Sõja ülevaade: 858. päev – üks Ukraina edenemine sai kinnitust
Avaldatud: 30 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. juuni 2024:
üks Ukraina edenemine kinnitust sai, vene poole omasid ei tuvastanud ühtki.
1. Karm sadu jätkub.
2. Tverini ulatuti.
3. Harkiv: vene poole rünnakute arv tasapisi ikka tõuseb, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: vene pool surub hullult ja jälle Ukraina edenes.
5. Siversk: suuremat survet polnud ju väike reorg.
6. Bahmut: konveier töötas terve päeva Tšassiv Jari ja Toretski suunal, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Donetsk: rinde loodesektoris üritab vene pool kuskiltki läbimurde koht leida, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Lõunarinne: pisu kahes sektoris surve tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Herson: surve langes tavapärasele tasemele.
10. USA luure: putin tegi ettepaneku huthide relvastamiseks tiibrakettidega.
11. Valgevene endine suursaadik Saksamaal leiti pärast KGB ülekuulamist surnuna.
12. Valgevene teatas „pingest” Ukraina piiril. Ukraina vastas sellele.
13. Lühiuudised
Ukrainat tabavad hävitajad-pommitajad Su-34 on pargitud Ukraina piirist 200 km kaugusel asuvatel lennuväljadel. Hoolimata sellest, et need USA on Ukraina ATACMS-rakettide lennuulatuses, takistab USA keeld Ukrainal neid sihtmärke Venemaal rünnata.
Tundub, et osa võitlust mõlemapoolset keskendub järjest enam nii drooni- , seire- kui õhutõrjevahendite ning nende meeskondade tabamisele.
Kipub arvama, et peatselt on oodata suuremat vene naftataristule suunatud rünnakut, kuidagi Ukraina droonid neis suundades seiravad.
Ilm Ukrainas kuumem kui meil, ikka sinna 36 kraadi kanti ja ei mingitki vihmalootust. Pisu loodan, et vene poole veevedu (ja tahe oma soldateid hoida) siiski nii hea pole kui Ukraina poolel ning võimalik, et mõnes rindesektoris on soldatite veepuudus põhjustanud osaliselt Ukraina edenemisi.
1. 29. juuni õhtul ründasid venelased Zaporižja oblasti linna Vilnianskit: hukkus seitse, sealhulgas lapsed. Rünnaku tagajärjel said kannatada kriitilise tähtsusega infrastruktuuri objekt, kauplus ja elumajad.
Eile õhtul tulistasid vene väed Donetski oblasti Selidovo linna ja tabati kaevandust.
Rakett Iskander-M näib olevat tabanud Ukraina sõjaväerongi Zaporižja oblastis Ukrainka jaamas, 50 km kaugusel rindejoonest. Vene allikad väidavad, et M113, BUK-M1, BMP-1 ja veoautod on hävinud, kuid video kvaliteet muudab selle kinnitamise keeruliseks. Ukraina blogijad arvavad, et sellest hoolimata on mõju märkimisväärne.
Ilma muutust seni pole.
2. Täna öösel Sevastoopolis ja Džankoi kandis tegutses täna öösel õhutõrje. Eile öösel olla vene poole teatel paar Ukraina drooni ja raketti seal kandis alla lastud.
Vene blogijate sõnul olevat olnud Tveri kandis droonide rünnak.
Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastis kurtmine ei lange.
3. Harkiv: Ukraina teatas 12-st vene poole rünnakust, sestap seni on surve uuesti pigem tõusuteel ja mingist nn jahtunud rindelõigust siiski kirjutada ei saa. Õnneks annavad ka vene blogijad teada, et Ukriana teostab aktiivselt vasturünnakuid ja mõned videod ikka ringlevad, kuidas Ukraina puhastab Vovtšanski linnas hooneid.
4. Kupiansk-Kreminna: suurem vene poole oli eile rinde põhja ja keskosas. No ei saada edasi. Massi on nii isikkooseisu kui tehnika näol, droonid ja lennukid koos kaudtuleüksustega tambivad nii eesliini kui rinde sügavusse aga ei miskit.
Ternõ juures pisu vene poole surve langes ja tuli kurtmist, et Ukraina avaldab survet. Eile sai kinnitust, et Kreminnast edelas Siverski Donetsi jõe lähistel polnudki vaid rindejoone lainetus vaid hoopis Ukraina järjekordne edenemine siin kandis. Enda kontrolli alla saadi u 3 km laiuselt soist/võsastunud jõe orgu, kus palju endisi jõesängi soppe ja suurim edenemine oli isegi u 1 km. Suuremat mõju see siiski rindele ei avalda ning sealt edenemine suht keeruline. Selline ala ei soosi ka tugevate kaitserajatiste loomist, sest vesi peaks kaevamisel kiirelt vastu tulema. Positiivne siiski see, et Kreminna suunas on Ukraina aktiivsemaks muutunud. Hetkel siiski veel linnani jõudmist ei prognoosiks, sest liialt palju vene poole staffi on ees…
5. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: eile rinne pidas. Vene pool laseb rünnakukonveieril lõpmatuseni (hetkel veel) suruda nii Tšassiv Jari kui Toretski suunal. Lennunduse toetus on ka väga tugev. Isegi paar vene blogijat andis teada, et siin suunal on Ukraina kindlustused tugevad. Mujal lõikudes rünnak/paar päevas. Hetkel rohkem mures Toretski suuna pärast, kus üleeilne u 2,5 km asustatud ala pidi edenemine pisu ära ehmatas.
7. Donetsk: hull surumine rinde loodesektoris ja vene pool üritab siin igas suunas korduvate rünnakutega kuskiltki läbimurret saavutada. Ainult siin sektoris andis Ukraina teada u 40-st vene poole rünnakust. Eile siiski see vene poole edu ei toonud.
Pisu rahulikum oli rinde lõunapoolsemas osas, kus rünnakute arv vaid sinna 14 kanti olla olnud ning muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Lõunarinne: vene pool on asunud survet tõstma.
Berdjanski suund: eile jagus siin osas vene poole rünnakuid Vodjanõi, Urožaynõi ja Staromajorski suunal, muutusi siiski rindejoones polnud.
Tokmaki suund: siingi pisu vene poole surve tõusis, muutusi rindejoones polnud.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: peale paari päevast suuremat vene poole edutud surumist eile rünnakute arv tavapärase juurde langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. putin palus Saudi Araabialt luba tiibrakettide üleandmiseks Jeemeni huthidele, ütles USA kõrge ametnik ajalehele Middle East Eye viidates USA luurele. Tema sõnul võttis putin sel eesmärgil ühendust Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, kuid too oli vastu huthide relvastamisele ja palus Venemaal sellist tehingut mitte sõlmida. Läbirääkimised toimusid pärast putini detsembrikuist visiiti Saudi Araabiasse ja AÜE-sse. Seejärel tuli Jeemeni Ansar Allahi liikumise delegatsioon Moskvasse, et kohtuda presidendi eriesindaja Lähis-Idas ja Aafrikas, asevälisministri Mihhail Bogdanoviga.
Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi raketiekspert Fabian Hinz ütles, et huthid loodavad saada Venemaalt õhk-maa-laevavastase raketi Kh-31, mida saab ümber ehitada maapinnalt startivaks. Alates eelmise aasta novembrist on Jeemeni mässulised rünnanud Punasel merel kaubalaevu, et maksta kätte Iisraeli sõja eest Gaza sektoris, mis sai alguse pärast seda, kui Hamasi võitlejad ründasid 7. oktoobril juudi riiki.
Samal ajal kardavad USA, et kui Iisrael alustab Liibanonis pealetungi Iraani kontrolli all oleva šiiitide rühmituse Hezbollah vastu, võib see sundida Venemaad jätkama tehingut huthidega. „Venelased võivad neid varjatult tarnida iraanlaste kaudu või anda neile rohkem luureteavet,” ütles endine USA suursaadik Kataris Patrick Theros.
putin on huvitatud huthide relvastamisest seoses Ukrainas käimasoleva sõjaga, märgib ameeriklasest erukindral Frank McKenzie, kes juhtis USA keskjuhatust aastatel 2019-2022. „putin peab USA-d vastutavaks Ukraina rünnakute eest Venemaa laevadele Mustal merel. Võimalik, et ta näeb huthidele antavat abi kui kättemaksu Washingtonile,” selgitas ta. Samuti andsid Ameerika võimud Ukraina relvajõududele üle Jeemeni mässulistelt konfiskeeritud väikerelvad, granaadiheitjad ja laskemoona.
Huthid olid varem ähvardanud laiendada oma rünnakuid Punasest merest kuni Vahemereni, kinnitades veel kord lubadust mitte rünnata vene laevu. Kuna rühmitus tugineb rünnakute alustamisel aga aegunud luureandmetele, sihib see mõnikord „sõbralike” riikide – Vene Föderatsiooni, Hiina ja Iraaniga – seotud laevu.
Nii uputasid huthid 12. juunil vene kivisütt vedanud Kreeka kaubalaeva Tutor. Pärast rünnakut evakueeriti meeskond Ameerika raketiristlejale Philippine Sea ja puistlastilaev ise jäeti triivima. Mais sattus rünnaku alla Panama lipu all sõitev tanker Wind, mis vedas 90 tuhat tonni Venemaa kütteõli. Ja jaanuaris – tanker Marlin Luanda vene naftaga, mille prahtis rahvusvaheline kaupleja Trafigura.
Punasel merel ja Adeni lahel on rühm lääne sõjalaevu, mis kaitsevad tsiviillaevandust neis vetes houthi rünnakute eest. Venemaa välisministeerium mõistis hukka USA ja Suurbritannia nende sõjalaevade eest, mis ründasid Jeemeni mässulisi. Venemaa ja Hiina teatasid, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei andnud sellisteks rünnakuteks luba. Njah, nagu oleks putin küsinud Ukraina ründamise luba…
11. Minskis suri endine Valgevene suursaadik Saksamaal Deniss Sidorenko, teatas Valgevene välisministeerium. Teave diplomaadi surma põhjuste kohta on erinev. Neid pole ametlikus nekroloogis loetletud. Nasha Niva kirjutab, et Sidorenko kukkus Minski kõrghoone aknast alla. Väljaande hinnangul oli tegemist enesetapuga: selle aasta kevadel kodumaale naasnud diplomaat ei pidanud vastu riikliku julgeolekukomitee (KGB) survele. „Ta ei pääsenud polügraafidest ja ülekuulamistest,” ütlesid allikad. Sidorenko töötas suursaadikuna Saksamaal 8 aastat. Valgevene president lukašenka vallandas ta 11. märtsil. Allikate sõnul oli diplomaadil naasmisel probleeme töö leidmisega.
Teavet, et Sidorenkol ei õnnestunud uuele ametikohale saada, kinnitas Valgevene endine suursaadik Prantsusmaal, opositsiooniliidri asetäitja Svetlana Tihhanovskaja ühises üleminekukabinetis Pavel Latuško. Diplomaati taheti määrata välisministeeriumi keskkontorisse, selleks oli tal vaja läbida polügraaf, rääkis ta Mirrorile.
„Nii palju kui mina aru saan, ei saanud ta sellest esimese korraga läbi. Selle tõttu tekkisid teatud raskused,” märkis Latuško ja lisas, et pärast testi läbi kukkumist sai Sidorenko endale KGB tähelepanu, „mis täna tegelikult määrab täielikult ministeeriumi personalipoliitika, kontrollides töötajate lojaalsust režiimile. ”
Latuško sõnul suri diplomaat tugevast stressist tingitud terviseprobleemide tõttu. Väljaanne Pozirk kirjutab, et 46-aastase Sidorenko surma põhjuseks oli südameatakk. Tähelepanuväärne on, et välisministeerium teavitas „austatud kolleegi, Valgevene suursaadiku Saksamaal” surmast alles pärast selle teabe ilmumist meedias.
„Deniss Sidorenko surma asjaolud on traagilised ja sümboliseerivad lukašenka kuritegelikku režiimi. Kui KGB-vastased süüdistused vastavad tõele, tuleks kurjategijad kanda EL-i sanktsioonide nimekirja,” ütles Bundestagi liige Thomas Hacker Bildile.
Sidorenko oli aastatel 2016–2024 Valgevene suursaadik Berliinis ning on avalikult propageerinud heade suhete hoidmist Euroopa Liiduga. Latuško sõnul kuulus diplomaat välisminister Vladimir Makei meeskonda, kes suri samuti 2022. aasta novembris salapärastel asjaoludel.
Nasha Niva teatas neljale sõltumatule allikale valitsuse ja meditsiini valdkonnast viidates, et 64-aastane minister võis sooritada enesetapu. Makeid peeti „lukašenka kõige läänemeelsemaks liitlaseks” ja ta oli üks väheseid, kes pärast proteste oma positsiooni säilitas. Tema kaudu suhtles Valgevene president Euroopa Liidu ja USA-ga.
Väljaanne väitis, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, mida toetas lukašenka, koges Makei valusalt enda juhitud kursi kokkuvarisemist ja president asus talle asendust otsima. Lisaks oli ministril ajakirjanike sõnul perekondlikke probleeme. Ametliku põhjuse kohaselt suri Makei südamerabandusse.
12. Valgevene kaitseministeeriumi avaldused pingete suurenemise kohta Ukraina piiril võivad olla Venemaa-poolseks provokatsiooniks, et tõmmata Ukraina väed rindejoonelt eemale. Nii seisab Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde kuuluva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse sõnumis. „Venemaa infooperatsioon olukorra eskaleerimiseks valgevenelastega piiril on juba kaasatud sõjaväekorrespondendid, kes on öelnud, et valmistame ette rünnakut Valgevene vastu,” märkis CPD.
Keskuse teatel on Vene Föderatsioonis juba nädal aega jaotatud erinevat tüüpi juhtumite kirjeldusi, mida Valgevene piirivalvurid siis esitavad tõe pähe. Oht tuleb aga Valgevenest, kuna seal tegutsevad vene sabotaaži- ja luurerühmad. Keskuse sõnul on venelaste ülesanne tõmmata surve abil rohkem Ukraina vägesid Valgevene piirile.
„Igasugune teave meie tegevuse kohta piiritsoonis on vale. Seal pole vägesid invasiooniks,” öeldakse CPD avalduses.
29. juuni hommikul teatas Valgevene kaitseministeerium, et Ukraina piiril on pinge väidetavalt suurenenud. Lisaks väidab, et Ukraina koondab väidetavalt piirile vägesid, mineerib territooriume ja ehitab sinna inseneritõkkeid. Eelkõige väideti, et Žitomõri oblastis koondasid Ukraina relvajõud väidetavalt jalaväe lahingumasinaid, mitmekordse raketisüsteemi, kaugsuurtükiväe ja muud sõjavarustust.
13. Lühiuudised
Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütleb, et Venemaa üle võidutsemiseks peab lääs õppima eskalatsioonimängu võitma. Eelkõige teeb ta ettepaneku konfiskeerida 300 miljardit eurot Venemaa varasid.
NATO riigid uurivad Ukraina kogemusi olulise osa Venemaa Musta mere laevastiku hävitamisel mereväe droonide ja muude tehnoloogiate abil – sellest on saamas oluline element merel toimuva lahingutegevuse kaasaegse taktika väljatöötamisel. Seda ütles Norfolkis asuva NATO ühendvägede väejuhatuse ülema asetäitja kontradmiral Timothy Henry.
Alates täiemahulise invasiooni algusest on Ukraina vabastanud Venemaa vangistusest 3310 inimest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
