Sõja ülevaade: 859. päev – pisu palju vene poole edenemisi kokku tuli
Avaldatud: 1 juuli, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. juuli 2024:
pisu palju vene poole edenemisi kokku tuli ja kaks neist ohtlikumad.
1. Ikka kõike ja palju.
2. Kuus vene oblastit sajus ja egas Krimmiski rahulik ole.
3. Harkiv: pisu olla Ukriana Vovtšanski linnas edenenud.
4. Kupiansk-Kreminna: eile üks vene poole edenemine siiski tuli.
5. Siversk: kahes suunas rünnakukonveier töötas ja vene poole eduteatetele kinnitust pole leidnud.
6. Bahmut: nii Siverski kui Tšassiv Jarile lähemale saadi.
7. Donetsk: ei saada seni rinde loodesektorit pidama.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. NATO kahtlustab Venemaad Põhjamere veealuse infrastruktuuri mineerimises.
11. Lühiuudised
Zelenski teatas, et praegu on rindel saadud kaotuste suhe kuus venelast ühe ukrainlase kohta. Riigipea ütles seda intervjuus Philadelphia Inquireri kolumnistile Trudy Rubinile. „Meil sureb täna ühe ukrainlase kohta kuni kuus venelast. Meil oli statistikat umbes neli korda rohkem ja praegu on Harkivi ja Pokrovski suunal numbrid üks kuue vastu,” rõhutas Zelenski. Zelenski ütles 25. mail, et Harkivi oblasti põhjaosas toimunud lahingutes hukkub iga Ukraina relvajõudude sõduri kohta kaheksa venelast.
Meite analüütiku Rainer Saksa eelmise nädala arvamus saab järjest enam kinnitust, et suurem oht on hetkel mitmete Euroopa riikide sisekliima…
1. 30. juuni õhtul puhkes Kiievis Obolonski linnaosas vene raketi kildude kukkumise tagajärjel mitmekorruselises majas tulekahju. Harkivis on tavapärane, sekka ka mõni suurem liugpomm tuleb, seekord tabas see postitöötluspunkti.
Täna öösel tabasid vene okupatsiooniväed rakettidega Dniprot. Intsidendi sündmuskohalt pärit Suspilne korrespondentide sõnul said rünnaku tagajärjel kannatada supermarket, lähedalasuvad kauplused ja majad. Kokku tuli kolm ballistilist raketti: esimene kell 1.59 öösel ning mõni minut hiljem kõlasid teine ja kolmas plahvatus. Suspilne märgib, et rünnaku tagajärjel lendasid korrusmajadel välja aknad, kannatada said ka supermarket ja lähedalasuvad kauplused. Kell 07.31 kinnitas Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Sergei Lõsak ballistilisi lööke ja selgitas, et seitse inimest sai vigastada. „Nende hulgas on 15-aastane poiss. Üks naine on haiglaravil, teised saavad ambulatoorset ravi,” kirjutas ta.
Zelenski ütles, et Venemaa on ainuüksi sel nädalal kasutanud Ukraina vastu üle 800 täppisõhupommi (liug). Ta kutsus lääne partnereid üles suurendama toetust Ukrainale moodsate relvade näol, et hävitada Venemaa lahingulennukid selle baasides. Tema sõnul vajab Ukraina nende pommide kandjate, sealhulgas Venemaa hävitajate hävitamiseks vajalikke jõude ja vahendeid. „See samm on vajalik,” rõhutas president. „Kauglöökide ülesanne ja kaasaegne õhutõrje on aluseks igapäevase Venemaa terrori peatamisele. Tänan kõiki partnereid, kes seda mõistavad,” ütles Zelenski.
Vene liugpommid on Ukraina jaoks üks suurimaid probleeme rindel. Ametlikel andmetel kasutab Venemaa iga kuu Ukraina linnade löömiseks 3200–3500 pommi, et muuta need tsiviilelanikele elamiskõlbmatuks. Teoreetiliselt saab neid alla tulistada (näiteks Skynexi õhutõrje suurtükiväesüsteemide abil), kuid selleks peavad nad katma kogu lahinguliini.
Kuid tõhusam vastumeede on pommitajate, baaslennuväljade ja ladude hävitamine rakettidega. Liugpommide FAB küsimuse süsteemseks lahendamiseks vajab Ukraina kolme elementi: lennukeid F-16, kaugmaa radarituvastuslennukeid ja piisaval hulgal Patrioti komplekse.
Ilma muutust polnud…
2. Eile öösel Venemaa õhutõrjesüsteemid hävitasid kuue Venemaa piirkonna kohal 36 Ukraina drooni, väidab Venemaa kaitseministeerium. „Õhutõrjesüsteemid hävitasid viisteist drooni Kurski oblasti kohal, 9 mehitamata õhusõidukit Lipetski oblasti kohal, igaühes neli mehitamata õhusõidukit Voroneži ja Brjanski oblasti kohal ning kaks drooni Orjoli ja Belgorodi oblasti kohal,” märgib kaitseministeerium.
Baza andmetel ründasid Ukraina relvajõudude droonid Novolipetski metallurgiatehast. Rünnaku tagajärjel kukkus ettevõtte territooriumile ja plahvatas seitse drooni. Mehitamata sõidukid kahjustasid hapnikueraldusjaama ja garaaži.
Lipetski oblasti kuberner Igor Artamonov ütles, et üheksa drooni tulistati alla tööstustsooni kohal ning veel üks droonikild kukkus erasektoris asuva elumaja katusele.
Kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas rünnakust Belgorodi oblastile. Tema sõnul sai naine droonirünnaku tagajärjel vigastada.
„Graivoroni linnas viskas droon kortermajade juurde pargitud autole lõhkekeha. Vigastada sai tsiviilisik. Esialgsetel andmetel lõhuti lähedalasuvas kortermajas 3 korteri aknad,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis.
Täna öösel oli Štšelkinos (Krimmis) tulekahju. Njah, Krimmi kohal on mured läinud igapäevaseks ning suvitusrannad on tunduvalt tühjemaks jäänud.
Jätkuvalt suurema Ukraina õhurünnaku ootel Venemaa taristu vastu.
3. Harkiv: tugevad mõlemapoolsed rünnakud jätkusid ning mitu Ukraina blogijat andis teada, et pisu Vovtšanski linnas edenetakse, mujal muutusteta. Vene poolelt tuli kurtmist, et siin Ukraina kaudtuld liialt palju…
4. Kupiansk-Kreminna: tervel rindel vene poole tugevad rünnakud jätkusid ning rinde keskmises osas maanteest Svatove-Kupiansk mitte kaugel õnnestus üle pika aja vene poolel edeneda ning enda kontrolli alla saadi mitu põldude vahelist metsariba ning ala suurus u 2,2 km ja jõuti peaaegu risti ees oleva Zerebetsi jõeni. Zerebetsi idakaldal oleva põhja-lõunasuunalise maantee kasutamine selles lõigus kahjuks Ukrainal enam võimalik pole. Siiski päris lihtsalt siit üle jõe õnneks ei saa.
Eile ei õnnestunud vene poolel kaotatud alasid tagasi saada rinde keskmises sektoris.
5. Siversk: siin suutis vene pool terve päeva rünnata kahes sektoris, Bilohorivka ja Spirne juures ja hetkel pole suutnud leida kinnitust vene poole kiitlemisele, et suutsid Spirne tervenisti enda kontorlli alla saada, isegi üks vene blogija kahtles selles. Eks homme targem.
6. Bahmut: Soledari suunalt põhja poole surumine Siverski poole jätkus ning kahjuks Rozdolivka külasse sisse saadi. Küla asub u 1,5×1 km alal ja jääb. Pool küla on hetkeseisuga vene poole kontrolli all. Õnneks jääb küla taha kahe jõe ühinemine ning veeliinist viib üle kaks silda, mida loodetavasti suudab Ukraina hoida.
Halvasti läks Tšassiv Jarist pisu kirdes, kus vene poolel õnnestus vallutada pool Kalinivka külast ja jõuda peaaegu siit suunalt Siversk Donetsi – Donbass kanalini. Kahjuks on siingi u 700 m lõik metsa vahel, kus kanal on viidud maa-alla ja eks hakkavad siingi jalaväega hullult suruma jõudmaks Tšassiv Jari linna.
Eile hull vene poole surumine enam Toretski suunal edu ei toonud.
7. Donetsk: seni pole Ukraina vene poole edenemist rinde loodesektoris pidama saadud ning u 7 km laiuselt vene pool 0,5-1,5 km edasi sai lääne poole.
Hetkel vaid vene poole kõlakad, et Pervomaiskest läänes Karlivka küla juures olla vene pool küla tervenisti ära vallutanud ja jõudnud Vovtša jõeni. Õnneks ootab seal ees jõgi vaid ühe suure maantee sillaga ja jõe läänekallas on oluliselt kõrgem kui idakallas ning põhjapool asub kaks suuremat paisveekogude, sestap siit peaks juba rinde pidama saama.
Mujal rinne pidas, kuigi nii siit kui sealt pisu vaid vene poole kiitlemist tuli.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Põhja-Atlandi allianss on väljendanud tõsist muret, et Venemaa võis mineerida Põhjameres kriitilist merealust infrastruktuuri, kirjutab Times. Kahtlustused põhinevad oluliste nafta- ja gaasipuurtornide, torustike, elektri- ja telekommunikatsioonikaableid haldavate ettevõtete andmetele. „Sabotaaži Hollandi või Belgia kaablitel ei ole veel kindlaks tehtud, kuid Ukraina kriisi alguses avastati Briti kaablilt lõhkekehad,” ütles Belgia merejulgeoleku üksuse pressiesindaja Thomas De Spiegeleer väljaandele.
Belgia väljaanne De Tijd analüüsis meresõidupäevikuid ja avaldas uurimise, mille kohaselt tegi enam kui 160 vene tsiviillaeva viimase kümne aasta jooksul 945 kahtlast manöövrit, millest 749 registreeriti Põhjamere torujuhtmete kilomeetri raadiuses. Veel 72 kahtlast tegevust pandi toime toitekaablite ja ülejäänud 124 sidekaablite vallas.
Väljaande andmeil on Venemaa traaler Kapitan Sokolov ja veel neli laeva Põhjamerel üle oluliste torujuhtmete ja kaablite sõitmisel ebatavaliselt käitunud alates aasta algusest. Veealusest infrastruktuurist üle minnes pidurdasid laevad kiirust. Väljaande väitel tegid nad seda luure- ja sabotaaži eesmärgil.
„Vene laevad on juba kahtalsed, isegi kui nad järgivad tavalist marsruuti. Sest iga vene laev, isegi kui see töötab eraettevõttes, töötab igal juhul valitsuse heaks. Ebatavalised marsruudid ei tekita alati küsimusi, kuid on kahtlane, kui need kulgevad üle torujuhtmete ja kaablite,” lõpetas De Spiegelaer.
Kriitilise merealuse infrastruktuuri kaitsmine on muutunud NATO ja Euroopa rannikuriikide jaoks suureks fookuseks pärast Venemaa Nord Streami gaasijuhtmete saboteerimist 2022. aasta sügisel. Euractiv kirjutas aprilli alguses, et kuus Põhjamerel merepiiriga Euroopa riiki sõlmisid kokkuleppe, et teha koostööd veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks võimalike Venemaa rünnakute eest. Kollektiivlepingule andsid allkirja Belgia, Suurbritannia, Taani, Saksamaa, Norra ja Hollandi esindajad.
Ohud merealuste kaablite ja torustike suhtes tõusid Lääne-Euroopa riikide turvateenistuste tähelepanu alla pärast 2022. aasta septembris toimunud plahvatusi gaasijuhtmetes Nord Stream 1 ja 2, mis pandi Läänemere alla gaasi transportimiseks Venemaalt Saksamaale.
NATO tundis seejärel muret võimaliku Venemaa rünnaku pärast merealuste kaablite vastu, mis kannavad umbes 98% interneti andmetest ja telefoniliiklusest kogu maailmas. Ohustatud on ka Norra torujuhtmed, mis varustavad mandrit maagaasiga.
2023. aasta mais ütles NATO luure- ja julgeolekuabi peasekretär David Cuttler, et Venemaa valmistub ründama alliansi riikide veealust infrastruktuuri. Ta väitis, et Venemaa kaardistab liitlaste kriitilist taristut nii maal kui ka vee all ning kavandatavates operatsioonides osalevad Venemaa sõjaväe- ja luureagentuurid.
11. Lühiuudised
Ungari peaminister Viktor Orban teatas Euroopa Parlamendis uue fraktsiooni „Patrioodid Euroopa eest” loomisest. Sinna kuuluvad Orbani partei Fidesz, Austria Vabaduspartei ja Tšehhi partei ANO 2011, kirjutab Bloomberg. Kolm jõud ühendavat erakonda saavad esialgu minimaalselt 23 kohta, mis on vajalikud ametlikuks eraldi fraktsiooni loomiseks Euroopa Parlamendis. Kuid tunnustamiseks peavad nad hõlmama ka parlamendiliikmeid vähemalt seitsmest liikmesriigist. Nagu Euronews märgib, on kõik kolm erakonda venemeelsed. Ükski neist ei toetanud Ukrainat võitluses Venemaa vastu pärast sõja algust 2022. aastal.
Hetkel kipuvad Prantsusmaa valimistel suunduma valimisvõidu poole ka paremäärmuslased…
Zelenski ütles, et Põhja-Koreal on varudes rohkem kui 5 miljonit suurtükimürsku, kuid Venemaa on aasta jooksul neid kasutanud rohkem.
OSCE Parlamentaarne Assamblee võttis vastu resolutsiooni, millega tunnistatakse vene vägede tegevust kuriteoks inimsuse ja Ukraina rahva vastu.
Ukraina on alustanud pikamaadroonide masstootmist, mis suudavad tabada strateegilisi sihtmärke Venemaal 1000 km kaugusel, ütles Ukroboronpromi peadirektor Herman Smetanin.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
