks nimetava Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) juhi Umar Kremlevi äripartner. Teine näide on 2023. aasta juulis natsionaliseeritud Danone Venemaa tütarettevõte, mida asus vahetult pärast föderaalse kinnisvarahaldusagentuuri ajutise juhtimise alla asumist juhtima 33-aastane Yakub Zakriev, Ramzan Kadõrovi vennapoeg.
Keskpanga juht Elvira Nabiullina hoiatas mais, et vara ümberjagamisel ja varade natsionaliseerimisel on majandusele tõsised tagajärjed. Esiteks toimub kapitali väljavool ja investorite ümberorienteerumine välisturgudele, mis teeb lõpu putini eesmärgile kahekordistada Venemaa aktsiaturu kapitalisatsioon 2030. aastaks 66%-ni SKT-st.
16. Pärast putini esimest visiiti Põhja-Koreasse 24 aasta jooksul leidis peaaegu iga teine venelane, et soovib riikide vahel tihedamat koostööd, teatab Avaliku Arvamuse Fond. Uuringutulemuste kohaselt soovib 43% kodanikest, et Moskva läheks Pyongyangile veelgi lähemale, ja 36% eelistaks säilitada samasuguseid suhteid nagu praegu. Vaid 2% vastanutest pooldas interaktsiooni taseme vähendamist, veel 18% oli raske vastata. Samas usub 70% vastanutest, et Venemaa ja Põhja-Korea koostöö on vastastikku kasulik.
Samuti küsiti venelastelt, kuidas nad suhtuvad laiahaardelise strateegilise partnerluse lepingusse, mis de facto viitab sõjalisele liidule, kuna see sisaldab klauslit sõjalise abi kohta ühe riigi ründamise korral. 70% vastanutest hindas seda kokkulepet positiivselt, 10% negatiivselt, 20% oli raske vastata või väljendas ebaselgust.
Avatud küsimusele, miks putin pärast peaaegu veerandsajandi pikkust võimulolekut otsustas Pyongyangi minna, vastas 22% venelastest, et põhjakorealased eesotsas Kim Jong-uniga „on meie liitlased ja sõbrad” ning president soovib tugevdada riikidevahelisi suhteid. 13% usub, et putin läks KRDV-sse majanduskoostöö loomiseks. Veel 11% usub, et ta soovis saavutada sõjalist abi ja strateegilist partnerlust käimasoleva sissetungi taustal Ukrainasse. Ja vaid 2% usub, et tegemist oli demonstratiivse visiidiga, mis pidi näitama Venemaa ja Põhja-Korea ühist vastuseisu USA ja NATO poolt esindatud läänele.
putin külastas KRDVd 18.–19. juunil. Enne seda kirjutas ta Rodong Sinmunile (Tööliste ajaleht) artikli, milles teatas, et Venemaa hindab kõrgelt Põhja-Korea „kindlat” toetust „sõjalise erioperatsiooni” läbiviimiseks Ukrainas ja toetab Korea rahvast „nende võitluses iseseisvuse eest” vastasseisus „salakavala, ohtliku ja agressiivse vaenlasega”.
Venemaa tihendas pärast Ukraina sõja puhkemist suhtlust Põhja-Koreaga, leppides kokku relvaostudes. Lõuna-Korea luure andmetel algasid tarned 2022. aasta suvel ja praeguseks on Venemaa Föderatsioon saanud KRDV-lt vähemalt 5 miljonit suurtükimürsku, samuti teatud hulga ballistilisi rakette. Vastuseks varustab Moskva Pyongyangi luuresatelliitide loomiseks vajaliku tehnika, tankide, lennukite ja tehnoloogiaga, ütles Lõuna-Korea kaitseminister Shin Won-sik. USA märkis, et lisaks loodab Kim saada putinilt kaugmaa tuumarakettide tehnoloogiat.
17. Venemaa rahandusministeerium ei saa kõrgete intressimäärade probleemi kuidagi lahendada. Eelarveaugu sulgemiseks on tal tänavu vaja laenata üle 4 triljoni rubla (40 miljardi euro), kuid seni on ta kogunud sellest summast umbes kolmandiku. Intressimäärad tõusevad ja agentuur teeb võlakirju (OFZ) paigutades meeleheitlikult turuga tehinguid, et hiljem nendelt vähem intressi maksta.
Selle tulemusena sai rahandusministeerium 17. juulil laenata vaid 16 miljardit rubla. Ta kuulutas ühe kahest oksjonist kehtetuks vastuvõetava hinnaga pakkumiste puudumise tõttu. See on kestnud maikuust saati, mistõttu täitus II kvartali laenuplaan vaid pooleldi. Kogumata 0,5 triljonit rubla kolis kolmandasse kvartalisse: plaan tõusis 1-lt 1,5 triljonile rublale, mis Dmitri Gritskevitši sõnul Promsvyazbankist näeb välja äärmiselt ambitsioonikas.
Rahandusministeerium ei soovi seni iga hinna eest laenata, märgivad Raiffeisenbanki analüütikud, meenutades, et kahel eelmisel juulikuu oksjonil olid laenud eesmärgist üle kahe korra väiksemad. Nad usuvad, et selline paus kestab vähemalt 26. juulini, mil keskpank esitab uuendatud keskpika prognoosi, mis olukorda selgitab.
Seda ootab ka rahandusministeerium. „Nüüd turg veidi rahuneb, väljume [suuremate summadega]. <…> Inflatsioon teisel poolaastal… aeglustub kindlasti… <…> Kõik ootavad keskpanga otsust… peale seda teeme otsuse oksjonite osas ,” ütles minister Anton Siluanov juunis.
Sama lugu kordub aga ikka ja jälle: kõik ootavad, et inflatsioon aeglustub ja keskpank hakkab baasintressi alandama, aga inflatsioon, vastupidi, kasvab ja keskpank karmistab oma retoorikat ja intressid tõusevad. Venemaa keskpanga esimees Elvira Nabiullina ütles, et 26. juulil arutatakse, kui palju täpselt. Keskpanga analüütikud (see ei ole tema ametlik seisukoht) usuvad, et rahandustingimused peaksid aasta teisel poolel olema karmimad kui esimesel poolaastal ja jääma selliseks veel pikka aega. OFZ tootlus kasvas nende hinnangul „inflatsiooniootuste tõusude, baasintressimäära tõusu ootuste ja selle pikaajalise kõrgel tasemel hoidmise ning OFZ turu kõrgete laenuvajaduste tõttu”.
Turg teab nendest vajadustest. „Kavatseme selleks aastaks laenata kõike, mis meil plaanis,” kinnitas Siluanov hiljuti. Ja kuna intressimäärad tõusevad jätkuvalt, nõuavad pangad (need on OFZ-de peamised ostjad) lisatasu. Laenuprogrammi rakendamine saab olema rahandusministeeriumile väljakutse, kirjutasid Gazprombanki analüütikud. Ilma keskpanga/rahandusministeeriumi signaalideta riigipankadele ei ole võimalik tootluste tõusu nõiaringi murda, usuvad Rosbanki analüütikud. Nad ootavad neid signaale septembrile lähemale: suvine inflatsiooni tipphetk saab üle ning rahandusministeeriumil on veidi aega manööverdamiseks.
18. Lühiuudised
Venemaa keskpanga tippjuhid saavad sõjaväe käsirelvade kandmise õiguse, selgub valitsuse otsuse eelnõust. Dokumendi koostas Vene kaardivägi. Selle kohaselt saavad keskpanga aseesimehed ja nende nõustajad relvi kasutada. Nimekirjas on ka filiaalide juhid, osakonnajuhatajad ja nende asetäitjad. Kõik nad varustatakse teeninduspüstoli või püstolkuulipildujaga.
Serbia on lubanud viia 2027. aastaks lõpule kõik „keerulised reformid”, et ühineda EL-iga.
17. juulil viisid Kiiev ja Moskva Araabia Ühendemiraatide vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse valemi „95 vs 95” järgi. Sellest teatasid president Volodõmõr Zelenski ja Venemaa kaitseministeerium. Enne seda vahetasid Ukraina ja Venemaa 25. juunil vange valemi „90 vs 90” järgi. See vangide vahetus oli alates 2024. aasta algusest kuues Araabia Ühendemiraatide abiga läbi viidud vangide vahetus. Juunis Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF) teatas putin, et Ukraina vangistuses on 1348 venelast.
Poola viib Valgevene piiril läbi sõjalise operatsiooni 17 tuhande sõduri osavõtul.
Biden haigestus koroonaviirusesse ja hakkab töötama isoleeritult.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
