Sõja ülevaade: 873. päev – olukord rindel ülipingeline
Avaldatud: 15 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. juuli 2024:
olukord Toretski-New-Yorki suunal on ülipingeline ja kasvab teadete arv, et Ukraina suudab paljudes rindelõikudes teha vasturünnakuid, seni prognoosib tugeva vene pealetungi jätkumist ning kuratlikult palav ilma Ukrainas…
1. Kõike ja väga palju, Odessa ka pihta sai.
2. Brjanskist Krimmini Venemaal muret jagus.
3. Harkiv: kinnitus, et Ukraina parandas pisu enda seisu ja suurema vene poole pealetungi ootel.
4. Kupiansk-Kreminna: olla tõusmas Ukraina vasturünnakute arv.
5. Siversk: vene poole edutud rünnakud vähemalt neljas lõigus.
6. Bahmut: kahjuks Toretski suunal vene pool ohtlikult edeneb.
7. Donetsk: New-Yorkis ja loodesektoris jätkab vene pool edenemist, mujal rinne peab.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa-sisesed puhkused ei ole enam 80% venelastest saadaval.
11. Šveits süüdistas vene diplomaati spionaažis ja katses sanktsioonidest mööda minnes relvi osta.
12. Saksamaa on välja töötanud plaani viia Venemaa rünnaku korral Ida-Euroopasse 800 tuhat NATO sõdurit.
13. YouTube võidakse Venemaal septembris blokeerida.
14. Hiina ja Venemaa alustavad ühiseid sõjalisi õppusi.
15. Lühiuudised
Kyiv Independent: Tänavune NATO tippkohtumine lõppes paremini kui eelmisel aastal, kuid kuna pole kindlat kutset alliansi astuda ja Ukraina vajadused lahinguväljal kasvasid, usuvad mõned vaatlejad, et pühendumuse puudumine annab Venemaale rohelise tule sõja jätkamiseks.
Järjest enam näeb videosid ja loeb erinevate blogijate kirjutisi, et mitmetes rindelõikudes on oluliselt tõusnud Ukraina vasturünnakute arv ja tugevus. Suuremaid muutusi need veel rindejoones pole toonud, pigem takistavad tugevalt vene poole edenemist või saadud possade kindlustamist, lüües nad tagasi. Seni suudab vene pool hoida väga kõrget taset rindejoone pommitamises ja ulatutakse lihtsamini mõjutama kõike kuni 30 km kaugusele. Eks raskelt saavad tabamusi ka kõik kuni selles kauguses olevad asulad.
Eile peaaegu poole võrra langenud vene poole rünnakute arv (89) ei anna siiski põhjust rõõmustamiseks, sest vene poole kaotuste arv püsib ikka kõrge, sestap pigem kasvasid ründavate üksuste suurused. Jätkuvalt teeb head meelt, et vene poole kaudtuleüksused ja kogu logistikaahel saab igapäevaselt kõvasti rappida ja kuskilt mingil hetkel siiski loodab seda murdehetke tulevat ja enda kõhutunne ütleb, et äkki sügiseks…
Ilm Ukrainas jätkuvalt väga palav ja päeva keskmine temperatuur u 35 kanti ja ei mingit vihma lootust. Ka öö pügalad üle 20 kraadi, sestap oskus hoida üksusi võitlusvõimelisena on muutunud arvatavalt tähtsaimaks ülesandeks. Veepuudus, loidus, distsipliini langemine, käega löömine, tähelepanu hajumine jne on vaid väike ports selle mõjust. Võib-olla tänu kuumale ilmale näeb ka videodes enam lihtsalt seisvat vene lahingutehnikat, võib-olla on põhjuseks kehv jahutussüsteem. Eks neidki ei jäta Ukraina veelgi kasutuskõlbmatuks muutmast.
1. Ainuüksi eelmise nädala algusest on Venemaa Ukraina vastu kasutanud üle 700 juhitava õhupommi, üle 170 erinevat tüüpi ründedrooni ja ligi 80 raketti, teatas Zelenski.
Ukraina Riikliku energiajärelevalve inspektsiooni andmetel on Ukrainas oodata elektrikatkestusgraafikute leevenemist augustis.
Venemaa on hakanud kasutama reaktiivlennukeid Su-34 3000 kilogrammi kaaluvate liugpommide lennutamiseks Ukraina vastu, väitis Venemaa kaitseministeerium 14. juulil.
Täna varahommikul kostis Odessas plahvatusi. Vahetult enne plahvatusi hoiatasid õhujõud, et ballistilised raketid suunduvad piirkonda lõunast. Olla ka droone märgatud.
Harkivi oblast sai jälle lasu liugpomme.
Lvivis olla peale hilisõhtust äikesetormi kadunud linnas vool ning anti teada mitmetest põlengutest.
2. Kurski oblastis Šudza linnas (6 km Ukraina piirist, 4500 elanikku) olla Ukraina droonid kohalike sõnul tabanud linna telemasti. Linnas ei tööta peale viimaseid tanklate tabamusi juuli alguses enam neist ükski. Kipun arvama, et droonid tabasid teletorni seetõttu, et vene pool kasutab igatsugu maste ja kõrgemaid hooneid enda seireseadmete paigutamiseks ja see telemast on just nn õigel kaugusel.
Ukraina FPV droon tabas Kurski oblastis Venemaa alajaama, mis tõi kaasa elektrikatkestused.
Brjanski oblasti kohal tulistati alla 15 drooni, teatas vene pool.
Droon tabas „elektrialajaama territooriumi Stanovljanski rajoonis”, ütles Lipetski oblasti kuberner Igor Artamonov 15. juulil.
Sevastoopolis olla täna öösel toimunud mõned plahvatused, kohalike sõnul olla droonide töö.
3. Harkiv: eile miskipärast vene poole rünnakute arv vähenes ja pigem paneb selle osalise vastutuse üleandmise „süüks” ja eks uute saabunud üksustega kohe-kohe jätkatakse tugevat rünnakusurvet. Kinnitus saabus kõlakatele, et pisu parandas enda positsioone Ukraina, lüües mõnes kohas Hlõbokes ja selle ümber vene poolt tagasi.
4. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv pisu tervel rindel langes ja kõlakaid liigub, et Ukraina oma vasturünnakutega olla mitmelt varasemalt kaotatud possalt vene poole tagasi löönud. Kus ja mis täpsemalt, on endale siiski teadmata. Küll on uuesti hakanud vene pool intensiivselt pommitama kõiki sildu, mis asuvad Ukraina tagalas, et vähedada nende logistikakanalite läbilaskevõimet. Ju siis pisu lootust, et miskit mõju on Ukraina vasturünnakut põhjustanud. Tavaliselt ründav pool üritab ees olevaid sildu siiski tervena hoida, sest muidu peab edenemise korral neid ise taastama hakkama või uusi jõeületuskohti looma.
5. Siversk: tervele rindele rünnakuid jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: kui Tšassiv Jari suunal on suutnud Ukraina saanud vene poole pidama kanali taga, siis kahjuks Toretski suunal mitte. Eilegi suutis vene pool kahjuks edeneda läbi Pivdenne asula (Toretskist lõunas) ja jõuda Zalizne asulani, mis asub Toretskist edelas ja oht kotti kinni tõmbamiseks siit kuni New-Yorkini muutub üha tõenäolisemaks ning kasvab ka New-Yorki langemise oht. Eilne jälle u 1 km edenemine piki asulat teeb väga-väga murelikuks. Kahjuks vene poolel siin rünnaku ressurssi seni jagub ja samaegselt suudetakse üritatada ka Klišiivka, Andriivka suunal, õnneks edutult. Õige pisu on suutnud Ukraina mõnes lõigus enda vasturünnakutega vene poole hoogu maha võtta, aga mitte lõplikult. Pole kahjuks piisavalt rünnakuressurssi Ukraina poolel ja mõni soomuk või tank ei aita piisavalt, kui vastas on ka soomuse ülekaal 5-10 kordne.
7. Donetsk: Ukraina ametlikud uudised andsid teada, et siin rindel on kõige pingelisem. Küll langes eile oluliselt vene poole rünnakute arv, peaaegu poole vähemaks, ja paneb selle esialgu reorgi süüks.
Hetkel kõlakad, et vene pool suudab seni edeneda New-Yorki asulas. Eks homme targem.
Rinde loodesektoris jätkas vene pool kolmes kohas edenemist, jäid need kõik Vovtša jõe idakaldale ja pigem muutus rindejoon sirgemaks.
Pisu parem seis on mujal rindel, kus juba pikemalt suuremaid muutusi pole toimunud ning isegi Krasnohorivka linna kaitseliin jookseb seni läbi kesklinna ja enda pessimistlikud prognoosid pole õnneks täitunud.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: peale Urozaine vallutamist pole enam vene pool edasi saanud, kuigi üritas eilegi mitmel korral.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta, kaks ebaõnnestunud vene poole rünnakut siiski kirja läks ning Ukraina omad jätkavad edukalt nii droonide kui kaudtuleüksustega Dnepri idakaldal olevate vene üksuste hõrendamist. Dnepri deltas olevatel saartel pigem domineerib Ukraina, kuigi vene pool teeb katseid saada mõnegi saare üle püsiv kontroll.
10. Enamik venelasi ei saa endale lubada riigis puhkust pärast siseturismi hinnatõusu. Vastavalt Strateegiliste Algatuste Agentuuri (ASI) läbiviidud uuringu tulemustele ütlesid 80% kodanikest, et on nõus nendel eesmärkidel kulutama mitte rohkem kui 15 tuhat rubla (150 eurot). Samal ajal ulatus 2024. aastal Venemaa puhkuse keskmine maksumus 70 tuhande rublani (700 euroni), ütles reisibüroode liidu (ATA) tegevdirektor Natalia Osipova, kirjutab Izvestia.
Mullu jäi puhkusega rahule 61% venemaalastest, kuid suurem osa kurtis kulude märkimisväärse kasvu üle. „Hinnad tõusevad jätkuvalt – seda märkis 74% inimestest,” ütles üks uuringu autoreid, linnamajanduse divisjoni direktor Olga Zahharova. Tema sõnul hakkasid venelased seetõttu sagedamini valima „Weekend Touri” vormingu ja lõõgastuma oma elukohale lähimates piirkondades. Selle taustal kutsus Zahharova turismitööstust suurendama keskmise ja madala hinnakategooria tubade arvu.
Majandusteadlane Aleksander Bõstrov märkis, et kallimaks ei läinud mitte ainult majutus, vaid ka lennud. Ta põhjendas seda trendi kodumaiste sihtkohtade populaarsuse kasvuga. Zahharova sõnul veedab enamik kaasmaalasi oma puhkuse riigist lahkumata. Populaarsemad sihtkohad on endiselt Krasnodar ja Sotši, Kaug-Ida valis 29% venelastest, Arktika 21% ja veel 19% läks Siberisse puhkama.
Venemaa reisibüroode liidu (ATA) asepresident Alexan Mkrtšjan kinnitas sisereiside nõudluse ümberorienteerumist. „Nüüd kasvab kõik – nii Kaukaasia kui ka Mineralnõje Vodõ. Muidugi oli Krimmis ebaõnnestumine, kuid reisibürood müüsid kõik maha. Dagestan kasvas hästi – 30%. Üldiselt teenisid reisibürood rublades 25% rohkem kui eelmisel aastal,” ütles ta.
Mais Moscow Timesi reisibüroode ja operaatorite seas läbi viidud küsitlus näitas, et iga kolmas venelane otsib kallite kulude tõttu asendust suvistele ekskursioonidele Krasnodari territooriumile. Turuosaliste sõnul ulatus kahenädalase puhkuse maksumus kahele inimesele koos väikese lapsega moodsas hotellis koos toitlustusega Kubani Musta mere rannikul sel aastal 300 tuhande rublani (3000 euroni) ja Aasovi rannikul 250 tuhandeni (2500 euroni).
11. Šveitsi föderaalprokuratuur andis välja spionaažis ja sanktsioonide rikkumises süüdistatava vene diplomaadi vahistamismääruse, kirjutab Swiss Info. Selle isiku nime pole avaldatud, kuid teatatakse, et ta on juba riigist lahkunud. Õiguskaitseametnike sõnul teostas kõnealune ametlikult diplomaadina akrediteeritud isik luuretegevust eesmärgiga omandada relvi ja muid „potentsiaalselt ohtlikke materjale”. Koos temaga on juhtumiga seotud veel kaks inimest, kelle kodakondsust ja staatust ei täpsustata. Välisministeerium on prokuratuuri taotlusel venelaselt diplomaatilise puutumatuse juba ära võtnud. Seega, kui ta Šveitsi naaseb, arreteeritakse ta kohe.
Tages-Anzeigeri sõnul töötas diplomaat vene saatkonnas Bernis ja oli mõnda aega Šveitsi luureteenistuste jälgimise all. Ta lahkus riigist, kui teda süüdistati sanktsioonide rakendamise ja sõjaliste toodete ringluse kontrolliga seotud föderaalseaduste rikkumises. Välisministeeriumi allikad ütlesid väljaandele, et Bern ei kutsunud Venemaa suursaadikut Sergei Garmonini „vaibale” – probleem lahendati konfidentsiaalselt, „teiste kanalite kaudu”. Samuti korraldasid õiguskaitseorganid pärast kriminaalasja algatamist läbiotsimisi mitmes riigi kantonis.
Šveits järgib sõjalise neutraalsuse positsiooni ega tarni seetõttu Ukrainale relvi ning keelab nende reeksporti sealt teistesse riikidesse. Küll aga ühines EL Venemaa-vastaste majandussanktsioonidega.
Mais enne rahutippkohtumist nõudsid Šveitsi saadikud valitsuselt spioonidevastase võitluse tugevdamist, pidades silmas üha sagenevaid juhtumeid, kus läänes tuvastatakse vene agente. 2023. aastal teatas föderaalse luureteenistuse juht Christian Dussy, et Šveits on salaja töötavate vene agentide arvu poolest Euroopas esikohal. Tema hinnangul on Vene Föderatsiooni kohaliku diplomaatilise esinduse 220 töötajast sellised umbes kolmandik.
Alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on Euroopa riigid saatnud riigist välja kokku umbes 600 Venemaa diplomaati, keda süüdistatakse spionaažis. Nüüd taastavad Venemaa luureteenistused aktiivselt luurevõrku, värbades inimesi kohapeal, teatas Saksamaa põhiseaduse kaitse föderaalne amet, märkides, et nendel eesmärkidel kasutatakse kõige sagedamini väljapressimist ja altkäemaksu.
12. Bundeswehr on koostanud Saksamaal operatiivse tegevuskava (OPLAN DEU), mis näeb ette 800 tuhande sõduri ja 200 tuhande ühiku NATO tehnika kiire paigutamise alliansi idatiivale Venemaa rünnaku korral, kirjutab Spiegel. Stsenaariumi kohaselt paigutataks need väed idapiirile Põhjamere sadamatest Hollandis, Belgias ja Saksamaal kolme kuni kuue kuu jooksul pärast olukorra eskaleerumist. Peamiseks tarnearteriks saab kiirtee A2, mis kulgeb Oberhausenist Nordrhein-Westfalenis Berliini ringteeni.
Transporditeed täpsustatakse, samuti töötatakse välja alternatiivsed marsruudid. Tulevikus tuleb lahendada nende ohutuse küsimus. Üks haavatavaid kohti on Magdeburgist põhja pool üle Elbe kulgev Hohenwarte sild, mille pikkus on peaaegu 1200 meetrit. Bundeswehr märgib, et ülekäiguraja õhkimine toob kaasa A2 täieliku halvatuse.
Sõjaväekolonn peab saama puhkamiseks peatuda iga 300-500 km järel. Sellega seoses kontrollivad ametivõimud tsiviilinfrastruktuuri, et selgitada välja, kas see mahutab ja teenindab nii palju seadmeid ja inimesi. Bundeswehri hinnangul on kolonni pikkuseks 13 tuhat km.
Juunis töötasid Saksamaa võimud välja kõigi aegade esimese riikliku julgeolekustrateegia ja kuulutasid Venemaa „peamiseks ohuks rahule” seoses sissetungiga Ukrainasse. Enne seda hoiatas Bundeswehri kindralinspektor kindralleitnant Carsten Breuer, et Venemaa Föderatsioon suudab NATO-t rünnata viie kuni kaheksa aasta pärast, misjärel kutsus Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius riigi relvajõude sõjaks valmistuma aastaks 2029.
Varem teatati, et NATO loob Venemaa sissetungi korral mitu koridori, et saaks kiiresti oma väed ja relvad rindejoonele üle viia. Plaani kohaselt maanduvad USA sõjaväelased ühes viiest Euroopa sadamast ning seejärel saadetakse nad eelnevalt ettevalmistatud marsruute mööda soovitud asukohta.
9.–11. juulil toimunud NATO tippkohtumisel allkirjastasid Bulgaaria, Kreeka ja Rumeenia kokkuleppe Thessalonikit ja Alexandroupolist Varna ja Constantaga ühendava väekoridori loomiseks. Veel ühe koridori valmistavad ette Soome, Rootsi ja Norra.
kreml eitab, et Venemaa kaalub rünnakut NATO vastu. putin nimetas selliseid avaldusi „täielikuks jamaks”. Kremli väitel pole Venemaal „ei geopoliitilist, majanduslikku, poliitilist ega sõjalist” huvi alliansiga sõtta astuda.
32 NATO liikmesriigist on Vene Föderatsiooniga ühine piir kuuel Euroopa riigil: Norral, Soomel, Eestil, Lätil, Leedul ja Poolal. USA kaitseminister Lloyd Austin ütles veebruaris, et Ukraina lüüasaamine toob kaasa sõja alliansi ja Venemaa vahel, sest putin „ei lõpeta” püüdes „oma naabrite suveräänset territooriumi haarata”. Detsembri alguses tegi sarnase avalduse USA president Joe Biden.
13. Plaanid blokeerida Youtube’i videomajutus Venemaal, mis pärast Ukraina sissetungi sai sõjavastase ja opositsioonilise tegevuskava võtmeplatvormiks, on jõudnud algusesse. Juurdepääs YouTube’ile, mille vaatajaskond Vene Föderatsioonis ületab 20 miljonit inimest, võidakse piirata juba septembris, teatab Gazeta.ru, viidates presidendi administratsioonile lähedasele allikale ja allikale ettevõttes, mis kogub teavet õiguskaitseorganitele. „Kogu juuli-augusti jooksul toimub mõningane degradeerumine, st mõnes piirkonnas YouTube’i töötingimused halvenevad. Mõnel juhul see aeglustub, mõnel juhul jääb sait maha, mõnel juhul jookseb rakendus kokku. Ja septembris algab blokeerimine,” ütleb AP-le lähedane allikas.
Rostelecom hoiatas reedel tehniliste probleemide eest Google’ile kuuluvate seadmete töös, mis riigikorporatsiooni hinnangul võivad YouTube’i kvaliteeti mõjutada. Laadimiskiirus ja videokvaliteet võivad langeda kõigi Venemaa operaatorite abonentide jaoks, teatas Rostelecom, lisades, et praegu on saadaoleva võimsusega tõsine ülekoormus, sealhulgas peer-to-peer ühendustes.
Venemaa võimud ei kavatse piirata juurdepääsu YouTube’ile ning raskused teenuse töös on seotud seadmete probleemidega, ütles presidendi pressisekretär dmitri peskov. „Ei, selliseid plaane ei olnud… Räägime probleemist seadmetega, mida pole üle kahe aasta uuendatud. Siin ei saa olla muid selgitusi,” vahendab Interfax tema sõnu.
Meduza allikas telekommunikatsiooniturul aga väidab, et Youtube’i aeglustumine on võimude teadlik poliitika. Tema sõnul on viited tehnilistele probleemidele seadmete töös katse vastutust ümber nihutada. Roskomnadzoril on piisavalt tööriistu, et liiklust kitsendada iseseisvalt ning Rostelecomi avalikud väljaütlemised on tingitud sellest, et osa kasutajaid võis juba märgata Youtube’i töö aeglustumist, rõhutas allikas.
Sellest, et Youtube võib Venemaa kasutajate jaoks aeglustada, teatas eelmisel nädalal riigiduuma infopoliitika komitee aseesimees Anton Gorelkin. Tema sõnul on selline meede algstaadiumis tõenäolisem kui täielik juurdepääsupiirang ning selleks peaksid valmistuma kõik, kes platvormiga töötavad.
Roskomsvoboda tehniline direktor, Privacy Acceleratori asutaja Stanislav Shakirov märgib, et paljud sideoperaatorid on YouTube’i aeglustumise juba käivitanud. „Seadmed ei saa nii kiiresti rikki minna, st kui osutatavate teenuste kvaliteet halveneb, siis see toimub aeglaselt ega saa toimuda ööl vastu 11.–12. juulit. Lihtsalt aja jooksul muutub YouTube aeglasemaks – video laadimine võtab kauem aega, kuid selleks kulub mitu aastat,” selgitab Shakirov.
Venemaa võimudel on kindlasti piisavalt tehnilisi vahendeid, et YouTube’i pikaks ajaks aeglustada, kuid küsimus on selles, millised on selle tagajärjed, ütleb Šakirov: „Näiteks kujutage ette, kui kõik YouTube’i kasutajad Venemaal lülituvad ootamatult üle VPN-idele, et YouTube’i vaadata. Sel juhul võib kogu Runet aeglustuda ja siis nad veeretavad selle loo tagasi.”
14. Venemaa ja Hiina alustasid ühiseid mereväeõppusi Hiina sõjaväepunktis Zhanjiangis, teatas Hiina kaitseministeerium 14. juulil. „Selliste ühiste mereväeõppuste korraldamine võib tõhustada kahe mereväe koostööd ja professionaalset taset ning aidata kaasa mere- ja piirkondliku julgeoleku säilitamisele,” teatas Hiina kaitseministeerium, viidates vene poolelt õppusi juhtinud vene mereväe ohvitserile.
Uudis saabus mõni päev pärast seda, kui NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles 11. juulil, et alliansi liikmed nõustuvad, et Hiina on Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse „otsustav võimaldaja”. NATO liikmesriikide ühisdeklaratsioonis mainiti ka, et Hiina kujutab endast ohtu alliansi huvidele ja julgeolekule, mis Stoltenbergi sõnul oli „esimene kord, kui kõik NATO liikmesriigid seda kokkulepitud dokumendis nii selgelt väljendavad”. Hiina lükkas aga kohe tagasi arusaama, et toetab Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, iseloomustades NATO süüdistust „provokatiivsena”.
Õppuse avatseremoonial 14. juulil ütles Hiina mereväe ohvitser, et „kahe mereväe ühiste mereväeõppuste ja väljaõppe mehhanism, samuti nende suutlikkus viia läbi ühiseid sõjalisi mereoperatsioone, on jätkuvalt paranenud”. „Pärast tseremooniat viisid mereväelased läbi sõjalise simulatsiooni ja taktikalise koordinatsiooni harjutused,” märkis ministeerium. „Õppus on jagatud kolme etappi, sealhulgas jõudude koondamine, planeerimine sadamas ja mereõppused.”
Varem, 8. juulil teatas Valgevene kaitseministeerium, et Hiina ja Valgevene sõjaväelased viivad Ukraina ja Poola piiri ääres Brestski polügoonil läbi ühist terrorismivastast väljaõpet. Hiina on positsioneerinud end Venemaa täiemahulises sõjas neutraalse osapoolena, kuid on süvendanud majandussidemeid Moskvaga ja muutunud Venemaa kaitsetööstust toitva kahesuguse kasutusega kaupade juhtivaks allikaks. Hiina juhtkond on varem eitanud kummagi sõjapoole toetamist ja väitnud, et tema sidemed Venemaaga ei ületa normaalsete suhete piire, rõhutades samal ajal tihedat partnerlust Moskvaga.
15. Lühiuudised
Stoltenberg lükkas tagasi Poola idee vene raketid Ukriana kohal alla tulistada – ta ütles, et allianss jätkab Ukraina õhutõrje tugevdamist, kuid ei saa selle konflikti osaks.
Ukraina ja Rootsi peavad läbirääkimisi hävitajate Saab JAS-39 Gripen hankimiseks Kiievile. Seda ütles presidendi kantselei juhataja asetäitja Ihor Žovkva intervjuus Ameerika Häälele.
2024. aasta juunis kasvas Ukraina SKT 1,1%, mis tõi kaasa 4,1% kasvu esimesel poolaastal. Vaatamata elektrikatkestustele näitas majandus vastupanuvõimet, mille põhjuseks olid kaevandamise ja metallurgia kõrged ekspordimäärad ning varajane taliviljade koristamine.
Hollandis määrati Dieseko Group BV-le ligi 1,8 miljoni euro suurune trahv Venemaa abistamise eest Kertši silla ehitamisel, rikkudes sellega rahvusvahelisi sanktsioone. Ettevõte müüs seadmeid ja saatis aastatel 2015-2016 silla ehitusele abiks spetsialistid. Kohtuvälise kokkuleppe raames nõustus Dieseko tasuma trahvi ja tagastama 1,6 miljonit eurot kasumit.
Venemaa väed pidasid 13. juulil okupeeritud Lõuna-Osseetia piirkonna piiri ääres Adzvi küla lähedal ebaseaduslikult kinni Gruusia kodaniku, teatas Gruusia riiklik julgeolekuteenistus (SUS).
Iraan ja Venemaa annavad jätkuvalt märku oma pühendumusest kahepoolsete suhete ja mitmepoolse koostöö süvendamisele. ISW analüütikute sõnul avaldas Iraani ametisse valitud president Masoud Pezeshkian 12. juulil Teheran Timesis artikli, milles Pežeškian kiitis Hiina Rahvavabariiki (HRV) ja Venemaad selle eest, et nad seisid keerulistel aegadel Iraani kõrval.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
