Sõja ülevaade: 843. päev – vene poole rünnakute tugevnemine ja mõned edenemised
Avaldatud: 15 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. juuni 2024:
täna rindest vaid lühike kokkuvõte, vene poole rünnakute tugevnemine tõi mõned edenemised vaid Donetski rinde loodelõigus ja putini bla-bla-bla ehk miskit pole muutunud selle mehe geneetilises koodis, millele andis suurima mõju aastad 1237-1480.
1. Jagus ikka kõike tavapärast ja tavapäraselt.
2. Ei lähe Venemaa taevas rahulikumaks.
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: loodesektoris ikka mitmes kohas sammhaaval vene pool edenes.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. putini „rahualgatused”: võimatute nõudmiste lõputu kordamine. Arvamuslugu Boriss Bondarevilt (pensionil diplomaat, tuumarelva leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvastuskontrolli ekspert).
11. putin: Ukraina sõjas osaleb ligi 700 tuhat inimest
12. G7 riigid nõudsid, et Venemaa hüvitaks Ukrainale tekitatud kahju 486 miljardit dollarit.
13. NATO riigid leppisid kokku Venemaa diplomaatide vaba liikumise keelustamises.
Tulen ja võtan mis tahan ning kui sa veel selle tagajärjel minule meeldivalt keksu hüppama ei hakka, siis….oleks vist putini eilse ja üldse eelneva lühike kokkuvõte…
1. Isegi veel pommitamine kasvas.
2. Vene poole kurtmist eilse öö sihtmärkide paljususest ning erinevate droonide ja rakettide toimetamisest Venemaa kohal tuli uksest ja aknast ning seni pole aidanud Harkivi rinde käivitamine vähendamaks Ukraina ulatumist Belgorodini.
15. juuni öösel ründasid droonid Venemaal Rostovi oblastis Kamensk-Šahtinskit. Seda ütles oblasti kuberner Vassili Golubev.
3. Harkiv: rünnakuid vaid kolm, aga need ikka suuremate koosseisudega, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: surve jätkuvalt nii rinde põhja-, kesk- kui lõunasektoris, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: õige pisu rahulikum, vist osaline reorgi päev.
6. Bahmut: siin ikka hull surumine käib ja paljudes suundades proovitakse, eilegi see muutusi rindejoones ei toonud.
7. Donetsk: seni pole täheldanud, et vene poole soov edeneda väheneks ning ressurssi jagub rünnakute jätkamiseks. Sarnaselt juba mitmele varasemale päevale on siingi tõusnud rünnakukolonnide suurused ja 10-20 ühikut soomust ikka korraga. Ainukesed muutused rinde loodesektoris, Ozeretinest kuni Pervomaiskeni paaris lõigus mitmeid põldusid vene poole täiendavalt enda kontrolli alla sai.
Mujal vene rünnakud edu ei toonud.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: siin survet jagus, muutusi mitte.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. putini ettepanekud lõpetada vaenutegevus ja lõpetada sõda tingimusel, et Ukraina täidab kolm põhitingimust – nelja Ukraina piirkonna talle andmine, lääneriikide sanktsioonide tühistamine ja Ukraina NATO-sse mitteastumise tagatised – said uueks kiviks heidetud Ukrainasse. Ukraina ja tema lääneliitlaste jõupingutustega ehitatava rahu saavutamise protsessi habras ehitis enne 15.–16. juunil Šveitsis Bürgenstockis toimuvat rahutippkohtumist.
Tippkohtumine oli algselt positsioneeritud kui mastaapne üritus, mille eesmärk oli lõpuks ühendada üsna kirev Ukraina-meelne koalitsioon ja töötada välja ühtne platvorm, mille abil sundida Venemaa poolt tavapärastele võrdsetele läbirääkimistele sõja lõpetamise ja rahumeelse lahenduse üle. Selline platvorm pidi põhinema Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski rahuplaanil.
Moskvale rahukonverents ei meeldinud
Osalevate riikide tohutult erineva lähenemise tõttu räägitakse aga konverentsil tervikliku rahuplaani väljatöötamise asemel kolmel väga kitsal teemal – Ukraina energiajulgeolek, meresõiduvabadus Mustal ja Aasovi merel ning vangide vahetus ja ilmselgelt tuleb putini „rahualgatust” tõsiselt kaaluda. Nii kujunes tippkohtumine juba ettevalmistusetapis olulisest rahvusvahelisest sündmusest kohtumiseks, millelt keegi erilisi läbimurdeid ei oota.
Moskva tajus konverentsi korraldamist järjekordse väljakutsena ja asus sellele aktiivselt vastu astuma. Ideaalis oleks see konverentsi täielik segamine, kuid selle sisu lahjendamine, demonstreerides maailmale Venemaa rahustamise katsete mõttetust, oleks ka kremli jaoks hea tulemus.
Sõnastati vajalik ideoloogiline alus: „Rahumeelsest lahendusest ilma Venemaata pole mõtet rääkida.” putin rõhutas seda, nimetades eelseisvat konverentsi „panoptikumiks”. Seega on kõigi nende formaatide rüvetamine, mis Venemaad täielikult ei hõlma.
Just Hiina delegatsiooni võimalik osalemine tippkohtumisel Šveitsis sai üheks peamiseks teemaks, millega putin Pekingisse sõitis. Otsustades Hiina ametliku tippkohtumisel osalemise keeldumise järgi putinil see õnnestus.
See on oluline, sest globaalse lõuna riigid arvestavad alati Pekingi positsiooniga. Kui Peking konverentsile ei lähe, tähendab see, et ta ei omista sellele erilist tähtsust ja jagab seetõttu Venemaa seisukohta. Seega saab Moskva lähenemine täiendavat toetust ja mõistmist.
Hiina kahjulik roll
Tuleb selgitada, et Hiina positsiooni ei dikteeri mitte ainult ja mitte niivõrd Moskva nõudmised, vaid ka tema enda kaalutlused. On selge, et Bürgenstocki tippkohtumisel arutatakse Ukraina ja Lääne lähenemist lahendusele, mis on vastuolus Xi Jinpingi 2023. aasta veebruaris välja kuulutatud rahuplaaniga. Hiina rahuplaan, nagu me teame, on absoluutselt üldiste tühjade deklaratsioonide kogum, mis õigel kaalumisel mängivad rohkem Venemaa kui Ukraina poolel.
Hiina esindajad oleksid sunnitud kaitsma oma rahuplaani, millest Hiina pole veel ametlikult loobunud, ning neile langeks lääne ja Ukraina kriitika. Nad poleks ühinenud kokkulepetega, milleni oleks võidud tippkohtumisel jõuda, ning oleks seetõttu saanud kriitika sihtmärgiks kui maailma üldsuse ühtsuse rikkujatena.
Muidugi pole Pekingil selliseid diplomaatilisi komplikatsioone üldse vaja.
Teised riigid, nähes Hiina ja teiste mõjukate globaalse lõunamaa riikide nagu Lõuna-Aafrika või Saudi Araabia ja isegi (osaliselt) Ukraina peamise liitlase USA keeldumist osalemast, otsustas president Biden tegeleda oma raha kogumisega, selle asemel hakkasid ameeriklaste endi sõnul oma seisukohta muutma ka konverentsil. Tippkohtumisele kutsutud 160-st kinnitas oma osalemist vaevalt üle poole. Oma osa selles oli kindlasti ka Venemaa diplomaatial.
Samal ajal propageerivad Moskva ja tema liitlased ideed kutsuda kokku „täisväärtuslik” konverents – loomulikult Venemaa osalusel. Nad räägivad sellest Pekingis ning Brasiilia ja India nõustuvad sellega. Paralleelnarratiivi eesmärk on näidata, et Venemaa ei keeldu talle peale surutavast dialoogist sugugi – vastupidi, ta pakub ise välja väidetavalt kõige kaasavamad vormingud (kus viimane sõna jääb muidugi temale). Välisvaatlejatele, kes sõja käiku tähelepanelikult ei jälgi ega sündmuste taustast korralikult aru ei saa – ja see on valdav enamus riike – võib selline lähenemine tunduda üsna mõistuspärane ja mõistlik.
Peame putini „pakkumist” arutama
Ja kuigi Venemaa positsioonis pole täna midagi uut öeldud – putin nõuab endiselt nii Ukrainalt kui ka läänelt oma võidu tunnustamist, mida sümboliseerib kõigi sanktsioonide tühistamine –, on oodata ümberringi meedias p-meelse avalikkuse rõõmustavat koori, mis kutsub Ukrainat üles viivitamatult täitma Moskva „mõistlikud” ja „õigustatud” nõudmised ning lääneriikidel viivitamatult lõpetama „russofoobne sõja õhutamise” poliitika, peatades kõik relvatarned Kiievile.
Mitmed tippkohtumisel osalevad globaalse lõuna riigid võtavad tõenäoliselt putini avaldustest kinni ja hakkavad vihjama, et Ukraina järgiks seda teed. Kiievi ja tema lääne partnerite keeldumist ei tajuta mitte tõsiseltvõetava ja tasakaalustatud otsusena, vaid raevuka ja ebareaalse soovina võidelda teadmata tulemuseni – putini propaganda on ju olnud väga edukas, et levitada arvamust „Venemaad ei saa alistada sõjaliste vahenditega”.
Oleks vale arvata, et rahukõnelused, kui need toimuksid homme vastavalt putini ettepanekutele, keskenduksid ainult neile kolmele nõudele. Venemaa delegatsioon saabub suure nimekirja tingimustega, mis „konkretiseerivad” putini esitatud teese.
Paraku kõik otsustatakse raua ja verega
Pealegi pole vaja nende tingimuste üle fantaseerida – need oleksid samad punktid, mida Moskva nõudis Istanbulis 2022. aasta märtsis-aprillis peetud konsultatsioonidel: Ukraina tegelik desarmeerimine, mitteliitunud staatus, see tähendab mitteühinemist ühegi lääne organitasiooniga, kolmandate riikide sõjalised garantiid ja kõik muu selline – ehk siis Ukraina muutumine nõrgaks Moskvast juhitavaks riigiks. Sellist väljavaadet kõrvale heita ja eeldada, et 2024. aastal käitub putin teisiti ja sõlmib aulepinguid, oleks mõnevõrra naiivne.
Selle valguses võib taas rõhutada, et Venemaa diplomaatia, vaatamata putini-vastastes ringkondades sellesse laialt levinud mõnitavale ja põlglikule suhtumisele, tegutseb siiski üsna energiliselt ja märgatava efektiivsusega, lõhestades maailma üldsust ning õõnestades Kiievi ja Lääne laiaulatusliku rahvusvahelist koalitsiooni putini agressiooni vastu.
Samuti tahaksin hoiatada soovi eest esitada putini rahukutseid tema nõrkuse tõestuseks. Kuigi initsiatiiv lahinguväljal on endiselt vene vägede päralt, Ukraina toetajate leeris on kasvamas segadus ja kõikumine, mille täiendavaks tõendiks oli nõrk tähelepanu eelseisvale rahutippkohtumisele, peab Moskva sõjalise võidu saavutamist Ukraina üle väga oluliseks. Vaid karm, järjekindel ja visa lääne poliitika, mille eesmärk on nii Ukraina sõjalise potentsiaali tugevdamine kui ka putini toetuse nõrgenemine nii maailmas kui ka Venemaal endal, võib sundida kremli meelt muutma.
putini järjekindel soov viia maailm tagasi 19. sajandisse toob meelde ühe tolle aja silmapaistva riigimehe sõnad: „Ajastu suured küsimused ei ole otsustatud mitte kõnede ega enamuse otsustega…, vaid raua ja verega.”
Varasema kogemuse põhjal mõistavad diktaatorid harva teist keelt.
11. Ukrainas sõdib ligi 700 tuhat vene sõjaväelast, ütles putin kohtumisel programmis „Kangelaste aeg” osalejatega. „Meil on sõjalise erioperatsiooni tsoonis ligi 700 tuhat inimest,” vahendab TASS riigipea sõnu. Ta lisas, et vene armee jätkab pealetungi Harkivi oblastis, et suruda rindejoont tagasi ja vähendada Belgorodi ründamise tõenäosust. Tema sõnul ei võta 10–17 km sügavus Ukraina relvajõududelt võimalust löögiks kaugrelvadega.
„Mis puudutab Harkivi suunda, kus te võitlesite, siis nüüd teate, mis seal toimub. Oleme lihtsalt sunnitud rindejoont Harkivi suunas tagasi lükkama, et vähendada neid tegelikke terrorirünnakuid Belgorodi ja teiste asustatud piirkondade vastu,” ütles putin.
Jaanuaris teatas Vene Föderatsiooni president, et lahingutsoonis on 600 tuhat inimest.
Riigipea hindas eelmisel nädalal vene armee kaotusi Ukraina sissetungi ajal. Tema sõnul on korvamatute kahjude suhe Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel ligikaudu üks viiele. Seega on vene armee ametlikud kaotused umbes 10 tuhat sõdurit kuus ehk 270 tuhat sõdurit 27-kuulise sõja jooksul, millest 135 tuhat hukkus.
Briti kaitseministeeriumi andmetel kaotas Venemaa armee Ukrainas 2024. aasta aprilli lõpu seisuga 450 tuhat hukkunut ja haavatut. See arv ei sisalda kaotusi selliste erasõjaettevõtete võitlejate seas nagu Wagner, kes värbas kümneid tuhandeid vange Venemaa kolooniatest ja paiskas nad „liharünnakutele”. Ameerika luure hindas mullu augustis Venemaa kaotusteks 360 tuhat inimest, millest 120 tuhat hukkus.
Mediazona ja BBC suutsid kinnitada 50 tuhande vene sõduri hukkumist. Nende sõnul ei olnud Venemaa täiemahulise sissetungi alguse ajal Ukrainasse vähemalt 43 protsenti hukkunutest sõjaväega seotud, 18 protsenti kinnitatud kaotustest olid vangid, 13 protsenti vabatahtlikud, 12 protsenti mobiliseeritud. Ei olnud võimalik kindlaks teha, kas 28 protsenti hukkunud sõjaväelastest kuulus mõnda sõjaväe gruppi või harusse.
12. Seitsme riigi (G7) juhid kavatsevad nõuda Venemaalt 486 miljardi dollari suurust hüvitist Ukrainale, öeldakse tippkohtumisel osalejate avalduses. „Venemaa peab lõpetama oma ebaseadusliku agressioonisõja ja tasuma Ukrainale tekitatud kahju. Maailmapanga andmetel ületab see kahju nüüd 486 miljardit dollarit,” tsiteeris Itaalia agentuur ANSA avaldust.
Ta märgib, et G7 riigid kaaluvad kõiki võimalikke õiguslikke võimalusi, et sundida Venemaad hüvitist maksma.
Juuni alguses teatas EL-i ametnik Peter Stano, et mitmed EL-i riigid uurivad võimalust konfiskeerida venelaste eravarasid Ukraina kasuks. „Meie seisukoht on, et Venemaa peab Ukrainale tekitatud kahju kinni maksma. Uurime teemat ühe võimaliku variandina, kuid läbi üksikute riikide, mitte Euroopa Liidu kui terviku tasandil,” ütles Stano.
Ta teatas, et praegu on ühingu territooriumil kehtestatud sanktsioonide raames külmutatud enam kui 2000 eraisiku ja organisatsiooni varad. „Põhimõtteliselt kuuluvad need varad Venemaa ja Valgevene oligarhidele, nende ettevõtetele, mida me peame seotuks putini režiimiga,” ütles Stano ja lisas, et mõned EL-i ja G7 riigid kaaluvad nende varade kasutamist Ukraina toetamiseks. Ta ei öelnud, millistel tingimustel võib nende konfiskeerimine toimuda.
Päev varem leppisid G7 riikide juhid kokku 50 miljardi dollari suuruses laenus Ukrainale, kasutades selleks Venemaa külmutatud varadest saadavat tulu.
Nagu USA kõrge ametnik G7 tippkohtumise ajal Reutersile ütles, on USA nõustunud eraldama kuni 50 miljardit dollarit Venemaa külmutatud varade tuludest. Tema sõnul võiks seda summat vähendada, kui teised riigid oma osalemisest teataksid. Ta lisas, et Kiiev saab selle raha mitme kanali kaudu, seda saab kasutada sõjalistel, humanitaar- ja ülesehituseesmärkidel. Washington loodab, et Kiiev saab raha sel suvel.
Euroopa Liit kardab endiselt, et USA algatus toob Washingtonile PR-võidu ja kõik kulud langevad lõpuks Euroopa riikide kanda. Eelkõige nõuab USA, et EL pikendaks määramata ajaks Venemaa-vastaseid sanktsioone, et Venemaa raha ei külmutataks enne Ukrainale laenu maksmist. Samas võivad Venemaa varad aastas sisse tuua umbes 3–5 miljardit eurot.
Washington tegi ka ettepaneku, et EL võtaks võimalike probleemide korral enda peale peaaegu kõik riskid ning jagaks vastutuse riikide vahel proportsionaalselt nende varade mahuga. Samal ajal on Belgia depositooriumis Euroclear umbes 190 miljardit eurot ja USA-s vaid 5-6 miljardit dollarit.
Lisaks polnud EL rahul sellega, kuidas Ukrainale eraldatud vahendeid kulutatakse. Kui laenu väljastavad USA või isegi rahvusvahelised organisatsioonid, milles Washingtonil on suurim kaal (näiteks Maailmapank), siis Politico allikate hinnangul võivad Ukraina ülesehitusprogrammide elluviimisest peamised kasusaajad olla Ameerika ettevõtted.
Samal ajal on EL juba heaks kiitnud Venemaa külmutatud varade tulude ülekandmise Ukrainasse. Juulis saab Kiiev selle mehhanismi raames esimese osamakse summas 1,5 miljardit eurot, ütles Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen. Veelgi enam, 90% neist vahenditest läheb sõjalisteks vajadusteks ja 10% riigi ülesehitamiseks. kreml nimetas seda otsust sundvõõrandamiseks.
13. Põhja-Atlandi allianss toetab ideed keelata Venemaa diplomaatidel vaba liikumine NATO liikmesriikide territooriumil ja piirata nende viibimist akrediteeritud riikides. „Vene luureohvitseride andmete liikumise piiramine on midagi, mida on juba varem kasutatud. Toetame liitlaste edasisi tegevusi, mis piiravad veelgi Venemaa luureohvitseride liikumist,” ütles organisatsiooni peasekretär Jens Stoltenberg kohtumisel alliansi kaitseministeeriumide juhtidega Brüsselis.
Päev varem saatsid kaheksa Euroopa Liidu välisministrit EL-i välispoliitika osakonna juhile Josep Borrellile kirja, milles kutsuvad keelustama Venemaa diplomaatide vaba liikumist Euroopas.
Nende sõnul on luure, propaganda ja võimalik sabotaažitegevus „suure hulga Venemaa diplomaatide peamine tegevus EL-is”. Kirjale kirjutasid alla Tšehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Hollandi, Poola ja Rumeenia välisasjade juhid.
Varssavi kehtestas mai lõpus piirangud vene diplomaatide liikumisele üle vabariigi territooriumi. Välisminister Radoslaw Sikorski sõnul sündis otsus seetõttu, et kreml peab hübriidsõda Euroopa Liidu ja Poola vastu.
Sikorski täpsustas, et Venemaa saatkonna töötajad saavad liikuda ainult riigi idaosas asuva Mazowieckie vojevoodkonna piires ning konsulaarametnikud saavad vabalt viibida vaid nendes piirkondades, kus nad oma tööülesandeid täidavad. Erand tehakse ainult suursaadik Sergei Andrejevi puhul.
Pärast sõja puhkemist Ukrainas jättis Euroopa Liit vene diplomaatidele sissesõiduõiguse ja kohustas neid hankima viisa. Mõned EL-i riigid pidasid selliseid meetmeid siiski ebapiisavaks, viidates asjaolule, et Schengen lubab potentsiaalsetel spioonidel endiselt vabalt liikuda 24-s EL-i riigis 27-st, samuti Norras, Islandil ja Šveitsis.
Seoses sellega tegi Tšehhi ettepaneku piirata Venemaa diplomaatide liikumist, et nad saaksid viibida ainult riigis, kes neile viisa ja elamisloa väljastas. Vastavad piirangud plaaniti lisada EL-i sanktsioonide 12. paketti, kuid algatus ei leidnud märkimisväärset toetust. Tänavu aprillis teatas Tšehhi välisminister Jan Lipavsky, et esitab selle idee uuesti aruteluks. Tema arvates on sellised meetmed vajalikud, et võidelda „vene spiooniohuga”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
