Sõja ülevaade: 874. päev – ühtegi muutust rindejoones tuvastada ei suutnud
Avaldatud: 16 juuli, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. juuli 2024:
hea on tõdeda, et ühtki muutust rindejoones tuvastada ei suutnud kuigi survet ja vene poole kaotusi jagus. Küll mitmed Ukraina blogijad andsid teada, et on lõike, kust jooksev info oli veel saabumata.
1. Ei muutust ilmateates ole.
2. Õnneks kipub Venemaalgi palav ilm jätkuma.
3. Harkiv: vene poole surve hakkas uuesti tõusma.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: siingi pingeline ja rindejoon püsis.
7. Donetsk: pisu meedliva üllatusena püsis siingi rinne.
8. Lõunarinne: muutusteta aga suurema surve ootuses.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa keskpank on salastanud viimased kättesaadavad andmed dollari ja euroga kauplemise kohta.
11. Kevadise ajateenistuse järel võeti 8 aasta rekordarv venelasi.
12. ÜRO ennustas Venemaa rahvaarvu vähenemist miinimumini 135 aasta jooksul.
13. Venemaa siseministeerium teatas organiseeritud kuritegevuse kasvust 76% pärast vangide massilist tagasipöördumist sõjast.
14. Ühendkuningriik ja EL-i riigid kavatsevad hakata jahtima Venemaa varilaevastiku tankereid.
15. vene võimud hakkasid lahkunud venelaste passe tühistama.
16. Ukrainas muutub sõjaväekutsete väljaandmise kord.
17. Veel muutusi Ukraina juhtkonnas.
18. Lühiuudised
USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Donald Trump nimetas enda asepresidendikandidaadiks Ohio senaatori J.D. Vance’i. Selle mehe eilne intervjuu telekanalile CNN oli väga Ukraina vastane ning paneb veelgi enam muretsema võimaliku USA valimistejärgse kardinaalse suhtumise muutumisega maailma julgeoleku olukorda, mille üks osa on ka Ukraina…
vene telekanalil rossija 1 näidati Euroopa kaardil, kuidas löökidega tabatakse kõiki olulisi sihtmärke, kui Venemaa peaks Euroopat ründama.
Palavus ja kuivus on hakanud mõjutama nii Ukrainat kui selle külje Venemaad ning kasvavad maastikupõlengud.
1. Ukraina taeva täielikuks katmiseks on sõjaväe hinnangul vaja kokku 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi, ütles president Volodõmõr Zelenski.
Tuleb ikka kõike ja palju.
2. Ukraina droon tabas Korenevos madalpingeseadmete tehase territooriumit, põhjustades tulekahju, ütles Kurski oblasti kuberner Aleksei Smirnov.
15. juulil tõmbas Venemaa okupeeritud Krimmist välja Musta mere laevastiku viimase patrull-laeva.
Sevastoopolis kostus kohalike sõnul eile päeval üks tugev plahvatus.
Kurtmist, et droone olla jagunud Brjanski, Kurski, Belgorodi, Rostovi ja Krasnodari kanti.
Ligi 100 km/h sõitnud rong põrkas eile öösel Belgorodi oblastis kokku teise rongiga, mille tagajärjel hukkus üks inimene. Juhtum oli öösel Lebedinski kaevandus- ja töötlemistehase lähedal.
3. Harkiv: Ukraina andis teada 16-st vene poole rünnakust ehk siis uuesti on see arv tõusma hakanud. Õnneks tuleb vene blogijatelt ka sõnumeid, et Ukraina omad vastu ründavad. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Prognoosib siiski kasvavat vene poole survet, sest üksusi rünnakuteks on piisavalt.
4. Kupiansk-Kreminna: tavapärane päev, kus nii rinde põhja-, kesk- kui lõunasektoris vene poole edutuid rünnakuid kirja läks. Eks vene pool ikka eduteadetest teada andis, aga neid kaartidelt kuidagi tuvastada ei suutnud. Õige pisu on selgusetu jooksev seis Makiivka juures, kindel vaid selles, et Zerebetsi jõge pole vene pool ületada suutnud. Nii siin rindel kui mujal teeb jätkuvalt muret ikka veel kasvav liugpommide kasutamine nii eesliini, logistikaahelate kui rindejoone läheduses paiknevate asulate pihta. Aktiivsust näitab Ukraina nii Ternõ suunalt kui Kreminnast edelas asuvates metsades. Kohati tundub, et Ukraina droonide ja kaudtuletöötlus on saavutanud selle, et vene pool peab ka hoidma eesliini väga väikse mehitatusega, vähendamaks kaotusi. Eks näeb mitmetelt videodelt eesliinil, et kaevikuliini on sadu meetrid, aga soldateid seal vaid paar. Hetkel prognoosib tugeva vene poole surve jätkumist ning eks nad üritavad urgitseda või lihtsalt järjestikuste nn liharünnakutega suruda kuskiltki Ukraina kaitsest läbi.
5. Siversk: rünnakute arv ikka seal viimaste nädalate keskmisel tasemel ja eks see pigem Bahmuti rinde toetav osa ole sest selliseid üksusi, kes suudaks siit suuremat läbimurret teha või pidevalt sammhaaval edeneda, õnneks pole.
6. Bahmut: rünnakuid jagus kõigis sektorites ja pisu jälle meeldiva üllatusena eile muudatusi kaardil ei tuvastanud. Karmid linnalahingud ikka Toretskis ja Tšassiv Jari juures pole vene pool üle kanali saanud. Kuidagi kaua on jäänud püsima Klišiivka ja Andriivka seis. Ei oskagi seisukohta võtta. Kui mingi aeg tagasi suutis vene pool edeneda ja hõivata enamus Klišiivka küla ja selle serval olevat kõrgendiku serva, siis nüüd juba vaadatama heale positsioonile ja piisavale kogusele üksustele pole enam muutusi, kuigi proovivad.
7. Donetsk: eilne hull surumine ühtki vene poole edenemist ei toonud, pisu vaid halli ala muutust paaris kohas Ukraina kahjuks. Jätkuvalt näeb nii siin rindel kui mujal, et vene tehnika seisab suvalistes kohtades (ka põldudel Ukraina possadest mitte väga kaugel) ning ikka paneb selle tehnika lagunemise süüks. Pisu kõlakaid tuli, et Krasnohorivka linnas olla veelgi tõusnud vene poole surve ja eks põhjuseks ikka see, et saaks deklareerida mingigi linna ära vallutamist.
8. Lõunarinne: rünnakuid oli ja ka vene poole eduteateid… siiski kipub arvama, et tugevam vene poole surve peaks peatselt siitki rindelt algama, sest muidu poleks rinde läheduses „tolgendamas” vene poole uuemat tüüpi modifitseeritud tank T-90 „läbimurre”.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: tavaline päev ja vene poolgi kinnitas, et üritab ka saartel miskit aga seni edutult.
10. Venemaa keskpank teatas, et peatab börsivälise valuutaturu statistika avaldamise. Varem avaldatud andmed on tema veebisaidilt eemaldatud. Regulaator selgitab seda sanktsioonide mõju piiramisega. Enne seda avaldas ta igapäevast teavet dollari, euro ja jüaani kauplemise käibe kohta koos „homsete” arveldustega – üld- ja pankadevaheliste arveldustega. Nende ametlikud kursid arvutatakse nagu varem: jüaan – börsikaubanduse tulemuste, dollari ja euro – börsivälise turu tehingute alusel, millest pangad edastavad jätkuvalt keskpangale aru.
Märkimisväärne osa börsivälisel turul toimuvatest tehingutest on piiriülesed ehk sõlmitud residendi ja mitteresidendi vahel, märkis keskpank, kuid neid andmeid ta eraldi välja ei toonud. Seetõttu sanktsioonidele apelleerimine üllatas eksperte.
„Mul on raske välja mõelda,” vastas Venemaa panga majandusteadlane küsimusele, milliseid riske saab keskpank sel viisil maandada. „Kõik koondandmed välistavad üksikute pankade küsimused.” Ta viitab sellele, et statistika suleti „igaks juhuks” ja võrdleb olukorda väliskaubanduse andmete avaldamise lõpetamisega pärast sõja algust: „Siis vaatasime – see polnud suurem asi ja nad hakkasid ekspordi ja impordi kohta jälle arve avaldama. Neid andmeid kasutati harva ja vähesed vaatasid neid,” on Moscow Timesi allikas üllatunud: „Kui nad poleks keskpanga [Telegrami] kanalisse kirjutanud, poleks isegi seda märganud.” Expert RA tegevdirektor Anton Tabahh nimetas keskpanga motivatsiooni „üsna selgeks ja läbipaistvaks”, kuid ei maininud, millise haavatavuse keskpank andmetega sulges.
Vaevalt, et info varjamine turgu oluliselt mõjutab, ütles ta Frank Mediale: suuremad tegijad on juba toimuvaga kursis. Kuid „avalikkust, ajakirjanikke ja analüütikuid teavitatakse viivitusega ja/või harvemini kui iga päev”, jätkab ta ja lisab, et uued piirangud „ei soodusta kindlasti läbipaistvust”.
Just selle läbipaistmatuse tõttu kahtlesid mõned turuosalised uue metoodika järgi arvutatud rubla kursi adekvaatsuses börsiväliste tehingute põhjal. Börsil saab reaalajas jälgida kauplemise kulgu ning nüüd teatab keskpank vahetuskursi kell 15:30. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina tunnistas probleemi, lubades peagi avalikustada ametliku kursi arvutamise üksikasjaliku metoodika: „Meil on täielikud igapäevased andmed börsiväliste tehingute kohta. Mõistame turu muret vahetuskursi läbipaistvuse pärast. <…> Meie arvates peegeldab meie [ametliku vahetuskursi arvutamise] meetod rubla majanduslikku väärtust.” Keskpank on vahepeal turu täiesti läbipaistmatuks muutnud.
11. Venemaa kaitseministeerium teatas 1. aprillil alanud kevadise ajateenistusse võtmise lõppemisest. Kampaania tulemusena astus vägedesse 150 tuhat inimest, teatas ministeerium. Nad rõhutasid, et Ukraina okupeeritud aladele – isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikidesse, samuti Zaporižja ja Hersoni oblastisse ajateenijaid ei saadetud. Lisaks ei kaasatud ajateenijaid sõjas osalemisse („Põhja sõjaväeringkonna ülesannete täitmisse”).
2024. aasta kevadine ajateenistus on kujunenud viimase 8 aasta suurimaks. Eelmise aasta samalaadsete sündmuste raames värbasid võimud sõjaväkke 147 tuhat inimest. Ajateenistuse dekreedile kirjutab alla putin, määrates täpselt kindlaks, kui palju venelasi tuleb konkreetseks perioodiks teenistusse värvata. See näitaja hakkas tõusma pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Aastatel 2019–2022 oli ajateenijate planeeritud arv ligikaudu sama: 134,5–135 tuhat inimest ja 2018. aastal veelgi vähem – 128 tuhat inimest.
2024. aasta kevadkampaania toimus uute reeglite järgi – vastavalt eelmisel aastal vastu võetud seadusele, millega tõsteti ajateenistusea ülempiir 27 aastalt 30 aastale. Dokument jõustus 1. jaanuaril. Alumine piir jääb samaks – 18 aastat. Säilinud on ka kestus – üks aasta.
2023. aasta kevadel võtsid võimud vastu ajateenistuse seaduse muudatused, mis näevad ette kahe elektroonilise registri loomist: sõjaväearvestuse ja elektroonilise kutsete registri. Esimene salvestab kogu teabe ajateenistuskohustuslaste kohta, sealhulgas elu-, töö-, õppe-, maksuameti, pensionifondi, meditsiiniorganisatsioonide ja kohtute andmed. Teine register sisaldab kutseid, mida sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood hakkavad riigiteenistuste kaudu välja saatma.
Sõjaväelise registreerimise registri käivitamine on kavandatud 2024. aastasse. Digiarengu ministeerium teatas, et selle loomise maksumus ulatub 3,8 miljardi rublani, täpsustades, et kaitseministeerium saab süsteemi täielikult kasutusele võtta mitte varem kui 2025. aastal. Samas plaanitakse ajateenistusse registreerimist ilma isikliku ilmumiseta sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse ning elektrooniliste kutsete jagamist alustada juba 2024. aasta sügisesest ajateenistusest, nimelt 1. novembrist.
Kutse loetakse kättetoimetatuks seitse päeva pärast selle registris avaldamist. Venelased saavad ajateenistusse kutsumise teateid oma isikliku konto kaudu määratud platvormil või portaalis Gosuslugi. Pärast kutse saatmist blokeeritakse ajateenistuskohustuslasel automaatselt riigist lahkumine. Kui ajateenija 20 päeva jooksul sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse ei ilmu, keelatakse tal registreerida üksikettevõtjat, välispassi, teha kinnisvaratehinguid ja hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks.
12. Järgmise 75 aasta jooksul jätkub Venemaa väljasuremine keskmiselt 300–600 tuhande inimese võrra aastas ning 21. sajandi lõpuks jõuab see 135 aasta minimaalse alalise elanikkonnani, prognoosib ÜRO majandus- ja sotsiaalamet. ÜRO demograafide hinnangul väheneb Venemaa rahvaarv praeguselt 145,2 miljonilt inimeselt 2035. aastal 140 miljonini, 2050. aastal 136,2 miljonini ja 2075. aastal 128,64 miljonini. Aastaks 2100 väheneb Venemaa põhielanikkond 126,43 miljonini, mis on madalaim näitaja alates 1965. aastast.
Vastupidiselt putini üleskutsetele sünnitada 8 last nagu keskajal jätkab sündimus Venemaal lähiaastatel kahanemist, ennustab ÜRO: kui eelmisel aastal sündis riigis 1,297 miljonit last, siis aastaks 2030 on see juba 1,186 miljonit 2040. aastate keskpaigaks, pärast demograafilisest august väljumist, ootavad organisatsiooni demograafid sündimuse tõusu 1,4 miljoni lapseni aastas, millele järgneb uus langus – 2060. aastate alguseks 1,17 miljoni lapseni aastas.
Suremus püsib stabiilsel tasemel – umbes 1,8–1,9 miljonit inimest aastas – kuni 2070. aastateni, seejärel langeb see sajandi lõpuks 1,4–1,5 miljonini aastas. Selle tulemusena kaotab Venemaa järgmise 50 aasta jooksul rahvastiku loomuliku kahanemise tõttu igal aastal 500–700 tuhat inimest ja alles aastatel 2080–90. need määrad langevad 300–400 tuhande inimeseni aastas. Kumulatiivselt kaotab riik aastaks 2100 ligikaudu 40 miljonit inimest sündimusest suurema suremuse tõttu.
Umbes poole sellest ebaõnnestumisest kompenseerib migrantide sissevool, eeldab ÜRO. Organisatsiooni eksperdid ennustavad Venemaa rahvastiku rändekasvuks umbes 300 tuhande inimeseni aastas kuni sajandi lõpuni. ÜRO eksperdid märgivad raportis, et Venemaa, nagu veel 63 riiki maailmas, mis moodustavad kokku 28% planeedi elanikest, on ületanud oma rahvaarvu tipu. Samasse rühma kuuluvad Saksamaa, Jaapan ja Hiina, mille rahvaarv on viimase 80 aasta jooksul kahekordistunud.
Prognoositakse, et 48 riigis, sealhulgas Brasiilias, Iraanis ja Türgis saavutab rahvaarv haripunkti ja väheneb 21. sajandi esimesel poolel ning veel 126 riigis, sealhulgas Indias, Ameerika Ühendriikides ja Pakistanis saabub haripunkt tõenäoliselt 21. sajandi lõpus.
Rahvastiku kasv jätkub peamiselt vaeseimates riikides, praeguselt 1 miljardilt inimeselt 2100. aastaks 3 miljardini, prognoosib ÜRO. Maailma kogurahvaarv kasvab organisatsiooni prognoosi kohaselt praeguselt 8,2 miljardilt 2084. aastal 10,3 miljardini ning 2100. aastaks väheneb 10,2 miljardini.
13. Venemaal kasvas organiseeritud kuritegelike rühmituste toime pandud kuritegude arv selle aasta esimese viie kuuga võrreldes 2021. aasta sõjaeelse sama perioodiga 76% (16,9 tuhandeni), kirjutab „We Can Explain” kanal, viidates siseministeeriumi statistikale. Selliste kuritegude arv hakkas kasvama pärast sõja algust Ukrainaga ja kasvab iga aastaga, märgib väljaanne. Kasvu näitab ka kohtustatistika. Nii mõisteti 2023. aastal riigis organiseeritud kuritegevuse või banditismiga seotud artiklite alusel süüdi 334 inimest, mis on 42% rohkem kui 2021. aastal (235 inimest).
Samuti hakkas Venemaa siseministeerium pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse registreerima ebaseadusliku relvakaubandusega seotud kuritegude tõusu. Enamik neist kuritegudest leidis aset Ukraina piiri lähedal asuvates piirkondades. Seal kasvas eelmise aasta detsembriks röövimiste, mõrvade ja muude tulirelvade kasutamisega jõhkrate tegude arv võrreldes 2021. aastaga 5-lt 17-le. 2023. aasta lõpus otsustas osakond seda statistikat varjata.
„Ebaseaduslik relvakaubandus on lihtsalt kohutav. Belgorodis ja Kurskis müüvad nad nüüd vabalt relvi: igaüks võib osta püstoli, kuulipilduja jne,” ütles politsei erukapten Nikolai Korolev MO-le. Rindelt naasvad mehed moodustavad taas jõuke, lisas ta.
„Kui riik ei rehabiliteeri sõdijaid, suureneb jõukude arv, nagu juhtus pärast iga sõjalist kampaaniat – Tšetšeenia, Afganistani ja Suurt Isamaasõda,” hoiatab advokaat Vladimir Žerebenkov.
Juunis hindasid BBC ja Mediazona, et Wagneri PMC koosseisus Ukraina-vastases sõjas osalemise eest vabastati üle 31 tuhande vangi. Kõik nad said Venemaa putinilt armu. Statistika ei võta aga arvesse võitlejaid teistest üksustest, kus kurjategijad teenivad.
Riigiduuma oli varem hoiatanud kuritegevuse olukorra halvenemise eest Venemaal pärast endiste vangide naasmist rindelt. Vene Föderatsiooni peaprokurör Igor Krasnov teatas omakorda, et ainuüksi sõja esimesel aastal kasvas eriti raskete kuritegude arv 9,4%, ulatudes ligi 125 tuhande juhtumini. 2023. aastal on politsei registreerinud juba üle 142 tuhande eriti raske kuriteo (prognoositi 133 tuhat).
Siseministeeriumi uurimisinstituudi prognooside kohaselt on 2024. aastal eriti raskete kuritegude arvu kasv 7% ning nende koguarv ületab 152 tuhande piiri, mis on viimase 15 aasta rekord. Kuritegevuse kasvu mõjutavad tegurid on Ukraina sõda ja selle tagajärjed, nagu relvade „musta turu” kasv ja endiste vangide naasmine rindelt, märgib siseministeerium.
14. Venemaa nafta tarnijad on tegelikult lõpetanud lääneriikide naftadollarite sissevoolu piiramiseks seatud hinnalae järgimise. Valdav osa merekaubandusest naftaga tegelevad praegu varilaevastiku tankerid – valdavalt vanad laevad, mille tehniline seisukord tekitab palju küsimusi, registreeritud tundmatutele ettevõtetele ja ei anna teavet kindlustusandjate kohta. Seetõttu kavatsevad Vana Maailma mereriigid alustada uut etappi võitluses Venemaa riigikassa naftatulude vastu.
Ühendkuningriik kavatseb koos rühma Euroopa riikidega sel nädalal heaks kiita plaani Venemaa naftat transportivate varitankerite jälitamiseks, kes väldivad sanktsioone, vahendab Bloomberg, viidates asjast teadlikele inimestele ja vastuvõtmiseks ettevalmistatavatele dokumentidele. Osalejad kavatsevad koguda teavet nende laevade kohta ja jagada seda üksteisega, et „koordineerida oma reageerimist nendest laevadest ja operaatoritest tulenevatele ohtudele ning teha koostööd erasektori ja teiste merendusega seotud sidusrühmadega, et seda ohtu käsitleda”, seisab avalduse projektis. See on kavas vastu võtta Euroopa Poliitilise Ühenduse foorumi raames mida neljapäeval juhib Briti uus peaminister Keir Starmer. Moodustatakse eri riikide ametnikest ja ekspertidest erirühm, mis hakkab kiiresti konkreetseid meetmeid rakendama.
Dokumendi eelnõus, mis võib veel muutuda, on kirjas: Venemaa varilaevastik ohustab meie riike ja teisi riike, mis sõltuvad maailma meredest ja ookeanidest. Paljud selle varilaevastiku laevad on kindlustamata ja halvasti hooldatud. Paljud tegelevad tegevustega, mis rikuvad põhilisi ohutus- ja keskkonnastandardeid.
2023. aasta lõpus asus EL välja töötama plaani, mille kohaselt Taani suudaks peatada oma väinasid läbivad ilma läänepoolse kindlustuseta tankerid. ÜRO mereõiguse konventsioon lubab riikidel kontrollida laevu, mis võivad ohustada nende keskkonda, kuid praktikas on selline tegevus väga keeruline. Laeva peatamiseks peavad ametiasutustel olema „selged ja objektiivsed” põhjused arvata, et see võib kahjustada rannikuvett ja rannajoont. Selles olukorras jäi ebaselgeks ka see, kas Taani suudab peatada ja kontrollida kõiki kahtlaseid tankereid ning mida teha, kui nad keelduvad järgimast.
2024. aasta juunis teatas Taani välisminister Lars Lokke Rasmussen, et riik valmistab ette meetmeid, et piirata varitankerite liikumist Läänemerel. Rasmussen ütles: „Varilaevastik on rahvusvaheline probleem, mis vajab rahvusvahelist lahendust.”
Viimastel kuudel on Ühendkuningriik ja EL järginud USA-d sanktsioonide kehtestamisel Venemaa tankerite ja puistlastilaevade, sealhulgas Põhja-Koreast laskemoona tarninud laevade vastu. EL viitas eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni detsembrikuisele resolutsioonile, milles kutsutakse kõiki selle liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi üles aitama „tõkestada ebaseaduslikke tegevusi merendussektoris, mida teostavad tumelaevad või varilaevastikud”.
Uus plaan võib sisaldada täiendavaid sanktsioone varilaevastiku laevade vastu, ütles üks allikatest Bloombergile.
Sanktsioonid konkreetsete tankerite vastu on osutunud üsna tõhusaks. Umbes 50 laevast, mille suhtes on alates eelmise aasta oktoobrist USA, Ühendkuningriigi ja Euroopa piirangud kehtinud, ei ole peaaegu ükski enam naftatranspordiga seotud.
15. Väljarännanud venelased seisid silmitsi Venemaa võimude järjekordse „oskusteabe” küsimusega võitluses soovimatute kodanikega – sisepasside tühistamisega. Praegu on teada üheksa sellist juhtumit. Sellise probleemiga kaasmaalaste hulgas kiusati poliitilistel põhjustel taga vähemalt kolme. Arhangelskist pärit ajakirjanik Olesja Krivtsova, kes lahkus riigist sotsiaalvõrgustikes sõjavastaste postituste jaoks toodud kriminaalasjade tõttu sõjaväe „diskrediteerimise” ja „terrorismi õigustamise” tõttu, teatas esmaspäeval, 15. juulil oma Venemaa passi tühistamisest. Krivtsova pääses koduarestist. Praegu elab ta Norras ja töötab Barents Observeris.
Hiljuti avastas ajakirjanik, et ta ei pääse enam riigiteenuste portaali. See juhtus pärast seda, kui ta taotles Venemaa peakonsulaadilt Kirkenesis oma rahvusvahelist passi, millest talle kriminaalasja tõttu keelduti. Selle tulemusena sai Krivtsova teada, et tema sisepass ei kehti enam, kuigi ta ei saanud selle kohta mingit teadet. „Aga ma ei muretse, sest mul polnud nagunii varem mingeid õigusi. Ainus mure on see, et hull riik „r” mõtleb välja üha perverssemaid viise, kuidas lahkujaid survestada,” ütles Krivtsova juhtunut kommenteerides.
Varem tühistasid võimud Venemaalt lahkunud Omski aktivistide Daniil Tšebõkini ja Richard Kingi passid. Nad „kaotasid” ka oma isikutunnistused ilma ette teatamata pärast visiiti Jerevanis asuvasse Venemaa saatkonda. Tšebõkin ja King on Omski kodanikuühenduse asutajad, mis tegeles inimõiguste alase tegevusega ning mis tunnistati „välisagendiks” ja hiljem „äärmuslikuks” organisatsiooniks Venemaal. Välisriigis viibides ei saa taotleda uut passi ega vaidlustada siseministeeriumi otsust. Sellega seoses soovitas saatkonna töötaja Tšebõkinil naasta ja „oma probleemid kodus lahendada”. Aktivistide sõnul pöördus nendega hiljem sarnaste passiprobleemidega veel kuus Venemaalt väljarändajat. Nad ei avaldanud nimesid ega muid üksikasju.
Varem tegi Nobeli rahupreemia laureaat ja Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov ettepaneku väljastada välismaal elavatele venelastele „Nanseni passid”. Sellised dokumendid said pärast 1917. aasta revolutsiooni ja sellele järgnenud kodusõda Euroopasse lahkunud vene emigrandid. Dokumendi mõtles välja Rahvasteliidu pagulaste volinik Fridtjof Nansen, et muuta nende inimeste elu lihtsamaks, kes ei saa repressioonide ja terrori tõttu turvaliselt kodumaale naasta. Muratovi sõnul on Euroopas praegu umbes 700 tuhat venelast, kes põgenesid sõja ja võimude tagakiusamise eest.
16. Kui Ukraina kodanik eirab talle pärast 16. juulit saadetud kutset (sõjaväkke), loetakse need kättetoimetatuks ning edaspidi võidakse ta lisada tagaotsitavate nimekirja. Kaitseministri asetäitja Jekaterina Tšernorenko rääkis sellest intervjuus YouTube’i kanalile ePitannya. Intervjueerija märkis, et kuni 16. juulini peavad kodanikud kutsed kätte saama isiklikult allkirja vastu. Ta selgitas, kas pärast seda kuupäeva saadetakse neile, kes andmeid ei ole uuendanud, kutsed KTK käsutuses olevatele aadressidele ning isikut loetakse selle saatmise faktist teavitatuks. Intervjueerija küsis ka, kas kodanik kantakse pärast seda tagaotsitavate nimekirja.
„Lisaks, kui inimene eirab teatud aja kutset, kantakse ta tagaotsitavate nimekirja,” kinnitas kaitseministeeriumi esindaja, rõhutades, et vastavat staatust näeb inimene Reserve+ mobiilirakenduses. Tšernogorenko märkis, et kui isik ei allkirjasta värbamisbüroolt või Ukrposhtalt saadud teatisi, loetakse selline teade kättetoimetatuks – analoogselt kohtusse kutsumise protsessiga. „Tõepoolest, inimeste andmed kantakse tagaotsitavate nimekirja, kui nad eiravad kutset ja sõjaväelise registreerimise reegleid, kuid see on seadus, see on praegune seadusandlus, mida me peame järgima ja tagama sellise hukkamise läbipaistvuse,” lisas ta.
Samas intervjuus ütles Tšernogorenko, et välismaal asuvad ukrainlased, kes ei ole 16. juuliks oma sõjaväelise registreeringu andmeid uuendanud, saavad trahve samadel alustel kui teised kodanikud, kuid selle protseduuri rakendamine on keeruline. Kodanikud peavad uuendama oma sõjaväelisi andmeid 16. juuliks. Seda perioodi pole plaanis pikendada – kaitseministeerium leiab, et aega oli piisavalt.
17. President Volodõmõr Zelenski vahetas kõrgeima ülemjuhatuse koosseisu. Vastav määrus avaldati presidendi kantselei veebilehel. Nii otsustas riigipea lisada staabi koosseisu 9. mail ametisse nimetatud erioperatsioonide väejuhataja Oleksandr Trepaki ja 21. juunil ametisse nimetatud riigijulgeoleku osakonna juhi Oleksi Morozovi.
Samal ajal otsustas Zelenski ametist tagandada kogukonnaarengu, territooriumide ja infrastruktuuri ministeeriumi juhi kohalt vabastatud Oleksandr Kubrakovi, SSO ülema ametikohalt vabastatud Serhi Lupantšuki, samuti ametist tagandatud riigi julgeoleku osakonna juhataja Serhi Rudõ peakorteri töötajate hulgast. Nad kõik vabastati 9. mail.
18. Lühiuudised
Valdais, umbes nelja kilomeetri kaugusel putini residentsist „Užin” paigaldati veel üks õhutõrjesüsteem. Õhutõrje raketi- ja kahurikompleks Pantsir-S1 (ZRPK) ilmus Rjabinovi saarele tänavu kevadel. Installatsioon on nähtav Google’i 6. mai satelliidipiltidel, märkis Radio Liberty.
Zelenski kinnitas vajadust kutsuda Venemaa teisele Ukraina-teemalisele rahutippkohtumisele.
Hispaania saadab Ukrainasse 10 Leopard 2A4 tanki.
Leedu lõpetab alates septembrist Ukraina nõudmisel tasuta hariduse pakkumise Ukraina õpilastele. Juba registreerunud üliõpilased jätkavad õpinguid tasuta, kuid see võimalus ei ole enam uutele Ukraina üliõpilastele kättesaadav.
USA Hiina esindajatekoja erikomitee palus Valgel Majal avaldada üksikasju selle kohta, kas Venemaa jagab Hiinaga teavet Ukraina lahinguväljal kasutatud Ameerika relvade kohta. Sellest teatas Reuters viitega vastavale kirjale.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.