Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. juuni 2024:

väga tihe ja tugev vene rünnakute konveier enamuses rindelõikudes jätkus ja edenemisi tõi vaid Donetski rinde loode sektoris, ka Ukraina ühest edusammust teada andis.

1. Varahommikuks veel ööst infot polnud.

2. Enamasti ikka Kurski ja Belgorodi oblast.

3. Harkiv: vene surve tõus on märgatav, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.

4. Kupiansk-Kreminna: suruvad nii rinde põhja- kui lõunasektoris ja no ei saa edasi.

5. Siversk: siingi sama seis.

6. Bahmut: njah, isegi vene eliitvägede ponnistused Tšassiv Jari suunas pole edukad.

7. Donetsk: vaid rinde loodesektoris vene pool sammhaaval edenemist jätkab.

8. Lõunarinne: surve Staromajorski juures on veelgi tõusmas.

9. Herson: üks edutu vene poole rünnak eile kirja läks.

10. Ukraina on valmis alustama läbirääkimisi Venemaaga oma tingimustel.

11. Venemaa justiitsministeerium tegi ettepaneku laiendada FSIN-i relvakasutusõigust ja vanglaposti tsensuuri.

12. Ühendkuningriik ei saada Ukrainasse sõdureid.

13. Venemaa pangad seisavad silmitsi jüaani nappusega pärast dollari ja euroga kauplemise lõpetamist

14. Lühiuudised

„Uudised laskemoona kohta lähevad järjest paremaks: mürske ei hakka vastu võtma mitte ainult suurtükiväebrigaadid, vaid ka konventsionaalsed, mehhaniseeritud brigaadid, mis veel hiljuti olid suurtükiväe laskemoonaga kehvemini varustatud, nii et trend on paranemas. Siiski on sagedasemad probleemid toru kulumisega, mida tuleb õigeaegselt märgata ja relvad remonti saata,” on info Ukraina blogikanalilt.

Uus partii vene T-62-sid on teel rindele, näitab Venemaal raudteejaamas tehtud video. Tegelikult hea sõnum, sest järelikult uuemaid siiski piisavalt peale ei tule…

Õrn vihje, et miskit vist Ukrainale soodsatest rindejoone muutustest kuskil õhus… no ringleb Ukraina blogides…

1. Ikka kuratlikult sajune ilm piiri ja rinde lähistel ja tuleb ka suuremaid raheteri.

2. Venemaal Saraatovi eeslinnas asuvas gaasihoidlas toimus võimas plahvatus. Tuld ja suitsu oli näha mitme kilomeetri kauguselt.

Kuidagi üha karistamatult suudab Ukraina oma droonidega isegi Belgorodi linna kohal toimetada.

3. Harkiv: vene surve uuesti tõusmas, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus põhjas ja lõunas ning ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud.

Aasovi rahvuskaardi 12. brigaadi ülema asetäitja Svjatoslav Palamar ütles, et brigaadi võitlejad ajasid Kreminna lähedal Serebrjanski metsas vene sissetungijad mõnelt positsioonilt minema. Hortitsa operatiiv-strateegilise väerühma spiiker Nazar Vološin ütles LIGA.net-ile, et olukord rindel on dünaamiline ja pidevas muutumises.

5. Siversk: survet jagus siingi, muutusi mitte. Kuna eile lasid Ukrainlased ära Bilohorivka küla lähistel ühe Tulpani, siis armee taseme huvi edenemiseks on jätkuvalt siin suunal olemas, sestap pigem surve kasvu prognoosib.

6. Bahmut: eks siin rindel suure arvu vene dessantnike olemasolu ja suutmatus edeneda on juba pikalt meeldivat muhelust toonud. Nii eilegi.

7. Donetsk: vähemalt kahes kohas sammhaaval rinde loodesektoris vene pool edenemisi jätkas ja no ei saada seni neid pidama. Sammud pole küll suured ja hetkel vaid põllutükke saadakse. Õnneks aga jagub seetõttu ka kaotusi palju.

8. Lõunarinne: suurem surve Staromajorske juures.

Berdjanski suund: ikka üritavad varasemat edu jätkata, aga viimase nädala jooksul pole seda suudetud, aga surve tõus on märgatav.

Tokmaki suund: mõni edutu rünnak kirja läks.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: vaid üks vene poole rünnak ja seegi edutu.

10. Kiiev esitab Moskvale sõja lõpetamise plaani pärast seda, kui see on partneritega kokku lepitud, et riigid saaksid seejärel alustada läbirääkimisi, ütles Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak. Tema sõnul võib see juhtuda teisel rahutippkohtumisel. Esimene sai eile alguse Šveitsis.

„Me näitame, et ukrainlased on Venemaa agressiooni ohvrid, kuid tugev ja kangelaslik rahvas. Näitame, et seda probleemi saab ja tuleb lahendada avalikult, ühe laua taga. Ei laua all, mitte mingite salajaste läbirääkimiste kaudu. Teeme selgeks, mille eest me võitleme ja miks meil see konkreetne positsioon on,” ütles Jermak (tsiteeris UNIAN).

Samas märkis ta, et „ultimaatumite keel”, millega putin üritab rääkida, Ukrainaga seoses ei tööta. „Selle kohtumise tulemusel ei tehta kompromisse iseseisvuse osas ega järeleandmisi Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse osas,” rõhutas Jermak.

Šveitsis toimuva ülemaailmse rahutippkohtumise eel teatas putin sõja lõpetamise tingimustest, mis tegi Venemaast sanktsioonide maailmarekordiomaniku ja tõi riigile lääne luure andmetel suurimad kaotused pärast Teist maailmasõda – hukkus ja sai haavata üle 500 tuhande inimese. Eelkõige nõudis ta, et Ukraina hülgaks oma neli okupeeritud piirkonda – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastid – ning viiks sealt väed välja. Samas märkis ta, et nende territooriumide, aga ka Krimmi ja Sevastoopoli üleandmine Venemaa kontrolli alla tuleks fikseerida rahvusvahelistes dokumentides.

putini teine tingimus oli Ukraina mitteastumine NATO-sse, samuti mitteliitunud, neutraalne ja tuumavaba staatus. Lisaks eeldab ta, et see läbib „denatsifitseerimise”, „demilitariseerimise” ja tagab venekeelse elanikkonna õigused. Lääs omakorda peab tühistama kõik Venemaa-vastased sanktsioonid, lisas putin.

Ta pidas neid tingimusi „tõeliseks rahuettepanekuks”, mis võimaldab sõjal lõpetada ja hakata järk-järgult „samm-sammult” taastama „heanaaberlikke suhteid” Ukrainaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas putini pakkumist vastuvõetamatuks ultimaatumiks, märkides, et Venemaa president käitub nagu Natsi-Saksamaa liider Adolf Hitler, kes nõudis Teise maailmasõja eelõhtul osa Tšehhoslovakkiast talle andmist, kinnitades, et „see kõik saab otsa”.

Kriitilised on putini ettepanekute suhtes olnud ka Ukraina lääneliitlased. NATO peasekretär Jens Stoltenberg andis mõista, et need nõudmised piirnevad absurdiga: „Mitte Ukraina ei peaks oma vägesid Ukraina territooriumilt välja viima, vaid Venemaa,” ütles ta ja rõhutas, et alliansi riigid jätkavad Kiievi sõjalist toetamist.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni juht Lloyd Austin ütles omakorda, et putinil pole õigust seada Ukrainale rahutingimusi. Samuti kutsus ta USA liitlasi üles suurendama toetust Kiievile, kuna konflikt on jõudnud võtmefaasi.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz nimetas putini tehtud ettepanekut kergemeelseks. Tema sõnul mõistavad seda ka G7 riikide juhid ega arutanud seetõttu neid tingimusi. Scholzi sõnul oli putini avaldus seotud Šveitsi rahutippkohtumisega, kuhu Venemaad ei kutsutud. Samal ajal demonstreeris ta taas seda, mis teda tegelikult huvitas: klassikaline imperialistlik maadehaaramine, lisas kantsler.

„See, et putin tuli eile välja selle rumala rahuettepanekuga, on märk sellest, et ta on selgelt paanikas, see on väga hea uudis,” ütles Hollandi peaminister Rutte.

11. Venemaa Föderaalse karistusteenistuse (FSIN) töötajatel võidakse lubada kasutada põgenenud vangide vastu tulirelvi. Vastavad muudatused valmistas ette Venemaa justiitsministeerium. Jutt käib füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest kriminaalkaristusest kõrvalehoidvate süüdimõistetute vastu, kes osutavad vastupanu või üritavad endale või teistele kahju teha. Erivahendite hulka kuuluvad käerauad, pulgad, gaasiseadmed ja uimastavad relvad. Nüüd saavad neid kasutada vaid eriväljaõppe, tervisekontrolli ja muud kontrolli läbinud kohtutäiturid.

Lisaks teeb justiitsministeerium ettepaneku anda föderaalsele karistusteenistusele õigus kehtestada vanglaposti tsenseerimise kord, st talitus otsustab, kuidas kontrollitakse vangide vastuvõetavat või saadetavat kirjavahetust. Tsenseerimine ei tohiks kesta kauem kui kolm tööpäeva. Kui kirjad on kirjutatud võõrkeeles, siis maksimaalne kontrollaeg on seitse päeva. Nende reeglite täitmist kontrollib karistuse kandmise koha administratsioon.

Varem tegi justiitsministeerium ettepaneku laiendada füüsilise jõu ja tulirelvade kasutamise õigust kõigile föderaalse kohtutäiturite teenistuse (FSPP) töötajatele, mitte ainult selle õiguskaitseüksustele. Eelnõu kiitis heaks valitsuskomisjon, misjärel see esitati riigiduumale.

Kui dokument aktsepteeritakse, on kohtutäituril õigus kasutada relvi, et kaitsta protsessis osalejaid. Samuti saab tulirelva kasutada vahi alt põgenemise takistamiseks või raske kuriteo toimepanemiselt tabatud ja põgeneda üritava isiku kinnipidamiseks, kui teda ei õnnestu muul viisil tabada.

Samal ajal on FSSP töötajal keelatud tapmiseks tulistada, välja arvatud otsese ohu korral töötaja elule. Samuti ei saa ta kasutada relvi ega erivahendeid ebaseaduslike vägivallatute tegude toime pannud isikute, rasedate, puuetega inimeste ja laste vastu.

12. Ühendkuningriik ei kaalu veel oma sõdurite saatmist Ukrainasse, ütles peaminister Rishi Sunak intervjuus väljaandele La Repubblica. „Ei,” ütles ta vastuseks vastavale küsimusele. Rääkides sellest, mida liitlased on valmis Ukraina toetamiseks tegema, meenutas ta, et G7 tippkohtumisel otsustati külmutatud Venemaa varadest saadav kasum kasutada Kiievi vajadusteks. Tema sõnul on see demonstratsioon, et „G7 on kõigeks valmis”.

Samuti kutsus Sunak liitlasi Ukrainas käimasoleva sõja kontekstis suurendama kaitseinvesteeringuid. Tema seisukohast on see vajalik, sest „maailm on muutunud ohtlikumaks ja ettearvamatumaks kui kunagi varem aastakümnete jooksul”. Lisaks kommenteeris Briti peaminister Ukrainale antud luba kasutada Lääne relvi Venemaal asuvate sihtmärkide vastu, märkides, et üleantud rakette tuleb kasutada „vastavalt rahvusvahelistele humanitaarseadustele”.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron alustas arutelu Lääne sõdurite saatmise üle Ukrainasse veebruari lõpus. Seejärel nentis ta, et sellist stsenaariumi saaks kasutada juhul, kui Vene armee murraks läbi rindejoone ja prooviks vallutada Kiievit või Odessat. Macron märkis, et Ukraina võidu korral võib putin sõjategevust jätkata ja tungida teistesse Euroopa riikidesse.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pärast seda, et alliansil ei ole plaanis oma vägesid Ukrainasse paigutada. Seejärel täpsustas Prantsusmaa oma seisukohta, öeldes, et saadab Ukraina relvajõudude võitlejaid koolitama instruktorid, mitte sõdureid sõjategevuses osalema. Macron tegi ettepaneku moodustada Euroopa riikide koalitsioon, kes on valmis sama tegema. Idee leidis toetust Balti riikide seas.

USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles omakorda, et Washington ei kavatse saata Ukrainasse oma sõdureid mitte mingil juhul. Ta meenutas, et USA koolitab juba Ukraina võitlejaid Saksamaal asuvas sõjaväebaasis, kus tuhanded Ukraina sõdurid said väljaõppe läänes toodetud varustusega.

Saksamaa teatas samuti, et ei saada Ukrainasse sõjaväelasi. Samal ajal rõhutas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, et Berliin jätkab Kiievile sõjalise abi osutamist.

Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles, et vabariik on valmis moodustama ja välja õpetama lahinguüksuse nendest ukrainlastest, kes elavad Poola territooriumil ja keda on võimalik värvata Ukraina relvajõududesse. Tema sõnul kaalusid võimud Kiievi taotlust instruktorite saatmiseks ja jõudsid järeldusele, et Varssavi variant oleks „ohutum ja tõhusam”.

13. Moskva börsi vastased sanktsioonid, mis lõpetasid börsikaubanduse dollarite ja eurodega, tekitasid Venemaa pankadevahelisel turul Hiina jüaani defitsiidi. Neljapäeval, 13. juunil pöördusid pangad keskpanga poole ajaloo rekordilise jüaanilaenu saamiseks, selgub regulaatori statistikast. Krediidiasutused laenasid valuutavahetusoperatsioonide raames keskpangalt 14,234 miljardit jüaani (174,24 miljardit rubla).

Esimest korda pärast kuu algust tekkis keskpanga nõudlus jüaani järele. Vastuseks otsustas regulaator laiendada swap-tehingute limiite, mille raames laenatakse rublade tagatisel Hiina valuutat. Alates reedest, 14. juunist on nende maksimaalne maht 20 miljardit jüaani päevas.

Hiina valuuta defitsiit oli tingitud asjaolust, et paljud turuosalised hakkasid jüaane Hiina pankade filiaalides asuvatele kontodele välja võtma, ütles ühe Venemaa suurpanga töötaja Frank RG-le. Pankadevahelisel turul muutus jüaani laenamine peaaegu võimatuks: intressimäärad tõusid 27%-ni aastas, kuid reedel langesid need normaalsele tasemele.

Turul on tekkinud mure, et dollari ja euro järel võib Moskva börs olla sunnitud Hiina valuutaga kauplemise lõpetama. Küsimus on selles, kas Hiina pangad jätkavad koostööd börsi ja riikliku arvelduskeskusega pärast seda, kui kauplemisplatvorm ja selle struktuurid langesid Ameerika sanktsioonide alla, märgib ACI Venemaa endine president Sergei Romantšuk.

„Pigem ei kui jah,” on ta pessimistlik. Võimalik on ka variant, et jüaanides börsil kauplemist ei toimu, nõustub Oleg Abelev Ricom-Trustist. Pärast Moskva börsi sanktsioonide alla sattumist suureneb Hiina väikepankade roll, kes tegutsevad kauplemisel vastaspoolena, toob ta välja.

Hiina suurpankade Venemaal asuvad tütarettevõtted lõpetasid neljapäeval dollarites ja eurodes maksete tegemise, ütles olukorraga kursis olev allikas Reutersile. Tema sõnul said need pangad teha makseid dollarites ja eurodes oma Hiinas asuvatel emastruktuuride kontodel, kuid börsi vastaste sanktsioonide tõttu sellised toimingud peatati.

14. Lühiuudised

„Venemaa jääb koloniaalimpeeriumiks, mis pole kunagi läbinud dekoloniseerimise teed, ei suutnud toime tulla oma mineviku deemonitega. Minu esindatavas maailma osas nimetatakse Venemaad sageli rahvaste vanglaks,” ütles Poola president Andrzej Duda rahutippkohtumisel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised