Sõja ülevaade: 758. päev – vene poole raketirünnak Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 22 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. märts 2024:
tugev vene poole rünnakutelaine (74) jätkumine tõi vaid ühe tuvastatud edenemise hallis alas, teine öö järjest suurem raketirünnak Ukraina linnade suunal, nii Venemaal kui Krimmis kurtmist jagus. Njah, Kaliningradi oblastis tabas vene pool õppuste käigus enda traalerit.
1. Suurem öine raketirünnak üle Ukraina ja 120 asulat tavalises pommisajus.
2. Krimmis plahvatusi olla jagunud ning egas Venemaalgi rahulik ole.
3. Kupiansk-Kreminna: survet jagus, aga edu mitte.
4. Siversk: vähemalt neljas suuna tugevad vene poole rünnakud, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Bahmut: surve kõrgele ronis…
6. Donetsk: sammhaaval hallis alas ja õnneks veekogude joonest idas.
7. Lõunarinne: tavaline rindepäev.
8. Herson: Ukraina teatas, et ühtki vene poole maapealset rünnakut polnud.
9. šoigu nõudis veel 200 tuhande venelase saatmist sõjaväkke.
10. Kaliningradi punt tabas õppusel raketiga kogemata Läänemerel seilanud vene traalerit.
11. Orjoli piirkonnast pärit luuletaja sai 7 aastat sõjavastaste luuletuste ja hävitatud Ukraina küla video eest.
12. kreml lubas probleeme Venemaale naasvatele sõjavastastele emigrantidele.
13. vene lastel võidakse personalipuuduse tõttu lubada töötada tervis kahjustavatel ja ohtlikel töökohtadel.
14. Krasnojarskis suletakse osa kolooniaid seoses vangide sõtta saatmisega.
15. Lühiuudised
1. Teine öö järjest ründas Venemaa rakettidega Ukraina suuremaid linnu. Eile suutsid Ukraina omad Kiievi suunal olnud kõik vene raketid alla lasta, siis varahommikuse info järgi seekord mõnel Ukraina linnal nii hästi kahjuks ei läinud. Plahvatusi oli kuulda Harkivi, Dnipropetrovski, Zaporižja, Krõvõi Rihi, Odessa, Vinnõtsa, Hmelnõtski ja Mõkolaivi oblastis. Harkivis ja Krõvõi Rihis oli elektrikatkestusi. Loo kirjutamise ajal oli veel infot Lvivi poole lendavatest rakettidest, mis polnud kohale jõudnud. Rünnakud algasid u kella nelja ajal hommikul ning polnud kella 7-ks läbi, sestap täpsemat infot veel pole.
Raketirünnak siiski ei vähendanud tihedat Ukriana piiri- ja rinde lähedaste asulate pommitamist.
2. Okupeeritud Krimmi Simferoopoli ümbruses kostab plahvatusi, teatasid kohalikud kanalid.
Venemaal Taganrogi lennujaama lähedal tõuseb suitsu. Mis juhtus ja mis tulekahju põhjus oli, pole selge. Teada on vaid, et enne seda töötas õhutõrje.
Kurski ja Belgorodi oblastis on alanud mitmetele aladel elanike evakueerimine. putin küll andis teada, et keegi pole Venemaale seal kandis tunginud, aga seni siiski uusi videosid ja pilte vene vabatahtlike toimetamisest seal kandis lisandub. Olla ka vene pool pommitanud liugpommidega paari vene enda küla, kus olla sees olnud vene vabatahtlikud. Tundub, et maapealsete jõududega pole siiski veel õnnestunud olukorda stabiliseerida, et peab selliseid vahendeid kasutama.
Belgorodi linnani ikka kurtmist tuleb ja seda mitmel korral päevas.
„Venelased ise teatavad avalikest allikatest, et paar päeva tagasi Engelsi lennubaasis sai kannatada vähemalt kaks lennukit. Oleme praegu ettevaatlikud, selgitame, et selle intsidendi tagajärjel on loomulikult kahju ja andmeid kogutakse,” ütles GURi pressiesindaja Andri Jusov.
Venemaa rafineerimistehaste esmaste naftatöötlemistehaste koormuse kogumaht vähenes perioodil 14. märtsist 20. märtsini kuu esimese poolega võrreldes 7,5%, 0,687 miljoni tonnini päevas pärast mitmete tehaste hädaseiskamist droonirünnakute tõttu, näitas Reutersi arvutus, mis põhineb tööstusharu allikatest pärit andmetel.
Pisu enne rindeuudiseid muutustest trendides:
a) vene pool on mitmetele rindelõikudel asunud pommitama liugpommidega ka Ukraina eesmisi possasid, kus tavaliselt vaid mõned võitlejad ehk siis kvantitatiivselt üritatakse musta maa taktikat kasutada, piltlikult elevandi tapmiseks mõeldud relvaga lajatatakse sääsele. Lisaks olla osadele pommidele lisatud aegsütikud ning mõni neist olla plahvatanud isegi kuni 5 tundi hiljem peale alla kukkumist. Kahjuks need pommid otsa ei saa…
b) järjest enam näeb paljudes rindelõikudes Hiina päristolu DesertCrossi ATV-sid, mida üritatakse rünnakutel kiireks edenemiseks kasutada. Seni on teadmata, miks enamusel neist ikka kõrbesse sobiv värvus on.
c) mitmel rindelõigul on taas tõusnud vene poole luure-diversioonigruppide tegevus ehk siis otsitakse aktiivselt uusi pealetungi suundi.
d) kuna vene pool rünnakutel kasutab väga erinevat soomustehnikat (mida ei tohiks ühel üksusel olla), siis tundub, et neid rünnakule suunduvaid kooslusi kiiruga käepärastest vahenditest kokku klopsitakse. Võib olla on näiteks kompanii suurune ründeüksus kokku pandud u kolmest erineva päritoluga üksusest ning sestap on mõistetav, miks koostöö ei toimi ning kellelegi abi ei anta…
e) seniks kuniks Ukrainal moona jagub ning õnnestub ka uus mobilisatsioon läbi viia, vene suuremaid pealetungi õnnestumisi ei prognoosi. Kahjuks jääb Ukrainal hetkel puudu ka enda uue suurema pealetungi alustamiseks ressurssi. Aga loodab selle aasta jooksul Ukraina varustamise paranemist… ning siis juba uue hooga.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool hakkab vaikselt järjest uut survet tõstma Kupianski suunale ning lennunduse tugi koos kaudtulega rindejoone töötlemisel jätkus. Eks rünnaku üksused ikka suuremaks lähevad, selle võrra küll neid ka vähem. Eile muutusi rindejoones paar tugevat vene poole üritust siin suunal ei toonud.
Ternõ kant siiski tugevama surve all aga siingi vene poolele edutu päev.
4. Siversk: tugevad soomusseltskonnad ikka tegid eile mitu proovi jõudmaks Bilohorivka külasse aga ikka edutult. Eile lisandus uuesti rünnakusuundi ning nii piki teed otse Siverski peale kui Spirne ja Vesele juures prooviti tugevama soomuse abil edeneda aga siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud. Siingi lõik, kus seda Hiina päritolu tehnikat maha jäi.
5. Bahmut: eilne päev olevat olnud lihtsalt põrgu Bahmuti suunas… andis üks Ukraina blogija teada. Rünnakute arv tõusis võrreldes varasemaga u kolm korda. Bohdanivka ja Ivanivski vahelisel teel Tšasiki suunas kolonnidega suruvad. Eile olla sinna maha jäänud 8 ühikut soomust. Siingi seda lõiku vene pool liugpommidega töötleb ning seetõttu on pisu keeruline esmaseid possasid ilma kaotusteta hoida. Ühtki vene poole edenemist siiski ei tuvastanud, kuigi tugeva surve all oli ka Klisiivka-Andriivka liin.
6. Donetsk: Avdiivkast läänes jätkus vene poole sammhaaval edenemine veekogude joonest ida pool hallis alas, kust Ukraina oli juba varasemalt taandunud. Vene üksused on nüüdseks võtnud kontrolli enamiku Lääne-Tonenke osade üle, kontrollides de facto küla. Miks seni pole ühtki lipu heiskamise videot, on siiski teadmata.
Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka on juba pikalt olnud kogu rinde kuumimaid lõike ja kuidas see vene mass sugugi edasi ei saa on pigem hämmingut tekitav. Eks meite omadele on ka arusaamatu, et enamusel vene komandöridel pole hakklihamasinasse igapäevaselt lisa saatmisega miskit hingelist probleemi.
7. Lõunarinne: pisu surve vene poolelt tõuseb.
Berdjanski suund: Staromajorske suunal paar tugevamat vene poole katset muutusi rindejoones ei toonud.
Tokmaki suund: vene pool teatab: Zaporižja rindel on rasked lahingud Rabotõne-Verbove lõigus. Loodan, et see „tapaala” seni töötab. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: enamus päevadel annab mõni vene blogija teada, et suudavad tabada paate, mis Dneprit ületavad aga ei suudeta ära põhjendada, miks „paari väga väikest ja ebaolulist” Ukraina üksust ei suudeta Dnepri idakaldal ära likvideerida. Kui kaardilt vaadata seda vene üksuste massi, siis jälle elevandi ja sääse võrdlus silme ette tuleb… Ukraina ühestki maapealsest vene poole rünnakust siin suunal teada ei andnud.
9. vene kaitseministri sergei šoigu üle-eelmisel päeval välja kuulutatud „kahe kombineeritud relvaarmee ja 30 formeeringu loomine eeldab enam kui 200 tuhande inimese kaasamist relvajõududesse”, ütles sõjaväeekspert Juri Fjodorov. šoigu mainis, et 30 koosseisu kuuluvad „14 diviisi ja 16 brigaadi”. Fjodorovi sõnul ei ole praegu nende moodustamiseks vajalikku arvu sõjaväelasi.
Näiteks ainuüksi motolaskurdiviis vajaks vähemalt 10 tuhat sõdurit. „Need on kolm rügementi, kus on 2-2,5 tuhat inimest, pluss tankirügement ja palju muud, näiteks suurtükiväepataljon või suurtükirügement.” Ja motoriseeritud brigaadi loomiseks on vaja 4,5 tuhat inimest, arvutas ekspert.
Fjodorov märkis ka, et kaitseministeeriumil ei pruugi olla piisavalt ohvitsere, et moodustada täieõiguslikud professionaalsed armeed. „Iga 10 reamehe kohta vajame ohvitseri. <…> Nende koolitamine võtab palju aega. Keegi ei tea, kust neid saab ja kuidas valmistada,” rääkis ta.
šoigu plaanid suurendavad uue mobilisatsioonilaine ohtu, ütles sõjavastase projekti „Go Through the Forest” juht Grigori Sverdlin. „Juba enne seda avaldust ennustasime kolleegidega, et pärast valimisi, kuid enne aasta lõppu mobilisatsioon hoogustub,” meenutas ta. Tema hinnangul võib see mõjutada 100-150 tuhat inimest. Sverdlin lisas, et praegu täiendatakse armeed lepinguliste sõduritega, kellest „ilmselgelt ei piisa”. Probleemidest värbamisega annavad tunnistust faktid, et ajateenijad on sunnitud lepingu sõlmima juba esimesest teenistuspäevast alates. Kuid neist ei piisa armee täiendamiseks, rõhutas Sverdlin.
Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) leiab, et kaitseministeeriumi väljakuulutatud struktuurireformid on vajalikud selleks, et Venemaa saaks toetada sõda Ukrainas ja samal ajal laiendada oma võimekust pikemas perspektiivis – valmistudes võimalikuks ulatuslikuks konfliktiks NATO-ga. Seda tunnistas kaudselt ka šoigu, kommenteerides putini otsust taastada Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonnad. Minister ütles, et seda tehti seoses NATO laienemisega, millega liitusid Soome ja Rootsi, ning vastavalt kaitseministeeriumi plaanidele suurendada armee suurust 1,5 miljoni inimeseni.
Veebruaris ütles šoigu, et 2023. aastal värvati lepingulisele teenistusele 540 tuhat sõjaväelast, mis võimaldas luua kuuest diviisist koosneva reservarmee. Riigiduuma kaitsekomisjoni juht Andrei Kartapolov märkis, et sel aastal on plaanis relvajõude samal viisil täiendada veel 350 tuhande inimese võrra.
Sarnased arvud lepinguliste töötajate palkamise kohta teatas Faridaily. Väljaande andmetel vajab kaitseministeerium täiendavalt 400 tuhande inimese värbamist. Väljaande allikad ametnike seas teatasid, et muud ressursid on praktiliselt otsa saamas – patrioodid ja vangid on „otsa saanud”.
2023. aasta lõpus kirjutas putin alla määrusele, millega suurendati Venemaa relvajõudude isikkoosseisu 2,2 miljoni inimeseni. Neist 1,32 miljonit peaksid olema otseselt sõjaväelased. See on 170 tuhat rohkem, kui nõudis putini eelmine samalaadne dekreet, mis allkirjastati 2022. aasta augustis ehk mõni nädal enne mobilisatsiooni väljakuulutamist. Ukraina sissetungi alguseks oli Venemaa relvajõudude lubatud tugevus 1,9 miljonit inimest, sealhulgas 1,01 miljonit sõjaväelast. Seega suurendas putin seda kahe dekreediga kokku enam kui 300 tuhande inimese võrra.
10. Üleeile Kaliningradi oblasti ranniku lähedal uppunud traaleri „Kapten Lobanov” tulekahju põhjuseks oli raketi tabamus. Mürsk lasi laeva ekslikult õhku Balti laevastiku õppusel, ütles Doždile meeskonnaliikme sugulane. Tema sõnul sai kolm meremeest surma ja veel neli vigastada. Meeskonnaliikmed olid magama minemas, enne kui rakett kapteni juhtimisruumi kukkus. Samal ajal varjasid Kaliningradi oblasti võimud juhtunu põhjuseid ja ohvrite arvu. Kuberneri pressisekretär Dmitri Lõskov väitis, et tulekahju juhtus „hädaolukorra tõttu”, mille tagajärjel hukkus väidetavalt vaid üks inimene ja veel kaks jäid teadmata kadunuks.
Kanali allikas rõhutas, et „kui nad ellujäänuid päästsid, teadsid kõik suurepäraselt” kolmest hukkunust ja et see oli tingitud raketilöögist, kuid nad otsustasid kirjutada, et tegemist oli „tulekahjuga”. „Huvitav, mis tulekahju see on, kui kaptenisild on täielikult kadunud – see lihtsalt hävitati,” märkis ta.
Haavatud viidi Pionerski haiglasse, neist ühe seisund on raske. Allika sõnul kuulasid kannatanuid haiglas üle FSB ohvitserid, kes käskisid „intsidendist mitte rääkida”. Allikas lisas, et traaleri „Kapten Lobanov” lähedal asunud MRTK ettevõtte tööstuslaeva tabas peaaegu teine rakett – kest kukkus lähedal asuvatesse kalavõrkudesse.
Varem selgitas Dožd automaatse AIS-jälgimissüsteemi avaandmete põhjal välja, et Kapitan Lobanov võis siseneda vene mereväe Balti laevastiku harjutusalale.
Vene kaitseministeerium teatas ka intsidendi eelõhtul toimunud manöövritest Kaliningradi oblasti rannikuvetes. 18. märtsi õhtul teatas ministeerium, et korveti „Boiki” meeskond töötas välja ülesanded vaenlase imitatsiooniallveelaeva otsimiseks, tuvastamiseks ja hävitamiseks ning sooritas praktilise tulistamise simuleeritud õhu- ja meresihtmärkide pihta.
11. 2. Lääne ringkonna sõjaväekohus mõistis orjoli poeedi Aleksander Bõvševi 7 aastaks vangi üldrežiimiga koloonias süüdistatuna avalikes terrorismikõnedes ja armeega seotud „võltsimises”.
Kriminaalasja põhjuseks olid tema sõjavastased postitused Facebookis. Nagu Bõvšev ise aktivist Anastasia Ševtšenkole ütles, oli ühes väljaandes tema luuletus järgmiste ridadega: „Raketid tabavad Ukrainat. // Kreml lükkas tagasi südametunnistuse ja moraali // Ohvitseri au, kus sa oled? Kus on teie venelane Stauffenberg?”
Bõvševi sõnul otsustasid uurijad, et luuletus kutsus üles vägivaldsele võimu kukutamisele ja vandenõule Venemaa presidendi vadimir putini mõrvamiseks. Teine postitus sisaldas videot Kiievi oblastis hävinud Velikaja Dõmerka külast, kus elas poeedi tädi.
Bõvšev on vahi all alates 2023. aasta veebruarist. Pärast Krimmi annekteerimist esitati talle korduvalt äärmuslusartiklite alusel süüdistus Ukrainat toetavate luuletuste eest, mis sisaldasid kriitikat Venemaa võimude vastu. 2017. aastal soovitasid julgeolekuametnikud Bõvševil lahkuda Venemaalt „sõbralikul teel” oma perega – voodihaigete vanematega: pimeda ema ja kurdi isaga. Ta jäi.
Kui varem õpetas Bõvšev Orjoli oblastis Kromõ külas saksa keelt, siis 2015. aastal keelas kohus tal koolis töötamise. Rosfinmonitoring lisas Bõvševi äärmuslaste ja terroristide nimekirja. Novaja Gazeta märkis luuletaja kohta koostatud aruandes, et „mitu põlvkonda julgeolekuametnikke” kasvas teenistuses üles „tema töö põhjal”. Inimõiguste keskus Memorial tunnistas Bõvševi poliitvangina.
12. Venelased, kes lahkusid pärast sõja algust ja toetavad Ukrainat, ei peaks riiki tagasi pöörduma, ütles presidendi pressiesindaja dmitri peskov. Ta märkis, et putin saatis sellistele inimestele ühemõttelise signaali. „Kui presidenti tähelepanelikult kuulata, taandusid tema väljaütlemised järgmisele: eriarvamusega inimeste hulgas on neid, kes jäävad oma kodumaaga kokku. Ja on neid, kellest on saanud vaenlased. Võttes sõna otseses mõttes oma riigi vaenlase positsiooni. Need on teised. Siin neid ei oodata, see on kindel,” rõhutas peskov väljaandele Argumendid ja faktid antud kommentaaris.
Samuti ähvardas ta likvideerida Venemaalt lahkunud ja Ukraina poolel sõdida otsustanud kodanikke. “Alles eile rääkis president neist reeturitest, kes tõesti haaravad relvad ja hakkavad teie ja minu vastu võitlema. Nad tuleb hävitada. Jumal tänatud, neid, kes on selle tee ette võtnud, pole palju,” ütles peskov.
Varem oli ta juba hoiatanud „vaenlaste” tagasipöördumise eest Venemaale, kes „tegid oma riigi vastu suu lahti”. „Lahkunute hulgas on neid, kes on praegu seal, välismaal, koguvad raha Ukraina relvajõududele, üritavad aidata Ukraina armeed, esinevad erinevatel ühiskondlik-poliitilistel üritustel ja kiruvad meie riiki. Nad laimavad paljuski meie riiki. Nendel inimestel ei ole enam võimalik siia tagasi tulla,” rõhutas peskov.
19. märtsil andis putin FSB-le korralduse leida üles kõik „reeturid” ja ära hoida „rahutused” Venemaal. Ta märkis, et riigis seisavad vastutustundlike ülesannete ees üksused, mis tagavad põhiseadusliku korra kaitse ja võitlevad ekstremismiga. Mis puutub tegevustesse väljaspool perimeetrit, siis putin andis käsu „nimepidi tuvastada” reeturid, sealhulgas sabotaaži- ja luurerühmituste liikmed, mis intensiivistas 2024. aasta kevadel rünnakuid Ukrainaga piirnevatele piirkondadele.
„Me karistame neid ilma aegumiseta, olenemata nende asukohast. Ja ma palun teil pöörata sellele tegevusvaldkonnale piisavalt tähelepanu, et keegi ei heiduks,” ütles putin.
2022. aastal koges Venemaal kaks massilist migratsioonilainet: kevadel pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja sügisel pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist. Erinevatel hinnangutel lahkus riigist kokku 600 tuhat kuni 1,1 miljonit inimest.
Venemaa võimud on korduvalt teatanud erinevatest piirangutest ja karistustest väljarändajatele ja mitte ainult neile, kes olid sõja vastu. Algatuste hulka kuulusid vara konfiskeerimine, maksutõusud, tiitlite äravõtmine, kaugtöö keelamine ja sisu levitamine Interneti Venemaa segmendis. Samuti tehti ettepanek kontrollida äärmusluse ja riigireetmise eest lahkunuid FSB kaasamisega.
13. Tatarstani riigivolikogu on ette valmistanud muudatusettepanekud, mis teevad ettepaneku lubada teismelistel töötada ohtlikes ettevõtetes, kirjutab Kommersant. Dokumendi kohaselt teevad saadikud ettepaneku lubada 16–18-aastastel teismelistel töötada kahjulike „ja (või) ohtlike töötingimustega töödel”. Muudatustega tehakse muudatusi tööseadustikus.
Tatarstani riigivolikogu sotsiaalpoliitika komisjoni esimehe Svetlana Zahharova sõnul on muudatuste eesmärk võimaldada kutsekoolide kiirendatud koolitusprogrammi lõpetajatel saada tähtajalise töölepingu alusel tööle ettevõtetesse. „Algatus tuleb KamAZ-ilt, ElAZ-ilt, kus on kõrgkoolid. Ettevõtted on mures, et ilma ohtliku töö loata lähevad lõpetajad Wildberrysse, Yandexi, Samokatisse ja kõik…” märkis ta.
Tatarstani Ametiühingute Föderatsiooni juhi Jelena Kuzmitševa sõnul on tootmises suur personalipuudus, kuid teismeliste vastuvõtmine seda probleemi ei lahenda. Lisaks tunneb ta muret ohtlike tööstusharude negatiivse mõju pärast noorele kehale. Kaasani Riikliku Meditsiiniülikooli (KSMU) sotsiaaltöö ja õenduse kõrghariduse teaduskonna dekaan Margarita Maksimova nimetas muudatusi omalt poolt keskaegseks.
„Sina ja mina pöördume tagasi keskaega või vähearenenud riikidesse. Jah, äri vajab personali. Võib-olla peaks äri mõtlema sellele, et seda küsimust lastega mitte lahendada, vaid töötingimusi parandada?” küsis ta. Maksimova lisas, et ohtlikes tingimustes töötamine suurendab noorte hulgas puuetega inimeste arvu ja vähendab sündimust.
Viimase aasta jooksul oli 85% Venemaa ettevõtetest töötajate puudus. SuperJobi uuringu kohaselt ei märganud personaliga seotud probleeme vaid 11% organisatsioonidest. Kõige rohkem puudusid tööturul oskustöölistest, veoautojuhtidest, eriveoautojuhtidest, üldtöölistest ja inseneridest.
Kõige aktiivsemalt otsivad uusi töötajaid tööstusettevõtted, kes suurendasid aastaga vabade töökohtade arvu enam kui 2,2 korda (122%). Suurim nõudlus personali järele on tööstusseadmete, metalltoodete ja toorikute tootmises, masinaehituses ja tööpinkide valmistamises, metallurgias ning toiduainetööstuses.
Ehitussektoris kasvas vabade töökohtade arv aastaga 31% ning transpordi- ja logistikatööstuses 35%. Ehitusfirmad vajavad hädasti oskustöölisi, transporditöötajad veoautojuhte ja laospetsialiste (tellimuste komplekteerijad, kullerid, tellimuste komplekteerijad, laadurid). Samal ajal, nagu SuperJobi eksperdid märgivad, konkureerivad mõlemad valdkonnad tööjõu pärast tööstusega.
14. Vangide Ukraina sõtta saatmise tõttu plaanitakse Krasnojarski territooriumil sulgeda mitmeid kolooniaid, ütles piirkonna inimõiguste volinik Mark Denisov. „Märgin ühte murettekitavat trendi: ühekordne suur süüdimõistetute arvu vähenemine SVO tingimustes ajendas kedagi tippu aru andma vajadusest sulgeda kinnipidamisasutused, et optimeerida ja säästa raha. Meie piirkonnas suletakse sel aastal hulk asutusi. Tuntuimad on Areiski ja Hromadski asutused,” tsiteeris Denissovi sõnu Prospekt Mira.
Areiskoje külas asub esmakordselt süüdimõistetute jaoks meeste paranduskoloonia nr 7 ja Gromadski külas IK-16, kus hoitakse vange, kes on varem kohtu alla antud. Varem kandis riigireetmises süüdi mõistetud ajakirjanik Ivan Safronov karistust IK-7-s, hiljem viidi ta üle teise parandusmajja. Ombudsmani hinnangul on kolooniad linna moodustavad ettevõtted, mille sulgemisel võivad tekkida probleemid, eriti pärast sõja lõppu.
Vene vanglatest on alates täiemahulise Venemaa sissetungi algusest saadetud Ukrainasse sõdima üle 100 tuhande vangi, ütles projekti Gulagu.net asutaja Vladimir Osetškin Newsweekile. Osetškini arve kinnitas liikumise Istuv Venemaa tegevdirektor Olga Romanova, kes oma andmetele tuginedes teatas 120 tuhande vangi saatmisest Ukraina rindele.
„Neist 50 tuhat värbas Wagneri PMC asutaja Jevgeni Prigožin. Ülejäänud värbas kaitseministeerium. Hukkunute arv pole teada. Umbes 50 tuhat vabastatud vangi on nüüd vabaduses,” ütles Romanova.
Osa Venemaa kaitseministeeriumi värvatuid satub Reduti PMC-sse, militaarosakonna pseudo-erastruktuuri, mis loodi omal ajal konkureerima Wagneri PMC-ga. Redut värbab vange Mordva, Tula, Jekaterinburgi, Vladivostoki, Belgorodi, Permi territooriumi, Baškortostani, Sverdlovski ja Saratovi piirkondade kolooniatest.
Osetškini sõnul sureb rindel nädalas üle tuhande vangi. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luure hinnangul võivad vene armee praeguseks 290–350 tuhandest kogukaotusest vangid moodustada kuni 40 tuhat haavatut ja 20 tuhat hukkunut.
15. Lühiuudised
EL-i liidrid on põhimõtteliselt kokku leppinud, et võtavad ära suurema osa Venemaa külmutatud varadest saadavast kasumist ja annavad selle Ukrainale. Ettepanek võib tänavu teenida 3 miljardit eurot ja esimene miljard võidakse Ukrainale vabastada juuliks.
Austria liidukantsler Karl Nehammer ütles, et kasumit külmutatud Venemaa varadest Euroopas tuleb kasutada Ukraina ülesehitamiseks, mitte relvade jaoks, nagu soovitas Olaf Scholz. Ta rõhutas, et neutraalsed riigid peaksid tagama, et seda ei juhtuks.
Euronews.com: Eesti peaminister Kaja Kallas kutsus Ramsteini koalitsiooni kuuluvaid riike, kuhu kuuluvad NATO liikmed, EL ja veel 15 riiki üle maailma, panustama 0,25% oma sisemajanduse kogutoodangust Ukraina sõjalisele abile.
Biden edestas Trumpi esimest korda pärast augustit – The Economisti küsitlus. Küll ainult 1%-ga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
