Sõja ülevaade: 849. päev – 128 vene poole rünnakut ja mitte ühtki edenemist
Avaldatud: 21 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. juuni 2024:
128 vene poole rünnakut (suruvad peaaegu kõikjal) ja mitte ühtki edenemist! Taevas läheb Venemaa kohal üha tumedamaks ja ning sademeid jagub järjest enamatesse kohtadesse ja egas Krimmgi saju vaba ole… eip tea, kas putin tiheda sajupilve pärast Venemaa kohal nõnda palju rusikatega vehkimist jätkas…
1. Ikka kõike ja palju.
2. Nii tihedat sajupilve Venemaa ja Krimmi kohal liikvel pole olnudki.
3. Harkiv: suruvad kõikjal hullult, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: suruvad kõikjal hullult, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: suruvad kõikjal hullult, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: suruvad kõikjal hullult, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Donetsk: suruvad kõikjal hullult, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Lõunarinne: siin siiski pisu rahulikum, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Herson: surve tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. putin teatas tuumadoktriini läbivaatamisest ja teatas oma valmisolekust Ukrainas „lõpuni minna”.
11. NATO idapiiril jätkub hübriidsõda.
12. Riigiduuma saadikutel keelati Ukraina sõjas osalejate naise peksmise teemal „pedaalimine”.
13. kreml kurtis, et lääs ei märganud putini ettepanekuid Ukraina kohta.
14. putin ähvardas hakata Põhja-Koreale tarnima täppisrelvi.
15. Venemaa ja Valgevene on ehitanud üle tosina lennuvälja Ukraina pommitamiseks.
16. Lühiuudised
1. Eile öine droonirünnak on mõjutanud Ukraina elektri tarbimise seiskamisgraafikuid: piiranguid tuleb veelgi. Ukrenergo hoiatas, et üleöise rünnaku tõttu tuleb veel elektrikatkestusi.
Kokku eile öösel alla lastud/kokku saadetud
4/4 Kh-101/555 tiibraketti
0/3 Iskander-M ballistilist raketti
1/2 Kh-59 tiibraketti
27/27 Shahedi drooni.
Täna öösel: 4 Kh-59/Kh-69 vene pool teele saatis. Kõik raketid tulistati alla Kirovohradi ja Hersoni oblasti õhutõrjejõudude poolt. Miskit liikus uudist ka eelnevas drooniluurest Ukraina taevas.
Piiri ja rindelähedus ikka kõige sajus.
2. Satelliidipildid kinnitavad tulekahju Venemaal Tambovi oblastis Platonovkas asuvas naftabaasis eile öise droonirünnaku tagajärjel.
Njah, lugedes vene milblogijate veerge, siis kõik Ukraina rünnakud Venemaa vastu on terroristlikud, aga kõik Ukraina poole teele saadetud staff on sõjaliste sihtmärkide suunas… eile oli jälle see kurtmine tipus.
Täna varahommikul tuli esmane info, et Volgogradi kandis miskit õhus ja öisesse taevasse tõusis kõrge leek Lukoil-Neftepererabotka piirkonnas.
Rünnati ka Iljinski naftatöötlemistehast Krasnodari territooriumil.
Miskit plahvatas Krasnodari lähedal asuva linnatüüpi asula Yablonovsky (Adõgee) piirkonnas.
Krasnodari krais Jeiskis ründasid öösel tundmatud mehitamata õhusõidukid sõjaväelennuvälja ja videol nähtav plahvatuste seeria maapeal koos kõrge leegiga annab alust arvata, et miskit enamat tabati.
Tulekahju täheldati ka Krasnodari krais asuvas Afipski naftatöötlemistehases, põleng asub mahutite läheduses. Afipski rafineerimistehast on rünnatud korduvalt: 31. mail 2023, 29. oktoobril 2023 ja 2. mail 2024.
Kell 01.14 ja 01.33 kuulsid kohalikud Donuzlavi järve piirkonnas (Krimmi lääneosas Jevpatoria linna juures) kahte võimsat plahvatust.
Kohalikud teatavad plahvatusest Jalta piirkonnas, ikka täna öösel.
Keskööl töötas Sevastoopolis ja Sakis õhuhäire.
Rahunemise märke ei näe ka Kurski ega Belgorodi oblastis.
3. Harkiv: ISW teatas, et Ukraina relvajõud vabastasid okupantide käest Tõtše asula Harkivi oblastis. See oli see küla piiri ääres, mis ebasobiva asendi tõttu on tavaliselt nii kohalikest kui sõjaväelastest vaba ja pigem arvan, et seal seni selline olukord. Lihtsalt Ukraina võitlejad käisid arvatavalt korraks külast läbi.
Vene FAB-3000 (!) UPMK-mooduliga juhitava pommi mõju Lõptsis Harkivi oblastis. See on esimene kord, kui nii suure pommi kasutamist registreeritakse. Videos oli pommi mõju karm.
Rünnakuid jagus mõlemapoolselt.
Muret teeb ikka kiire vene poolel olevate kaitserajatiste lisandumine…
4. Kupiansk-Kreminna: suruvad kõikjal, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: siingi tugev aga edutu surve.
6. Bahmut: „Olukord Tšassiv Jaris ja selle ümbruses on väga keeruline. Vaenlane korraldab pidevalt massilisi rinderünnakuid ning üritab asulast mööda minna ka põhjast ja lõunast,” kirjutasid Ukraina sõjaväelased. Okupandid tulistavad „halastamatult” Tšassiv Jari juhitavate pommide ja kõigi võimalike relvaliikidega, lisas 24. mehhaniseeritud brigaad.
Rinne peab.
7. Donetsk: ikka u pooled rünnakud siin rindel ja no ei tuvastanud eile ühtki vene poole edenemist. Njah, vene blogijate suud olid eilse päeva edusammudest suht lukus ja suuri kiitlemisi ei täheldanudki.
8. Lõunarinne: miskit pisu enam vaid Staromajorske juures, muutusi rindejoones polnud.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa kavatseb oma tuumadoktriini üle vaadata ja on valmis Ukrainas „lõpuni minema”, ütles putin pressikonverentsil pärast visiiti Põhja-Koreasse ja Vietnami. putini sõnul „tõstavad lääneriigid pidevalt temperatuuri, eskaleerivad olukorda” ja soovivad saavutada „Venemaa strateegilist lüüasaamist lahinguväljal”. Venemaa jaoks tähendaks strateegiline lüüasaamine aga „omariikluse lakkamist ja vene riigi tuhandeaastase ajaloo lõppu”, ütles putin.
„Ja siis tekib küsimus: miks peaksime kartma? Kas pole siis parem lõpuni minna?” – esitas president küsimuse ja lisas: „See on elementaarne formaalne loogika.” putini sõnul mõtlevad Venemaa võimud praegu sellele, mida saaks muuta tuumadoktriinis, mis praeguses versioonis lubab kasutada tuumarelva riigi olemasolu ohu korral.
Doktriini tulevane revideerimine tuleb ajal, kui Lääs kaalub tuumarelvade kasutamise künnise langetamist ja arendab ka ülimadala võimsusega lõhkekehi, ütles putin. Samas ei ole presidendi sõnul kavas doktriini sisse tuua ennetava tuumalöögi võimalust. „Me ei vaja veel ennetavat lööki, sest vastulöögi korral on vaenlase hävitamine garanteeritud,” ütles putin.
Ta ütles, et Venemaa on „isegi homme” valmis alustama Ukraina rahuläbirääkimisi „laual olevate” ettepanekute alusel. 14. juunil nõudis putin Ukrainalt vägede välja viimist kõigilt territooriumidelt, mille Venemaa kuulutas enda omaks, ja loobuma NATO-ga liitumise plaanidest. Lisaks peab lääs tühistama kõik Venemaa-vastased sanktsioonid, rõhutas president. Neid ettepanekuid ei võetud kuulda, kuid sellist reaktsiooni oodati, ütles putin. „Ma ei usu, et selline nihilism meie ettepanekute suhtes igaveseks jääb, sealhulgas meie tingimused, olenevalt olukorrast maa peal,” lisas ta.
11. NATO idapiir Venemaa ja teda sõjas abistava Valgevenega ulatub 3550 km-ni. Ja sellel piiril juhtub üha sagedamini intsidente, mida ei saa pidada tegelikeks sõjalisteks operatsioonideks, mis suudavad kutsuda esile alliansi kollektiivse vastuse. Sellegipoolest on see sõda, kuid hübriidne sõda teine rinne, mille putin ja tema julgeolekuohvitserid avasid võitluses lääne vastu.
„Venemaa peab praegu kahte sõda,” ütles Soome president Alexander Stubb 14. juunil Helsingis välispoliitika foorumil (tsiteeris Bloomberg). — Üks on mobiilne sõda, kus kasutatakse tavarelvi Ukrainas. Teine on hübriidsõda Euroopas ja läänes, mille eesmärk on mõjutada avaliku arutelu käiku või kuidagi õõnestada meie turvatunnet.
Hübriidsõjas viiakse operatsioone läbi mitmel viisil: Lähis-Ida ja Aafrika riikidest pärit migrandid saadetakse reaalselt EL-i riikide piiridele torm jooksma; vene sõjalennukid rikuvad Soome ja Rootsi õhuruumi – aga vaid mõne kilomeetri võrra; GPS-signaal on Läänemere kohal häiritud, mis segab navigeerimist; provokatiivselt üritatakse riigipiiri jooned kahtluse alla seada; agente värvatakse, sealhulgas kurjategijate seast, sabotaaži läbiviimiseks (enamik neist arreteeriti Poolas), süütamised pannakse toime pealtnäha mittesõjaväelistel objektidel nagu Ikea kauplus Vilniuses, ladu Londonis, kaubanduskeskus Varssavis ja bussipark Prahas.
See sundis NATO idatiiva riike panema oma piiride tugevdamiseks kokku 3,5 miljardit dollarit. Poola on sellele juba ehitanud tara (millest migrandid ikka veel üritavad ja mõnikord ka läbi pääsevad) ning plaanib nüüd moodustada mitu kaitseliini, sealhulgas miiniväljad, tankitõrjekraavid, „draakonihambad”, punkrid ja kahuripositsioonid.
Provokatsioonid piiril on Venemaa võimude üks peamisi võtteid. Nii „purjetasid” Venemaa piirivalvurid mai lõpus varahommikul paatidega Narva jõele ja asusid eemaldama Eestiga piiri tähistavaid oranže poisid. Traditsiooniliselt oli nende asukohtade osas kokkulepe Venemaaga, et kalurid ja puhkajad kogemata paadiga võõrale territooriumile ei satuks. Kuid 2023. aasta seisuga on Eesti ametnike sõnul Venemaa lõpetanud poide kasutuselevõtuga nõustumise ja protesteerinud umbes poole paigutamise vastu 250-st, mis plaaniti sel aastal paigutada.
Samal ajal ilmus õigusaktide portaalis Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi koostatud valitsuse otsuse eelnõu, mis rääkis territoriaalvete laienemisest Läänemeres Leedu ja Soome piiri lähedal. Venemaa kavatses kuulutada oma siseveteks osa Soome lahe idaosas asuvast akvatooriumist, samuti Kaliningradi oblastis asuvate Baltiiski ja Zelenogradski linnade lähedal. Peagi eemaldati dokument portaalist.
Ka Läänemere piirkonnas tekitavad vene sõjaväelased pidevalt raadiohäireid, mistõttu on mitmed lennufirmad pidanud oma lennumarsruute muutma. 2023. aasta augustist 2024. aasta märtsi lõpuni registreeriti 46 000 navigatsioonitõrget.
Ja Rootsi hakkas mõni päev pärast NATO-ga liitumist registreerima katseid segada oma sidesatelliitide tööd. 21. märtsil kaebas ta Venemaale selle tegevuse üle ja 4. juunil saatis ta Rahvusvahelisele Telekommunikatsiooniliidule kirja, milles nõudis Venemaa käitumise mõistmist esmaspäevasel kohtumisel, vahendab Bloomberg.
12. Riigiduuma juhtkond keelas saadikutel „pedaalida” Ukraina invasioonis osalejate naiste peksmise teemal, kuid lubas neil arutada perevägivalla teemat üldises kontekstis, ütles Vorstkale üks allikas parlamendis. Samas anti saadikutele mõista, et Venemaal ei ole kavas vastu võtta koduvägivalla vastu võitlemise seadust.
Nagu allikad kremlis, vene õigeusu kirik ja parlament väljaandele ütlesid, lubasid võimud vene õigeusu kiriku esindajatele, et nad ei võta vastu koduvägivalla seadust. Läbirääkimised selle üle toimusid riigi tippametnike ja patriarhi vahel ning saavutatud kokkulepe on tähtajatu, märkis AP-le lähedane allikas.
„Üks asi on sel teemal [avalikult] rääkida ja teine asi on anda feministidele ja läänemeelsetele jõududele seadus, mida nad võivad nagu pulka keerutada,” selgitas „Verstka” allikas, miks vene õigeusu kirik ei toeta perevägivalla seaduse eelnõu .
Kohtusse jõudnud perevägivallajuhtumite arv, milles osalesid vaenutegevuses osalejad, on alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse peaaegu kahekordistunud, teatas Verstka mais, analüüsides perevägivalla kriminaal- ja haldusjuhtumeid viimase 4,5 aasta jooksul. Aastatel 2020–2021 vaatasid kohtud läbi vähemalt 59 vägivalla juhtumite haldusprotokolli, mis olid koostatud lahingutegevuses osalejatele ja veteranidele. 63% juhtudest olid ohvrid naised. Aastatel 2022-2023 kasvas selliste juhtumite arv vähemalt 104-ni, vigastatud naiste osakaal jäi peaaegu samaks.
Aastatel 2020–2021 arutasid kohtud 33 kriminaalasja sõjas osalejate perevägivalla kohta. 85% juhtudest olid ohvrid naised. Viimase kahe aastaga on selliste kriminaalasjade arv kasvanud 64-ni. Rohkem kui pooltel juhtudel olid ohvrid naised.
Perevägivalla üldist ulatust Venemaal on raske hinnata, kuna paljud naised ei jõua politseini: statistika järgi otsib abi vaid umbes 5% esimest korda vägivalda kogenud naistest. Peaprokuratuuri andmetel leiab Vene Föderatsioonis iga viies mõrv ja iga kolmas vägistamine perekonnasiseselt.
13. Lääneriigid ei ole vene poolega ühendust võtnud Ukrainas relvarahu läbirääkimiste tingimuste osas, mille ütles välja putin, ütles riigipea abi Juri Ušakov Life.ru-le. „Ma olen näinud ainult avalikke [vastuseid],” ütles ta. Ušakov lisas, et ka lääneriigid ei võtnud sel teemal Moskvaga ühendust.
Varem on putin välisministeeriumi juhtkonnaga kohtudes öelnud, et Venemaa on valmis Ukrainas relvarahu tegema, kui Kiiev viib väed välja neljast Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud piirkonnast ning teatab keeldumisest liituda NATO-ga ja lääs otsustab sanktsioonid tühistada. putini sõnul on need tingimused järjekordne tõeline rahuettepanek, mis võimaldab tõeliselt lõpetada sõda ja hakata järk-järgult taastama heanaaberlikke suhteid Ukrainaga.
Peamised kokkulepped rahumeelse lahenduse saavutamiseks peavad olema fikseeritud rahvusvaheliste lepingutega, samal ajal kui Moskva nõuab kõikide lääne sanktsioonid tühistamist, rõhutas putin. Ukraina väed peavad tema sõnul lahkuma DPR-st, LPR-st, samuti Hersoni ja Zaporižja blastitest oma Ukrainasse sisenemise ajal eksisteerinud halduspiirides.
Samuti nõuab Venemaa Ukrainale neutraalset, mitteliitunud ja tuumavaba staatust, selle demilitariseerimist ja denatsifitseerimist – lepingute raames, mis putini sõnul on 2022. aastal Istanbulis juba saavutatud. „Loomulikult tuleb Ukrainas täielikult tagada venekeelsete kodanike õigused, vabadused ja huvid ning tunnustada uusi territoriaalseid reaalsusi,” lisas president.
Ukraina nimetas putini tingimusi vastuvõetamatuks. „Uusi rahuettepanekuid Venemaalt ei ole. putin väljendas ainult standardset agressorite kogumit, mida on juba korduvalt kuuldud. Selle sisu on üsna konkreetne, rahvusvahelist õigust äärmiselt solvav ja räägib absoluutselt kõnekalt Venemaa praeguse juhtkonna suutmatusest tegelikkust adekvaatselt hinnata,” ütles Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mihhail Podoljak.
14. putin ei välistanud ülitäppisrelvade tarnimist Põhja-Koreale vastuseks lääneriikide sõjalisele abile Ukrainale. „Need, kes neid relvi (Läänes valmistatud täppisrelvi) tarnivad, usuvad, et nad ei sõdi meiega, kuid ma ütlesin, sealhulgas Pyongyangis, et me jätame endale õiguse tarnida relvi teistele maailma piirkondadele, pidades silmas meie lepingutest Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga ja ma ei välista seda,” tsiteerib Interfax putinit.
Tema sõnul tarnivad lääneriigid Ukrainale relvi ja seejärel kasutab Kiiev neid oma äranägemise järgi. „Ja võib ka öelda, et me toimetame kellelegi midagi ja siis me ei kontrolli midagi,” märkis riigipea. Ta lisas, et uuritakse välisrelvade kasutamist Belgorodi ründamiseks, kuid see on lähedane agressiooniaktile ning Venemaa peab sellised rünnakud tõrjuma.
putini Põhja-Korea visiidi ajal allkirjastasid riigipead laiaulatusliku strateegilise partnerluslepingu. Venemaa presidendi sõnul on leppes, mis allkirjastati pärast läbirääkimisi Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga punkt vastastikuse abistamise kohta sõja korral. putin ütles, et Pyongyangi vastane sanktsioonirežiim, mis oli inspireeritud USA-st ja tema liitlastest, tuleb üle vaadata. Lääneriigid rikuvad ka erinevate rahvusvaheliste kohustuste raames kehtestatud piiranguid, jätkas ta ja lisas, et pidas silmas kaugrelvade tarnimist Ukrainale rünnakuteks Venemaa territooriumile.
Venemaa ja KRDV kaitsevad ideed luua õiglasem ja demokraatlikum, mitmepolaarsem maailmakord ning allkirjastatud leping on fundamentaalne ja paneb aluse suhetele pikas perspektiivis, rõhutas putin. (Njah, putin on lisaks Stalinile leidnud uue eeskuju…)
Lõuna-Korea luure andmetel tarnib Põhja-Korea juba kremlile relvi pärast seda, kui putin palus 2022. aasta suvel Pyongyangilt abi, keset vene armee ebaõnnestumisi Ukrainas. Põhja-Koreast saadeti vastuseks Venemaa Föderatsiooni ligi 5 miljonit suurtükimürsku, aga ka ballistilisi rakette, Moskva hakkas varustama Pyongyangi tankide, lennukite ja programmi ja tehnoloogiaga spioonisatelliitide jaoks, teatas Bloombergi andmetel Lõuna-Korea kaitseminister Shin Won-sik.
15. Ukraina sissetungi alguses märkimisväärseid kaotusi kandnud Venemaa lennundus ei mänginud pea kahe aasta jooksul edaspidises sõjategevuses olulist rolli, kuid alates möödunud talvest on see märgatavalt aktiviseerunud. Õhutõrjesüsteemide nappus Ukrainas ja vanade Nõukogude pommide moderniseerimine võimaldasid vene õhuväel alustada massilist sõjaliste positsioonide ja rahumeelsete linnade pommitamist Ukrainas.
Nende pommitamiseks liugpommidega rajati Ukraina piiri äärde välilennuväljad, mille tulemusel saavutas rindelinnade hävitamine 2024. aastal enneolematud mõõtmed, kirjutab droonikaadreid, satelliidipilte, Ukraina dokumente ja Venemaa fotosid analüüsinud Associated Press.
Venemaa on tänavu rünnanud Harkivit liugpommidega enam kui 50 korral, ütles Spartak Borisenko piirkonnaprokuratuurist AP-le. Selle uurijad on tuvastanud vähemalt kaheksa Venemaa õhuväebaasi 100 km raadiuses Ukraina piirist. 2023. aasta suvest alates on Belgorodi lähedal ehitamisel veel üks; juuni keskel tehtud foto viitab, et tööd pole seal veel lõppenud.
Valgevene pakub samuti peavarju vene lennukitele, ütles Ukraina luureametnik AP-le. Ukraina veebilehe DeepState koostatud kaart, mis analüüsib olukorda rindel, näitab 10 Valgevene lennuvälja, sealhulgas viis Ukraina piiri lähedal.
Kokku opereerib DeepState’i hinnangul Venemaa õhuvägi 600 km kaugusel Ukraina kontrolli all olevatest territooriumidest 51 õhuväebaasi, sealhulgas kolm riigi okupeeritud idapiirkondades, kuus Krimmis ja 32 Venemaal.
Venemaa sai liugpommid, muutes Nõukogude suure plahvatusjõuga õhupommid (FAB), mis olid varustatud lõhkeainetega, mis kaaluvad pool tonni kuni 3 tonni: lisati tiivad ja satelliitnavigatsioonisüsteem. Lennukid suudavad neid välja saata 60–70 km kaugusel sihtmärgist. Plahvatuse kohas, mis võib hävitada terve hoone, on tekitanud kuni 6 m sügavusi ja 20 m läbimõõduga kraatreid. Nagu ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, „on nad oma olemuselt väga lihtsad, neid ei saa [elektroonilise sõjaga] maha suruda, nende eest ei saa peitu pugeda, ainus võimalus on sellist pommi kandev pommitaja alla tulistada.”
Pommirünnakute intensiivistumine kiirendas oluliselt linnade hävitamise kiirust. AP kogutud fotode kohaselt kulus Venemaal Bahmuti purustamiseks aasta, samas vaid mõned kuus Avdiivka purustamiseks, kus liugpomme esmakordselt kasutati, ning vaid paar nädalat, et peaaegu täielikult hävitada Vovtšansk ja Tšassiv Jar.
16. Hollandi peaminister Rutte saab uueks NATO peasekretäriks.
Venemaalt pärit kuumaõhupall on lennanud Poola territooriumile ning sõjavägi jälgib olukorra arengut. Poola relvajõudude operatiivjuhatuse pressiteenistus teatas sellest 20. juuni õhtul. Poolakad teatasid, et õhupall oli Warmia-Masuuria vojevoodkonna õhuruumis ja liikus ida suunas. Seda jälgivad pidevalt Poola relvajõudude radarijaamad. Puuduvad üksikasjad selle kohta, kuidas pall välja näeb või mis suurus see on. Otsustades kursi järgi, millel õhuobjekt liigub, lahkub see peagi riigist, oletab sõjaväelane: „Õhupall ei kujuta mingit ohtu selle piirkonna elanike turvalisusele, kus see liigub, operatiivjuhtkond on olukorra arengu jälgimine.”
Demobiliseerimist võib Ukraina Raadas kaaluda enne suve lõppu, kuid seal on nüansse. Üks tegureid demobiliseerimisseaduse ülemraadale üle andmises enne suve lõppu on see, kas selleks ajaks on moodustatud piisavad reservid.
Rumeenia annab Ukrainale üle Patrioti õhutõrjesüsteemi.
USA edastab Patrioti ja NASAMSi õhutõrjesüsteemide raketid esmalt Ukrainasse ja seejärel kõikidesse teistesse klientriikidesse. Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles seda briifingul, vahendab Barron. Tema sõnul on Ameerika valitsus teinud olulise, kuid raske otsuse: muuta prioriteete liitlaste, eelkõige Patrioti ja NASAMS-i rakettide pakkumisel, et need läheksid eelkõige Ukrainasse. „Seame nende toodete tarnimise prioriteedid ümber, nii et konveierilt tulevad raketid toimetatakse nüüd Ukrainasse. Teiste liitlaste tellitud raketid viibivad,” ütles Kirby.
Euroopa Liit leppis neljapäeval, 20. juunil kokku uue Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi kehtestamises. Sellest teatas EL-i nõukogu eesistujariik Belgia. Njah, teatati sellest kui miskist suurest ja olulisest, kuid neid nüansse tuvastada ei õnnestunud…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
