Sõja ülevaade: 856. päev – 119 vene poole rünnakut tõid kaasa hoopis mitu Ukraina edenemist
Avaldatud: 28 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. juuni 2024:
njah, 119 vene poole rünnakut tõid kaasa hoopis mitu Ukraina edenemist. Vene poole tankide kaotuste arv läks eile lakke. kremli hambakriginat seoses EL võtmeisikute valimisega näeb paljudes meediaväljaannetes ka mujal maailmas.
1. Järjest enam hakkab piiriüleses duellis domineerima Ukraina.
2. Ka Brjanski oblast lisandub kasvava kurtmiste listi osaliseks.
3. Harkiv: seni aktiivsed mõlemad pooled ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: vene pool surub kõvasti aga edeneb ikka Ukraina.
5. Siversk: survet jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: siingi tõi vene poole rünnakutekonveier hoopis ühe Ukraina edenemise.
7. Donetsk: ikka järjest rohkem soomust ja ei muhvigi.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: eile oli viimase aja suurim vene poole rünnakute arv, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. Veriseim kuu: Venemaa kaotas mais üle 30 tuhande sõduri – rohkem kui armeesse värvati.
11. USA soovib Iisraeli Patrioti õhutõrjesüsteemid üle viia Kiievisse.
12. Venemaa on leidnud uue vaenlase – emotikonid.
13. Euroopa valmistub konfiskeerima Gazpromile tehtud makseid vene gaasi eest.
14. Liivakasti mees sai jälle arvamust avaldada.
15. Kuberneridel keelati putini omadega sarnaste tulemustega valimisi „võita”.
16. Kuidas näeb välismeedia EL-i juhtkonna tippkohtadele valituid.
17. Teatavaks on saanud Ukraina julgeolekulepingute sisu Euroopa Liidu, Eesti ja Leeduga.
18. Lühiuudised
1. 27. juunil tabasid Vene sissetungijad Harkovit esimest korda universaalse planeerimis- ja parandusmooduliga (UMPC) õhupommiga FAB-500. Sellest teatas Harkovi piirkonnaprokuratuuri juht Aleksandr Filtšakov. Okupandid tabasid linna Kiievi linnaosa õhupommiga esialgselt kella 16 paiku, löögid anti Vene Föderatsiooni Belgorodi oblastist Maiski külast. Kaugus Maiskist Harkivi Kiievi linnaosasse on umbes 50 km. Rünnakus sai kahjustada kolm eramaja, kõrgkooli ruumid ja kiirabi, teatas prokuratuur. Eksperdid on kindlaks teinud, et see on esimene löök Harkivile, kus kasutati UMPC-ga FAB-500 õhupommi. Universaalmoodul suurendab õhupommi kasutusulatust kümnete kilomeetrite võrra.
Jätkuvalt kipub piiriülene kaudtule- ja drooniduell minema järjest enam Ukraina kasuks.
2. Üleeile õhtul võtsid droonid Ljutõi sihikule Venemaa. Väidetavalt tulistati Tveri kohal alla 4, Moskva kohal 2 ja Bilhorodi kohal 1 droon, kuigi mehitamata õhusõidukite koguarv on täpsustamata. Tveri Redkino linnas olid kohalike elanike reaktsioonid erinevad, alates „nad tabasid tehast uuesti” kuni „see jõudis sinna, kuhu vaja”. Seal asub Redkini uurimistehas, mis toodab keemiatooteid lennu- ja kosmosetööstusele.
Uudis täna hommikul Venemaalt: Tambovi oblastis kell 04.35 Mitšurini rajoonis fikseeriti drooni „saabumine” naftabaasi. Hommikul hakati tulekahju kustutama.
Lisaks Kurski ja Belgorodi oblastile on hakanud kurtmiste arv tõusma ka Brjanski oblastis.
3. Harkiv: vene väed on alustanud rünnakuid ja luureid Ukraina piiri teises osas, seekord Harkivi oblastis Sotnõtskõi Kozatšoki lähedal. Võitlus käivat. Küla asub piiri vahetus läheduses ja jääb Harkivist loodesse.
Mujal jätkavad mõlemad pooled oma rünnakuid ja pole seni täheldanud, et üks pool domineeriks, sestap ei kanna seni maha vene poole surve jätkumist.
4. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugevad rünnakud rinde põhja-, kesk- ja lõunasektoris jätkusid ja no ei saada edasi.
Eile sai kinnitust, et Sinkivkast idas lõid Ukraina omad tagasi vene poole ning 23-24. juuni kaotatud metsariba põldude vahel saadi tagasi enda kontrolli alla, lisaks isegi sealt edasi järgmise paralleelselt rindega asuva metsariba.
Hetkel vaid kõlakas, et Kreminnast edelas asuvas suures metsamassiivis olla Ukraina veel ühe metsakvartali enda kontrolli alla saanud.
Tuntavalt on tõusnud mitmete Ukraina blogijate arvamused, et rindel on näha oluliselt tõusnud Ukraina omade kaudtule ja droonide töötlust.
Hetkel ettevaatlikult optimistlik, kas vene poole initsiatiivi murda suudetakse.
5. Siversk: siingi vene poole rünnakuid jagus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Bahmut: siingi rindel tõi tihe vene rünnakutekonveier hoopis edenemise Ukriana omadele. Tšassiv Jaris korraldasid Ukraina väed väikese vastupealetungi, lüües vene väed kanali idaosas asuvast kõrghoonete piirkonnast välja.
24 tunni jooksul üritasid vene sissetungijad Donetski oblastis Toretski suunal Ukraina kaitseväe positsioonidele 26 korral tormi tungida, üks lahing jätkub. Ukraina relvajõudude peastaap teatas sellest kella 22.00 seisuga raportis. Egas pole juba mitu päeva siin suunal enam vene poole edenemisi lisaks tulnud. Küll veel optimismist ei pakata, sest surve siiski kuratlikult karm.
Pisu erinevalt sõjablogijatest arvan: kahes kohas (Toretsk ja Pokrovski suund) arvatakse, et vene poole surve on suureks kotti loomise pingutuseks. Sõjaliselt sellega nõustub, poliitiliselt mitte. Arvatavalt soovib Moskva siiski suurte linnade vallutamist mis tahes moel ja pigem näebki otse nende suunal surumist ning kindlasti antakse sellest tihedalt ka vene sõjaväejuhtkonnale teada ning nõutakse tulemusi.
7. Donetsk: tervel rindel rünnakuid jagus ja no ei tuvastanud ühtki edenemist. Sai luubiga mitmeid kaarte seiratud. Eks enamuses rindelõikudes jäävad isegi vene blogijad liialt üldsõnaliseks või asukoha määramatusele tuginetakse (öeldakse et kuskil possa siin ja hoone seal aga kus, pole kirjas). Tavaliselt kipub see nende keeli ütlema, et edu tegelikult pole. Kahjuks on oluliselt tõusnud ka Ukraina ametlike teadete ebatõesus, kus vene poole edenemisi kinnitada ei taheta ja sellega ka paljude blogijate kriitika all ollakse.
8. Lõunarinne: mõni rünnak ikka ja seis muutusteta, kuigi vene pool väitis, et lausa ühes kohas kilomeetri edasi sai.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: eile oli lausa 10 vene poole rünnakud ning uuesti on hakatud lisaks Krõnki suunale üritama kätte saada Antonovi silla otsa. Muutusi küll rindejoones ei tuvastanud aga järjest enam suudab Ukraina suruda vene eesmisi mehitatud possasid Dnepri kaldast kaugemale ning hoida päris hea kontrolli alla kõiki logistikakoridore, isegi mõni vene blogija kurdab.
Ühe vene blogija kommentaar eilsest päevast: Hersoni suunal lühiajalised laskelahingud Ukraina relvajõudude väikeste rühmade jäänustega saaretsoonis Antonovi silla lähedal. Meie üksustel on saarevööndis raske edasi liikuda: vaenlase droonide pideva töötamise tingimustes on raske varustada joogivett, roteerida isikkoosseisu ja evakueerida haavatuid. Kuum aastaaeg põhjustab sõdurite nakkushaigustesse nakatumist, kui nad joovad vett reservuaaridest ja kaevudest.
10. Vene armee kaotab lahinguväljal kõik, keda ta värbab, ja rohkemgi veel – vähemalt nii juhtus mais, kui see tungis Harkivi oblastisse ja peatati Ukraina hangitud Ameerika relvade ja kõikjal levivate Ukraina droonide abil. Möödunud kuu kujunes eriti veriseks: keskmiselt kaotas vene armee iga päev üle 1000 hukkunu ja haavatu, jagasid USA, Suurbritannia ja teiste lääneriikide luureagentuurid New York Timesiga.
Briti luure peab maid 27 sõjakuu veriseimaks, hinnangute kohaselt langes keskmiselt umbes 1200 inimest päevas. Seega võis armee mais kaotada 31–37 tuhat sõdurit.
Samal ajal jätkab Venemaa Ameerika ametnike sõnul selle täiendamist 25–30 tuhande inimese võrra kuus. See võimaldab väejuhatusel jätkata sõdurite saatmist surmavatesse rünnakutesse, muretsemata Ukrainat okupeerida püüdva sõjaväerühma tugevuse säilitamise pärast.
See taktika töötas enam-vähem kaks korda – Bahmuti ja Avdiivka tabamise ajal. Tõsi, nende tabamiseks oli vaja wagnereid, vange ja tavalisi sõdureid hakklihamasinasse saata väga pikaks ajaks: lahing Bahmuti pärast kestis umbes aasta, Avdiivka pärast neli kuud. Pärast vägede sisenemist Harkivi oblastisse 10. mail 2024 tundus alguses, et tulemuseni jõutakse kiiremini: pidevate rünnakute käigus Vovtšanskile õnnestus vene üksustel juba esimestel päevadel osa linnast hõivata. Siis aga rünnak soikus. Ukraina ja Ameerika sõjaväe teatel toovad sel kevadel liharünnakute taktikad märgatavalt vähem tulemusi.
Pealegi viidi neid läbi mitte ainult kirde-, vaid ka Ukraina idaosas. Kuid droonide, kobarlahingumoona massiline kasutamine ja Ukraina relvajõudude üleminek kaitsele, sealhulgas lähenemisteede mineerimine ja kindlustuste kasutamine võrdsustab edasitungivate sõdurite viibimise avatud territooriumil tegelikult enesetapuga. Pealegi saadeti nad sageli ründama mitte soomukitega, vaid kasutati mootorrattaid, ATV-sid ja lahtiseid käru tüüpi sõidukeid. Avalike andmete analüütiku Andrew Perpetua hinnangul hävisid, kahjustasid või jätsid sõdurid mais maha kokku 182 sellist sõidukit. Kui veebruaris kaotasid venelased lahingutes viis mootorratast, siis märtsis – ühe, aprillis – 13, siis mais – 56, märgib Forbes.
„putin ja Moskva püüdsid väga kõvasti, et saavutada suuri edusamme, et sel kevadel rindejoonest läbi murda,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. „Nad proovisid ja ebaõnnestusid. Nad on teinud väga vähe edusamme ja maksavad selle eest väga kõrget hinda. Kaotuste ulatuse poolest võib mai läheneda Afganistani sõjale: siis hukkus üle 10 aasta kestnud sõjategevuses veidi üle 15 000 Nõukogude sõjaväelase. Ukraina sõja ajal on Afganistani sõja juba ületanud lahing Avdiivka pärast, milles vene armee kaotas umbes 16-17 tuhat hukkunut.”
11. USA, Iisrael ja Ukraina peavad läbirääkimisi kuni kaheksa Patrioti õhutõrjesüsteemi üleandmiseks Ukrainasse, ütlesid viis läbirääkimiste üksikasjadega kursis olevat allikat Financial Timesile. Nende sõnul pole leping veel allkirjastatud, kuid suure tõenäosusega hõlmab see Patrioti süsteemide saatmist Iisraelist USA-sse ja seejärel Ukrainasse. Läbirääkimisi peavad kolme riigi ministrid ja kõrged ametnikud.
Aprillis kavatses Iisrael sulgeda kaheksa Patrioti õhutõrjesüsteemi, mis on juba üle 30 aasta vanad ja asendada need uute süsteemidega. Kuid Iisrael kardab, et konflikt Iraani toetatud rühmitusega Hezbollah võib kasvada täiemahuliseks sõjaks, mistõttu pole neid süsteeme veel kasutusest kõrvaldatud. Kui õhutõrjesüsteemid viiakse Ukrainasse, muudab see oluliselt Ukraina kaitsevõimet, kuna praegu on riigis vähemalt neli Patrioti süsteemi, mida on tarninud nii USA kui ka Saksamaa.
Väljaanne märgib, et Iisrael on otsuse tegemisel ettevaatlik, kuna pole varem Ukrainale sõjalist abi osutanud. Riik võtab arvesse Moskva võimalikku mõju Süürias, kus Iisraeli lennukid viivad läbi sõjalisi operatsioone Iraani jõudude vastu. USA kõrged ametnikud üritavad veenda Benjamin Netanyahu valitsust, et Venemaa ja Iraani tihedad sõjalised sidemed on pakilisem probleem.
„Oleks õnnelik, kui neid Patrioti rakette kasutataks mõnes teises sõjateatris enne, kui need vananevad. Eriti arvestades USA Iisraeli sõjalise abi taset,” ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse raketitõrjeprojekti direktor Tom Karako.
Vaatamata aruteludele ei pruugita kõiki õhutõrjesüsteeme lõpuks Ukrainasse saata, ütles väljaandele neli teadlikku allikat. Nende sõnul pidas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sel teemal kõnelusi USA välisministri Antony Blinkeniga. „Ukraina jätkab koostööd erinevate riikidega üle maailma, et hankida täiendavaid Patrioti süsteeme. Kutsume taas kõiki riike, kellel on sellised süsteemid, neid Ukrainale pakkuma,” ütles Kuleba Financial Timesile, kuid ei kinnitanud läbirääkimisi. Teine diplomaatiline allikas ütles, et Ukraina pidas varem otseläbirääkimisi Iisraeliga palvega viia õhutõrjesüsteemid Kiievisse.
Israeli Patrioti kompleksid kuuluvad õhutõrjesüsteemi vanemasse modifikatsiooni ja erinevad praegu Ukrainas asuvatest. Sõjaväeanalüütikud ütlesid väljaandele, et vana mudel ühildub endiselt täielikult uute rakettidega. Iisraeli arsenali suurust tundev allikas ütles Financial Timesile, et riigil on suured Patrioti õhutõrjerakettide varud. Raketid ise on pikema laskekaugusega ja võimsama laenguga, mida kasutatakse lahingulennukite tabamiseks.
12. Venemaa presidendi juures tegutseva kodanikuühiskonna ja inimõiguste arendamise nõukogu liige ja mittetulundusühingu Valge Internet juht Elina Sidorenko tegi ettepaneku võtta üle Valgevene kogemus ja tunnistada mõned emotikonid äärmuslikuks. „Algatasime Valge Interneti raames arutelu emotikonide õiguste reguleerimise teemal. Valgevene oli esimene riik, kes tunnistas mõned emotikonid ametlikult äärmusliku sisuna. Täna ei ole me veel selleni jõudnud, kuid meil on sellisteks asjadeks alust,” ütles ta Peterburi rahvusvahelise õiguse foorumil kõnes sessioonil „Tehisintellekti roll radikaalide propaganda vastu võitlemisel, äärmuslikud ja terroristlikud tegevused”.
Sidorenko märkis, et täna pole kellelgi kahtlust, et uuesti postitamine on sotsiaalselt ohtlik ja emotikonidega see on sama lugu. Tema sõnul ei räägi me mitte meeldimisest või mittemeeldimise kinnitamisest, mida kohtud mõnikord tunnistavad juriidiliselt oluliseks tegevuseks, vaid piltidest, mis võivad olla oma olemuselt radikaalsed. Selliste piltide eest tuleks ette näha juriidiline vastutus, leiab inimõiguslane.
„Äärmuslik sisu on oma olemuselt enamasti piiripealne, alati ei aita; See tähendab: halb, aga seaduslik. Ja selles segmendis ehitatakse üles peamine propagandasüsteem, viiakse läbi noorte ohvriks langemist,” selgitas ta. Sidorenko märkis ka vajadust kehtestada kriminaalvastutus küberkiusamise ja antisotsiaalse käitumise propageerimise eest internetis.
2022. aasta suvel tunnistas Minski kohus esimest korda Telegrami emotikonid äärmuslikeks. Sellest ajast peale on Valgevene elanikke tabatud emotikonide saatmisel nimega Luka ja Sasha, mis kasutasid Aleksander Lukašenka pilte ning mainisid ka valimisi ja sellele järgnenud proteste, neid ähvardab haldusvastutus rahatrahvi või kuni 15-päevase arestiga. Enne seda tunnistasid Valgevene võimud äärmuslikuks hashtagi #freeBelarus.
Venemaa seaduste kohaselt hõlmab haldusvastutus äärmusluse eest rahatrahvi kuni miljon rubla või aresti kuni 15 päeva. Kriminaalartikli järgi ähvardab kodanikke kuni 10 aastane vangistus.
Varem ütles justiitsministeeriumi juhataja asetäitja Vsevolod Vukolov, et Venemaa võimud kavatsevad keelata lastevaba ideoloogia ja võivad tunnistada selle äärmuslikuks. Ta märkis, et selliste ideoloogiate tõrjumine on vajalik Venemaa ühiskonna väärtuste kaitsmiseks. Samuti kutsus aseminister üles looma seadusandlikku süsteemi, mis seisaks vastu kõigile nendele suundumustele nii Vene Föderatsiooni territooriumil kui ka nendes riikides, kes jagavad Venemaa väärtusi.
13. Kahe kolmandiku ekspordist kaotanud ja ajaloo rekordilise kahjumi saanud Gazprom võib kaotada oma viimase tulu Euroopa gaasiturul. Ülejäänud Venemaa gaasi ostjaid EL-is on hoiatatud, et nende maksed Gazpromile võidakse külmutada, vahendas Reuters kolmele olukorraga kursis olevale allikale viidates.
Poola energiakontsern Orlen püüab agentuuri allikate sõnul konfiskeerida raha, mida Euroopa ettevõtted vene gaasi eest maksavad. Umbes kuu aega tagasi saatis ta kirjad Austria OMV-le, Ungari MVM CEEnergyle ja Slovakkia SPP-le – kolmele ettevõttele, kes jätkuvalt saavad Gazpromi gaasi. Kirjades viitab Orlen Varssavi kohtuotsusele ja vajadusele kompenseerida kahjud, mida Poola ettevõte sai 2022. aastal Venemaa gaasitarnete katkemisest.
Orleni tütarettevõte Europol Gaz, mis haldas Jamali-Euroopa gaasijuhtme Poola lõiku, esitas Gazpromile 2023. aasta mais 6 miljardi zlotti ehk 1,45 miljardi dollari suuruse nõude, nõudes lepingutingimuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Nüüd püüab Orlen Gazpromile võlgnetavat raha arestida. Eelkõige nõuab Poola ettevõte Ungari MVM CEEnergylt 350 miljonit dollarit, ütles üks allikatest Reutersile.
Vältimaks maksete blokeerimist, millele Gazprom saaks reageerida tarnete peatamisega, võtsid Ungari ametivõimud kiiresti vastu reegli, mis kaitseb gaasimakseid kolmandate riikide nõuete eest. Slovakkia parlament võttis vastu sarnase seaduse, teatas SPP selle nädala alguses: dokumendi kohaselt on riigis keelatud gaasi transpordisüsteemis või selle eest makstava gaasi arestimine.
Sellegipoolest jääb Venemaa gaasitarnete tulevik EL-i ja nende eest tasumine ebaselgeks, ütleb Alfa panga analüütik Nikita Blohhin. Lisaks Poola Orlenile võib maksete arestimist taotleda Saksa kontsern Uniper, mis oli varem Gazpromi suurim klient Saksamaal ja üks Nord Stream 2 projekti investoreid.
Juuni alguses rahuldas Stockholmi rahvusvaheline vahekohus Uniperi nõude Gazpromi vastu ja kohustas Venemaa ettevõtet maksma rohkem kui 13 miljardit eurot Saksamaale gaasitarnete peatamise eest. Arbitraažiotsuse kohaselt lähevad kõik Gazpromilt sissenõutavad vahendid otse Saksamaa valitsusele, kes sai Uniperi omanikuks pärast seda, kui ettevõte oli pankroti äärel.
Endiselt on oht, et Gazpromile tehtavatele maksetele võidakse kehtestada ajutised meetmed, usub Blohhin: see võib juhtuda eelkõige Austrias, kus riiklik gaasioperaator OMV teatas mai lõpus katsetest Gazpromile makseid peatada. Venemaa ettevõtte jaoks tõotab praegune olukord tegevuste edasist kärpimist Euroopas, hoiatab Blohhin.
Eelmisel aastal pumpas Gazprom Euroopa turule vaid 28 miljardit kuupmeetrit gaasi – see on minimaalne maht alates 1970. aastate lõpust. Selle kogueksport ulatus vaid 69 miljardi kuupmeetrini, mis on madalaim alates 1985. aastast. Esimest korda pärast 1990. aastate lõppu lõpetas Gazprom aasta rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) järgi puhaskahjumiga ja selle suurus – 629 miljardit rubla (6,29 miljardit eurot) – sai rekordiks kogu ettevõtte ajaloos.
14. vene riigivara konfiskeerimist välismaal võib pidada sõja kuulutamise legitiimseks põhjuseks, ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev Peterburi rahvusvahelisel õigusfoorumil. „Riigivara varguse võib teatud tingimustel üldiselt kvalifitseerida agressiooniks ja sellest võib saada isegi casus belli [ametlik põhjus sõja väljakuulutamiseks], kuna vastusena võib riigil olla õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele,” TASS tsiteerib medvedjevit. Ta lisas, et Venemaa ei kavatse lääneriike rünnata, hoolimata nende osalemisest Ukraina sõjas, medvedjevi sõnul peavad need riigid kandma moraalset ja juriidilist vastutust. „Oleme sunnitud vastama vastastikkuse põhimõtte kohaselt,” lõpetas ta.
Varem on medvedjev öelnud, et Venemaa võimud kavatsevad nõuda lääneriikidelt kahjude hüvitamist, mille nad ühepoolsete sanktsioonidega Venemaa majandusele tekitasid. Samuti tegi ta ettepaneku arvutada välja kahju kõikidele riikidele, kelle vastu Lääs ÜRO Julgeolekunõukogust mööda minnes sanktsioonid kehtestas. „Selliseid riike tuleb päris palju,” rõhutas medvedev.
15. Kuberneridel oli keelatud võita valimisi piirkondades ülikõrgete tulemustega, ütlesid viis presidendi administratsioonile lähedast allikat Vedomostile. Senežis toimus 19.-22. juunini asekuberneridele sisepoliitika teemaline kinnine seminar, et teha kokkuvõtteid presidendikampaania tulemustest ja valmistuda regionaalseteks valimisteks.
„Supersuurepäraste tulemuste ajastu on minevik. Näiteks 55% tulemus on kuberneride jaoks optimaalne, kuid see võib olla kõrgem, kuni 67–68%. Ülejäänuid peetakse [pigem] halvaks vormiks,” ütles üks allikatest pärast seminari väljaandele.
Teiste allikate sõnul ei ole normaalne valimisaktiivsus madalam kui 35% ja tulemus on üle 55%. Mida kõrgem on nende hinnangul piirkonnajuhi tulemus, seda rohkem on elanikel ootusi, et ta viiakse teise piirkonda. Regionaalparlamentide osas on kadunud kohustus olla võimul oleva erakonna kontrolli all. Jutt ei ole mitte ainult nimekirjas Ühtse Venemaa poolt hääletamise tulemustest, vaid ka mandaatide koguarvust piirkondlikel valimistel.
„Täielik domineerimine pole peamine eesmärk. Sealhulgas sellepärast, et riigi asjades peavad osalema kõik poliitilised jõud,” jagas üks allikatest oma järeldusi, et saadikute hulgas peaks olema võimalikult palju lojaalseid saadikuid, ka teistest erakondadest. Teise allika sõnul pole eelseisvatel valimistel kõrget valimisaktiivsust seatud. Ta tõi näite, et seadusandlike kogude valimistel võib see olla kõrgem – 30% ja piirkondade pealinnades – 25%.
Ajalehe allikas rääkis, et seminaril räägiti sotsiaalsetest suundumustest ja nendele õigest reageerimisest. Ametnikele räägiti, kuidas töötada sõjas osalejatega ja selgitati olukorda seoses rahvustevahelise poliitikaga. Väljaande allikad konkreetseid samme ei toonud.
Kuus Vene Föderatsiooni subjekti langesid enne valimisi eritähelepanu tsooni. Need on kubernerivalimised Peterburis ja Altais, seadusandlike kogude ja linnaduumade valimised Habarovski territooriumil, Mari El ja Kurgani oblastis, samuti Hakassias Abakani linnapea valimised.
Presidendi administratsioon peab Vologda, Kaliningradi, Orenburgi ja Samara piirkondade, Kalmõkkia ja Transbaikalia kuberneride valimisi vähem problemaatiliseks. Seadusandlike kogude valimistel – Moskva ja Altai vabariik ning Tšukotka (toimuvad ka Anadõri linnapea valimised), Vologda, Murmanski, Tšeljabinski, Irkutski oblasti, Neenetsi autonoomse ringkonna, Kalmõkkia, Burjaatia ja Transbaikalia halduskeskuste valimistel. Allikas ütleb, et ülejäänud piirkondi peetakse stabiilse olukorraga subjektideks.
Peterburi poliitikafondi presidendi Mihhail Vinogradovi sõnul on sellistel seminaridel mitu tähendust, sealhulgas kogemuste jagamine ja uute osalejate abistamine. „Lisaks on see uue sisu, sealhulgas riskijuhtimisega seotud sisu esitlus,” täpsustas ta.
16. Brüsselis algas Euroopa Liidu riikide juhtide tippkohtumine, kus neile esitati kandidaadid bloki täitevvõimu kolmele põhikohale. Kaks neist on tõestanud end putini poliitika karmide kriitikute ja Venemaa vastasseisu ja Ukraina sõjalise toetamise aktiivsete toetajatena. Euroopa Parlamendi kolme juhtiva tsentristliku partei läbirääkijad leppisid kokku Ursula von der Leyeni kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale (teiseks ametiajaks), Portugali endise peaministri António Costa Euroopa Ülemkogu presidendi ametikohale ja Eesti praegune peaminister Kaja Kallas Euroopa Liidu diplomaatia juhi kohale.
„Oleme nende kolme partei vahel jõudnud poliitilisele kokkuleppele,” ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz tippkohtumisel. „Arutame seda omavahel hoolikalt ja ausalt… Euroopa Ülemkogu ja liikmesriigid peavad targalt tegema ettepaneku, mis leiab toetuse enamiku Euroopa Parlamendi liikmete hulgast.”
Praegu on EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohal Josep Borrell, keda ei erista samuti sentimentaalsus Venemaa suhtes. Eelkõige pakkus ta välja plaani kasutada Vene Föderatsiooni keskpanga külmutatud välisvaluutareservidest saadavat tulu ja võitles hiljuti Ungariga, kes blokeerib algatusi eraldada raha sõjaliseks abiks Ukrainale. Kuid Kallase positsioon on eriti karm ja ta toetab aktiivselt Ukrainat. Eelkõige kutsus ta jaanuaris koos nelja teise EL-i juhiga teisi bloki riike üles suurendama jõupingutusi Ukraina relvastamiseks ja laskemoona kiireks tarnimiseks.
NATO riikidest kulutab Eesti kaitsele 3,43% SKT-st (Poola järel alliansis suuruselt teine). Kieli Maailmamajanduse Instituudi andmetel on Eesti suhtelises arvestuses 1. kohal kogu rahalise abi osas Ukrainale ja 2. kohal sõjalise abi osas (vastavalt 1,64% ja 1,47% SKT-st).
Vene võimud maksavad Kallasele vastutasuks: siseministeerium on ta kandnud tagaotsitavate nimekirja (see oli esimene kord, kui seda tehti koos teise riigipeaga) – arvatavasti Nõukogude sõdurite mälestussammaste hävitamise puhul. Seda kinnitas kaudselt ka välisministeeriumi esindaja maria zahharova, kes ütles, et „ta peab vastutama maailma natsismist ja fašismist vabastajate mäluvastaste kuritegude eest”.
Kallas vastas sellele: „Venemaa on läbi ajaloo varjanud oma nn õiguskaitseorganite poolt läbi viidud repressioone. KGB on minu perekonna ajaloos juba korra väljastanud vahistamismääruse. Ja ma olen juba öelnud, et vene režiimi kuritegelikud tööriistad pole muutunud.”
NATO riigid ei julgenud Kallast peasekretäriks nimetada tema liiga karmi positsiooni tõttu Venemaa suhtes (selleks sai lõpuks Hollandi peaminister Mark Rutte), mistõttu kaaluti tema kandidatuuri Euroopa diplomaatia juhi kohale, edastab Euronews.
Von der Leyen on pärast putini vallandatud sõja algust Kiievis käinud kuus korda. „Ukraina võib meile loota. Oleme Ukrainaga koos nii kaua kui vaja. Venemaa kahekordistab oma sõjalist agressiooni ja meie ülesanne on kahekordistada oma toetus Ukrainale,” ütles ta kevadel, märkides, et EL on eraldanud agressioonist mõjutatud riigile erinevat tüüpi abistamiseks ligi 100 miljardit eurot. EL võttis von der Leyeni juhtimisel vastu 14 Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti ning alustas sel nädalal ametlikke läbirääkimisi Ukraina ja Moldova liiduga ühinemiseks.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni ei olnud von de Leyeni teiseks ametiajaks kandideerimisega eriti rahul – täpsemalt ei meeldinud talle, et teda ja paremparteid, mis viimaste valimiste tulemusel saab Euroopa Parlamendis suuruselt kolmandaks, ei kutsutud kandidaate arutama. Politicole ütles seda olukorraga kursis olev ametnik. Itaalia esindaja saab aga tema sõnul Euroopa Komisjonis väga kõrge koha ning „nüüd, kus kandidaadid on kokku lepitud, peaksid nad kergesti läbima Euroopa Ülemkogu” – EL-i kõrgeima poliitilise organi, mis koosneb riikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest.
Euroopa Ülemkogu tööd juhtima on tehtud ettepanek Portugali endisele peaministrile Costale. Ta astus 2023. aasta novembris korruptsiooniskandaali tõttu tagasi. Kuid hiljem selgus, et tema nimi oli ekslikult kantud prokuratuuri koostatud ühe ettevõtte töötajate telefonivestluse pealtkuulamise protokolli – ametniku nimena, kes aitaks projektide formaalsusi lahendada.
„Ma ootan arutelu, kuid kolm tsentristlikku poliitilist perekonda on kokku leppinud [kolmes kandidaadis],” ütles Rutte tippkohtumisel. „Ma arvan, et tulemus on selline, kuid loomulikult peame veel vaatama.”
Kui kandidaadid kiidavad heaks EL-i riikide juhid, tuleb nende üle hääletada Euroopa Parlamendis.
17. President VolodõmõrZelenski, Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel sõlmisid 27. juunil Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise julgeolekuleppe. Presidendi kantselei pressiteenistus kirjeldas lühidalt selle sätteid.
„Need lepingud kinnitavad esmakordselt kõigi 27 EL-i liikmesriigi mitmepoolsed pikaajalised kohustused pakkuda Ukrainale laialdast toetust kõigis võtmevaldkondades: sõjaline, finants-, humanitaar- ja poliitiline abi kümne aasta jooksul,” seisis avalduses.
→ EL tagab Ukrainale jätkusuutliku ja pikaajalise toetuse sõjavarustusega, abi kaitsereformil, koostöö kaitsetööstuses, abi küberkaitses, energia- ja tuumajulgeoleku toetamise, luureandmete jagamise jne.
→ Euroopa liitlased annavad Ukrainale makromajanduslikku finants- ja humanitaarabi, samuti toetust riigi ülesehitamiseks.
→ Kiiev kohustub omakorda jätkama reforme, tugevdama saadud abi läbipaistvust ja vastutust ning panustama ELi ja selle riikide julgeolekusse.
→ Ukraina ja EL peavad kiireid konsultatsioone, et selgitada välja Ukraina vajadused võimaliku eelseisva agressiooni korral.
→ Kinnitatakse kõigi liikmesriikide valmisolekut tugevdada EL-i sanktsioone Venemaa Föderatsiooni vastu, võidelda nendest möödahiilimise katsetega, samuti teha koostööd hübriid- ja küberohtude tõrjumisel ning vaba meresõidu tagamisel Mustal ja Aasovi merel.
Samuti sõlmis Ukraina julgeolekulepingu Eesti ja Leeduga.
Tallinn kohustub lepingu järgi andma Ukrainale 2024. aastal kaitseabi enam kui 100 miljoni euro väärtuses ning jätkab igakülgset toetust 10 aastat. Eesti valitsus eraldab aastatel 2024-2027 sõjalisele toetusele igal aastal vähemalt 0,25% SKT-st.
Samuti saab Ukraina Eesti liitlastelt 122 ja 155 mm haubitsaid, tankitõrjeraketisüsteeme, rakette, miine, granaadiheitjaid, mehitamata süsteeme ja elektroonilist sõjavarustust.
Leedu annab Ukrainale julgeolekutuge ja kaasaegset sõjavarustust maal, õhus, merel, kosmoses ja küber-elektromagnetivaldkonnas. Leedu jätkab potentsiaalselt ka sõjalist väljaõppemissiooni meie riigi territooriumil.
Ukraina on sõlminud kahepoolsed julgeolekulepingud Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Hollandi, Soome, Läti, Hispaania, Belgia, Portugali, Rootsi, Islandi, Norra, Jaapani, USA, EL, Eesti ja Leeduga.
18. Lühiuudised
Vene satelliit lagunes eile orbiidil enam kui 100 tükiks, sundides rahvusvahelise kosmosejaama astronaudid varjupaika otsima, teatasid USA kosmoseagentuurid. 2022. aastal kasutusest kõrvaldatava Venemaa maavaatlussatelliidi RESURS-P1 lagunemise põhjuste kohta praegu üksikasju pole.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
