Sõja ülevaade: 837. päev – Ukraina rindelinnas vene pool sammhaaval edeneb
Avaldatud: 9 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. juuni 2024:
Tšassiv Jaris vene pool kahjuks sammhaaval edeneb ja vene kaudtuleüksuste kaotuste numbrid meeldivalt kõrged ning Osseetiani eile Ukraina ulatus. putini bla-bla-bla jätkus…
1. Ikka sajus.
2. Kui Ukraina nii jätkab Venemaa töötlemist, siis miskit kuskilt kärisema kipub…
3. Harkiv: seni Ukraina teated, et edenevad, aga kinnitust sellele veel leidnud pole.
4. Kupiansk-Kreminna: surve kõrge nii põhja kui lõunalõigus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: ei miskit suuremat olnud…
6. Bahmut: Tšassiv Jaris ikka vene pool sammhaaval edasi saab, seni siiski kanalist ida pool.
7. Donetsk: hetkel vaid kõlakas, et pisu ühes kohas võis vene pool edeneda.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. putin lubas lojaalsetele „oligarhidele” erastamise käigus omandatud vara puutumatuse seadust.
11. putin ei näe veel põhjust Ukrainas tuumarelva kasutamiseks, kuid lubab muuta Venemaa tuumadoktriini.
12. Lühiuudised
Mõni hommikune mõte:
1) kohati tundub, et osa lääne riike annab abi selliselt, et sõda kestaks võimalikult kaua. Ei taha küll paranoiku olla, aga võimalik on stsenaarium, et varjatud soov võib olla Venemaa max kurnamine, et sel poleks ambitsioone edasiseks tegevuseks lääne suunal. Hirmsasti tahaks selles eksida…
2) tegelikult läheb täna Ukrainal paremini kui paar kuud tagasi, aga sõja võidulootus on veel aastate taga. Kas kogu okupeeritud ala õnnestub vabastada, on keeruline küsimus vist igale vaatlejale. Oht kaotada Krimm võib panna putini tuumarelva kasutama, aga eks arsenalis on neil muidki vastikuid asju….
3) kipub arvama, et mingi aja pärast võib kreml üritada miskit rünnakud NATO riikide suunal ja kõige tõenäolisem on selleks läbi Leedu ikka Kaliningradi suunal (enamus arvajaid nii arvabki). Põhjuseid kaks, esmalt on hea siseriiklikult näidata vajadust maismaakoridori rajamiseks Kaliningradi eksklaaviga ja teiseks testida NATO toimimist. Njah, egas soov Ida-Virumaa venelasi kaitsta „imperialistide” eest müüks ka siseriiklikult…
4) Hiina jälgib ja võimalusel ei jäta oma territooriumi laiendamist tegemata.
5) ikka vahel lugudesse põimitud soovitus: mõelge, kuidas Teie saate panustada kriisis või sõjas enda, lähedaste või kogukonna toimimisse, rääkimata riigi hoidmisest ja kaitsmisest!
1. Kuna ohutum on pommitada Sumõ kanti, siis sinna kõige käepärasega vene pool löömist jätkab. Rinde lähedus ikka hullus sajus. 44 lugpommi on ikka palju. Muret teeb ka vene poole suur arv kamikazedroone õhus.
2. 8. juunil ründasid Ukraina mehitamata õhusõidukid Venemaa Mozdoki lennuvälja, kus paikneb osa Ukrainat ründavaid lennukeid. Kohalikud elanikud jäädvustasid droonide ülelennud videole. Põhja-Osseetia juht Sergei Menjailo kurtis täna hommikul, et lennuväljale lendas 3 Ukraina drooni. Tundub, et nad kõik lasti vabariigi territooriumi kohal maha. Kanal 24 andmetel on piirkonna ründamise taga GUR.
Tõenäoliselt lendasid droonid lennuväljale, kus baseeruvad eelkõige strateegilised pommitajad ja Kinžali rakette kandvad lennukid. Strateegilise lennuvälja lähedal asuva küla elanikud jäädvustasid droonide lennu. Sellel on näha drooni sisenemist rünnakutrajektoorile, mille järel oli kuulda võimas plahvatus. Esimene info on, et kahjustati ladusid. Liigub ka info, et kahjustati kolme lennukit.
Samal ajal sai Krasnodari territooriumil kahjustada üks Tamani lähedal (Kertši sild pole ka kaugel) asuv alajaam. Lisaks andis vene pool teada, et õhutõrje töötas Rostov Doni ääres kandis, Krasnodari kandis ja Krimmis. Mida ja kas tabati infost pole veel miskit leidnud.
Üle pika aja töötas vene õhutõrje ka Brjanski linnas ning ulatuti Belgorodi taha. Kaudtule, droonide ja rakettide duell üle vene piiri Belgorodi oblasti juures kipub juba minema 1:1-le suhtesse ja Harkivi kandi pommitamise vähenemist on näha.
3. Harkiv: Hortõtsja vägede operatiivrühma pressiesindaja Nazar Vološini sõnul on suurem osa Harkivi oblastis asuvast Vovtšanskist Ukraina kaitsejõudude kontrolli all ning käimas on jõupingutused linna täielikuks vabastamiseks.
Ukraina blogijad pole veel siin suunal kaardi uuendusi teinud, kuigi kõlakad ja ametlikud teated miskit Ukraina edenemisest teada annavad. Njah, ka vene blogijad endi edust teatavad ja siingi kinnitust sellele ei leia ja kui on valida, kumba uskuda, siis ikka Ukraina omasid.
Neljast vene poole edutust rünnakust Ukraina ametlikud uudised rääkisid.
Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina suudab töödelda Belgorodi oblastis asuvat vene tagalat ja logistikaahelat ning see annab tunda vene poole tegevuses rindel.
4. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugev surve põhjasektoris ja tuntav surve tõus lõunasektoris eile edu neile ei toonud. Ka vene poole eduteated piirduvad umbmääraste kohtadega ning ühtki rindejoone muutust tuvastada ei suutnud.
Siin rindel siiski kipun arvama, et tugevam surve tõus jätkub ja rünnakuüksused hakkavad minema suuremaks ja proovitakse korraga rohkemates suundades. Rindejoone töötlus vene poolelt ikka päris tugev ja Ukrainal pole lihtne mehitada eesmisi possasid ning tagada varustusahela toimimine, sest vene droone jagub ka siia rindele palju. Läbimurre on võimalik aga Oskili jõest üle saamist vene poolel siis prognoosi.
5. Siversk: eile oli siin rindel rahulikum.
6. Bahmut: eile õnnestus vene poolel saada oma kontrolli alla Tšassiv Jari Siverski Donetsi – Donbass kanali idakaldal asuvast linnaosast pool ja Ukraina eesmised possad hetkeseisuga selle linna osa läänepoolsemates hoonetes. Pingeline olukord ka Klišiivka juures, aga seal vene poole edenemist ei tuvastanud. Tundub, et sellele rindel tabas Ukraina droonidega tsiklitega rünnakule tulnud jao suurust üksust. Hetkel tundub videode järgi, et pisu lahedamalt on Ukrainal kaudtulemoona käes.
7. Donetsk: siin rindel ikka kõige rohkem rünnakuid. Hetkel kõlakas, et rinde loodelõidus Ozeretine külast läänes võis vene pool sisse saada järgmisesse külla Sokili külla. Üks osa ründavast kolonnist külla sisse jõudis ja kas sinna pidama jäädi, polnud endale hommikuks veel selge. Rünnakute arv küll pisu väiksem, aga kipuvad ründavad üksused kasvama suuremaks. Küll on rünnakule tulev soomuse nimekiri jätkuvalt erinevatest mudelitest koosnev ja kipub arvama, et pole ka soomukijuhtide koostööd ning lihtsalt sõidetakse rünnakule üksteise järel ja kui kolonn hakkab soomust kaotama, siis kaootilist edasist tegevust näeb. Eriti ei näe enam vene poole miinitraale soomuse ees, sestap kolonnis tullakse lootuses, et eks esimene saab löögi ära ja järgmised läbi pääsevad, aga enamasti nii lihsalt ei lähe ja maas pole ainult üks miin. Kuna siin rindelgi on lagedad alad suured, siis rünnakukolonnid tuvastab Ukraina piisavalt varakult ja kamikazedki õhku jõuab tõsta.
8. Lõunarinne: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: kõlakaid liigub, et võib-olla vähendas Ukraina Krõnki kandis üksusi. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
10. Venemaa võtab vastu seaduse, mis annab osadele ärimeestele puutumatuse 1990ndatel aastatel erastamise käigus saadud riigivara arestimise eest, ütles putin Peterburi majandusfoorumi (SPIEF) täiskogu istungil. „Siin peaks olema mingid mõistlikud piirijooned ja sellest me räägime äriesindajatega ja arutame. Üldiselt pooldan ma sobiva otsuse langetamist isegi mitte presidendi dekreedi või valitsuse resolutsiooni, vaid seaduse tasandil,” ütles putin.
Ta märkis, et praegu nõuab peaprokuratuur, et petuskeemide tulemusel antaks riigile üle vaid need ettevõtted, mis olid ebaseaduslikult eraettevõtetele kuulunud. „Nad võtsid riigipankadest raha, maksid mingi vara eest murdosa hinnast ja siis selle vara tööst tagastasid või ei tagastanud isegi riigipankadest võetud laenud. See on vargus,” ütles putin. Samas ei tohiks peaprokuratuuri huviorbiiti saada riigivara erastamise juhtumid, mis ei ole kriminaalse iseloomuga, märkis president. „Kui me räägime erastamisega seotud otsustest, mis on majanduslikult ebaõiged, kuid siiski seaduslikud, siis ma ei puudutaks seda üldse,” selgitas putin.
Ta avaldas veendumust, et võimud ja ettevõtjad leiavad natsionaliseerimise ulatust piiravate õigusaktide väljatöötamisel tasakaalu. „Mõtleme ärikaaslastega nüüd koos ja arvan, et leiame selle lahenduse,” lisas putin. Täpsemalt ta aga ei toonud välja kriteeriumid, mis võimaldavad omanikel vara riigi kasuks arestimise eest kaitsta.
Sellise seaduse vastuvõtmist toetas ka VTB juht Andrei Kostin. „Võib-olla oleks tore kuskil seadusandluses tunnistada, et on mingi aegumistähtaeg, mida ei saa üle vaadata,” ütles ta SPIEF-i ajal.
Pärast sõja puhkemist Ukrainas on eravarade natsionaliseerimise juhtumite arv järsult kasvanud. Aastatel 2022–2023 sattus riigi kontrolli alla üle 180 ettevõtte. Novaja Gazeta Europe ja Transparency International – Venemaa arvutuste kohaselt enamasti natsionaliseerisid võimud sõjatööstuskompleksi ja masinaehituse (7 kohtuasja), toiduainetööstuse ja kalatööstuse (7 kohtuasja), samuti sadamate (6 kohtuasja) ja kinnisvaraettevõtted. (6 kohtuasja). Peaprokuratuur võttis sageli sihikule riigist lahkunud ärimeeste vara.
Hiljuti on riigi omandisse läinud Tšeljabinski elektrometallurgiatehas, Klimovski padrunitehas, automüüja Rolf, Kuban-Vino, Solikamski magneesiumitehas, Gelendžiki sanatoorium Azure Coast, kaheksa kalandusettevõtet Kaug-Idas ja suurim pastatootja Makfa. Mõne endise omaniku vastu on algatatud pettuse- ja altkäemaksuasjad.
Kohtutes saavutasid prokurörid enam kui 1 triljoni rubla (10 miljardi euro) väärtuses strateegiliste ettevõtete varade taastamise, teatas peaprokurör Igor Krasnov putinile. Ta lisas, et jutt on kümnetest ettevõtetest, mille tooted on kriitilise tähtsusega riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja majanduse arenguks.
Riigi jaoks on oluline kontrollida sõja heaks töötavaid ettevõtteid, märkis varem Transparency Internationali – Venemaa direktor Ilja Šumanov. Lisaks on ametivõimud huvitatud kinnisvarast ja maast, eriti Moskvas, Moskva oblastis, Peterburis ja lõunapiirkondades, nende kõrge hinna tõttu ning kalandussektoris saavad nad natsionaliseerimise kaudu püügikvoodid ära võtta, nagu ka laevastiku, lisas ta.
11. Tuumarelvade kasutamiseks Ukrainas ega mujal ei ole praegu alust, ütles putin Peterburi majandusfoorumil (SPIEF). Ta märkis, et see stsenaarium on võimalik vaid juhul, kui on oht riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „Ma ei usu, et sellist juhtumit on tekkinud – sellist vajadust pole,” ütles putin.
Ta meenutas, et kõik tingimused selliste relvade kasutamiseks Venemaal on sätestatud Venemaa tuumadoktriinis. Samas hoiatas putin, et seda dokumenti võidakse kohandada olenevalt rahvusvahelisest olukorrast. „Doktriin on elav instrument ja me jälgime tähelepanelikult maailmas, meie ümber toimuvat ega välista mõningate muudatuste tegemist,” märkis president. putin lisas ka, et Venemaa võib alati teha tuumakatsetusi. „Vajadusel teeme ära, aga praegu pole ka selleks vajadust, kuna meie info- ja arvutivõimalused võimaldavad toota kõike praegusel kujul,” sõnas ta.
Seansi moderaatori, politoloog Sergei Karaganovi küsimusele, kas on aeg anda Euroopale tuumalöök, et inimkonnale mõistusele tuua ja päästa maailm, vastas putin, et lähtub faktist, et seda ei tule kunagi, sest vastasel juhul on ohvreid lõputult. Samas meenutas ta, et varajase hoiatamise süsteemid raketirünnakuks on välja töötanud vaid Venemaa ja USA, kuid Moskval on palju suurem hulk võimsaid tuumarelvi kui Washingtonis, nii et Euroopa on selles mõttes enam-vähem kaitsetu.
Lisaks on putini vaatenurgast vähetõenäoline, et USA sekkub ja vastab löögiga Venemaale, kui see hakkab tulistama oma strateegilisi tuumarelvi Euroopa suunas. „Eurooplased peavad mõtlema, kas ameeriklased osalevad tuumarelvavahetuses strateegilisel relvastusel, kui neid, kellega me lööke vahetame, pole olemas. Ma kahtlen selles väga,” sõnas ta.
Viimastel kuudel on kreml naasnud tuumaväljapressimise juurde. See oli reaktsioon NATO riikide otsusele lubada Kiievil kasutada oma relvi Venemaa löögiks ning mõnede Euroopa liidrite plaanidele saata väed Ukrainasse.
putin teatas, et kui Põhja-Atlandi alliansi liikmed lubavad Venemaa pihta tulistada kaugmaa täppisrelvadest, käsitletakse seda otsese sekkumisena konflikti, kuna väidetavalt valmistab sõjaline blokk isiklikult selliste rakettide lennuoperatsioone ette. Ta rõhutas, et Euroopa riigid peaksid selliseid otsuseid tehes meeles pidama, et neil on suur rahvastikutihedus, ning kutsus ka üles mitte sundima Venemaad tuumarelva kasutama.
12. Lühiuudised
USA president ütles, et kui Venemaa võidab Ukrainas, on kogu Euroopa territoorium ohus. Ta lubas, et ei lase sellel juhtuda.
Ukraina sai tänu KNDS-iga sõlmitud lepingule esimese välislitsentsi 155 kaliibriga mürskude tootmiseks.
Thales tarnib Ukrainale teise õhutõrjesüsteemi osana Prantsuse relvajõudude ministeeriumi sõlmitud lepingust. See uus lähimaa süsteem sisaldab ControlMaster 200, mis sisaldab õhuseireradarit Ground Master 200, raadiosidesüsteemi ja ControlView õhukaitse juhtimiskeskust koos kaasaskantavate relvajaotusterminalidega.
Ukraina peaprokurör Andrei Kostin ütles, et vabastatud Ukraina vangidest kuni 90% on füüsiliselt ja vaimselt piinatud.
Eesti kannab kuni 400 tuhat eurot üle Ukraina energiatoetusfondi ja Ukraina kiidab senist (varasemat) Eesti abi Ukraina energiataristu taastamisel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
