Sõja ülevaade: 857. päev – üks suurem edenemine Ukraina ja kaks suuremat kahjuks vene poolel
Avaldatud: 29 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. juuni 2024:
Üks suurem edenemine Ukraina ja kaks suuremat kahjuks vene poolel.
1. Ei öösel ega päeval rahu saa.
2. Miskit ikka.
3. Harkiv: vene poole rünnakute arv veelgi tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: vene hull konveier töötab ja eile sai Ukraina veelgi edasi.
5. Siversk: suruvad mis hullud, muutusi siiski see rindejoones ei toonud.
6. Bahmut: Toretski suunal sai vene pool lausa 2,5 km edasi.
7. Donetsk: loodesektorit pole seni pidama saadud.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Maksete suurus, et meelitada vene meest soldatiks, tõuseb järjest kõrgemale.
11. Venemaal hakkavad vanad tankid otsa saama.
12. putin nõudis võimaliku Euroopaga peetava tuumasõja jaoks rakettide tootmise jätkamist.
Venemaa juurdluskomitee juht bastrõkin soovitas surmanuhtluse moratooriumi tühistada. Ta nentis, et selleks piisab vaid putini käsust. Olla see tema sõnul abiks ka riigieelarvele…
1. Täna öösel ründas vaenlane Primorsko-Ahtarski oblastist (Venemaa Föderatsioon) 10 Shahed tüüpi ründedrooniga. Lahingutöö tulemusena tulistati Mõkolaivi, Hersoni, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Tšerkassõ ja Vinnõtsa oblastis maha kõik 10 Shahedi.
Dnipros sai Vene Föderatsiooni rünnaku tagajärjel kannatada 9-korruseline hoone. Üks inimene hukkus ja 6 inimest sai vigastada, hävis 4 korrust. Haavatute seas on 7-kuune beebi.
Ivano-Frankivski oblastis asuvat Burštõnska soojuselektrijaama ei saa pärast kahjustumist taastada, ütles piirkonna juht Svetlana Onistšuk. Selle tulemusena võib Burštõni linnas talvel tekkida sooja vee ja kütte puudus.
Eile tabas Venemaa Odessa oblastit ballistilise raketiga, tõenäoliselt Iskander-M kobarlaenguga, süüdates põlema nisupõllu. Tulekahju on kustutatud ning inimohvreid ega olulisi purustusi ei ole. Kahju suurust alles hinnatakse.
Ilma paranemise märke seni pole.
2. Eile hilisõhtul hakkasid tööle Dzankoi ja Sevastoopoli õhuhäire sireenid ja olla kuuldud plahvatusi Dzankoi juures, hommikuks rohkem infot polnud.
Kurtmiste arv Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastis jätkuvalt kõrge.
3. Harkiv: eile vene poole rünnakute arv siin tõusis 12-ni ja pigem kinnitab siiski seda, et vene pool tahab siin rindel edenemist jätkata. Seni pole ka Ukraina saavutanud oma vasturünnakutega rindejoones muutusi. Siin suunal on vene pool tõstnud lennunduse toetust ja pigem arvan, et siia peatselt täiendavaid reserve rünnakute jätkamiseks juurde tuuakse.
4. Kupiansk-Kreminna: jälle päev, kus hull vene poole rünnakute konveier toob edenemisi hoopis Ukrainale. Ei tea, mis Ukrainlastel kavalat nende orgudega on, aga eile suudeti Ternõst põhja pool Nevske külast idas u 4 km laiuselt edeneda kohati lausa 1,5 km, seda enamasti piki sealseid mitmeid orgusid, mille serval metsaribad.
Miskit aktiivsust olla märgatud Kreminnast edelas asuval metsaalal Siverski Donetsi jõe juures, kus rindejoon hakkas lainetama. Eip tea, kas vene pool tahab miskit fiaskot korrata…
5. Siversk: surve sellel rindel on pisu tõusuteel ja rünnakusuundi oli vähemalt viis, kõik varasemad soomukitevrakkidega kaetud lõigud… muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: kui mujal rinne eile pidas, siis Toretski juures on muresid. Pivnizne asula servalt (Toretskist idas) suudeti vene pool asula serval asuvatest hoonetest välja lüüa ja need pidid taganema u 500 m kaugusele esimesse metsaviirgu, vahele jääb põld.
Ukraina sai eile karmi päeva, kui pidi taganema Toretski eesasulast (kagu serval) Pivdennest ja see nüüd suuremas omas vene poole kontrolli all. Mis veel vene poole kontrolli all pole, see on hallis alas. Edenemise kaugus u 2,5 km asustatud alal ja kuidas seal asula serval väiksemast jõekesest nii lihtsalt üle saadi, on veel endal teadmata. Selline asustatud alal edenemine pole päris tavaline ja hetkel veel ei oska arvata, mis seal kokku kukkus.
7. Donetsk: pigem rünnakute arv veelgi tõusis ja massi edasi lükatakse ning eile tõi see õnneks edenemist vaid rinde loodesektori kahes lõigus.
Siin rindel suudab vene pool loodesektoris jätkata edenemist ja konveiertöötlus toob vahel ka edenemisi. Eile suudeti täielikult vallutada Sokoli küla (enne kontrolliti poolt küla) ja Novopokrovske asulast lõunas lausa u 1,5 km üle põldude edasi saadi. Kipub arvama, et tugevam Ukraina kaitseliin algab alles 4 km kaugusel rindejoonest ja on Vovza jõe läänekaldal.
Mujal rinne pidas.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
9. Herson: pisu on tõusnud kummagi poole aktiivsus Dnepri deltas asuvatel saartel. Kuigi vene poole juhtkond juba teatas, et Antonovski silla juures on Ukranlased minema löödud siis põllul olevad soldatid andsid teada, et olukord siiski endine.
10. Ühekordsed maksed Ukraina-vastase sõja lepingu sõlmimise eest ulatusid ligi 16 500 euroni. Suurimad väljamaksed on nüüd Krasnodaris, summa on 16 500 eurot. Vähemalt 13 linnas või haldusüksuses ületas hüvitiste summa 10 000 eurot. Aastaga kasvas maksete summa mõnes piirkonnas 10 korda. Näitena tuuakse Samaarat, kus veel 23. augustil oli see näitaja selline tagasihoidlik 100 000 rubla (1000 eurot). Igal pool Venemaal siiski nii kõrged tasud pole. Sestap saab arvata, et uute värbamistega läheb Venemaal üha raskemaks.
11. Venemaa kandis Ukraina sõja ajal tankide osas suuri kaotusi, teatab Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung (SZ), viidates 87 Venemaa sõjaväerajatise ja baasi satelliidipiltide tehisintellekti analüüsile ning ekspertide andmetele. Nii näiteks koosnes 2021. aasta aprillis 111. kesktanki reservbaas 857 tankist, kuid praegu on baas peaaegu tühi, nagu selgub piltide analüüsist. Pealegi kaotas see sõja esimestel kuudel poole sellest varustusest. Sarnane pilt on täheldatav ka teistel Venemaa sõjaväeobjektidel, märgib väljaanne.
Praegu on Vene relvajõududes teenistuses 3,2 tuhat tanki, ütles Londoni Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) kaitse- ja sõjalise analüüsi uurimise analüütik Michael Gerstad SZ-le: „Kuid valdav enamus neist on halvas seisukorras ja vajavad märkimisväärset remonti”.
Ukraina väejuhatuse andmetel kaotas Venemaa kogu sõja jooksul üle 8 tuhande tanki. Oryx, mis võtab arvesse ainult dokumenteeritud kadusid, annab erinevaid arve. Tema arvutuste kohaselt on täiemahulise sõja algusest saadik hävitatud 2144 vene tanki, 159 sai kannatada, 518 tanki võeti Ukraina relvajõudude kätte ja 352 jäeti maha. Võrdluseks: Ukraina kaotas selle aja jooksul 581 tanki, 72 sai kannatada, 134 jäi vene sõjaväe kätte ja 67 jäeti maha.
Venemaa kaotab „palju rohkem sõjavarustust, kui ta suudab asendada, ja selle varud hakkavad otsa saama”, ütles rahvusvahelise mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Gustav Gressel: „Seega on oluline, et Ukraina tagaks, et Venemaa kannaks nii suuri materiaalsed kahjusid, et ühel hetkel muutub olukord tema jaoks kriitiliseks.”
Eelmise aasta aprillis teatas Oryx, et pooleteise-kuulise Ukraina sõja jooksul kaotas vene armee 10 009 ühikut erinevat sõjatehnikat. Peaaegu kaks kolmandikku neist hävitati; Venemaa „kinkis” vaenlasele üle veerandi; paljud ülejäänud tankid, transpordivahendid, raketisüsteemid, sidesüsteemid jne. Ukraina töölised hakkasid nende parandamiseks kasutama olemasolevaid relvi.
2023. aasta veebruaris hindas Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS), et Ukraina sõja ajal kaotas vene armee umbes 50% oma kaasaegsetest tankidest T-72BZ ja T-72BZM, samuti suure hulga T-80. Tankid T-72BZ ja T-72BZM on Nõukogude T-72 modifikatsioonid. Enne Ukraina sissetungi peeti neid Venemaa arsenalis kõige kaasaegsemateks. Nüüd on Vene armee suurte varustuskadude tõttu sunnitud kasutama ladudest välja viidud vana tehnikat, märkis IISS toona.
12. Venemaa peab jätkama keskmise ja lühema tegevusraadiusega maapealsete rakettide tootmist, ütles putin kohtumisel julgeolekunõukogu alaliste liikmetega. Raketid laskekaugusega 500–550 tuhat km, mis nõukogude ajal olid täidetud tuumalõhkepeadega ja suunatud NATO Euroopa liikmete vastu, hävitati 1980. aastate lõpus osana Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani poolt viimases Nõukogude Liidus sõlmitud lepingust. 2019. aastal taganes USA INF-lepingust, süüdistades Venemaad selle rikkumises.
„Ühendriigid taganesid kaugeleulatuval ettekäändel sellest lepingust ja teatasid, et toodavad selliseid raketisüsteeme,” ütles putin reedel. Tema sõnul viidi Ameerika kesk- ja lühimaaraketid Euroopasse „õppusteks” ja hiljuti „teatati, et need asuvad Filipiinidel”.
„Peame sellele reageerima ja tegema otsuse, mida peame selles valdkonnas edasi tegema. Ilmselt tuleb hakata neid löögisüsteeme tootma ja siis lähtuvalt tegelikust olukorrast langetama otsus, kuhu need vajadusel meie julgeoleku tagamiseks paigutada,” ütles putin.
Ameerika andmetel on Venemaa arsenalis juba kesk- ja lähimaa kategooriasse kuuluvaid rakette. See on Iskander kompleksi rakett 9M729, mida saab varustada ka tuumalõhkepeaga. Hoolimata asjaolust, et kompleksi deklareeritud lennuulatus on 500 km, usuvad Ameerika Ühendriigid, et 9M729 on võimeline lendama palju kaugemale ning Kaliningradi oblastisse paigutatuna katab selle hävitamisraadius Lääne-Euroopa pealinnad.
Just see oli põhjuseks, miks Washington taganes INF-lepingust, mis viimastel NSV Liidu aastatel tegi lõpu tuumarelvadele Euroopas. Venemaa aga esitas kaebusi ka USA vastu, väites, et Poolas ja Rumeenias asuvaid raketitõrjesüsteeme võidakse kasutada rünnaku eesmärgil.
Ukrainaga peetud sõja esimestel päevadel teatas putin Venemaa tuumajõudude üleviimisest lahinguvalmiduse „erirežiimile” ja kuus kuud hiljem ähvardas ta kasutada „kõiki olemasolevaid vahendeid” Ukraina okupeeritud alade kaitsmiseks. 2023. aasta alguses teatas putin Venemaa osalemise peatamisest Ameerika Ühendriikidega sõlmitud strateegiliste ründerelvade lepingus, mis on viimane kahepoolne leping, mis jäi pingelanguse ajastust ja mis piiras tuumalõhkepeade arvu suurte tuumariikide seas. Kuu aega hiljem teatas putin taktikaliste tuumarelvade paigutamisest Valgevene territooriumile ja andis 2024. aasta suvel korralduse nende kasutamiseks õppustel.
2024. aasta juunis teatas putin, et Venemaa valmistub muutma oma tuumadoktriini, mis praeguses versioonis lubab tuumarelva kasutamist tuumaohu või „riigi eksistentsiaalse ohu korral”. Doktriini tulevane revideerimine on tingitud sellest, et Lääs kaalub võimalust alandada tuumarelva kasutamise künnist ning arendab ka üliväikese võimsusega lõhkekehi, ütles putin.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
