Sõja ülevaade: 863. päev – eile vaid sammhaaval edenemine
Avaldatud: 5 juuli, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. juuli 2024:
eile vaid sammhaaval edenemist Donetski rinde loodesektoris tuvastas ning olla pihta saanud vene püssirohu tehas Tambovis. Muutusteta on juba hästi! Orban, rrrr…..
1. Kiiev ja Poltaava.
2. Tambov, Stavropol ja Krimm.
3. Harkiv: vene poole surve pigem tugeval tõusuteel, muutusi ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: suurem surve lõunasektoris, muutusi ei tuvastanud.
5. Siversk: survet jagus tervele rindele, õnneks rinne muutusteta.
6. Bahmut: suruvad kõikjal, muutusi ei tuvastanud.
7. Donetsk: ikka sammhaaval rinde loodesektoris.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Njah, kuidas petturile tagada „kindlaid tagatisi?”
11. „Inimesed kremlis toetavad Trumpi.” Venemaa ametnikud rõõmustasid Bideni debati ebaõnnestumise üle.
12. Venemaal tegid nad ettepaneku keelustada välismaised õpikud „traditsiooniliste väärtuste” huvides.
13. Njah, veelgi rohkem vene turiste soovib puhata Euroopas…
14. Lühiuudised
Ukrainas on president Zelenski sõnul 14 brigaadi, mis ei ole täielikult varustatud ja millel puuduvad relvad. Ta lisas, et kuigi nende relvade tarnimine on juba heaks kiidetud, kulgeb saabumine väga aeglaselt.
Pisu mures, et mõnes sektoris olla halvenemas kaotuste suhe ja kiskuvat sinna u 1:3-le küll Ukraina kahjuks, kuid suhe siiski palju halb… hetkel seda vist vaid paaris kohas… tegelikult on iga elu oluline…
1. Eile tabas vene pool Poltaavas asuvat sõjaväe lennuvälja. Pole varasemalt eraldi Ukraina lennuväljade tabamisest kirjutanud, vaid üldistanud, et neile pidevalt rünnakuid tehakse. Seni pole Ukraina kahjuks suutnud täielikult elimineerida vene droonide luuret lennuväljade kohal ja selle järgselt siis nii droonide kui rakettidega nende ründamist ning droonidega tulemuste fikseerimist.
Täna öösel oli Kiievi kant droonide rünnaku all, varahommikuks täpsemat infot polnud.
Eile taastuski tavapärane vene pommistamiste tase nii piiri kui rinde läheduses.
2. Ukraina droonid ründasid Tambovi püssirohutehast.
Okupeeritud Krimmis Fiolent neemel täheldati eile pärast plahvatust suurt suitsusammast. Pärast juhtunut suleti Kertši sild liikluseks. Plahvatuse suits ulatus üle 100 meetri kõrgusele ning mõnes Sevastoopoli väeosas kõlasid häired.
Eile hommikul ründasid Ukraina droonid GRU sõjaväeosa Stavropoli oblastis. Rünnak üksuse 33443 vastu Moskovskoje külas toimus kahe drooniga ja 450 km kaugusel rindejoonest. Kahju on veel kindlaks tegemata.
Täna öösel ründasid droonid Venemaa linnu Doni-äärset Rostovit ja Primorsko-Ahtarskit. Vastavaid videoid jagasid kohalikud Telegrami kanalid. Seda teavet kinnitasid Rostovi oblasti kuberner Vasõl Golubev ja Krasnodari oblasti juht Veniamin Kondratjev. Kondratjevi sõnul tulistas õhutõrje Primorsko-Ahtarskis alla mitu drooni. Samuti nentis ta, et väidetavalt sai allakukkunud rusude tagajärjel kannatada kolmekorruseline kortermaja. Lisaks on häiritud suurt osa linnast varustava elektrialajaama töö.
Golubev teatas, et väidetavalt tulistati Rostovi oblasti kohal taevas alla 10 drooni. Tema sõnul puhkesid mahakukkunud rusude tagajärjel maastikupõlengud Doni vasakkaldal ja piirkonna Aasovi rajoonis. Piirkonna juht märkis, et tsiviilelanikkonna hulgas pole väidetavalt vigastatuid. Nagu ASTRA Telegrami kanal Rostovi elanikele viidates teatas, põleb kohalik naftaterminal.
Pole täheldanud, et Kurski ja Belgorodi oblasti kurtmine tabamuste pärast väheneks.
Krimmi rannad olevat suht tühja võitu…
3. Harkiv: seni pole kummagi poole rünnakud andnud initsiatiivi vaid ühele poolele ning mingist nn rinde jahtumisest pole seni siiski märke. Seni kahjuks on vene rünnakute arv kummaski rindelõigus uuesti tõusuteel ja üritatakse nii soomuse kui jalaväega.
Paljud Vovtšanskist pärit geolokatsioonid näitavad rasket lahingut. Olukord jääb ebaselgeks, kuid tundub siiski üsna staatiline ehk rindejoones muutusi pole tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: pisu väiksem oli jälle surve otse Kupianski poole ja lõunasektoris ponnistatakse tugevamalt. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: rünnakuid jagus vähemalt viiele suunale, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: siin rindel on vene poole rünnakute arv nii rinde põhja-, ida- kui lõunasektoris tõusnud. Eile küll ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud ja isegi Ukriana andis ametlikult teada, et taandusid Tžassiv Jari kanali idakaldal olevast osast välja. Ametlik uudis siis: Ukraina relvajõud on põhimõtteliselt kõigi positsioonide ja varjendite hävitamise tõttu taandunud Tšassiv jari mikrorajoonist Kanal eelnevalt ettevalmistatud kaitseliinidele. Seda teavet kinnitas „Hortõtsia” operatsiooni pressiesindaja Vološin.
Kipub arvama, et pigem veelgi surve tõuseb…
7. Donetsk: õnneks vaid paar pisemat sammu rinde loodesektoris, kuigi suruvad kõikjal hullult. Pisu mõni Ukriana blogija kahtleb, kas New-Yorki suunal siiski selline vene edenemine toimus ja pannud alale küsimärgi. Pigem usun siiski, et edenemine toimus ja kriitkat lisandub Ukraina vägede juhtimise kehvast kvaliteedist, mis toob valesid otsuseid ning võitlejate surmasid.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta. Vähemalt on tore lugeda, et vene seireseadmeid leitakse ka rindest u 60-80 km kaugusel (sel kaugusel on need võimekamad ja kallimad) ja neid siis ära lastakse.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: päris „rahulik”, vaid kahest vene poole edutust rünnakust teada anti ja kuidagi palju igatsugu plahvatusi Dnepri jõe idakaldal okupeeritud alal toimus.
10. Venemaa ei lõpeta lahinguid Ukrainas, lootes, et Kiiev läheb kompromissile ja nõustub rahuläbirääkimistega. Moskva vajab murdumatuid garantiisid, et teda ei peteta, nagu on juhtunud rohkem kui üks kord, ütles putin Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
„Peame tagama, et teine pool nõustuks astuma samme, mis on pöördumatud ja Venemaale vastuvõetavad. Vaherahu ilma selliste kokkulepete saavutamiseta on võimatu,” rõhutas putin (tsiteerib Interfax).
Tema sõnul ei saa lihtsalt välja kuulutada sõjategevuses pausi, lootes, et Ukraina „astub positiivseid samme”. „Ei saa lubada, et pärast relvarahu kasutab vaenlane seda relvarahu ära, et parandada oma positsiooni, relvastada, täiendada armeed sundmobilisatsiooniga ja olla valmis jätkama relvakonflikti,” selgitas putin.
Ta meenutas, et Venemaa on Lääne partnerite palvel Ukraina suunas sarnaseid samme juba astunud – näiteks tõi 2022. aasta märtsis väed Kiievist välja, et näidata valmisolekut rahulepingu allkirjastamiseks. „Tegime seda ja seisime taas silmitsi pettusega: kõik Istanbulis saavutatud kokkulepped visati prügikasti. Ja seda juhtus rohkem kui üks kord,” rõhutas putin. Njah, kah huvitav versioon Kiievi all tappa saamisest…
kremli juht kurtis juba kaheksandat korda alates aasta algusest Läänest tulnud pettuse üle. Varem rääkis ta sellest vähem kui kuu aega tagasi – 14. juunil, kui pakkus välja oma tingimused Ukrainaga rahu sõlmimiseks. Siis meenusid putinile Minski kokkulepped, mida Läänel oli väidetavalt vaja vaid selleks, et võita aega Ukraina relvajõudude relvadega „pumpamiseks”.
„Nad pidid lihtsalt olukorra selgeks rääkima. <…> Nad lihtsalt petsid meid veel kord, petsid meid. Tõelise ja rahumeelse protsessi, taasintegreerimis- ja rahvusliku leppimise poliitika asemel, millest nad Kiievis rääkida armastasid, tulistati Donbassi kaheksa aastat,” märkis putin.
Varem ütles ta, 5. juulil kohtumisel uudisteagentuuride ajakirjanikega, et et teda veeti Minski kokkulepetega „ninapidi”. putin meenutas pettust ka 17. mail Hiina-visiidile järgnenud pressikonverentsil ja 28. märtsil sõjaväelenduritega vesteldes. „Selgub, et meid peteti. Nad venitasid kaheksa aastat, aga lõpuks sundisid meid lihtsalt teisele kaitseviisile üle minema,” põhjendas ta oma otsust Ukrainas sõda alustada. putin rääkis läänepoolsest pettusest ka 26. jaanuaril, 9. veebruaril ja 13. märtsil.
Njah, kas mees valetab teadlikult või ongi sellises mõttemaailmas, on kahjuks endale teadmata. Kindel vaid see, et oma liitlastele ja siseriiklikult on sellist juttu vaja… miks aga see kordamine on nii tihedaks läinud… hetkel veel ei oska arvata ja loota, et miskit kuskilt Venemaal kärisema hakkaks. Võib-olla siiski vaid eellugu riigi veelgi karmimale sõja-ajale üleviimise ettevalmistamises…
11. kreml, valitsus ja Venemaa institutsioonid, kuigi nad seda avalikult eitavad, jälgivad USA presidendikampaaniat põnevuse ja huviga lootuses, et seekord võidab nende lemmik Donald Trump. Sellest rääkisid väljaandele Moscow Times kolm praegust valitsuses ja presidendi administratsioonis töötavat ametnikku, kolm välisministeeriumi töötajat, samuti endised ametnikud ja kaks suurettevõtjat. Kõik nõustusid oma karjääri pärast muretsedes rääkima ainult anonüümsuse tingimusel.
Varasemad debatid ja Joe Bideni nõrk sooritus neis ei lisanud optimismi mitte ainult vene „kullile”, vaid ka pragmaatikutele, tunnistavad Moscow Timesi allikad. Tõsi, vene eksperdid hoiatavad kremlit, et Trumpi võimalik saabumine ei tohiks neid eksitada ja võib Moskvale veelgi ootamatumaid probleeme tekitada.
„Inimesed kremlis toetavad Trumpi ja on debati tulemustega rahul,” ütles üks Venemaa presidendi administratsiooni juhtkonnale lähedane inimene Moscow Timesile.
Paljud Venemaa valitsusametnikud tunnevad sarnast sümpaatiat. „Moskva näeb [suhete parandamise] väljavaateid, kui Trump ja uus vabariiklaste administratsioon tulevad Valgesse Majja,” ütleb valitsusametnik.
„Trumpile on lootusi. Seetõttu usuvad paljud, et kõik läheb ikka õiges suunas,” ütleb prominentne Venemaa ärimees, kes hoiab suhteid kõrgete kremli ja valitsusametnikega.
Mõned allikad tunnistavad, et jälgisid hiljutisi arutelusid huviga. „Mul oli unetus, nii et sain seda otsepildis vaadata,” jagas endine Venemaa valitsusametnik.
Vähemalt osaliselt jälgisid ka paljud endised ja praegused ametnikud, teab ta endiste kolleegide käest: „Ma ei tea peaaegu kedagi endasugust, kellele meeldiks kell 4 üleval olla. Kuid paljud inimesed vaatasid vähemalt Trumpi-Bideni debati alguse salvestust.”
kreml väidab, et putinil pole aega Ameerika presidendikandidaatide debatte jälgida, kuid nad lubasid, et tutvuvad avaldustega.
„See on Ameerika Ühendriikide siseasi. Meil on palju küsimusi, mis on meie riigi jaoks tõeliselt olulised. Need on küsimused, millega president tegeleb. Ma arvan, et te ei oota, et Venemaa president paneks äratuskella, et hommikul ärkaks ja USA-s toimuvaid debatte jälgiks,” ütles presidendi pressiesindaja dmitri peskov.
„Üldiselt rõhutame avalikes avaldustes, et USA valimised pole Venemaa jaoks olulised. Deklaratsioonide eesmärk on vähendada Ameerika valimiste tähtsust,” selgitas praegune Venemaa välisministeeriumi töötaja väljaandele Moscow Times.
Kuid tegelikkuses analüüsivad kreml, välisministeerium ja luureteenistused hoolikalt USA valimisi.
„Nad jälgivad nii debatte endid kui ka reaktsiooni neile USA-s ja teistes riikides. Üldiselt annab USA avatud ja läbipaistev poliitika võrreldes Venemaaga tohutult infot,” märgib endine Vene ÜRO Genfi missiooni töötaja Boriss Bondarev, kes astus sissetungiga Ukrainasse mittenõustumise märgiks tagasi.
putin on eelseisvate USA presidendivalimiste teemal mitu korda sõna võtnud. Tavaliselt rõhutas ta, et Moskval pole eelistusi ja ta on valmis töötama Ameerika valijate valitud kandidaadiga. Veebruaris teatas putin aga ootamatult avalikult, et tema sõnul oleks Bideni võit kremlile väidetavalt kasulik.
„Kui putin ütles, et toetab Bidenit, ei teinud ta nalja. Ta püüdis tahtlikult kahjustada USA praegust presidenti – mõistes, kuidas osariikides sellist „toetust” tajutaks, eriti praegustes tingimustes,” väidab kremli endine kõrge ametnik.
Ameerika presidendikampaania kajastuses Venemaal on aga prioritiseerimine palja silmaga nähtav. Venemaa riiklik ja riiki toetav meedia nautis hiljutiste arutelude üksikasju, kritiseerides nii rivaalide kui ka USA valimissüsteemi kui terviku vanust ja esituste kvaliteeti.
Propaganda telesaated, mida juhtisid sõja ja läänega vastasseisu avatud toetajad Vladimir Solovjov ja Dmitri Kisseljov, pühendasid debati arutamisele palju aega.
Ja Bideni kriitika võitis märgatavalt. „Propaganda püüab kasutada kõiki võimalusi, et end avalikult kehtestada. Seoses Ameerika valimistega üldiselt ja Demokraatliku Partei raskustega eriti. Noh, erilist tähelepanu Bidenile,” selgitab praegune vene diplomaat.
putin on oma presidendiks olemise aastate jooksul alati pidanud väga tähtsaks mugavust isiklikus suhtluses vestluskaaslastega, kuid mida kauem ta kremlis viibis ja vanemaks sai, muutus see aspekt tema jaoks üha olulisemaks, ütlesid kolm praegust ja kaks endist venelast (diplomaadid, kes osalesid isiklikult putini välispoliitilistel kohtumistel) väljaandele Moscow Times .
„Nüüd on psühholoogiliselt lihtsam suhelda Trumpiga kui Bideniga. Biden on putini kohta juba palju öelnud: et ta on mõrvar, sõjakurjategija jne. Pärast kõike seda on raske teha tagasihoidlikku esimest sammu dialoogi poole. Trumpil selles mõttes piiranguid pole,” ütleb praegune vene diplomaat. Ent isiklikul suhtlemisel on peale mugavuse ka teisi aspekte, väidavad eksperdid.
Trumpi peamine eelis Moskva jaoks on tema avatus läbirääkimisteks Venemaaga ja kompromissidele, suurem kui Bidenil ning valmisolek teha lahenduse otsimisel julgeid otsuseid, usub Põhja-Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asedirektor Dmitri Suslov Riikliku Teadusülikooli Kõrgema Majanduskooli maailmamajanduse ja rahvusvahelise poliitika teaduskonnast.
Ja tema miinuseks Moskva jaoks on Suslovi sõnul vabariiklaste kandidaadi kõrge tolerantsus eskaleerumisriskide suhtes ja suurem valmisolek teha jõulisi otsuseid. „Hübriidsõjas on vastaspool, kes on vähem valmis eskaleeruma, nagu Biden usaldusväärsem,” usub Suslov.
Trumpi atraktiivsus kremli jaoks seisneb tema „halvasti varjatud sümpaatias diktaatorite vastu üldiselt ja putini vastu”, usub Bondarev.
Lisaks ei ole Venemaa erinevalt Hiinast Trumpi konkurendiks majanduses, kuna tema nägemus poliitikast kui ärist ja geopoliitikast kinnisidee puudumine. „Trumpi huvitab lähenemine Moskvale ja selle eraldamine Pekingist. Seega on võimalik kaubelda paljude erinevate boonuste osas,” on Bondarev kindel.
Tõsi, kreml näeb Bideni võidus tema hinnangul ka potentsiaalseid eeliseid: „Kuna Biden ei ole ilmselgelt korras ja see nõrgendab tema positsiooni, mis tähendab, et on saamas suurenenud abi Ukrainale ja mingisugune reaalne eskalatsioon USA-st vähem tõenäoline, arvestades olemasolevat kogemust.”
„Trumpi tulek tõotab kremlile palju. Aga võib-olla mitte nii palju, kui kreml tahaks,” järeldab kremli endine kõrge ametnik.
12. Ülikoolide üliõpilased peaksid õppima Venemaal välja töötatud õpikute abil, mis vastavad „traditsioonilistele väärtustele”, ütles Peterburi Riikliku Ülikooli (SPbSU) rektor Nikolai Kropatšev Venemaa Rektorite Liidu kongressil. RBC teatel kajastab see ettepanek 60 kongressil osalenud ülikooli rektorite seisukohta. Kropatševi sõnul toetavad teda muu hulgas keeleteaduse õpetajad. Arutelu tulemusena jõudsid kongressil osalejad järeldusele, et praegused õpikud ei vasta presidendi määrusele riigi poliitikast „traditsiooniliste väärtuste” säilitamiseks ja tugevdamiseks.
Samuti soovitasid rektorid ülikoolidel presidendi määruse täitmiseks analüüsida kõiki kohalikke seadusi, teaduslikke ja metoodilisi soovitusi, teaduslikke plaane ja muid dokumente. „Peterburi ülikooli kogemus näitab, et on, mida muuta,” selgitas Kropatšev.
RBC andmetel on Peterburi Riiklik Ülikool osa ülikoolide konsortsiumist, kus ühingu liikmed hindavad ülikoolide ekspertide juhendamisel kehtivaid seadusandlust „traditsiooniliste väärtuste” järgi.
Eelmisel aastal töötas Vene Föderatsiooni presidendi juures tegutsev Venemaa Rahvamajanduse ja Avaliku Halduse Akadeemia (RANEPA) välja humanitaarülikoolide jaoks käsiraamatu „Venemaa riikluse alused”. Selle autorid võrdlevad vladimir putinit Jossif Staliniga ja „traditsioonilisi väärtusi” lääne omadega, nimetades viimast „surmakultuseks”.
Käsiraamatus väidetakse, et lääne väärtuste eesmärk on saavutada „inimeste füüsiline surematus” ja „loomulik inimene” muutub järk-järgult „individuaalsuse ja vaimsete omadusteta”. Autorite arvates on selline kontseptsioon vajalik „ultraliberaalsete ideoloogide” jaoks, et vähendada maailma rahvaarvu. Selle „surmakultuse” osana propageerivad nad „haigete, vanade ja nõrkade inimeste eutanaasiat, noorukite enesetappu, lapse kandmisest keeldumist, raseduse katkestamist, traditsioonilistest valgurikastest toitudest keeldumist”, öeldakse juhendis. Alternatiivina esitavad autorid „traditsioonilised väärtused” nagu usk, riik, väärikus, teadmised, kultuur, isiksus, rahu, demokraatia, rahvuslikud traditsioonid, õiglus.
2024. aastal eraldatakse föderaaleelarvest isamaalise kasvatuse jaoks riikliku projekti Haridus raames 45,8 miljardit rubla (458 miljonit eurot). See summa on suurem kui 2023. aastal, mil selleks eraldati 43,8 miljardit rubla, ja on kordades suurem kui 2022. aasta tulemus: siis eraldati patriotismi kasvatamiseks 6,47 miljardit.
Isamaalise kasvatuse projekt osutus samal ajal Haridus riikliku projekti raames üheks kulukamaks. Selle kulud on neli korda suuremad kui digitaalse hariduskeskkonna projekti eraldised (11,16 miljardit rubla). Patriotismi kasvatamine läheb maksma viis korda rohkem kui projekt „Iga lapse edu” (8,5 miljardit rubla) ja selle jaoks eraldatakse 15 korda rohkem raha kui projekt „Sotsiaalsed liftid kõigile” (3,7 miljardit rubla).
WEF-i reitingu järgi oli Venemaa 2018. aastal koolihariduse kvaliteedi poolest maailmas 50. kohal, jäädes maha mitte ainult juhtivatest lääneriikidest, vaid ka Bhutanist (33. koht), Mauritiuse saarest (45. koht) ja Sri Lankast (48. koht). Enam kui 130 riiki hinnanud edetabeli liidrid olid Soome, Šveits ja Singapur ning viimastele kohtadele jäid Jeemen, Paraguay ja Mosambiik.
13. vene turistid kurdavad Schengeni viisade väljastamise tohutute hilinemiste üle pühadehooaja kõrgajal, kirjutab Kommersant. Itaalia viisakeskuse veebisaidile ilmus teade, et puhkajatele mõeldud dokumente ei ole aega kehtestatud maksimaalselt 45 päeva jooksul vormistada. Viivituste põhjuseks on väidetavalt „korralduslikud ja tehnilised asjaolud”.
„Dokumente saab esitada ainult kokkuleppel ja ainult avaneval kuupäeval. See võib avada kahe või kolme nädala pärast. Ja sellest hetkest, kui dokumendid esitatakse, võtab läbivaatamine aega poolteist kuni kaks kuud,” ütles Visakhodi agentuuri korporatiivosakonna vanemspetsialist Nelly Ramazashvili. Isegi kui Itaalia viisa jaoks on dokumendid juba esitatud, võib see tema sõnul võtta aega kuni kaks kuud.
„Peamiselt on see tingitud sellest, et väga palju inimesi kandideerib, praegu on hooaeg, aga oleme selles valdkonnas tegutsenud juba aastaid ja selliseid tähtaegu pole varem olnud. Pealegi oli soovijaid palju rohkem, kuid neid ei kaalutud nii kaua,” märkis ta.
Ramazašvili lisas, et Prantsusmaa viisa jaoks pole vabu aegasid, kuid Hispaania viisa jaoks tuleb oodata ja jälgida aegu kaks-kolm nädalat. Viisat saab proovida ka Ungari, Kreeka ja Rootsi keskuses, kuid kõige suurem hilinemine on Itaalia keskuses.
„Kreeklased üritavad passe välja anda kolme nädala jooksul, hispaanlased kolme kuni nelja nädalaga, Ungari kahe nädalaga,” lõpetas ta.
Nagu välisministri asetäitja Sergei Rjabkov varem väitis, kaalub Moskva võimalust alandada diplomaatiliste suhete taset lääneriikidega. Selline otsus võib mõjutada Euroopa konsulaatide sulgemist Venemaal. Kui Venemaa välisministeerium alandab diplomaatiliste suhete taset, lükkab see viisade väljastamist veelgi edasi, ütleb Venemaa turismitööstuse liidu asepresident Dmitri Gorin.
„Turistide voog Itaaliasse ei ole mitte ainult suurenenud, vaid Itaalia on koos Hispaania, Kreeka ja Prantsusmaaga üks turistide eelistuste liidreid. Ja viisataotluste arvu kasv 15–20% ja kuskil 30% tingimustes, kus konsulaartöötajaid ei jätku, toob kaasa dokumentide läbivaatamise aja pikenemise,” selgitas ta.
Gorini sõnul suureneb 2024. aastal reisimine Euroopasse oluliselt odavamate jätkulendude tõttu. Ekspert tuletab meelde, et Schengeni leping lubab viisataotlused esitada kuus kuud enne tulevast reisi. Tema sõnul vähendaks personali suurendamine läbivaatamise aega.
Venemaa turismitööstuse liit hoiatas juba aprillis Schengeni viisade menetlemise aja pikenemise eest kõrghooaja ootuses. Taotluste läbivaatamine võtab olenevalt konsulaadist aega 14 kuni 45 päeva, kuid individuaalselt võib perioodi pikendada 60 päevani. ATOR soovitab dokumendid viisa saamiseks esitada vähemalt kaks kuud enne reisi.
Tööstusharu esindajate sõnul kasvas nõudlus reisimise ja vaba aja veetmise järele Euroopas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 40-45%. Peamiselt on populaarsed Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania, kuna need riigid on nüüd „venelastele kõige lojaalsemad”, märkis ühtne viisakeskus.
Enne sõda Ukrainaga oli Venemaa kodanikel EL-iga lihtsustatud viisarežiim. Vastav leping peatati 2022. aasta septembris. Selle tulemusel on viisatasu maksumus tõusnud 35 eurolt 80 eurole ning taotluse menetlemise miinimumperiood 10 päevalt 15 päevale.
14. Lühiuudised
Ungari peaminister Viktor Orbán külastab täna Moskvat, et kohtuda putiniga pärast hiljutist visiiti Kiievis. Teda saadab välisminister Peter Szijarto, kes on pärast Ukraina sõja algust Venemaad külastanud viis korda.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel vastas uudistele Ungari peaministri Viktor Orbani plaanitava Venemaa-visiidi kohta. Michel rõhutas, et praegu EL-i nõukogu roteeruva eesistujariigil Ungaril ei ole mandaati Venemaaga EL-i nimel suhelda.
Slovakkia president Peter Pellegrini väljendas ühisel pressikonverentsil Poola presidendi Andrzej Dudaga ettevaatlikkust Ukraina NATO-ga liitumise suhtes, et vältida eskaleerumist. Kui Duda toetab varajasi läbirääkimisi Ukraina NATO liikmelisuse üle, siis Pellegrini pooldab vaoshoitust.
Ukraina väe ridadega on liitunud ligikaudu 5500 vangi. Kehtestatud reeglid näevad ette, et süüdimõistetutel ei ole lubatud rindelt lahkuda, kuna sõjaväe juhtkond ja teised võitlejad kardavad, et nad võivad üritada põgeneda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
