Sõja ülevaade: 862. päev – viimased päevad Ukrainale rasked, vene pool saab liiga palju edasi
Avaldatud: 4 juuli, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. juuli 2024:
kahjuks on kaks päeva olnud mitmes lõigus olnud Ukrainale väga rasked ja pisu liialt palju saab vene pool korraga edasi.
1. Eile vene poole pommitamine pisu vähenes ja eile hommikul sai tugevalt pihta Dnipro linn.
2. Kurski ja Belgorodi nimekirjade pikkus ei vähene.
3. Harkiv: rünnakuid ikka mõlemapoolselt ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: üks üleeilne vene poole edenemine ja hull surumine lõunalõigus.
5. Siversk: pisu surve langes.
6. Bahmut: rinde lõunasektor kipub kärisema.
7. Donetsk: rinde põhja- ja loodesektor kipub kärisema.
8. Lõunarinne: Staromajorske peaks nüüd tervenisti olema vene poole kontrolli all.
9. Herson: muutusteta.
10. Nabiullina nõustus rahvusvaheliste maksete teemat saladuses hoidma.
11. Riigiduuma nimetas putini otsust külmutada venelaste pensionisäästud veaks.
12. Venemaa valmistub ostma KRDV-st seepi, šampoone ja riideid.
13. Venelased on propagandast väsinud: suurimad riigikanalid kaotasid aastaga iga kümnenda vaataja.
14. Zelenski teatas Ukraina valmisolekust rünnata niipea, kui ta saab piisavalt lääne relvi.
15. Lühiuudised
Zelenski ütles, et tahab teada Trumpi rahuplaani, kui see on olemas ja on valmis kohtuma.
Iga riik, millel on mõju või mängib rolli Vene-Ukraina sõjas, peab tegema jõupingutusi okupatsioonivägede eemaldamiseks Ukrainast. Nii vastas USA välisministeeriumi esindaja Vedant Patel Ungari peaministri Viktor Orbani ettepanekule relvarahu sõlmimiseks. „Jätan asjaomaste riikide ülesandeks rääkida oma poliitikast, kuid oleme teinud partneritele ja liitlastele üle maailma selgeks, et iga mõjuvõimu või rolli omav riik peab tegema kõik endast oleneva, et tagada Venemaa täielik lahkumine Ukrainast,” ütles ta. Patel lisas, et ainus võimalus sõja lõpetamiseks on Vene vägede väljaviimine Ukrainast.
Jätkuvalt arvamusel, et pisu edukam vastase seireseadmete leidmisel ja tabamisel on Ukraina.
1. Dnipro eile hommikune ründamisel rakettide ja droonide tagajärjel hukkus viis, vigastada sai veel umbes viiskümmend inimest.
Juunis tulistas Ukraina alla 64% rakettidest ja 94% droonidest. Kokku saatis Venemaa õhku 416 õhusihtmärki. Juuni tabamuste kogumäär on 89.
Õige pisu vene poole pommistamiste arv vähenes, eks näis, kas see ka muutub püsivaks vähenemiseks. Küll on tihe liugpommide kasutamine ja seda nii rinde eesmiste possade kui piiri ja rinde lähedaste asulate pommitamisel.
2. 30. juunil 2024 tabas raketilöök okupeeritud Hersoni oblastis Henitšeski lähedal asuva Dnepri väegrupi komandopunkti. Rünnakus osales kaks kobarlõhkepeadega raketti HIMARS MLRS, mis tabasid kahekorruselist haldushoonet, mida kasutati juhtimiskeskusena. Teatavasti sai seal haavata Dnepri suuna ülem vene kindralpolkovnik Mihhail Teplinski.
Venemaal Sverdlovski oblastis Berezovskis põleb kütuse- ja määrdeainete ladu, mille pindala on 2000 m². Kurski linn sai täna öösel tabamuse, mille tagajärjel tõusis leek nähtavaks ka linna servades.
Eile öösel ründasid meredroonid Novorossiiski sadamat, kus Venemaa oma merelaevastikku varjab. Kohalikud teatasid, et on kuulnud plahvatusi ja sireene ning võimud on keelanud ranniku lähedal viibimise. FIRMS-i andmetel märgati tugevat tulekahju(sid).
Belgorodi linn igapäevases suitsus…
3. Harkiv: muutusteta ehk siis kumbki pool ründab aktiivselt ja seni pole kumbki pool edu saavutanud. Pole ka täheldanud, et vene pool ei ürita siin edeneda ehk siis pigem veel rinde külmumist siin tulemas ei prognoosi.
4. Kupiansk-Kreminna: kui eile pisu vähenes rünnakute arv Kupianski suunal siis lõunasektoris algas hull surumine viiel suuunal ja kokku 23 rünnakust Ukraina teada andis.
Üleeile sai vene pool rinde lõunapoolsemas osas sisse Makiivka külla ja jõudis kahes kohas Zerebetsi jõeni, lõigates läbi selle jõe idakaldal oleva põhja-lõunasuunalise suurema maantee. Kahjuks jõe läänekaldal sellist maanteed pole, sestap osade üksuste tagamine jõe idakaldal halvenes oluliselt. Eile õnneks jätkuedenemisi ei tuvastanud.
5. Siversk: eile pisu surve langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: rinde lõunasektor kipub kärisema.
Eile suutis lõpuks vene pool enda konrtrolli alla saada Siverski Donetsi-Donbass kanali idakaldal oleva Tšassiv Jari linnaosa. Eks seda oli siiski arvata ja näis, kuidas vene poolel kanali ületamine õnnestub… loodan, et mitte lihtsalt ja veel parem oleks, kui rinne sinna lõpuks pidama jääks.
Kahjuks jätkub vene poole edenemine Toretski suunal ja eile enamuses ida ja kagu osas rinne sirgenes vene poole kasuks ja Pivdennes (Toretski ees kagu servas) saadi edasi u 600 m.
7. Donetsk: pisu suured kärisemised kahel päeval siin rindel.
Rinde põhjasektoris suutis vene pool üleeile edeneda isegi u 3,5 km asustatud alal kitsa kiiluna (1 km) korraga New Yorki linnas (u 9700 elanikuga). Hetkel ei tea, kuidas see juhtus ja pisu palju murelikuks teeb. Kahjuks tuleb vahel läbi ka mõni Ukraina kaitsjate ahastav karje, et ei jagu igale poole piisavalt moona ning lõiguti olla kaotused päris kõrged… Lisaks tekkis selle edenemisega uus ründeteravik esmalt Toretski siis juba Kramatorski suunal.
Rinde loodesektoris ikka selle Ozeretine ümber igapäevaselt kahjuks vene pool edasi saab ja nii on kaks päeva järjest rühitud lääne poole. Kui üleeile jäid edenemised kuni üks kilomeeter pikkusteks siis eile üllatati 3 km edenemisega Sokili küla juures, kus vallutati ära väike Voshodi küla ja sealt lõunas 3×2 km põlde. Võimalik, et Ukraina osaliselt teadlikult juba taandub võimaliku järgmise kaitseliini poole Vovza jõe taga.
Üleeile suutis vene pool u 1 km laiuselt saada Krasnohorivka linnas korraga edasi u 200 m ja nende kontrolli all on u pool linna, ¼ on Ukraina kontrolli all ja ülejäänu hall ala.
Üleeilne vene poole edenemine rinde lõunasektoris Vuhledarist idas 10 km, kus saadi enda kontrolli alla 2×3 km põlde teeb pisu murelikuks. Ühe olulise Vuhledari logistikaahelani on minna u 3km ja kahjuks maastik ise suurt eelist kaitsjale täiendavalt ei anna.
8. Lõunarinne: surve kahes rindelõigus tõuseb.
Berdjanski suund: eilse seisuga peaks olema Staromajorske küla tervenisti vene poole kontrolli all ja suruvad vähemalt kahes kohas.
Tokmaki suund: eile hakkas siingi vene poole surve tõusma, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Pole ka tuvastanud ühtki tsiklite abil possade vallutamist, kuigi vene pool sellega tugevalt kiitleb ja eks Ukraina blogijatel on selle kohta oma arvamused ja lood, mida kordades rohkem usaldan.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: vaid kolm vene poole edutut rünnakut.
10. Reutersi teatel Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina nimetas piiriüleste maksete probleemi Venemaa jaoks peamiseks väljakutseks ja nõustus ettepanekuga mitte arutada konkreetseid skeeme avalikult, märkides, et ettevõtted peavad neid kiiresti muutma. Venemaal on praegu raskusi piiriüleste maksetega, ütles Nabiullina Peterburis finantskongressil esinedes. USA sanktsioonid ja ähvardused teiseste sanktsioonidega on viinud selleni, et Venemaa Föderatsiooniga arveldusi teenindavate Hiina pankade arv on selle aasta algusest järsult vähenenud. Probleeme on ka teistes riikides.
Foorumil esinenud VTB juht Andrei Kostin tegi ettepaneku panna piiriüleste maksete teema täiesti salajaseks, märkides, et seda praktiseeritakse pangasiseselt. VTB Hiina filiaal, ainuke Venemaa panga filiaal selles riigis sattus 12. juunil USA sanktsioonide blokeerimise alla. „Ma näen väga hästi, kuidas iga meie kõne, eriti sellise kajastuse korral, istub teine sekretär praegu kuskil USA saatkonnas ja salvestab seda kõike… võib-olla ta istub ka siin,” ütles riigipankur. „Oleme märganud, et ükskõik milliseid samme me ka ei teeks, on (lääne) reaktsioon väga kiire,” ütles Kostin.
„Ainult meie oleme kuskil – kui ükskord tuleb 10-liikmeline delegatsioon (USA-st) ja hakkab kohalikele võimudele pumpama, mida me ei peaks tegema,” lisas ta. Ta meenutas, et rääkis hiljuti VTB Hiina filiaali õnnestumistest, kus kontode avamise järjekord venis kuni kuueks kuuks, misjärel kehtestas USA Shanghais pangale uued erisanktsioonid. „Seetõttu tuleb sellel teemal vähe rääkida,” ütles Kostin. Tema sõnul on pangandussektor konkreetseid lahendusi leidmas, kuid parem on neid mitte avalikustada.
„Olukord läheb iga päevaga hullemaks, aga me alles lahendame ja kaup tuleb. See on meie riigi, kogu majanduse jaoks hädavajalik,” ütles pankur.
„Olen nõus, parem on sellest vähem rääkida, seega väldime spetsiifikat… Muidugi on rahvusvahelised maksed raske koostöö partneritega, sest see otsus ei lange mitte ainult meie, vaid ka meie partnerite poolel, kes on hädaolukorra surve all, mis kogu aeg kasvab,” ütles Nabiullina. „Erinevaid meetodeid muidugi arutatakse, alternatiive rivistatakse. Ja pean ütlema, et ka siinne äri on väga paindlik. Väga paindlik, väga ettevõtlik. Nad lahendavad (probleemi) erineval viisil ja nad isegi ei jaga seda meiega. Võib-olla teevad nad õiget asja, kui nad meiega ei jaga. Probleem on keeruline ja ma nõustun selle olulisusega. Nüüd on see üks peamisi väljakutseid ja peamisi piiranguid, millega tuleb tööd teha,” ütles keskpanga juht.
„Ma arvan, et mõned globaalsed platvormid tekivad järk-järgult, sest riigid vaatavad meie kogemusi ja mõistavad finantsinfrastruktuuri haavatavust ja haavatavust, mis tuleneb ainult ühest olemasolevast süsteemist,” lisas ta. Nabiullina meenutas, et Venemaa Föderatsioon arutab teiste BRICS-riikidega projekti BRICS Bridge – riigiülene arveldusplatvorm, mis tagab ühilduvuse nii riiklike RTGS-süsteemide kui ka keskpankade digitaalsete valuutasüsteemidega (kui neid on).
Projekt, mida ta nimetas „väga keeruliseks”, pakub juba mõnele riigile huvi.
Uued finantstehnoloogiad pakuvad võimalusi arveldusskeemide jaoks, mida varem ei eksisteerinud, ütles Nabiullina, märkides, et seetõttu on keskpank osaliselt pehmendanud oma seisukohta krüptovaluuta kasutamise osas rahvusvahelistes arveldustes, võimaldades arveldusteks DFA-d. „See kõik tuleb ära teha,” ütles ta.
11. Võimud ei oleks tohtinud külmutada 2014. aastal venelaste pensionisääste, see oli vale otsus, ütles riigiduuma finantsturu komitee juht Anatoli Aksakov. „Usun, et me ei kiirustanud lihtsalt, vaid tegime vea,” ütles ta Venemaa Panga finantskongressil (tsiteerib TASS). Asetäitja meenutas, et sel ajal tegutsesid Venemaal mitteriiklikud pensionifondid (NPF), mis kogusid suuri summasid ja lootsid saadud vahenditega tööd teha, kuid võimud muutsid ootamatult mängureegleid.
Aksakov kutsus üles kaaluma võimalust naasta varasemate, enne 2014. aastat kehtinud normide juurde, kuid tunnistas, et teema on vaieldav. Tema sõnul on rahandusministeerium sellisele sammule kindlasti vastu. „Selle teemaga tegeleval ministeeriumil on ju erinevaid seisukohti. Siiani on see minu arusaamist mööda negatiivne. See töö tuleb ära teha,” lõpetas ta.
Kuni 2014. aastani tasusid tööandjad igakuiselt kindlustusmakseid Venemaa pensionifondi (PFR, nüüd sotsiaalfond) 22% töötajate palgast. Praeguste pensionäride väljamakseteks läks pensioni kogumisosasse 6% ja kindlustusosasse 16%. Esimesel juhul kogunes raha erikontodele. Need vahendid, nagu ka nende investeeringust saadav tulu olid mõeldud kontoomanikule. Eeldati, et ta saab need kätte pärast pensionile jäämist. Ja inimesed otsustasid ise, kes kogunenud raha haldab – kas pensionifond või mitteriiklik pensionifond.
Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja sellele järgnenud sanktsioone need vahendid aga külmutati. Sellest ajast alates on kõik 22% sissemaksetest kasutatud kindlustuspensioni rahastamiseks. Sellest tulenevalt on kogumispension riigis viimased kümme aastat kujunenud vaid varem laekunud vahendite investeerimisel fondidesse.
Rahandusministeeriumi juht Anton Siluanov ütles, et venelaste külmutatud säästud „läksid Krimmi ja kriisivastaste meetmete vastuvõtmisele”. Samas põhjendati otsust ametlikult NPF-ide reformimise vajadusega. Algselt eeldati, et moratoorium on ajutine ja kestab vaid aasta, kuid lõpuks jäi see kehtima tänaseni. putin pikendas seda 2025. aasta lõpuni. Venemaa valitsusväliste pensionifondide kontodel olevate pensionisäästude kogusumma ulatus selle aasta alguses 3,3 triljoni rublani (33 miljardi euroni).
Rahandusministeerium nentis, et kogumispensioni kehtestamine muutis venelaste käitumismustrit, kes ei lootnud enam riigile oma vanaduspõlve tagamisel. Samas tunnistas ministeerium, et kogumispensioni kindlustussüsteemi loomise ajal 2002. aastal osutus NPF-ide kasumlikkus keeruliste majandustingimuste tõttu ebapiisavaks.
Varem tunnistasid kogumispensioni süsteemi reformi ebaõnnestunuks RANEPA institutsioonide ja finantsturgude analüüsi labori juhataja Aleksandr Abramov ja labori vanemteadur Maria Tšernova. Nad selgitasid, et riigi juhtkonna peamiseks prioriteediks jäi kindlustuspensioni stabiilsus. Sel põhjusel viidi plaanide elluviimisel sisse erinevaid piiranguid ja uuendusi. Võimalikud sissemaksed jagati ümber. See on vähendanud pensioni kogumise efektiivsust ja elanike usaldust selle vastu.
Eksperdid jõudsid pärast kõigi andmete kokku arvutamist järeldusele, et kahekümneaastase ajahorisondi jooksul ei suudaks kogumispension tagada inimväärset elu ja kompenseerida vähemalt 75% palgast. Nende hinnangul oleks selleks vaja investeerida sääste 40 aastaks.
12. Venemaa ostab Põhja-Koreast seepi, isikliku hügieeni tarbeid ja tualetitarbeid, teatab ajakiri Rospatent. Taotluse vastavatele toodetele kaubamärgi registreerimiseks esitas Pyongyangis asuv ettevõte Ryongaksan Soap Factory, märkis Sota.
Põhja-Korea tootjad kaaluvad ka võimalust tarnida teksaseid, kotte ja jalanõusid, kirjutas Shot varem. Arvestades selle suletud riigi iseärasusi, võib aga riiete valik olla piiratud. Eelkõige tehakse seal ainult klassikalisi teksapükse – Põhja-Korea tehaste sortimendis pole rebenenud ega kitsaid teksaseid.
Samal ajal keelab ÜRO Julgeolekunõukogu 2017. aasta resolutsioon tekstiili ekspordi Põhja-Koreast. Sellised sanktsioonid kehtestati Pyongyangile, et katkestada välisvaluuta allikad, mida saaks kasutada tema tuumarelvade ja ballistiliste rakettide programmides. Julgeolekunõukogu keelas ka KRDV-st pärit tööjõu kasutamise, kuna Põhja-Korea töötajad maksavad kuni 70% oma palgast riigile.
Varem teatas Venemaa saatkond Pyongyangis Moskva soovist taastada rõivaste ja jalatsite import KRDV-st, nagu see oli nõukogude ajal. Olukorraga kursis olev VPosti allikas märkis, et selline koostöö võib eelkõige hõlmata toodete rätsepatööd Venemaa ettevõtete tellimusel. Tema sõnul töötavad Põhja-Korea õmblejad väga hästi ning tootmiskulud on KRDVs oluliselt madalamad kui Hiinas ning võrreldavad Indoneesia ja Bangladeshiga.
Alates 2022. aasta veebruarist on sajad välismaised kaubamärgid vastuseks Ukraina sissetungile oma Venemaa kauplused sulgenud. Jalatsite, rõivaste ja aksessuaaride tootjatest tegid seda Adidas, Nike, Reebok, Decathlon, Puma, Levi’s, H&M, Zara, Pull&Bear, Bershka, Massimo Dutti, Michael Kors, Chanel, Louis Vuitton, Balenciaga jt.
Tööstus- ja kaubandusministeerium legaliseeris vastuseks nn paralleelimpordi. See võimaldas ilma autoriõiguse valdaja ametliku loata Venemaale väliskaupu importida, mida varem peeti salakaubaveoks.
13. Nõukogude ajast saadik enneolematul tasemel Venemaal käima lükatud ja eelarvest heldelt rahastatud riiklik propagandamasin hakkab takerduma. Suurimad riiklikud telekanalid, kus tundidepikkustes jutusaadetes veenavad vaatajaid majanduse edus, teevad ettepaneku stalinistlike repressioonide taasalustamiseks ja Euroopa tuumarelvaga löömiseks, kaotavad Mediascope’i andmetel juba teist aastat järjest vaatajaskonda.
30. juunil lõppenud nädalal oli Rossija 1, Pervõi kanal ja NTV vaatajaskonna osakaal kokku 30,1% (nii palju vaatas riigi propagandakanaleid protsentuaalselt kõigist televaatajatest). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (nädal 26. juunist 3. juulini 2023) kaotas Venemaa riigitelevisiooni suur kolmik ligi kümnendiku oma vaatajatest: siis ulatus nende osakaal 32,7%-ni. Ja kui võrrelda sõja esimese aastaga, ulatub langus Mediascope’i andmetel peaaegu 12%-ni.
Riigikanalitest kandis suurimat kahjumit „Pervõi”, mille vaatajate arv langes aastaga 22% ja võrreldes 2022. aasta juuliga ligi kolmandiku. Esimese vaatajaskonna osakaal kõigi televaatajate seas vähenes 2023. aasta juuli alguse 8,8%-lt praeguseks 6,8%-le. Selle tulemusel lendas “Pervõi” Venemaa 3 parima telekanali hulgast välja, andes teed „5. kanalile”.
„Rossija 1” kaotas aastaga iga seitsmenda vaataja (-15%), kuigi jäi riigi kõigi telekanalite seas populaarseimaks: praegu vaatab seda 14,6% telepublikust, kuigi aasta tagasi oli see 17. %.
Gazprom Media valdusele kuuluv NTV kanal suutis oma vaatajaskonda kasvatada: selle osakaal keskmises päevases vaatajaskonnas kasvas 7,9%-lt 8,7%-le.
Riiklikud telekanalid, mis kujundasid ringhäälinguvõrku ümber sõjaliste vajaduste jaoks ja käivitasid mitu tundi sõjavestlussaateid, on vaatamata eelarvest enneolematule rahastamisele kaotamas. Eelmisel aastal eraldas föderaalkassa riigimeedia ülalpidamiseks rekordilised 122,1 miljardit rubla – summa ületab keskmiste Venemaa piirkondade eelarveid: näiteks Vladimiri oblast (93 miljardit rubla), Ivanovo oblast (65 miljardit rubla) või Komi Vabariik (107 miljardit rubla).
2024. aastal ulatuvad kulud eelarveseaduse järgi 121,3 miljardi rublani. Samal ajal said lisaraha peaaegu kõik olulisemad riigimeedia. Russia Today juhtimisstruktuuri ANO TV-Novosti rahastust suurendati 1,9 miljardi rubla võrra, agentuuri Rossija Segodnja (RIA Novosti) toetusi 1,9 miljardi rubla võrra ja kaitseministeeriumi telekanalit Zvezda 1,6 miljardi rubla võrra, Pervõi Kanal – 0,6 miljardi rubla võrra, agentuur ITAR-TASS – 139 miljonit rubla.
14. Uuest abipaketist pärit Ameerika relvad hakkasid Ukrainasse jõudma mais-juunis ja aitasid peatada vene vägede edasitungi Harkivi oblastis. Euroopa püüab suurendada laskemoona ja sõjavarustuse pakkumist, otsides kodumaalt varusid, otsides mürske üle maailma ja suurendades tootmist. Ukraina aga peab pidevalt kaua abi ootama, mistõttu ei suuda ta oma sõjalisi eesmärke saavutada, kurtis president Volodõmõr Zelenski.
Aga kui relvi on piisavalt, on Ukraina relvajõud valmis otsustavaks tegutsemiseks, ütles ta Bloombergile antud intervjuus. Zelenski keeldus nimetamast olukorda rindel „ummikuks”. Tema sõnul on armee üksused praegu paremini varustatud kui paar kuud tagasi ning uus vastupealetung algab siis, kui need on vajalikul määral relvastatud. „See ei ole ummiktee, vaid probleemne olukord,” ütles Zelenski, selgitades: Ummik tähendab, et väljapääsu pole. Aga probleemi saab lahendada, kui on tahtmist ja vajalikke tööriistu. Tahtmine on meil olemas, aga tööriistu pole lihtsalt veel saabunud.
Alates eelmise aasta lõpust on Venemaa sõjavägi kasutanud ära selliste „tööriistade” puudust Ukraina relvajõududes. Laskemoona, õhutõrjesüsteemide ja isikkoosseisu nappus sundis Ukraina relvajõude loovutama Avdiivka, hoidma kaitset viimase jõuga ja lubama vastase üksused Hariovi oblasti territooriumile. Kuid järk-järgult hakkas olukord paranema, sealhulgas tänu Ameerika relvade saabumisele. Tulemusi hakkas andma ka Tšehhi algatus, mis leidis Ukraina jaoks erinevatest riikidest umbes 800 000 mürsku. Saksamaa üleskutsel panustasid mitmed riigid, sealhulgas Saksamaa, Taani, Itaalia ja Hispaania, õhutõrjesüsteeme (sh Patriot vms) ja rakette.
Zelenski tänas USA-d 61 miljardi dollari suuruse abi eest, kuid kurtis, et relvade tarnimine võtab pidevalt liiga kaua aega: Selle sõja suurim tragöödia on see, et otsuse ja tegeliku [relvade kättesaamise] fakti vahel peame ootama väga kaua, kaua, kaua.
Tööjõu, varustuse ja laskemoona nappuse tõttu üritavad ukrainlased välja töötada lihtsaid ja odavaid, kuid täiustatud relvatüüpe, eelkõige droone. Just tehnoloogilised uuendused võivad pakkuda lahinguväljal üleolekut ja olukorra ummikseisust välja murda, ütles Ukraina relvajõudude toonane ülemjuhataja Valeri Zalužnõi mullu sügisel. Selle aasta mais-juunis hakkasid Ukraina relvajõud kasutama autonoomseid droone, mis pärast operaatori sihtmärgile suunamist liiguvad ise ja neid ei saa elektrooniline sõda peatada. Rindele hakkasid saabuma ka kaugjuhtimispuldi ja automaatse juhtimisega kuulipildujad.
Suvel peaksid Ukrainasse jõudma esimesed lääneriikides väljaõppe saanud F-16 hävitajad ja piloodid, kes suudavad nendega lennata. See juhtub ekspertide sõnul õigel ajal: lääneriikide hiljuti antud luba kasutada oma relvi rünnakuteks Venemaa territooriumile võimaldab Ukraina relvajõududel tõhusamalt kaitsta Venemaa agressiooni eest, kasutades F-16-sid komandopunktide, varustusteede, sõjaliste rajatiste ründamiseks ja rünnakute ärahoidmine vene lennukite poolt, kes asusid aktiivselt pommitama Ukraina lahingupositsioone ja tsiviilobjekte võimsate libisevate pommidega. F-16 võivad samuti aidata korraldada pealetungi; Ühe olulise põhjusena, miks Ukraina relvajõud eelmisel aastal okupeeritud alasid vabastada ei õnnestunud, nimetati õhutoetuse puudumist.
Veel kuu-kaks tagasi oli vene sõjandusekspert George Barros Sõjauuringute Instituudist F-16 saabumise suhtes kahemõtteline, arvestades Venemaa suuri õhutõrjejõude. Kuid nüüd: „Ma olen palju optimistlikum,” ütles ta Business Insiderile. Eelneval kahel aastal olid militaareksperdid Ukraina õhuväe sisuliselt maha kandnud, „aga nüüd… oleme nii lähedal sellele, et kõik pusletükid kokku panna ja hakata hindama” Ukraina lennunduse võimekust, selgitas Barros. Tõenäoliselt on Ukrainal sel suvel liiga vähe F-16-sid, et olukorda radikaalselt muuta, kuid aja jooksul võib neil olla märkimisväärne mõju, usub ta.
15. Lühiuudised
kreml keeldus Erdoğani kaudu Ukrainaga läbirääkimisi pidamast.
Lukašenka puurilõgistamise, lubades tuua tuumarelvad piirile lähemale, jätaks tähelepanuta.
Üleeilne uudis uuest riigipöörde korraldamise planeerimisest Kiievis on avalike allikate põhjal kidura infovooga ja eks ootab täiendavaid uudiseid (ninamehed olla kinni nabitud ning neid olla vaid 4).
Zelenski kinnitas läbirääkimisi Aserbaidžaani gaasi transiidi üle Venemaa gaasi asemel.
Ukraina on saanud IMF-ilt 2,2 miljardit dollarit. See on osa 16 miljardi dollari suurusest EKFi programmist. Nende vahendite saamiseks on Ukraina teinud kodutöö ja edukalt läbinud programmi neljanda läbivaatamise, teatab peaminister Šmõhal.
Uus USA sõjalise abipaketi nimekiri koos ja tulemas.
Esimest korda riigi ajaloos saab Kanada relvajõudude uueks juhiks naine Jenny Carignan, kes asendab sellel ametikohal kindral Wayne Eyre’i. Sellest teatas Kanada peaministri Justin Trudeau büroo pressiteenistus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
