Sõja ülevaade: 850. päev – vene poole rünnakute arv jätkuvalt kõrge
Avaldatud: 22 juuni, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. juuni 2024:
vene poole rünnakute arv päevas jätkuvalt kõrge ning Bahmuti rinde lõunasektoris Torske suunal jätkab vene pool edenemist ning üks küla neile saagiks langes, mujal siiski rinne peab ja sellise surumise hulluses on see positiivne seis Ukraina jaoks, eilne Ukraina võit Slovakkia üle EM-il ajas pisu emotsioonid lakke ja päris elavalt kujutles ette pilte Ukraina võitlejatest rindel, kes ülekannet jälgisid…
1. Mongoli-tatari ikke mõju nii sademete hulgale kui pilvede liikumisele ikka tuntav.
2. Eile küll pisu vähem vene poole kurtmist, aga üleeilsest suu ikka väga lukus.
3. Harkiv: Ukraina pool oli eile aktiivsem ja olla miskit kuskil ka tagasi saadud.
4. Kupiansk-Kreminna: no ei saa see soomuse mass veel edasi.
5. Siversk: siin sama seis.
6. Bahmut: vene pool üritab päris tugevalt läbimurret ja see võimalus pole kuhugi kadunud, eilegi edeneti.
7. Donetsk: tapatalgud jätkusid ja vaid loodesektoris sammhaaval vene poole edenemine õnneks vaid ühes kohas jätkus.
8. Lõunarinne: maapealseid rünnakuid ei tuvastanud.
9. Herson: pisu vene poole surve tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. Washington Post: USA luba Ukraina relvajõudude rünnakuteks Venemaale ei kehti peamiste lennuväljade kohta.
11. Moskva börs teatas dollarite ja eurode sundkonverteerimisest rubladeks.
12. Peaaegu 200 vene tsiviillaeva tegeles Põhjamere kriitilise infrastruktuuri kohta luureandmete kogumisega.
13. USA ja Hiina pidasid esimest korda viimase viie aasta jooksul läbirääkimisi tuumarelvade üle.
14. 15-aastane vene koolipoiss mõisteti viieks aastaks vangi kasvatuskoloonias putini suhtes kriitiliste lendlehtede levitamise eest.
15. Slovakkias süüdistatakse eelmist valitsust riigireetmises seoses lennukite MiG-29 tarnimisega Ukrainale.
16. Lühiuudised
Miskit pisu tunnetuse muutust ehk siis rindel siiski optimistlikum ja kuidagi mingi Ukraina suurema üllatuse arvamus on hakanud uuesti tekkima. Mida aga kreml ette võtab Ukraina väga valusa mõju kasvuga Venemaa taristu ja sõjaliste objektide suunal on teadmata, aga pigem arvan jõhkruse kasvu Ukraina taevas. Njah, seni reklaamitakse Krimmis häid puhkuse veetmise võimalusi ja seda isegi lastele…
1. Eile päeval toimus raketirünnak Krivõi Rihile, mille tulemusel hukkus kaks tabamuse saanud toidulao töötajat.
Lisaks pommitati pärastlõunal Odessa rannikuvööndit. „Tabamuse tagajärjel sai kahjustada puhkeala infrastruktuuri rajatis. Kohapeal puhkes tulekahju, mille tuletõrjujad kiiresti kustutasid,” kirjutas OVA juht Oleg Kiper. Inimesed viga ei saanud.
Vovtšanskis olla saanud pommitamise tagajärjel surma kohalik naispostitöötaja, kes vedas just laiali pensione.
Eile päevase Venemaa raketilöögi tagajärjel Ivano-Frankivskis said kannatada kahe tänava majad ja lasteaed. Esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud, ütles linnapea Ruslan Martsõnkiv.
Venemaa tabas hommikul Lvivi oblastis energiarajatist, põhjustades tulekahju, hommikuks rohkem infot veel polnud.
2. Eilsest ööst: Ukraina kindralstaap teatas edukatest rünnakutest neljale Venemaa naftatöötlemistehasele – Afipile, Iljale, Krasnodarile ja Astrahanile – ning radarijaamale ja elektroonilistele luurekeskustele Brjanski oblastis ja okupeeritud Krimmis. Lisaks said löögi Shahedi droonide ladustamis- ja ettevalmistuskohad Krasnodari krais. Kohalikud võimud kinnitasid droonirünnakut, kuid ei kommenteerinud selle tagajärgi ning Venemaa kaitseministeerium pole veel ametlikku avaldust teinud.
Teatatakse, et Rostovis põleb sõjaväeosa ladu. Põhjus teadmata.
Zaporižja oblastis okupeeritud Vasõlivkas asuv vene brigaadi komandopunkt hävitati koos kõigi kohalviibijatega pärast seda, kui Ukraina lennuki Mig-29 poolt lastud juhitavad pommid tabasid seda.
Kurski ja Belgorodi oblasti kurtmisi ei jõua jätkuvalt enam läbi lugeda…
3. Harkiv: Ukraina väed võtavad tagasi positsioone Starõtsya lähedal ja Vovtšanskist idas, aga millegipärast ei taha need muutused kaartidele jõuda ehk siis arvatavalt pisu pos sõjaudu Ukraina tegevuse kohal hoiab. Rinne Vovtšanski linnas olla siiski nn dünaamiline. Eilse päeva kokkuvõttes ei andnud Ukraina väejuhatus teada ühestki vene poole rünnakust siin rindel. Küll on tõusuteel (mitte ainult siin rindel) liugpommide kasutamine rinde eesmiste possade pihta ja juba teine 3000 kg liugpommi heitmine Vovtšanski linna pihta üles riputati.
4. Kupiansk-Kreminna: tervel rindel jätkub tasapisi surve tõus ning kasvab nii rünnakute arv kui ründavate üksuste suurus. Muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: vene poole rünnakute arv siingi u 10 kanti ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: vene pool surub nii põhja kui lääne poole. Rinde põhjasektoris Rozdolivka külas pidi tugeva otse ja kaudtule ning pommitamise tõttu (arvatavalt) asula rindepoolse tänava maha jätma, mis nüüd hallis alas. Eks ootab vene poole rünnakuid asulasse sissesaamiseks üle 1km laiuse põllu.
Kui Tšassiv Jarile lähemale ei suudeta saada (eilegi ei õnnestunud), siis üritatakse siiski muutust rindejoones tuua ja kahjuks eile jätkati edenemist rinde lõunasektoris Torske linna suunas. Kui mõned päevad tagasi sai vene pool enda kontrolli alla Pivnitšne asula äärmised hooned siis eile suudeti seal edeneda veel 500 m ja nii pikk edenemine asulas sees tekitab pisu muret. Lisaks suudeti edeneda sealt 2 km lõuna pool ära vallutada Shumi küla ning koos seda ümbritsevate põldudega pidi kahjuks rindejoont veel 2 km lääne poole märkima.
Pole suutnud tuvastada vene poole eilset kiitlemist, et olla saanud enda kontrolli alla enamuse Tšassiv Jari kanali idakaldal olevast osast, eks homne päev näitab, kas see ka õige on.
7. Donetsk: rünnakute arv ikka laes ja vaid õige pisu loodesektoris vene pool edasi sai hõivates veelgi hooneid Sokili küla servas ja surudes Ukrainat tagasi külast põhjas olevalt põllult. Rinne aga õnneks peab ja senine suur kaotuste arv ja tihe pommisadu pole juba päris pikalt siin rindel enam vene poolele suuri edusamme toonud.
8. Lõunarinne: Ukraina ise ühestki vene poole rünnakust teada ei andnud ja egas seda ka vene blogijate veergudelt tuvastanud. Küll on hakanud vene blogijate seas ringlema arvamus, et miskit enamat võib Ukraina siin rindel uuesti proovida.
Berdjanski suund: vaid sadu.
Tokmaki suund: vaid sadu.
Melitopoli suund: ikka veel vaikne.
9. Herson: vene poole rünnakute arv isegi tõusis ning pisu on tunda kasvavat soovi lõpuks saada enda kontrolli alla Dnepri idakallas. Liialt palju üksusi siin kinni ja neid oleks vaja mujal rünnakute jätkamiseks, sestap tugevama surve jätkamist vene poolelt siiski prognoosib. Küll ei kahane siin rindel vene poole kurtmine, et droonide ja EW vahenditega siiski domineerib Ukraina.
10. USA luba, mis lubab Ukraina relvajõududel anda rünnakuid sõjalistele sihtmärkidele Venemaal, ei kehti Venemaa oluliste lennuväljade kohta, kirjutab Washington Post, viidates kahele Ukraina ametnikule, kes soovisid oma nimesid mitte avaldada. Moskva kasutab neid lennuvälju Ukraina territooriumi pommitavate hävitajate, sealhulgas glissipommidega varustatute paigutamiseks, mis tekitavad praegu Ukrainale suurimat kahju.
Väljaande allika sõnul on USA kehtestanud oma relvade kasutamisele piirangu 100 kilomeetri raadiuses piirist ning lennuväljad asuvad sellest kaugemal. Ameerika ametnikud väitsid vastuseks väljaande palvele seda teavet kommenteerida, et see ei vasta tõele, kuid ei täpsustanud, kui kaugelt on Ukraina relvajõududel lubatud USA relvadest sügavale Venemaale tulistada.
„USA nõustus lubama Ukrainal tulistada antud relvadest sinna Venemaale, kust saabuvad vene väed Ukraina territooriumi vallutama. Asi pole geograafias ega teatud raadiuses. Kui Venemaa ründab või on ründamas Ukrainat oma territooriumilt, on Ukrainal õigus oma territooriumilt kätte maksta,” ütles Pentagoni pressiesindaja major Charlie Dietz.
Ta lisas, et Ukrainal on lubatud kasutada ka USA-lt tarnitud õhutõrjesüsteeme, et tabada Venemaa lennukeid, kui nad kavatsevad avada tule „Ukraina õhuruumi” suunas.
Varakevadel intensiivistas Venemaa oluliselt Ukraina kriitilise infrastruktuuri pommitamist ja alustas 10. mail pealetungi Harkivi oblastis, mis aga peagi peatati. Kremli uus Ukraina konflikti eskaleerumine on sundinud lääneriike suurendama toetust Ukrainale. Eelkõige kirjutas USA president Joe Biden alla dokumendile, millega eraldati Kiievile sõjaliseks abiks 60,64 miljardit dollarit. Ühendkuningriik teatas ka suurimast abipaketist alates sõja algusest (3,2 miljardit dollarit). 14 riiki lubasid Ukrainal kasutada enda tarnitud relvi sõjalistel sihtmärkidel Venemaa territooriumil. Nendeks on USA, Saksamaa, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland, Poola, Rootsi, Soome, Tšehhi, Leedu, Läti ja Eesti.
Algselt piiras Washington oma relvade kasutamist ainult Venemaa piirkondadega, mis piirnevad Harkivi oblastiga. USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles aga 18. juunil, et Ukraina võib kasutada Ameerika relvastust Vene sõjaliste objektide tulistamiseks mitte ainult Harkivi oblasti piiri lähedal, vaid ka kõigil piirialadel, kust oht lähtub. „See ei puuduta geograafiat. See puudutab tervet mõistust. Kui Venemaa ründab või on ründamas Ukrainat oma territooriumilt, on mõistlik lubada Ukrainal anda kättemaksu jõududele, kes ründavad teda välismaalt,” ütles Sullivan.
USA senati relvajõudude komisjoni liikme Mike Roundsi avalduse kohaselt on Ukraina relvajõud Lääne relvadega juba vähemalt korra Venemaa territooriumi rünnanud: juuni alguses hävitas Ukraina mitmikraketisüsteemi HIMARS kasutades vähemalt kaks raketikandjat ja mitmed S300/S-400 õhutõrjesüsteemi osad Belgorodi oblastis. Seda infot kinnitavad Politico allikad.
Alates 2023. aasta lõpust hakkas vene armee Ukrainas sõjaliste ja tsiviilobjektide hävitamiseks aktiivselt kasutama võimsaid liugpomme. Ainuüksi Harkivit on tänavu selliste pommidega rünnatud üle 50 korra. Neid saab käivitada 60–70 km kauguselt sihtmärgist, mistõttu lennukid ei ületa sageli isegi löögi andmiseks piiri.
11. Ameerika sanktsioonide alla sattunud Moskva börs ei saa klientidele tagastada börsi tütarettevõtte National Clearing Centeri kontodele jäänud valuutat, mis vastutab tehingute registreerimise eest oma turgudel. Valuutajäägid USA dollarites ja eurodes, millega peatati börsil kauplemine 13. juunil, tagastatakse Vene rublades, teatas börs neljapäeval. Jutt käib välisvaluuta tagatisest, mida maaklerid pidasid arvelduskeskuses kontodel, nagu selgub börsi teatest. See tagastatakse rublades kuni 28. juunini NCC nn keskkursiga 13. juunil, kauplemisplatvorm selgitab: see on 89,22 rubla dollari ja 95,7974 rubla euro kohta.
Venemaa kodanike ja ettevõtete vahenduskontodel hoitav valuuta ei pruugi kuuluda blokeerimisele ja sellest tulenevalt sundkonverteerimisele, selgitas börs varem. Digital Brokeri hinnangul blokeeriti ligikaudu 5% välisvaluutafondidest. Ettevõte koos teiste suurte maakleritega, sealhulgas Raiffeisenbanki tütarfirma, Finami ja BCS-iga, teatas 13. juunil, et peatab kontodelt dollarite ja eurode väljavõtmise, mis aga peagi taastati.
Nädal hiljem tekkis börsil probleeme Hiina jüaani tagasivõtmisega, teatas maaklerfirma Sinara reedel. Nende põhjuseks on sanktsioonid börsi ja NCC vastu, selgitas Sinara ja lisas, et nad kehtestavad oma klientidele jüaanitehingutele ajutisi piiranguid. Börs ise kinnitas, et tehingud jüaaniga toimuvad nagu tavaliselt ja ilma viivitusteta raha debiteerimisel ja krediteerimisel.
12. juunil kanti Moskva börs koos oma peamiste arveldusstruktuuridega – NCC ja National Settlement Depository (NSD) – Ameerika rahandusministeeriumi mustadesse nimekirjadesse. Järgmisel päeval peatus börsil kauplemine USA dollari, euro ja Hongkongi dollariga ning keskpank hakkas kehtestama börsiväliste tehingute ametlikke kursse.
De facto oli ainus kauplemiseks saadaolev välisvaluuta Hiina jüaan. Kuid jüaaniga kauplemine võidakse peagi peatada, ütles Bloombergile Vene Föderatsiooni keskpangale lähedal seisev allikas. Tema sõnul lõpetavad selliseid tehinguid pakkuvad Hiina pangad USA sekundaarsete sanktsioonide ähvardusel suure tõenäosusega järk-järgult tegevuse börsiga.
12. Venemaa võis kasutada kuni 200 tsiviillaeva, et luurata Euroopa kriitilise tähtsusega taristu ja NATO õppuste järele Põhjamerel, selgub Follow the Money ja De Tijdi ühisuurimisest. Endine FBI vastuluureanalüütik Kevin Riehle märgib, et varem kasutas Moskva selles piirkonnas sarnast praktikat külma sõja ajal ja naasis selle juurde pärast 2014. aastat.
Viimase kümne aasta jooksul on rannavalve ja Euroopa politsei leidnud korduvalt merepõhja kaardistamiseks ja kaablite asukoha määramiseks kasutatud kuulamisseadmeid, veealuseid droone või sonariskannereid, ütleb uurimine. Uurimistegevuseks kasutab Venemaa kala-, kauba- ja uurimislaevu, naftatankereid ja lõbujahte. Praeguseks kahtlustatakse vene laevu 950 spionaažijuhtumis Põhjamerel. Pealegi toimus enamik registreeritud intsidentidest ühe kilomeetri raadiuses piki merepõhja kulgevatest torujuhtmetest.
Euroopa riigid ei saa selle spionaaživormiga tõhusalt võidelda ÜRO mereõiguse konventsiooniga kehtestatud piirangute tõttu, kurdab Belgia merejulgeolekuteenistuse pressiesindaja Thomas De Spigelare. Tema sõnul on rannavalvel ja politseil õigus laevu vaid jälgida ja erandjuhtudel ka kontrollida, kuid neil pole voli vahistada laevu ega nende meeskonnaliikmeid kummaliste manöövrite või pardalt leitud varustuse eest.
Aprillis allkirjastasid Belgia, Holland, Saksamaa, Norra, Ühendkuningriik ja Taani koostööpakti, et kaitsta Põhjamere elutähtsat infrastruktuuri võimalike rünnakute eest. „Põhjameri on energiataristu oluline keskus, mis juhib ELi taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke ning aitab parandada kontinendi energiajulgeolekut. <…>Sidemete tugevdamine meie Põhja-Euroopa naabritega aitab saavutada just seda – tagada, et see infrastruktuur on vastupidav nende võimalikele jõupingutustele, kes võivad püüda seda ohustada,” ütles Briti tuuma- ja taastuvenergiaminister Andrew Bowie.
13. USA ja Hiina on taastanud kontaktid tuumarelvade vallas. Poolametlikud läbirääkimised toimusid märtsis ja olid esimesed viimase 5 aasta jooksul, kirjutab Reuters. Kahel kohtumisel osalenud Ameerika delegatsiooni sõnul lubasid Pekingi ametnikud mitte kasutada Taiwani suhtes tuumaähvardusi. Hiinlased ütlesid, et nad on täiesti kindlad oma võimes võita sõda saare eest ilma selliseid relvi kasutamata, ütles läbirääkimiste kaasjuht David Santoro. Delegaadid väljendasid ka veendumust, et Peking ei ole huvitatud tuumapariteedi saavutamisest Ameerika Ühendriikidega, rääkimata paremuse saavutamisest.
Reeglina kaasatakse „teise taseme” läbirääkimistesse teadlased ja endised ametnikud, kes saavad autoriteetselt edasi anda oma riigi juhtkonna seisukohta, isegi kui nad selle kindlaksmääramises otseselt ei osalenud. Valitsuste vahelisi läbirääkimisi nimetatakse „esimeseks tasemeks”.
Peking saatis konsultatsioonidel osalema analüütikute ja teadlaste delegatsiooni, sealhulgas mitmed Hiina Rahvavabastusarmee endised ohvitserid. USA seisukohta esitas kuus inimest, nende hulgas endised ametnikud ja teadlased. Arutelud jätkusid kaks päeva Shanghai hotelli konverentsiruumis. Järgmine kohtumine on kavandatud 2025. aastal.
USA välisministeeriumi ametnik nimetas Track 2 läbirääkimisi kasulikuks. Tema sõnul teadis ministeerium märtsikuu koosolekust, kuid ei osalenud sellel. Samas rõhutas ta, et sellised arutelud ei saa asendada ametlikke läbirääkimisi ametnike vahel.
Novembris jätkasid USA ja Hiina pärast nelja ja poole aasta pikkust vaheaega korraks Track One tuumarelvade konsultatsioone. Ameerika delegatsiooni juhtis relvakontrolli, ohjeldamise ja stabiilsuse aseriigisekretär Mallory Stewart ning Hiina delegatsiooni Hiina välisministeeriumi relvastuskontrolli osakonna direktor Sun Xiaobo. Kuid need konsultatsioonid on vahepeal seiskunud.
USA kaitseministeerium Pentagon märkis, et Hiina tuumaarsenal kasvas aastatel 2021–2023 enam kui 20%. Praegu on Pekingil 500 töökorras tuumalõhkepead ja 2030. aastaks on võimalik nende arvu suurendada 1000-ni, märkis ministeerium. USA-l ja Venemaal on kasutuses vastavalt 1770 ja 1710 lõhkepead.
Oktoobris teatas USA kaitseministeerium, et Hiina võiks kaaluda tuumarelva kasutamist, kui lüüasaamine Taiwani sõjas ohustab kommunistliku partei võimu. Hiina pole kunagi hoidunud jõu kasutamisest demokraatlikult juhitud saare kontrolli alla saamiseks ning on viimase nelja aasta jooksul suurendanud oma sõjalist tegevust selle ümber.
Aprillis ütles Hiina liider Xi Jinping, et Ühendriigid üritasid Pekingit Taiwani ründama petta, kuid ta ei langenud Ameerika sööda ohvriks, ütlesid allikad Financial Timesile. Hiina riigikaitse strateegia sisaldab klauslit, mis võimaldab Taiwani küsimusele jõuliselt lahendust leida, kui rahumeelses taasühendamispüüdluses edu ei saavutata. Eelkõige saab selle vastu võtta väliste jõudude – saare iseseisvuse toetajate – sekkumise korral.
Taiwan eraldus Hiinast pärast kodusõda Chiang Kai-sheki juhitud riikliku Guomindangi valitsuse ja Mao Zedongi juhitud kommunistliku partei vägede vahel. Lüüa saanud Chiang Kai-shek põgenes koos 1,5 miljoni toetajaga 1949. aastal Taiwanile, kus ta teatas iseseisva riigi loomisest. Sellegipoolest peab Peking saart endiselt oma territooriumiks ja nõuab ühe Hiina põhimõtet.
14. Orjoli piirkonnast Livnõi linnast pärit koolipoiss Arseni Turbin saadeti viieks aastaks paranduslike tööde kolooniasse, süüdistatuna terroriorganisatsioonis osalemises (kriminaalkoodeksi artikli 205.5 2. osa). Kohtuotsuse langetas 2. Lääne ringkonna sõjaväekohus, vahendab Memorial. Uurijate sõnul võttis toona 14-aastane Turbin 2023. aasta juunis Telegrami kaudu väidetavalt ühendust Vene Föderatsioonis keelatud Vene Vabaduse Leegioniga ja täitis liikmeankeedi ning seejärel selle koosseisu liikmena jagas putini kriitikaga lendlehti. Väidetavalt tegi ta seda oma leegionist pärit käitlejate korraldusel. Turbin ise väitis, et laotas lendlehti kirjaga „Kas teil on sellist presidenti vaja?” postkastidesse omal algatusel, juhindudes oma veendumustest. Samuti eitab ta küsimustiku saatmist Leegionile.
Teismelise ema Irina Turbina märkis Mediazonaga vesteldes, et föderaalne julgeolekuteenistus nõudis värbamise versiooni. „FSB kinnitas mulle, et Leegion andis talle selle lendlehe putiniga. Arseni ütleb, et see pärineb Google’i infolehest. Nad ütlevad mulle, et ei, Google ei tee seda. Aga siis ma leidsin ta, ta oli esimene, kes Google’is ilmus,” rääkis Turbina.
Õpilane peeti kinni mullu 5. septembril. Enne seda korraldati läbiotsimised majas, kus ta koos vanematega elas. FSB väitis, et õpilane oli „poliitikast ja liberalismi ideoloogiast” kantud, mistõttu ta kujundas arvamuse, et Venemaal puudub sõnavabadus ja sõltumatu meedia. Samuti märgiti kohtuasja materjalides, et Turbinile ei meeldi riigis valitsev haridussüsteem, korruptsioon ja seadusetus, et ta ei kiida putini poliitikat heaks ega toeta sõda Ukrainas. Kuni 31. maini oli õpilane koduarestis võimalusega lütseumis käia, seejärel muudeti ennetusmeetmeks teatud toimingute keeld.
Memoriaal tunnistas Turbini poliitvangiks. Inimõigusaktivistid märkisid, et teismeline levitas lihtsalt internetist alla laaditud putini-kriitilisi lendlehti ning nende seost Venemaa vabaduse leegioniga ei tõestatud. Eriti oluliste juhtumite uurija Irina Simonova järeldusi, et Turbin pani toime terroristlikku laadi kuriteo, nimetas Memorial kaugeleulatuvaks ja alusetuks.
15. Robert Fico venemeelses Slovakkia valitsuses süüdistati nende eelkäijaid riigireetmises ja ametiseisundi kuritarvitamises Ukrainale sõjalise abi andmise eest. Sellest teatab Bloomberg. Slovakkia kaitseministeerium esitas kriminaalkaebuse eelmise valitsuse, sealhulgas endise kaitseministri Jaroslav Nagy vastu, väites, et ajutisel valitsusel ei olnud volitusi teha nii põhjapanevat otsust, mis jättis riigi õhutõrjeta pärast seda, kui kõik 13 MiG-29 lennukit saadeti Ukrainasse.
Slovakkia peaminister Fico lubas pärast eelmisel aastal võimuletulekut lõpetada sõjalise abi andmise Kiievile. „Isiklikult usun, et Jaroslav Nagy on reetur ja ta ei pääse sellest,” ütles kaitseministri asetäitja Ihor Melicher reedel, 21. juunil Bratislavas ajakirjanikele.
17. märtsil 2023 teatas Slovakkia toonane peaminister Eduard Heger, et tema riik annab Ukrainale 13 Nõukogude hävitajat MiG-29 ja õhutõrjesüsteemi Cube.
23. märtsil andis Slovakkia Ukraina relvajõududele üle esimesed neli hävitajat MiG-29. 17. aprilli seisuga olid kõik 13 Slovakkiast pärit MiG-29 Ukrainas.
1. oktoobril võitis Slovakkia parlamendivalimised Robert Fico venemeelne populistlik partei.
22. jaanuaril 2024 teatas Slovakkia peaminister Fico, et Ukraina peaks loobuma Krimmist ja Donbassist.
16. aprillil teatas Fico, et tema riik on vastu Ukraina liitumisele NATO-ga ning lubas seda protsessi veelgi takistada.
16. Lühiuudised
Trump ütles, et Bideni sõnad Ukraina NATO-ga liitumise kohta kutsusid putini sõtta.
Holland ja veel üks nimetu riik tarnivad Ukrainale Patrioti süsteemi, ütles Hollandi kaitseminister Kaisa Ollongren.
Euroopa Liit annab Ukrainale järgmisel nädalal 1,9 miljardit eurot. Abi kantakse üle 50 miljardi euro suuruse Ukraina rahastu raames. Järgmised kaks regulaarset makset võiksid toimuda hiljem sügisel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
