Sõja ülevaade: 855. päev – Ukraina omad edenesid rohkem kui vene pool
Avaldatud: 27 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. juuni 2024:
Ukraina omad edenesid rohkem kui vene pool.
1. Ikka karm öine rünnak lisaks.
2. Kurski kandis on hakanud Ukriana domineerima ja muret jagus Venemaal mujalgi.
3. Harkiv: vastastikused rünnakud ilma muutusi rindejoones toomata jätkusid.
4. Kupiansk-Kreminna: Ukraina meeldivalt üllatas.
5. Siversk: tervel rindel vene surve jätkus, vist üks mikroskoopiline rinde muutus.
6. Bahmut: suruvad kui hullud ja tulemust pole.
7. Donetsk: Krasnohorivka linnas u 10 kvartalit vene pool hõivas.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa keskpank teatas sanktsioonide tõttu ähvardavast surmaohust Venemaa majandusele.
11. NATO riigid ei suuda kokku leppida Ukrainale 40 miljardi euro eraldamises aastas.
12. Venemaa rahandusministeerium ebaõnnestus teises kvartalis laenuprogrammiga leidmaks täiendavaid vahendeid riigieelarvesse.
13. Scholz lükkas putini plaani Ukraina suhtes tagasi.
14. Eip Punasel merel rahulikumaks lähe…
15. Venemaa eelarves ei jätku sõjas osalejate proteesimiseks enam raha.
16. Lühiuudised
Vahe Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahel rindejoonel tehtud laskude osas on vähenenud – nüüd on seis 1:3 sissetungijate kasuks, teatasid LIGA.neti allikad Ukraina relvajõudude peastaabis.
Venelased hakkasid sagedamini kasutama suveräänset projekti „Ma tahan elada” pärast aktiivset pealetungi Harkivi oblastis, kus väejuhatus saadab nad „liharünnakule”. Kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov rääkis sellest telesaates.
NBC Newsi tsiteeritud Ühendatud Relvajõudude Kuningliku Instituudi raporti kohaselt ei ole lääne sanktsioonid suutnud õõnestada Venemaa relvatootmist. Kui 2021. aastal toodeti Venemaal 56 tiibraketti Kh-101, siis eelmisel aastal kasvas tootmine ligikaudu 460-ni. Ka ballistiliste rakettide Iskander varud kasvasid ligikaudu 50-lt 180-le. Sõja algusest saadik on toodetud 152-millimeetriseid suurtükimürsud kasvasid 5,3 korda, Grad MLRS mürsud 15,2 korda, Uragani mürsud 6,1 korda, tiibrakett Kh-101 7,5 korda ja 9M723 Iskander raketid enam kui 3 korda.
Järjest enam domineerib lahinguväljal hea seire, droon, lennuväe ja kaudtule mõju ning otse maapealsete üksuste omavaheline kontakt väheneb. Njah, eks ikka kõlakad ja arvamused käivad, et juba kaks kuud vana arendus droonisõjas on juba aegunud…
1. Ukraina ametlikel teadetel vähenes u 20% pommitamiste arv. Suurematest linnadest, mis rindest pisu kaugemal, Harkiv ja Herson on ikka tugevas sajus. Rindest kaugus kuni 20 km on väga tihedas sajus.
Ööl vastu 27. juunit 2024 andsid vene okupandid Ukraina vastu rakett-õhulöögi, kasutades õhu- ja mererakette ning Shahed-tüüpi ründedroone. Kokku kasutas vaenlane 6 erinevat tüüpi raketti ja 23 drooni:
– 1 aeroballistiline rakett Kh-47 M2 „Kinžal” (Tambovi piirkonna õhuruumist (Vene Föderatsioon);
– 4 tiibraketti Kalibr (Musta mere kirdeosast);
– 1 juhitav õhurakett Kh-59/Kh-69 (Kurski oblasti õhuruumist (Vene Föderatsioon);
– 23 Shahed tüüpi drooni (stardiala – Primorsko-Ahtarsk (Vene Föderatsioon).
Õhutõrje tulemusel lasti alla 28 õhusihtmärki:
– 4 tiibraketti Kalibr;
– 1 juhitav õhurakett Kh-59/Kh-69;
– 23 Shahed tüüpi mehitamata õhusõidukit.
2. Satelliidipildid kinnitavad, et Krasuhha elektroonilise sõjapidamise kompleks hävitati pärast hiljutist raketirünnakut okupeeritud Krimmi Võtino sidekeskusele. Sentineli satelliidipiltidel on kõrbenud maad märgitud ka kohas, kus kompleks asus.
Eile toimus ajutiselt okupeeritud Krimmis massiline küberrünnak, teatasid GUR-i spetsialistid. Njah, eks sellised kübarrünnakud olevat seal väiksemas mahus siiski igapäevased.
Smolenski oblastist miskit kurtmist vene poolelt tuli, et sõjaliste objektide kohal polnud sugugi rahulik.
Miks öösel Krimmis õhuhäire töötas, on teadmata (loo kirjutajal ikka).
Kurski oblastis olla Ukraina mõju ületanud võib olla isegi kahe kuni kolmekordselt sealse vene mõju üle Ukraina piiri. Belgorodi oblastis kipub duell võrdustuma (löökide arvult).
3. Harkiv: seni tuleb infot mõlemapoolsete rünnakute jätkumisest ning ikka veel ei nõustu osade analüütikutega, et vene poole surve on siin suunal kadunud ja seda enam ei tule. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: tervel rindel jagus vene poole rünnakuid ja no ikka peaga vastu müüri päev. Seni pole aidanud ka lennunduse tugev toetus. Siin rindel on palju metsa ja reljeefi, sestap soomusega ei pääse igal pool piisavalt domineerima. Küll on raskendatud seetõttu varakult vene ründekolonnide tuvastamine, aga seni on Ukraina sellega hakkama saanud. Ka siin mõnes lõigus üritab vene pool nii mootorrataste kui golfikäru tüüpi Hiina ATV-dega jõuda Ukraina possadeni, aga seni pole see suurt edu toonud. Eks pisu see vene poole soldatite surmapõlgus imestama paneb ja vist suurt lotovõitu loodetakse, sest preemia Ukraina possa vallutamise eest on vist kuhugi sinna 1000-2000 euro kanti…
Ternõ juures suutsid Ukraina omad teha tugeva edenemise mitmel suunal (kuidas, hetkel veel ei tea). Kumbagi ida-läänesuunalist orgu, mille servadel mets suruti end idapoole põhjapoolsemas u 1,5 km ja lõunapoolsemas u 1 km ja sealt veel 2 km lõuna poole ühes põldude vahelises metsaribas edeneti u 1 km. Kui ausalt öelda, siit suunalt sellist edenemist ei oodanud, kuigi miskit üllatuse märgid teadmata kohas üleval olid. Lihtsalt vene väge koos soomuse ja kaudtuleüksustega siin suunal palju. Kas see jääb nüüd ühekordseks edenemsieks või tuleb sellele täiendust, ei julge prognoosida aga eilse jalgpalli tulemuse (Belgia-Ukraina 0:0 ja Ukraina kahjuks edasi ei saanud, aga väga võitluslik mäng oli Ukraina pooloelt ja Belgial oli ka ports õnne) järgselt on see väga positiivne sõnum.
5. Siversk: survet suudab vene pool tervel rindel hoida ja vist vaid rinde kagunurgas üks väiksem metsatukk raudtee läheduses kaotati.
6. Bahmut: siingi rünnakutekonveier jätkab tööd ja eile ühestki vene poole edusammust mõni vene blogija isegi teada ei andnud.
7. Donetsk: ikka u pooltes rünnakud siin rindel ja pisu ikka imestama paneb, et nii hullu survega siiski vaid eile rinde loodelõigus Sokili külast läänes kasvas halla ala ja Krasnohorivka linnas pidas rindejoon nädalaid kuid nüüd suutis vene pool täiendavalt vallutada u 10 kvartalit. Vene pool kontrollib linnast u 1/3, Ukraina u 1/5 ja ülejäänu on hall ala. Eile kasvas oluliselt hall ala Ukraina kahjuks. Põhjuseid arvab kaks olevat, esmalt jätkuv karm pommitamine ja hooned kipuvad järjest enam rusustuma ja ei paku piisavat kaitset. Teiseks põhjuseks peab seda, et lüüa linnalisel alal paremini tagasi vastase ründeüksusi (pigem selle käigus neid max hävitada), pole pisu enam sügavust paha. Kolm silda Krasnohorivka põhja küljel üle Lozova jõe (Ukrainlaste selja taga) on arvatavalt peamine logistikakanal. Seda läbi külade kulgevat läänesuunalist teed suureks tarneahelaks vähese läbilaskevõimsuse tõttu ei pea, sest hargnemisi ja paralleelseid teid eriti pole, sestap ollakse tiheda vene poole kaudtule ja lennunduse mõju all. Seni on vene pool igapäevaselt korraldanud tihedalt terve päeva rünnakuid ja järjestikused end pisu pessimistlikud prognoosid peatsest linna kaotamisest ikka mõnuga prügikasti lähevad.
Pisu tuli vene blogijatelt infot, et Ukraina olla hakanud ka mõnes lõigus vasturünnakuid korraldama.
8. Lõunarinne: muutusteta. Ressurssi nagu on, aga tahet vist mitte piisavalt.
Berdjanski suund: mõned vastastikused torkimised.
Tokmaki suund: rünnakutest eile infot ei tulnud.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: tavaline.
10. Uus lääne sanktsioonide laine koos pangamaksete massilise blokeerimisega, sealhulgas „sõbralikeks” peetavate riikide kaudu võib viia Venemaa majanduse „surma”. Venemaa Panga esimehe esimene asetäitja Vladimir Tšistjuhhin ütles seda kolmapäeval Peterburi rahvusvahelise õigusfoorumi istungil. Tema sõnul tuleb makseprobleemid võimalikult kiiresti lahendada ja isegi mitte põlata eksootilisi või aegunud mehhanisme. „See, mis meile eile tundus ebapopulaarne – seal, ma ei tea, vahetustehingud, mõned kliiringsüsteemid, krüpto kasutamine – kõike tuleb testida, kõike tuleb proovida,” õhutas Tšistjuhhin. „Kuna meie ekspordist ja impordist sõltuva riigi jaoks pole välismajandustegevusega seotud toodete eest normaalseid makseid, siis see on lihtsalt kõik, see on surm,” lisas ta (tsitaadid RBC-st).
Alates talve algusest on Venemaa ettevõtetel olnud probleeme maksete tegemisega, vahetult pärast seda, kui USA president Joe Biden laiendas USA rahandusministeeriumi volitusi ja lubas sellel Venemaa sõjatööstuskompleksi abistamise eest ära võtta kõik pangad üle maailma dollarimaksetest. Türgi ja Araabia Ühendemiraatide pangad, mis on Venemaale paralleelimpordi peamised keskused, hakkasid makseid blokeerima. Järgmisena liitusid finantsblokaadiga Hiina pangad, kes on Venemaa nafta peamine ostja ja suurim importkaupade tarnija Venemaa turule.
Pekingi Hiina Rahvaülikooli Chong-yangi finantsuuringute instituudi hinnangul peatati varakevade lõpuks 80% Venemaa ja Hiina vahelistest arveldustest. Lootus, et olukord pärast putini Hiina-visiiti kardinaalselt paraneb, osutus asjatuks. Kuigi putin ja Xi Jinping arutasid isoleeritud Hiina pankade võrgustiku loomist, mis viiks läbi Venemaaga arveldusi ega kardaks lääne sanktsioone, osutus selle ulatus palju väiksemaks kui vene pool lootis, rääkisid asjaga kursis olevad allikad Financial Timesile. Mai lõpus hakkasid Kasahstani pangad blokeerima ülekandeid Venemaalt Hiinasse, tuues põhjuseks asjaolu, et Hiina suurim Hiina Pank juurutab regulaarselt Kasahstani makseid sanktsioneeritud toodete eest.
12. juunil lisas USA rahandusministeerium sanktsioonide nimekirja Moskva börsi ja selle olulisemad arveldusstruktuurid (National Clearing Center ja National Settlement Depository), misjärel peatus Venemaal dollari, euro ja Hongkongi dollari börsikauplemine. Samal ajal hõlmasid sanktsioonid Sberbank VEB tütarettevõtteid Hiinas ja Indias, VTB tütarettevõtteid Hiinas, Indias ja Hongkongis, samuti kolme riigikaitse Promsvyazbanki tütarettevõtet – Hiina, India ja Kõrgõzstani. Lisaks pankadevastastele sanktsioonidele on USA laiendanud „vene sõjatööstuskompleksi” mõistet tehingute jaoks, mille puhul finantsorganisatsioonid seisavad silmitsi teisejärguliste meetmetega kuni globaalsest dollarisüsteemist lahtiühendamiseni. Nüüd viitab Venemaa „kaitsekompleks” kõigile sanktsioonide nimekirjadesse kantud ettevõtetele, isegi neile, mis pole otseselt seotud sõjaliste toodete tootmisega.
Makseprobleemide taustal langesid imporditud kaupade tarned Venemaale jaanuaris-aprillis 9%, 84,6 miljardi dollarini. Pealegi mõjutas langus kõiki piirkondi: import Euroopast ja Ameerikast vähenes 19% võrra 4%, Aafrikast – 5%.
See pole piir: uued sanktsioonid võivad majanduse ilma jätta veel 15-20% impordist, ennustavad PSB analüütikud. „On oluline, kuidas sõbralikest riikidest pärit vastaspooled reageerivad uuele geopoliitilise surve lainele,” kirjutavad nad. „Seega kehtestas USA sanktsioonid ka Venemaa suurimate pankade Indias ja Hiinas asuvate tütarettevõtete vastu ning see võib veelgi keerulisemaks muuta uute sanktsioonidega kohanemist ja mõjutada negatiivselt ekspordimahtusid Venemaalt.”
11. Lääneriigid püüavad rahastada Ukrainat pikas perspektiivis, et võimaldada Kiievil parandada planeerimist ning tagada suurem prognoositavus relvade ja mittesurmava abi tarnimisel. Kuid mitte kõik NATO liikmesriigid ei ole praegu valmis või nõus võtma konkreetseid kohustusi mitmeks aastaks ette.
Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg on teinud ettepaneku kulutada Ukrainale sõjaliseks ja muuks abiks vähemalt 40 miljardit eurot aastas. Tema idee võeti algul entusiastlikult vastu, kuid nüüd on asjad taandunud spetsiifikale ja riigid ei suuda kokku leppida, kuidas lähiaastatel kulukohustusi täita, rääkisid aruteludega kursis olevad inimesed Bloombergile. Samal ajal eeldas NATO selle rahastamisprogrammi lisamist Ukraina abipaketti, mis peaks saama heakskiidu alliansi liidrite tippkohtumisel juuli alguses.
Käesoleva aasta kulutustega probleeme pole – ainuüksi USA abipakett ületab eesmärki enam kui 60 miljardi dollari võrra. Kuid mõned riigid peavad poliitilise ja juriidilise keerukuse tõttu tõenäoliselt igal aastal väljamaksete eesmärgi üle vaatama, et näha, kas kohustusi tuleks sõltuvalt lahinguvälja olukorrast suurendada või vähendada, ütlesid Bloombergi allikad. Mõned on konkreetsete lubaduste andmise suhtes ettevaatlikud ja tahavad lihtsalt lubada, et jätkavad samal tasemel tuge. Teised on ettevaatlikud täpsete arvude avaldamisega, sest kardavad, et see võib paljastada nende abi tegeliku ulatuse.
President Volodõmõr Zelenskile esitatakse juulikuu tippkohtumisel eeldatavasti mitmeaastane finantsabi kava. Üks võimalus kokkuleppele jõudmiseks on lülitada maksete hulka vahendid, mille eesmärk on tõsta kaitsekulutusi 2 protsendini SKT-st (vastavalt alliansi eesmärkidele), vahendavad Bloombergi allikad. Siis aga kannatab nende NATO riikide enda julgeolek, kes ei saa piisavalt raha oma kaitse tugevdamiseks.
Stoltenberg tegi mais esialgu ettepaneku eraldada Ukrainale viieks aastaks 100 miljardit eurot. Kuid olles kohanud mitme riigi vastupanu, asendas ta selle 40 miljardi euroga aastas – keskmiselt on liit selle summa Ukrainale eraldanud sõja algusest peale.
12. Intressimäärade tõus muutis vene rahandusministeeriumi jaoks laenuvõtmise liiga kalliks: teises kvartalis suudeti föderaallaenuvõlakirjade (OFZ) paigutamise plaani täita vaid veidi üle poole. Plaan oli laenata II kvartalis 800 miljardit rubla (8 miljardit eurot) (triljon rubla I kvartalis). Kokku kavatseb rahandusministeerium tänavu OFZ-de abil laenata 3,9 triljonit rubla: algselt oli plaan 4,1 triljonit, kuid siis seda vähendati. Kolme kuuga kogus rahandusministeerium oksjonitel aga vaid 505,5 miljardit rubla.
Võlateenindus läheb rahandusministeeriumile üha rohkem maksma ja sellega üritatakse raha kokku hoida. Kuid kõrgete intressimäärade tingimustes pole võimalik odavamalt laenata – ainult vähem. Rahandusministeerium paigutas täna kümneaastase tähtajaga OFZ-d rekordilise tootlusega alates 2015. aastast 15,34% aastas, kuid ainult 15,9 miljardi rubla eest nominaalis. Keskpank hoiatab igal võimalusel, et inflatsiooni hoidmiseks hoiab see intressimäära kõrgel väga pikka aega ning pangad (need on OFZ peamised ostjad) nõuavad rahandusministeeriumilt kas suurt preemiat või võlakirju turukurssidega seotud tulu – ujuvad. Rahandusministeeriumile väga ei meeldi selliseid väärtpabereid paigutada: sellega võtab ta intressiriski enda peale. Ujujad moodustavad juba üle 40% emiteeritud võlakirjadest ja inflatsioonikaitsega OFZ-sid arvesse võttes peaaegu pooled.
Praegu jääb rahandusministeerium peale ja eelistab pigem plaanist maha jääda kui üle maksta. Teises kvartalis kuulutas ta „mõistlike hindadega” taotluste puudumise tõttu kehtetuks neli oksjonit ega korraldanud kaks päeva enampakkumisi (tavaliselt peetakse neid kolmapäeviti, enamasti kaks päevas) „turu stabiliseerimiseks”.
Selle tulemusena täitus kuue kuuga laenuplaan kolmandiku võrra. Raiffeisenbanki analüütikud väidavad, et OFZ-i tootluste kiireneva kasvu taustal alandas rahandusministeerium oluliselt laenuintressimäära. Eelmisel nädalal kasutas ta sel aastal esimest korda ujuvat kurssi, kuid kuigi nõudlus oli märkimisväärne (üle 200 miljardi rubla), rahuldas rahandusministeerium vähem kui 10% taotlustest: ülejäänud eeldasid kõrget lisatasu.
Eelarve olukord pole siiani halb ja rahandusministeerium võib endale lubada kaubelda. „Teema [raha kaasamise] on laualt maas, seda võib edasi lükata, kuid rahandusministeerium püüab traditsiooniliselt [plaani] täita,” märgib GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin.
See ei saa kaua kesta. „Ilma ujuvate allahindlusteta on raske korralikku mahtu meelitada,” hoiatab Susin. Võttes arvesse OFZ olulist rolli tänavuse eelarvedefitsiidi katmisel, naaseb rahandusministeerium ujuvapakkumise juurde, usuvad Raiffeisenbanki analüütikud. „Olen mures tulevaste laenude pärast,” ütleb HSE professor Evgeniy Kogan. „Eelarvedefitsiit tuleb rahastada. See tähendab, et järgmise kuue kuu jooksul toimub järelejõudmine. Aga kuhu minna – plaan on plaan.”
Riigivõla teenindamise kulud on pärast pandeemiat kahekordistunud ja suurenevad järgmisel aastal umbes kolmandiku võrra, ütles rahandusminister Anton Siluanov. Venemaa kulutab praegu võlgade teenindamiseks ligikaudu 1,4 triljonit rubla (14 miljardit eurot) aastas ja 2025. aastal ulatuvad need kulud isegi mõõduka laenu korral üle 2 triljoni rubla.
13. putini ettepanekut, mida ta nimetas „tõeliseks” viisiks Ukraina sõja lõpetamiseks, ei saa nimetada rahuplaaniks, ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Tema hinnangul viitavad väljatoodud tingimused täpselt vastupidisele. „putin keskendub jätkuvalt täielikult sõjale ja ümberrelvastumisele ning keegi ei saa seda ignoreerida. Seda on kõige selgemalt näha tema relvarahuettepanekus,” ütles Scholz Bundestagis peetud kõnes (tsiteerib Bild).
Kantsler meenutas, et putin nõuab kõigi annekteeritud Ukraina piirkondade halduspiirides tagasiandmist Venemaale, kuigi enamik neist territooriumidest on Kiievi kontrolli all. Venemaa president soovib ka Ukrainale neutraalset staatust, mis tähendab igasugusest tulevasest sõjalisest abist keeldumist. Scholzi sõnul vaatavad kõik, kes usuvad, et sellised järeleandmised viivad püsiva rahuni Euroopas, „ilmselt palju Russia Today-d”.
„Kahjuks ei taha Venemaa rahu. Just Ukrainat on rünnatud, kes soovib <…> õiglast rahu ilma alluvuseta ja uue agressiooni hirmuta,” lõpetas ta ja kutsus üles toetama selliseid algatusi nagu Šveitsi rahutippkohtumine, mitte aga „väljamõeldud” lahendusettepanekuid, mis on pigem ultimaatumid.
14. juunil nõudis putin Ukrainalt vägede väljaviimist Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporožje oblastist, mille ta Venemaaks kuulutas, NATO-ga liitumise plaanidest loobumist ning Lääs tühistaks kõik pärast invasiooni kehtestatud sanktsioonid.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Putini pakkumist vastuvõetamatuks ultimaatumiks, märkides, et Venemaa president käitub nagu Natsi-Saksamaa liider Adolf Hitler, kes nõudis Teise maailmasõja eelõhtul osa Tšehhoslovakkiast talle andmist, kinnitades, et „see kõik saab otsa”.
Avalike andmete analüüsi eksperdi Julian Röpcke arvutuste kohaselt eeldab putini ettepanek 26 tuhande km² loovutamist, mis võrdub selliste riikide territooriumiga nagu Iisrael, Sloveenia või Põhja-Makedoonia. Praeguse edasitungitempo juures kuluks vene armeel nende jõuga vallutamiseks aastakümneid, ütles ta.
„putini sõnad on pigem meeleheite hüüd kui ettepanek, mida tuleks tõsiselt võtta. Ta teab, et Ukraina ei saa sellega leppida, kuna pole põhjust eeldada, et ta kaotab lähikuudel ja aastate jooksul lahingutes vajalikke territooriume,” lisas Röpcke.
kreml nimetas putini ettepanekut „määramata ajaks”. President ise tunnistas, et tema algatust ei võetud kuulda, kuid nimetas seda reaktsiooni oodatuks. „Ma ei usu, et selline nihilism meie ettepanekute suhtes igaveseks jääb, sealhulgas meie tingimused, olenevalt olukorrast maa peal,” lisas ta.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et putini nõudmised piirnevad absurdiga, sest „mitte Ukraina ei peaks vägesid Ukraina territooriumilt välja viima, vaid Venemaa”. „See ei ole rahuettepanek, vaid ettepanek, mis hõlmab veelgi suuremat okupatsiooni,” rõhutas ta.
Pentagoni juht Lloyd Austin ütles, et sõda alustanud putinil ei ole õigust seada Ukrainale rahutingimusi.
14. Jeemeni huthi mässulised kasutasid Araabia meres MSC Sarah V ründamiseks esimest korda hüperhelirelvi, ütles Ansar Allahi sõjaväe pressiesindaja Yahya Saria. „Jeemeni relvajõud paljastavad esimest korda Araabia merel Iisraeli laeva MSC Sarah V tabanud raketi üksikasjad. See on kohapeal toodetud hüperhelirakett, millel on arenenud tehnoloogiad ja mis on võimeline tabama sihtmärke maksimaalse täpsusega ja kaugelt,” vahendab liikumise Telegrami kanal oma esindajat. Ta teatas sõjalise meedia vahendusel võimalikust videost selle raketi väljalaskmisest.
Möödunud teisipäeval teatasid huthid, et nad kasutasid konteinerlaeva MSC Sarah V ründamiseks uut ballistilist raketti. Ühendkuningriigi merekaubandusamet teatas Reutersile, et laev sai kahjustada ja oli teel lähimasse vabasadamasse. Rünnak toimus Jeemenist 246 meremiili kaugusel. Märtsis eitas USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teavet, et huthi mässulistel on hüperhelirelvi. „See teave ei vasta tõele. Puuduvad absoluutselt tõendid selle kohta, et huthidel on juurdepääs hüperhelirelvadele,” sõnas ta. Juuni keskel teatasid USA sõjaväelased Business Insiderile, et huthid on hakanud laevade ründamiseks kasutama meredroone. Mässulised olid varem Adeni lahel laevade ründamiseks kasutanud USV meredroone ja mehitamata paate, kuid ei suutnud kuni 12. juunini tõelist kahju tekitada. Lääne sõjaväelased hävitasid droonid või need plahvatasid kahju tekitamata.
Ühendkuningriigi merekaubandusamet teatas, et vene kivisütt vedanud Kreeka kaubalaev Tutor uppus pärast huthi meredrooni rünnakut.
Jeemeni mässulised, kes kontrollivad suurt osa Jeemenist, sealhulgas pealinna Sanaa’d, asusid 2023. aasta novembris ründama riigi rannikut mööduvaid kaubalaevu droonide ja rakettidega. Nad teevad seda vastuseks sõjalisele operatsioonile, mille Iisrael Gaza sektoris korraldas. Mai lõpus ütles huthide juht Abdul-Malik Al-Houthi, et nad on juba tulistanud umbes 130 laeva pihta ja lubasid rünnakute sagedust suurendada.
Samal ajal leppisid huthid Venemaa ja Hiina diplomaatidega kokku, et nad ei ründa nende laevu. Kohe pärast seda tulistasid mässulised aga raketi M/V Huang Pu pihta, mis oli Hiinale kuuluv laev, mis sõitis ühest Venemaa sadamast ja mis tõenäoliselt vedas vene naftat.
Punasel merel ja Adeni lahel on rühm lääne sõjalaevu, mis kaitsevad tsiviillaevandust neis vetes huthi rünnakute eest. Venemaa välisministeerium mõistis hukka USA ja Suurbritannia nende sõjalaevade eest, mis ründasid Jeemeni mässulisi. Venemaa ja Hiina teatasid, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei andnud sellisteks rünnakuteks luba.
Jeemeni valitsus on teatanud, et huthi terrorirühmitus riigi lääneosas hoiab praegu enda käes vähemalt nelja Yemenia Airlinesi lennukit, mis arvatakse olevat Airbus A320-200, ning nende meeskonda pantvangis Sanaa rahvusvahelises lennujaamas. Lennuk, mis oli täidetud Jeemeni palveränduritega, kes olid just lõpetanud Hajji Mekasse, maandus varem Sanaas pärast õhkutõusmist Edela-Saudi Araabiast Jeddah’st.
15. Puuetega inimestele tehnilisi rehabilitatsioonivahendeid (TSR) tagaval Venemaa Sotsiaalfondil ei jätkunud 2023. aastal Ukraina sõjas osalejate proteesimiseks eraldatud eelarveraha. Sellest teatati SFR-is. Eelmisel aastal kasvas TSR-ile laekunud eelarvevahendite maht fondi andmetel eelmise aastaga võrreldes 65%. Kokku kulutas sotsiaalfond 2023. aastal föderaaleelarvest saadud tehnilistele rehabilitatsioonivahenditele 61,4 miljardit rubla (614 miljonit eurot). Samas ei piisanud SFR-i algselt planeeritud eraldistest, mistõttu septembris-detsembris tuli fondile juurde otsida 20 miljardit rubla, kirjutab RBC.
2023. aastal kasutas fondi teenuseid 1,1 miljonit inimest. Neist 670 tuhat SFR-i inimest andsid TSR-i mitterahaliselt: nad ostsid ja annetasid valmistooteid. Suurima sotsiaalfondi rahastatud hankevaldkonna eelmisel aastal moodustasid kaubad grupist „Mähkmed ja imav aluspesu” (need moodustasid 82,8% puuetega inimeste sotsiaalfondi osalusel ostetud kaupade koguarvust). Suurima rahasumma – 22 miljardit rubla ehk 35,8% taastusraviseadmetele eraldatud summadest – eraldas fond aga proteesidele ja ortoosidele. Ülevenemaalise puuetega inimeste ühingu (VOI) juhi, riigiduuma töö-, sotsiaalpoliitika ja veteraniasjade komitee aseesimehe Mihhail Terentjevi sõnul on seda tüüpi TSR-i ette nähtud 23,7% individuaalsest rehabilitatsioonist ja habilitatsioonist programmid.
Eelmise aasta lõpus oli sotsiaal- ja pensionifondis arvel üle 466 tuhande puudega inimese, kes vajasid ratastooli, proteesi ja muud erivarustust. See näitaja oli kogu statistikaperioodi rekord alates 2012. aastast. Sellest ajast kuni Venemaa sissetungini Ukrainasse kasvas taastusravi vajavate inimeste arv 7% – 307 tuhandelt 331 tuhandeni. Eelmisel aastal kasvas see 42%, nimelt 137 tuhande inimese võrra.
Puuetega venelaste arv, kes vajavad ratastooli, kasvas 81 tuhande võrra – 292,4 tuhande inimeseni, samuti kasvas oluliselt sanitaarseadmetega toole vajavate inimeste arv – 2023. aasta lõpu seisuga 66,5 tuhandelt 101,6 tuhandele tuhat venelast vajas proteese.
Viimase aastaga on hüppeliselt kasvanud ka „eririietust” nõudvate puuetega inimeste arv: 2022. aasta lõpuks oli selliseid kodanikke 56,6 tuhat, samas kui eelmise aasta lõpus oli see näitaja juba 89,6 tuhat sai kogu vaatlusaja rekordiks.
Lisaks registreeriti Venemaal 2023. aastal 2,17 miljonit puudega meest vanuses 31–59 aastat – see on Rosstati andmetel kaheksa aasta rekord. 2022. aastal oli riigis 1,67 miljonit puudega meest selles vanusekategoorias. Seega oli aasta kasv 30% – 507 tuhat inimest. 2020. aastal oli see arv 2 miljonit inimest, 2016. aastal, kui need andmed esmakordselt avaldati, oli see 1,97 miljonit.
Lisaks registreeriti Venemaal eelmisel aastal 290 tuhat puudega meest vanuses 18-30 aastat. Rosstat peitis selle kategooria andmed 2022. aasta kohta.
Rahvastikuteadlased seostasid puuetega meeste arvu kasvu sõjaga. „Ma arvan, et puudega sõjaväelasi on tegelikult kümneid tuhandeid, kui mitte sadu. Kui kasv on väiksem, tähendab see, et need on osaliselt või täielikult varjatud,” ütles demograaf Aleksei Rakša.
Briti kaitseministeeriumi andmetel kaotas Venemaa armee Ukrainas 2024. aasta aprilli lõpu seisuga 450 tuhat hukkunute ja haavatutena. See arv ei sisalda erasõjaväeettevõtete nagu Wagner hukkunuid. Ameerika luure hindas mullu augustis Venemaa kaotusteks 360 tuhat inimest, millest 120 tuhat hukkus.
16. Lühiuudised
Venemaa laevastik täieneb 2024. aastal 40 uue laevaga, ütles putin. „2022. aastal andsid kodumaised laevaehitajad kaitseministeeriumile üle 24 uut laeva ja alust, 2023. aastal – 33. 2024. aastal on plaanis üle 40,” vahendab Interfax putinit. Ta tuletas meelde vajadust kaitsta laevastikku kaugmaarakettide rünnakute eest. „Meie laevastikku on vaja kaitsta võimalike rünnakute eest juba meie mereväebaaside kaugemates osades ja meie laevade tegevuspiirkondades,” ütles riigipea. Ta lisas, et laevastiku lahingustabiilsuse suurendamiseks on vaja mehitamata õhusõidukite vastu võitlemiseks kasutusele võtta kaugohutuvastussüsteem.
Armeenia julgeolekunõukogu sekretär Armen Grigorjan ütles, et täieliku sõltuvuse tõttu Venemaast sattus riik sõtta Aserbaidžaaniga ja kaotas isehakanud Mägi-Karabahhi. Ta usub, et Vene Föderatsioon vallutas Karabahhi ja ilma loata poleks seda sõda juhtunud. Ametniku sõnu edastas Armeenia riigiagentuur Armenpress.
Ungari välisminister Peter Szijjarto vestles 25. juunil telefonivestluses Hiina kolleegi Wang Yiga, kes teatas, et Ungari toetab ja on valmis edendama Hiina-Brasiilia nn rahuplaani. Szijjarto rõhutas, et Budapesti ja Pekingi jaoks on suhete arendamine oluline mitmel põhjusel, millest üks on „vastastikune valmisolek rahu edendada”. Tema sõnul on Hiina üks neist riikidest, mis olid kõige otsustavamad, aktiivsemad ja pühendunumad rahule. Selles kontekstis avaldas Ungari välisminister toetust Brasiilia-Hiina rahuplaanile seoses Vene-Ukraina sõjaga.
Väidetavalt on Boliivias toimunud riigipööre. Hondurase president kutsus vastuseks olukorra lahendamiseks kokku SELACi (Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide ühendus) erakorralise koosoleku.
USA kaitseministeerium teatas, et jälgib Põhja-Korea vägede võimalikku liitumist Venemaa vägedega Ukraina lahinguväljal.
Eile avastati suurel kõrgusel Hiina Rahvavabastusarmee seiredroon WZ-7 ”Soaring Dragon”, mis rikkus Lõuna-Korea õhukaitse identifitseerimisvööndit (ADIZ) lõunas Jeju saare lähedal. Arvatakse, et droon püüdis jälgida USS Theodore Roosevelti (CVN-71), kes on praegu dokitud Lõuna-Korea linnas Busanis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
