Sõja ülevaade: 860. päev – 161 vene poole rünnakut ja paar edenemist
Avaldatud: 2 juuli, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. juuli 2024:
Ukraina omad andsid teada 161-st vene poole rünnakust ehk siis konveier on veelgi intensiivsemalt tööle hakanud ning kaks edenemist vaid Donetski rindel need tõid. Krimmis pole enam ükski öö rahulik. Jätkuvalt tundub, et vene poole suurim lähim eesmärk on Siverski ja Kramatorski ning seejärel Slovjanski linna vallutamine.
1. Üks Ukraina lennuväli jälle tabamusi sai.
2. Kurski kandi nimekiri on juba väga-väga pikk ja ikka Krimm.
3. Harkiv: seni jagub rünnakuid mõlemapoolselt.
4. Kupiansk-Kreminna: igalt poolt proovitakse, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: eile läks uuesti seis karmiks ning vähemalt kuues suunas vene rünnakud käisid.
6. Bahmut: eile rinne pidas, Torske suund ikka väga rakse.
7. Donetsk: kaks edenemist siiski tuli.
8. Lõunarinne: pigem käib üksteise rahulikum torkimine.
9. Herson: Dnepri deltas olevatel saartel aktiivsuse tõus.
10. ÜRO nõudis Venemaalt GPS-satelliitide segamise lõpetamist.
11. Venemaa kavatseb droonide vastu võidelda dirižaablitega.
12. vene armee kaotab oma segajate tõttu kuni pooled oma luuredroonidest.
13. Venemaa võimud teatasid probleemidest Venemaa suurima eralennufirma lennukitega Airbus.
14. Venemaa eliit hakkas valmistuma sõjaks NATO-ga.
15. Täna külastab Ungari peaminister Viktor Orban Kiievit.
16. NATO uue peasekretäri ajal peame keskenduma sõja külmutamise ärahoidmisele.
17. Lühiuudised
Ukraina kindrali Sodoli tegevuse uurimine jätkub. Järjest enam toovad Ukraina blogijad välja infot, kuidas selle kindrali ebapädevate käskude tõttu on mõttetusse surma saadetud paljudes rindelõikudes mehi. Kuna need lood pole eriti lihtsalt loetavad (liialt valusad), siis pikemalt neil ei peatu…
Hollandi valitsus tarnib peagi Ukrainasse 24 hävitajat F-16. See otsus tähistab ametist lahkuva valitsuskabineti viimast olulist tegu. Kaitseminister Kajsa Ollongren teatas nende lennukite ekspordilitsentsi kinnitamisest.
1. Mõrhorodi lennubaas. Pole esimene kord, kui Venemaa luuredroonid on suutnud enne Iskander kobarrakettiga tabamist vaikselt jälgida. Näib, et vähemalt 1 Ukraina Su-27 on hävitatud, samas kui arvatakse, et mitu teist on samuti kahjustatud.
Hull sajuilm piiri ja rinde läheduses jätkus.
2. Eile õhtul kostusid Krimmis plahvatused – tõusis must suitsusammas, taevas on näha õhutõrjetöö jälgi. Kohalikud andsid teada plahvatustest Sevastoopolis umbes kell 19.00 ja väidetavatest ülelendudest Balaklavasse. Samuti on kinnitamata teavet õhuelukate saabumise kohta Flotski (Karani) piirkonda, kus asub Venemaa sõjaväebaas. Sevastoopoli gauleiter Mõhailo Razvožajev teatas, et okupandid lõid tagasi raketirünnaku ja tulistasid väidetavalt alla neli sihtmärki Balaklava piirkonnas. Njah, piltide järgi tundub, et nagu mitu tonni naftat oleks kas droonil või raketil kaasas olnud…
Mereväe droonid on väidetavalt aktiivsed okupeeritud Krimmist läänes.
Ukraina mehitamata õhusõidukid tabasid Belgorodi oblastis Starõi Oskolis asuvat 500 kV elektrialajaama. Hetkel puudub elekter suures osas piirkonnast.
Nii Kurski kui Belgorodi oblasti kurtmisi ei jõua enam läbi lugeda…
Ameerika väljaanne Washington Post sai dokumendi, mis tõendab vene liugpommide kukkumist Belgorodi oblasti territooriumile. Viimase aasta jooksul on sinna kukkunud vähemalt 38 pommi. Märgitakse, et need pommid langesid Ukraina piiril Belgorodi oblastis 2023. aasta aprillist 2024. aasta aprillini, kuigi enamik neist ei plahvatanud. Lisaks langes otse Belgorodi peale veel neli pommi, seitse leiti eeslinnast. Graivoroni piirialal langes 11 pommi, osa neist jäi raske operatiivolukorra tõttu leidmata. Suurema osa pommidest avastasid tsiviilisikud – metsamehed, talupidajad või ümberkaudsete külade elanikud. Enamasti ei teadnud Vene Föderatsiooni kaitseministeerium, millal pommid välja lasti, mis viitab sellele, et osa neist võis seal olla mitu päeva, kirjutab WP. Ajakirjanikud meenutasid ka, et 2023. aasta aprillis kukkus selline pomm Belgorodi maanteele, misjärel see plahvatas. Vene okupandid tunnistasid seepeale, et relv kukkus hävitajalt Su-35.
3. Harkiv: seni jätkavad mõlemad pooled rünnakuid ning ikka veel suuremaid muutusi rindejoones tuvastada ei suuda. Hetkel pole veel märke, et vene pool oleks siia täiendavaid ressursse juurde toonud…
Harkivi oblastis Vovtšanski lähedal said rünnaku käigus vigastada kaks venda, Igor ja Jevgeni Valetov, kes teenisid vene relvajõudude 25. motoriseeritud laskurbrigaadis. Hoolimata vigastustest ja olulistest kaotustest üksuses saatis brigaadiülem nad järgmisel päeval rünnakule tagasi. Vennad salvestasid putini poole pöördumise, milles paluti sekkuda ja abi, öeldes: „Kõik on valus, me kõik oleme haavatud ja meil pole lihtsalt jõudu. Miks saata selliseid inimesi, kõik haavatud, invaliidid, lahingusse?”
4. Kupiansk-Kreminna: tervel rindel üritab vene pool leida Ukraina kaitses nõrkusi ning eile need edu ei toonud.
5. Siversk: eile oli vist üle pika aja üks karmimaid rünnakute päevi ja järjest enam on näha vene poole tahe jõuda esmalt Siverski linnani. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: siingi rindel on kasvanud rünnakusuundade ja korduste arv. Surutakse nii Soledarist põhja poole kui Tšassiv Jari juures, Klišiivka, Andriivka ja Toretski suunal. Pisu meeldiva üllatusena eile vene pool siiski edasi ei saanud.
Toretski suunal olla eile olnud 19 rünnakut ehk siis konveier töötab täistuuridel ning kõik rünnakud polnud keskööks veel läbi.
Nagu Sivesrki rindel, siis siingi on näha vene poole (pigem kremli soovi) vallutada võimalikult kiiresti vähemalt üks oluline suur Ukraina linn ning selleks sobib kas Kramatorsk või Siversk (see küll väiksem)…
7. Donetsk: rinde loodesektorit pole seni Ukraina omad pidama saanud. Eile suutis vene pool edeneda veelgi edasi läbi Sokili küla ja jõuda sisse Evgenivka külla ning külast põhjapool vallutati u risti ees olev u 1km laiune metsariba põldude vahel. Pisu kaitse pidamise lootust siiski paneb ees ootavale Vovša jõe joonele.
Pervomaiskest lõunas Nevelske küla juures u 1×1 km põldusid kaotati, see oli rinde eenduv osa ehk siis rinne sirgemaks läks. Nevelske küla on aga ise seni juba pikemat aega nn pooleks, ühes otsas vene vägi ja teises Ukraina omad.
Mujal rinne pidas, kuigi hullult suruti.
8. Lõunarinne: surve Berdjanski rindesektoris kasvas üles.
Berdjanski suund: eile oli üle pika aja üks tugevamaid vene poole rünnakute päevi ja kirja läks lausa 10 rünnakut. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: rahulik.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: jätkuvalt tuleb infot, et on aktiveerunud tegevus Dnepri deltas asuvatel saartel. Seni pole muutusi rindejoones tuvastanud. Ühelt vene blogijalt tuli infot, et vene poolel on probleeme paatidega, neid ei jaguvat ja eks võetakse kasutussse kõik, mis leitakse ja vee peal veel püsib. Lisaks kasvab kurtmine, et kaudtuleüksustel pole võimalik enam oma ülesandeid täita, sest moon ei jõudvat kohale…
10. ÜRO-sse kuuluv Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) nõudis Venemaalt Euroopa riikide satelliidisüsteemidesse sekkumise lõpetamist. „Nõukogu väljendas tõsist muret signaalide tahtlike kahjulike häirete tekitamise pärast,” tsiteeris Reuters liidu avaldust. Ta märgib, et neli EL-i riiki – Prantsusmaa, Holland, Rootsi ja Luksemburg, samuti Ukraina – esitasid ITU-le kaebuse. Riigid on viimastel kuudel osutanud pidevatele satelliidi katkestustele. Nende sõnul segas Venemaa Föderatsioon lennukite GPS-signaale, mis seadis ohtu lennujuhtimise ning katkestas ka laste telekanalite ülekandeid, näidates karme kaadreid Ukraina sõjast. Avalduse kohaselt näisid Prantsuse ja Rootsi satelliidivõrkude häired pärinevat Moskva, Kaliningradi ja Pavlovka piirkonnas asuvatest maapealsetest jaamadest. Liit nõudis Venemaalt oma tegevuse viivitamatut lõpetamist ja intsidentide uurimist.
Päev varem kirjutas Telegraph, et Venemaa segas 2024. aasta esimese nelja kuu jooksul kümnete RAF-i lendude GPS-signaale Ida-Euroopa kohal. Väljaande analüüsi kohaselt tekkis häireid igal neljandal RAF-i lennul. Esimese nelja kuuga sooritasid Briti lennukid Ida-Euroopa kohal 504 lendu, mille jooksul GPS-i häireid mõjutasid 142 lennukit ning 60 juhul registreeriti korduvad katsed signaali segada.
Aprilli lõpus hindas väljaanne Sun ekspertide abiga GPSJAM.org andmetele tuginedes, et eelmise aasta augustist 2024. aasta märtsi lõpuni kasvas GPS-signaalide segamise või võltsimise juhtumite arv 50-lt nädalas kuni rohkem kui 350-ni nädalas. Eelkõige teatasid Ühendkuningriiki ja sealt lendavate Ryanairi lendude meeskonnad satelliitnavigatsioonisüsteemi riketest 2309 korral, Wizz Air 1368 korral, British Airways 82 korral jne.
Kuigi ei saa öelda, et kõik intsidendid on tahtlikud, märkis GPSJAM: „Piirkonnad, kus märkimisväärne protsent õhusõidukitest teatab halvast navigatsioonisüsteemi täpsusest, langevad tavaliselt kokku piirkondadega, kus on teada või kahtlustatakse segamist.” Navigeerimise täpsuse halvenemist võib seletada signaali kadumisega Ameerika globaalses positsioneerimissüsteemis GPS või Euroopa Galileos või valesignaali kasutamisega, mis näitab lennukile, et see väidetavalt asub teises kohas kui tegelikult. Lennutööstuse allikas ütles Sunile: „Venelased saadavad võltsinfot. See on väga ohtlik.”
Kuningliku Kaitseuuringute Instituudi sõjalise eksperdi Jack Watlingi sõnul on Venemaa sõjaväel pikk ajalugu GPS-i segamise kui vaenuliku tegevusena, mis on suunatud üle NATO piiride.
11. Venemaa on loonud hõljuvate õhupallide võrgust droonivastase Barrier süsteemi, ütles arendusfirma JSC First Airship peadirektor Polina Albek. „Meie põhitegevuseks on kaubaõhulaevade loomine, kuid tänaseks oleme esivanemate kogemustele tuginedes loonud Barrier kaitsesüsteemi. Õhupalli maksimaalne koormus ulatub 30 kilogrammini. Toodame Barrieri jaoks õhupalle ise ja võrgustikke spetsialiseeritud ettevõtetes,” tsiteerib RIA Novosti Albekit. Ta lisas, et arendajaid inspireeris kaitsevõrgustikku looma Esimese maailmasõja näide. Sel ajal kasutati kaitseotstarbel õhulaevu, mille külge riputati kettidest köied.
Albeki sõnul on Barrier süsteemi testimispaigas juba testitud ja sellele on ka ettetellimisi. Õhupallide efektiivse töötamise kõrgus on kuni 300 meetrit. Objektile lähenevate droonide tuvastamisel tõusevad õhupallid õhku ja kasutavad drooni püüdmiseks spetsiaalseid võrke.
12. vene sõjavägi jääb droonide kasutamises Ukraina omast maha, kuigi üritab järele jõuda. Mõlemal poolel on droonide ettevalmistamisel suur roll vabatahtlikel. Kuid kui Ukrainas integreeriti idufirmad rindel kiiresti valitsuse varustussüsteemi ja 2024. aastal ilmus Venemaal uus sõjaväe haru – mehitamata süsteemide jõud –, peavad rindel olevad sõdurid sageli endiselt läbirääkimisi tagalas asuvate entusiastidega. .
Paljud seadmed osutuvad ebakvaliteetseteks ja nende ülemused ei mõista nende tähtsust, seetõttu surevad paljud Venemaa droonid suhtlemise puudumise tõttu omaenda elektroonilise „tulekahju” tõttu, kirjutab Forbes.
Kuid Venemaa on tohutu riik, nii et droone valmistavad paljud vabatahtlikud, ütles Samuel Bendett, Venemaa droonide ekspert, kes konsulteerib sõjalise mõttekoja CNA ja Center for a New American Security jaoks. Kokku võiks tema hinnangul Venemaal veelgi rohkem pingutada, et arendada ja toota väikseid droone, mida kasutatakse eelkõige luureks ja laskemoona pillamiseks. Kuid isegi kui vene vabatahtlikud suudavad kuus kokku panna rohkem kui 100 000 FPV (First Person View) drooni, „siis paljud neist on tegelikkuses halva kvaliteediga ja kooste standardite puudumise tõttu ei suuda esmakordsel käivitamisel kaugele lennata ning elektroonilise sõjapidamise ja muude vastumeetmete tõttu langevad kiirelt rivist,” ütleb Bendett.
Pealegi võivad pooltel juhtudel droonid langeda omaenda elektrooniliste sõjapidamissüsteemide ohvriks. Näiteks toob Bendett hiljutised kaebused Z-kanalilt Southern Watch. „Signaalimeeste, sealhulgas elektroonilises sõjas töötavate inimeste suletud vestluses vilksatas aeg-ajalt teavet meie luuredroonide tõsiste kaotuste kohta meie enda kaeviku elektroonilise sõjapidamise kaootilise kasutamise tõttu. Hinnanguline näitaja moodustas kuni 50% kõigi droonide kogukadudest,” kirjutab Telegrami kanali autor. „Tegelikult oli meil, on ja vähemalt lähitulevikus on probleem rindejoonega külg- ja taganaabrite omavahelises suhtluses. Mõistliku side- ja juhtimissüsteemi puudumine rühma-kompanii tasemel muudab võimatuks teie luuredrooni ohutu lennu tagamisest rindejoonele ja edasi vaenlase poole. Kui droon mööda lendab, hakkavad oma inimesed neid hävitama, sest juhtimisbardakk või normaalse sidesüsteemi puudumise tõttu.”
Suurim FPV droonide tootja oli Pavel Sudoplatovi nimeline vabatahtlike pataljon. TASS teatas koguni mullu novembris, et on loonud nende tootmis- ja operaatorikoolituse, viidates kaitseministeeriumile. Pataljon on loonud ministeeriumiga eduka suhte ja toodab nüüd lepingu alusel sellele VT-40 droone, muutudes sisuliselt monopoliks, märgib Bendett ja lisab:
„Sudoplatov on valus teema paljudele Venemaa droonide arendajatele ja vabatahtlikele, kes panevad seda avalikult pahaks. Paljud neist, kellel on VT-40-st paremad tooted, usuvad, et parem oleks detsentraliseeritud lähenemine erinevate toodetega erinevatele rakendustele. Kolmandik VT-40-dest ei tõuse isegi õhku, vähendades veelgi Ukraina positsioonidele jõudvate droonide arvu, kuid kui ülejäänud saavad hakkama, jäävad need kergesti kinni,” märgib Bendett.
Nad kõik töötavad samal tootja määratud sagedusel, mistõttu „vaenlane kustutab need edukalt”, kinnitas aprillis Storm Z salkade juhendaja Svjatoslav Golikov oma Telegrami kanalis „Filoloog varitsuses”: „Nad jõuavad sihtmärgini ainult siis, kui on aknad. Tavaline praktika on tabada sihtmärki vaid ühe drooniga tervest seeriast, ülejäänud lihtsalt kukuvad varem alla.”
Golikov märgib madalat kvaliteeti, suurt hulka tehasevigu ja äärmiselt odavaid komponente, nimetades kolmandikku droonidest „esialgu lendamatuks”. Ta hindab operaatorite koolitusi „ausalt öeldes nõrkadeks” ja testimisülesandeid „üsna primitiivseteks”.
Ukraina FPV droonioperaatorite tabamusmäär on 20–50%, märgib Bendett. Venemaa praktika kohta tsiteerib ta Tšadajevi Z-kanalit: „Operaator, kes laseb päevas 30–40 drooni ja kellel on null tabamust, on täiesti tüüpiline lugu. Ja alati ei ole nii, et teda on kuidagi halvasti õpetatud (kuigi seda juhtub), sagedamini on küsimus selles, kuidas teda kasutatakse, kuidas ta on integreeritud üldisesse lahingusüsteemi.”
Bendett ütleb: vene blogijad ja vabatahtlikud märgivad, et mõned komandörid ei mõista endiselt droonide väärtust, ei mõista, kuidas selline tehnoloogia ja väikesed drooniüksused mahuvad suuremasse väestruktuuri ning mõnikord võitlevadvastu sellise tehnoloogia suuremale kasutuselevõtule taktikalisel tasandil.
13. Venemaa suurim eralennufirma S7 Airlines kavatseb oma Airbus A320neo lennukipargi sulgeda, ütles föderaalse lennutranspordiagentuuri juht Dmitri Jadrov esmaspäeval. Tema sõnul käib jutt Ameerika firma Pratt & Whitney mootoritega reisilennukitest, mille parandamine ja hooldamine on Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu muutunud võimatuks. „Need lennukid veavad märkimisväärsel hulgal reisijaid, kuid nende mootorite käitamine nõuab suuremat tähelepanu,” ütles Jadrov (teda tsiteeris TASS). Ametniku sõnul sõltub lennutranspordi prognoos sellest, mitu lennukit S7 maandub. Seni prognoosib föderaalne lennutranspordiagentuur reisijateveo vähenemist aasta lõpuks 7%, 98,1 miljoni inimeseni.
S7 probleemid Airbusi lennukitega tulid esmakordselt päevavalgele eelmise aasta oktoobris, kui ettevõte oli sunnitud sügis-talvist graafikut 15% kärpima, kuna 20% lennukipargist ei lenda. Katse Iraanis varuosi leida või remonti läbi rääkida osutus fiaskoks: P&W mootorid on uusimat põlvkonda ning ei Iraani ega S7 enda spetsialistid ei saa nende remondiga hakkama, teatas Kommersanti allikas transpordiministeeriumist.
Teise Kommersanti lennutööstuse allika sõnul võivad sarnased probleemid tekkida ka Prantsuse-Ameerika CFM Leap mootoritega, mis käitavad lennukeid teistes Venemaa lennufirmades, sealhulgas Aeroflotis, mille lennukipargis on 9 sellist lennukit.
Eelmise aasta liikluse vähenemise tõttu langes S7 Venemaa suurimate lennufirmade seas teiselt kohalt, kaotades selle riigile kuuluvale odavlennufirmale Pobeda. Föderaalse lennutranspordiagentuuri andmetel on S7 reisijatevedu vähenenud 20% ja sel aastal võib see langeda veel 30%, ütlesid allikad Aviatorschinale. Jaanuaris otsustas S7 juhtkond koondada Moskvas üle 400 piloodi ja stjuardessi, kes lendasid Airbus A320 perekonna lennukitel.
14. Venemaa kõrged ametnikud ja suurärimehed, keda putini Ukrainas alustatud sõda esialgu vapustas, ei kohanenud sellega lihtsalt. Nüüd arutavad nad, kuidas võit välja näeks ja usuvad, et see võib hõlmata enamat kui lihtsalt Venemaa valitsuse jaoks kasulikku vaenutegevuse lõpetamist Ukrainas. Kuna sõda on kasvanud eksistentsiaalseks vastasseisuks läänega, on putin valmis ründama NATO riike, näidates sellega alliansi riikide nõrkust, lõhestatust ja sõjaväsimust, kirjutab ajakiri Foreign Affairs.
vene eliit on õppinud lõpetama sõja pärast muretsemist ja arutab nüüd, kuidas see lõpeb. Ja see saab ühel või teisel kujul lõppeda ainult Venemaa võiduga, ütlesid ametnikud ja ärimehed ajakirjanikule ja selliste raamatute nagu „Kogu kremli armee”, „Impeerium peab surema” ja „Sõda ja karistus” autorile Mihhail Zygarile. Ühe oligarhi sõnul on Venemaal kõik muutunud: suhtumine putinisse, Ukrainasse, seda isoleerida püüdvasse Läände:
„Halb on olla võitjana heidik, kuid veel hullem on olla heidik kaotajana. Peame selle sõja võitma. Muidu nad ei lase meil elada. Ja Venemaa kukub loomulikult kokku.”
Ametnikud ja äriringkonnad arutavad, kas putinile kui vene tsivilisatsiooni hällile olulise Harkivi või Kiievi vallutamisega tuleb võit. Paljud Moskvas usuvad, et Valgevene teine pealetung Ukraina pealinnale on edukam kui 2022. aastal, kuna vene armee on nüüd suurem, paremini välja õpetatud ja varustatud ning ukrainlased on liiga väsinud, et tõhusat kaitset luua.
Kuid edu Ukraina lahinguväljal ei pruugi olla piisav, et rahuldada putinit, kes peab Ukraina rinnet vaid üheks osaks täiemahulises konfliktis läänega, väidavad tema lähedased. Et võita oma tõelisi vaenlasi Washingtonis ja Brüsselis, võib putin tunda, et ta peab ründama mõnda NATO liiget.
Eliidi hinnangul oleks kõige tõenäolisem sihtmärk Eesti või Läti. Rakendatakse juba tõestatud skeemi: FSB korraldab ühe väidetavalt neonatside režiimi poolt rõhutud riigi vene keelt kõnelevate elanike abipalve kremlile; vastuseks ületavad piiri vene väed, vallutades mitu linna, näiteks Eestis Narva. See võimaldab putinil testida, kas alliansi riigid on tõesti valmis riskima kolmanda maailmasõja esilekutsumisega mõne ruutkilomeetri pärast Venemaa piiri lähedal.
Nad ei riski sellega, arvavad paljud Moskvas. Nende arvates on Lääs väsinud ja lõhestunud, president Joe Biden ja Euroopa liidrid nõrgad. Nad satuvad paanikasse ega tee midagi, mis veelgi õõnestab nende usaldusväärsust nende riigis ja maailmas. putin võib isegi sel aastal alustada rünnakut, et õõnestada Bideni tagasivalimise võimalusi.
Läänes aga valmistutakse sündmuste selliseks arenguks. Sõjaväelased, luureohvitserid ja poliitikud on tänavu korduvalt väitnud, et putin võib alustada konflikti NATO-ga – kuigi nende hinnangul ei juhtu seda varem kui mõne aasta pärast. Kuid just vene eliidi esindajate kirjeldatud lähenemist arutas jaanuaris kindral Ben Hodges, kes juhtis USA armeed Euroopas aastatel 2014–2018. vene väed võivad rünnata Balti riike ja näiteks püüda hõivata nn Suwalki koridori – umbes 100 kilomeetri pikkust ala Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahel, mida mööda kulgeb Poola piir Leeduga. Pärast seda võib Moskva teha pausi, et hinnata, kuidas NATO riigid on valmis oma partnereid kaitsma, ütles Hodges: „Kui me kõhkleme, siis NATO põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmata jätmine (mille kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikme vastu rünnakut kõigi vastu) viib liidu kokkuvarisemiseni.”
Seetõttu asus NATO koostama plaani sõja korral vägede üleviimiseks Venemaa ja Valgevene piirile. Ameerika sõdurid saavad randuda viies Euroopa sadamas ja liikuda mööda ettevalmistatud marsruute, kui tekib vajadus kaitsta alliansi idapiire.
Sõda ei pruugi aga sugugi lõppeda, usuvad mõned Moskvas. putin armastab liiga palju sõda, mis aitas tal ühiskonda mobiliseerida, osa teisitimõtlejaid vangistada, teisi tappa ja palju teisitimõtlejaid riigist välja saata, ütles kremlile lähedalseisev ärimees Zõgarile. Sõda on toonud kokku ka eliidi, kes tunneb end nüüd läänes soovimatuna ja kellele putini jätkuv võim pakub ainsa lootuse heale elule.
15. Täna külastab Ungari peaminister Viktor Orban Kiievit, kus ta kohtub president Vladimir Zelenskiga, vahendas Guardian kolme allika informatsioonile tuginedes, aga ka Financial Times, viidates sellise kohtumise korraldamise plaanidega kursis olevatele ametnikele. Ametlikku infot visiidi kohta veel kummaltki poolt ei ole.
Tegemist on Orbani esimese visiidiga pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning Ungari saab Euroopa Liidu eesistujaks. Väljaanne märgib, et Orban kohtub Zelenski ja teiste kõrgete ametnikega pärast kohtumist EL-i tippkohtumisel 27. juunil Brüsselis. Üks ajakirjanike allikas Budapestis ütles, et reisi plaanid tekkisid pärast pikki läbirääkimisi Lääne-Ukrainas kahe riigi piiri lähedal elava ungarikeelse vähemuse õiguste üle. „Kohtumise eelduseks oli kodakondsuse küsimuse lahendamine. Viimastel nädalatel on see õnnestunud.”
16. Jelena Tregub-i (Sõltumatu korruptsioonivastase komisjoni (NACO) tegevdirektor, Ukraina kaitseministeeriumi alluvuses asuva korruptsioonivastase nõukogu liige) arvamus uuest NATO peaseketärist:
Mark Rutte on maine poliitik, kes teab, kuidas kellega tahes läbi rääkida. Poliitilises karjääris võimaldab see oskus balansseerida erinevate poliitiliste jõudude vahel. Samas on ta väga ettevaatlik poliitik, kriisijuht, ei allu äkilistele muutustele ega vastasseisudele. Rutte on üks väheseid oma kaliibriga tegelasi, kellel on head suhted nii Bideni kui Trumpiga.
Arvestades ohte NATO põhja- ja idatiival, on alliansi fookus eesotsas Ruttega suure tõenäosusega oma võimete tugevdamisele, et võidelda Venemaaga Arktika, Skandinaavia ja Baltikumi piirkondades.
Mis puutub Ukrainasse, siis intensiivistub retoorika läbirääkimiste protsessi võimalikust alustamisest ja aktiivse sõjategevuse lõpetamise võimaluste otsimisest. Selles olukorras peaks Ukraina keskenduma sõja külmutamise ärahoidmisele. Sest külmutamine toob kaasa uue, veelgi võimsama vene armee sissetungi, mida vaherahu ajal uuendatakse ja koondatakse.
Sõjalist abi tuleks kaasata pidevalt, mis määratakse kindlaks ja kinnitatakse seaduslikult. Eelkõige töötage võimalikult palju selle nimel, et meelitada Euroopa riikidest sõjaväekontingente. Juba on mitmelt Euroopa liidrilt tulnud poliitilisi avaldusi võimaluse kohta saata oma sõjaväelasi Ukrainasse.
Just neid kokkupuutepunkte hakkab NATO uus peasekretär ilmselt arvesse võtma ja suudab leida nendes alliansi liikmesriikides konsensuse.
Minu arvates ei tohiks me Rutte ametiajal oodata NATO-ga liitumist ega selle organisatsiooni liikmelisuse tegevuskava (MAP). Eeldan, et ta püüab suurendada või teatud tasemel stabiliseerida alliansi sõjalist abi Ukrainale. Esiteks Euroopa riikide arvelt. Ja ta kaldub positsiooni poole: esiteks Ukraina liitumine EL-iga ja seejärel NATO-ga liitumise küsimuse kaalumine. Kuid mitte enne sõja lõppu Venemaaga. Just seda teed läksid NATO laienemise ajal alliansiga liitunud riigid.
17. Lühiuudised
USA välisminister Blinken vastas sõja võitmise kohta: Ukraina edu on olla tugev, edukas riik, mis on üha enam lõimunud läänega ja suudab seista omal jalal nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka demokraatlikult.
Olukord elektrivarustusega Ukrainas muutub augustis lihtsamaks – pärast plaanilisi tuumajaamaplokkide remonte ja ilmastikuolude muutumist, ütles Ukrenergo.
WSJ arvamus pealkirjaga „Ukraina ja Venemaa seisavad silmitsi surmava suvega, millel pole suurt lootust suuremaks eduks” ütleb, et sõda jõudis „julma hooaega”, mille käigus „tõenäoliselt hukkub tuhandeid mõlemal poolel”. Kuid kumbki pool „ei näi olevat valmis tegema otsustavat läbimurret”. Tsiteerides Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõudude esindajat, kirjutas väljaanne, et Venemaa jätkab tõenäoliselt suure hulga sõdurite ohverdamist väiksemate edusammude nimel. Samal ajal pole Venemaal Harkivi oblastis märkimisväärseks pealetungiks piisavalt vägesid ning sissetungijate eemaldumine teistest suundadest nõrgestab neid piirkondi. Ukraina jaoks on pärast möödunud suve ebaõnnestunud vasturünnakut nüüd ülesandeks kasutada oma positsiooni hoidmiseks värskeid lääne relvi.
Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia on alustanud Mustal merel demineerimisoperatsioone. Nende eesmärk on suurendada laevanduse ohutust, eriti Ukraina teraviljaekspordi puhul.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
