Sõja ülevaade: 756. päev – 80 vene poole rünnakut tõid muutusi vaid mõnes rindelõigu hallis alas
Avaldatud: 20 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. märts 2024:
80 vene poole rünnakut tõid vaid muutusi mõnes rindelõigu hallis alas ning pisu kukalt kratsib, et miks väga tugev kaudtule ja lennunduse töötlus ning jätkuv tugev soomuse laine ei suuda tuua vene poolele edu… ju neil ikka nii koordineerimise, moraali kui varustamisega muresid jagub…
Lugemissoovitus p 15.
1. 150 Ukraina asulat pommirahes.
2. Venemaal kurtmine jätkuvalt tõusuteel.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakute arv küll oluliselt tõusis aga muutusi need rindejoones ei toonud.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: siingi rinne seisab.
6. Donetsk: tugev vene surve mõne muutuse hallis alas siiski tõi.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. putini valimistulemusi võltsiti ka saatkondades.
10. vene kaardivägi lähetatakse rafineerimistehaseid droonide eest kaitsma pärast 10% kütusetoodangu kaotamist.
11. putin andis FSB-le korralduse leida üles kõik „reeturid” ja ära hoida „rahutused”.
12. Venemaa sportlastest Pariisi olümpiamängudel.
13. Riigiduuma andis loa vangide massiliseks vabastamiseks vanglast, et saata nad sõtta Ukrainaga.
14. Ukraina Kaitseministeerium avalikustas Ramsteini tulemused.
15. „Ilma 250 000 võitlejat mobiliseerimata on meil vähe võimalusi.” Intervjuu Sergei Filimonoviga tegi Liga.net.
16. Lühiuudised
1. Vene pool saatis Harkivi oblastile poole teele ühe X-59 raketi. Olla üks põllumajandusettevõtte pihta saanud. Seejärel Uragani süsteemidest korrati lööki. Njah, Uragani lööke oli eile tavapärasest rohkem ka teistel rinnetel. Tegu päris vastiku elukaga, mis laseb kuni 70 km kaugusele (efektiivne siiski u 35 km) ja 16 raketti suudetakse välja lasta juba 3 minuti pärast ülesande saamist ning iga neist kannab kaasas u 90-100 kg lõhkepead. Lisaks on võimalus, et nende rakettidega puistatakse välja miiniväli (iga rakett 312 jalaväemiini).
Ülitihe Ukraina piiri- ja rindelähedaste asulate valimatu pommitamine jätkus ikka kõige käepärasega.
2. vene poole väitel üritasid Ukraina väed rünnata Kurski oblastis asuvat Kurtšatovi tuumajaama vähemalt viie kamikaze drooni ja ühe S-200 raketiga. Õhutõrje tulistas alla kõik droonid ja raketi, kuid rusud kahjustasid alajaama, mis varustab mitut Kurski tänavat. Piirkonna kuberner Roman Starovoit teatas rakettide hävitamisest õhutõrjesüsteemide poolt ja elektrikatkestustest. See on neljas kord, kui droonid ründavad Kurtšatovi tuumaelektrijaama pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse. Nii avastati 9. jaanuaril tuumajaama territooriumilt allakukkunud lennukitüüpi droon. SHOTi andmetel oli droonil lõhkepea lõhkeainega. Lõhkekeha siis ei plahvatanud.
2023. aasta oktoobris põrkas Ukraina droon vastu Kurski tuumajaama tuumajäätmete hoidlat, kahjustades selle seinu. Venemaa välisministeeriumi andmetel registreeriti toona kokku kolm droonirünnakute juhtumit, millest kaks toimusid jaama administratiivhoonetes.
Varem, 2022. aasta augustis, viis Ukraina diversantide tegevus Kurski tuumaelektrijaama teise jõuploki hädaseiskamiseni, teatas Venemaa FSB direktor Aleksandr Bortnikov. Plahvatuste tagajärjel sai kannatada kuus kõrgepingeliinide torni (110, 330 ja 750 kV), mis tõi kaasa häire tuumajaama töö tehnoloogilises protsessis.
Belgorodis enam rahulikke päevi ega öid pole. Belgorodi rajoonis, Šebekino rajoonis ja Graivoroni rajoonis teatati laste evakueerimisest. Kuberner Gladkov teatas, et 9 tuhat neist evakueeritakse teistesse piirkondadesse, näiteks Tambovi ja Kaluuga oblastisse.
Ukraina droonid ulatusid eile kuni Saraatovi oblastis asuva Engelsi sõjaväelennuväljani, hommikuks tuli infot sealsetelt kohalikelt, et kuuldi lennuvälja kandist nelja tugevat plahvatust. Kas samal ajal lennuväljal ka Tu lennukid paiknesid, hetkel ei tea.
Njah, vene blogijate kurtmist, et Ukraina kasutab Venemaa oblastite pommitatamiseks nii droone, erinevat tüüpi rakette kui tavalist kaudtulemoona on järjest tõusmas.
Vene vabatahtlike korpus väidab oma kohalolekut Kozõnkas (küla piiri lähistel Venemaal) ning mõni vene blogija teatab, et ka Graivoroni külast pole neid seni välja saadud.
3. Kupiansk-Kreminna: jätkuvalt pisu mõtlik, miks vene poole tugevad rünnakud seni edu pole toonud ei Kupianski (10 rünnakut) ega Ternõ (u10) suunal. Liialt optimistlik veel olla ei julge, sest rünnakuteks vene poole ressurssi peaks veel jaguma palju. Uudise künnise ületas vene poole üritus vedada ära kahe soomuselukaga üks pihta saanud Leopardi tank Ternõ kandis, aga fataalselt see teekond vedajatelegi lõppes ja kolmik nüüd nukralt keset põldu seisab.
Kuna siin rindel jätkub tihe vene lennunduse töö ja uuesti on kasutusele võetud Uraganid rinde töötlemiseks, siis peatset veelgi suuremat survet siiski ootab.
4. Siversk: jagus rünnakuid siiagi ning ikka üritab vene pool saada kätte Bilohorivka küla aga edutult.
5. Bahmut: muutusteta, kuigi vene rünnakuid jagus.
6. Donetsk: hallis alas jõejoonest ida pool, mille taha juba nädal tagasi Ukraina taandus, sammhaaval vene pool edenemist jätkab, aga oi kui valusalt. Seni jätkub Ukrainal droone ka iga üksiku soldati jahtimiseks ning ühes videos näeb, kuidas väidetavalt kaotasid venelased rünnaku käigus 21 soldatit ja viga sai veel 16 ning seda juba varasemate laipade vahel olles. Seal jahiti ka juba haavata saanuid ning surnuid teesklevaid.
Geolokeeritud kaadrid kinnitasid Venemaa kohalolekut Pervomaiskest idas tiigi ääres. Varem peeti seda halliks tsooniks. See ei ole edasiminek, vaid pigem olukorra ümberhindamine.
Miks ei saa vene pool vaatamata ülitugevale survele u 30 rünnakut) edasi Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka joonelt, on jätkuvalt meeldivat üllatust pakkuv. Isegi tuleb vene blogijatelt sõnumeid, et Krasnohorivka juures on Ukraina vasturünnakute intensiivsus pannud vene poolt isegi mõnelt possalt taanduma. Jätkuvalt arvamusel, et siia lõiku on Ukraina suutnud tuua piisavas koguses kaudtulemoona.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: mõni vene poole rünnak muutusi rindejoones ei toonud.
Tokmaki suund: olla ka mõni Ukraina rünnak toimunud vene rünnakute vahel ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. „Tapa-ala” Robotõne keskel siiski töötavat edasi ja seda loeb vene blogijate ridade vahelt.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: olla olnud vaid üks vene poole edutu rünnak ning optimismi lainet vene blogijatelt sellele suunale ei jagu.
9. Ametlikud tulemused välismaistest valimisjaoskondadest osutusid valimisküsitluste vastustele diametraalselt vastupidiseks. Välismaal sai putin vaid 15% (v.a need, kes ei vastanud küsimusele oma positsiooni kohta). Projekti „Hääleta välismaal” vabatahtlikud küsitlesid 69 204 inimest 44 riigi 65 valimisjaoskonna väljapääsu juures ning võrdlesid nende vastuseid keskvalimiskomisjoni andmetega. Nendes jaoskondades anti kastidesse kokku 174 555 sedelit. Need olid andmed 19. märtsi keskpäeva kohta.
Uuringute kohaselt hääletas putini poolt 10 385 venelast (15%). Tegelikkuses võib see protsent olla suurem, sest küsitluste korraldajate sõnul keelduvad välismaistes valimisjaoskondades putini valijad enamasti küsimustele vastamast. Keeldumisi oli 12 943 (19%). Isegi kui nad kõik tahavad putinit veel kuus aastat presidendina näha, võib tema kogutoetust hinnata 23 328 inimesele (34%). Nende valimisjaoskondade kohta annab keskvalmismiskomisjon (KVK) aga hoopis teistsuguse arvu – 98 264 ehk 56,3% antud häälte koguarvust. See tähendab, et ametlikud andmed putini poolt hääletamise kohta osutusid väljumisküsitluse tulemustest kõrgemaks:
võrreldes tema toetamist tunnistanud valijate arvuga – 9,5 korda:
võrreldes Putini maksimaalse potentsiaalse valijaskonnaga (poolt hääletanud pluss need, kes ei vastanud) – 4,2 korda.
Teoreetiliselt said putini poolt hääletada ka Venemaa saatkondade ja konsulaatide töötajad, kes ei kuulunud exit poll valimisse. Tõsi, nende arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.
Vaevalt, et diplomaatiliste töötajate hääled suudavad täita kümnete tuhandete suurust tühimikku lävepakuküsitluste tulemuste ja ametlike andmete vahel. Mõnes valimisjaoskonnas näivad need kaks numbrit sarnased: näiteks Austrias andis Viini küsitluses lahkumisküsitlus putinile potentsiaalse 32% (7% avaldas toetust ja 25% keeldus vastamast) ja KVK – 34%, samas kui Salzburgi küsitluses vastavalt 23% (8%+15%) ja 21%.
Teistes valdkondades oli vahe aga tohutu. Näiteks Austraalias Sydneys toetas putinit 18% vabatahtlikele vastanutest (+ potentsiaalselt 1% keeldujaid) ja keskvalimiskomisjon andis putinile 52%. Ehk siis selgub, et tema poolt hääletas 72% küsitluse käigus küsitlemata jäänud inimestest (küsitleti 536 inimest ja esitati 1432 sedelit).
Barcelonas võitis putin küsitluse kohaselt saada vaid 6% (5% ütles, et nad toetavad teda, 1% ei vastanud), kuid keskvalimiskomisjon andis talle 27%. Samal ajal osales küsitluses 962 inimest – peaaegu pooled 2012 hääletussedelist.
Nikosias sai putin 22% küsitluses osalenutest (+ potentsiaalselt 15%, kes ei vastanud), kuid keskvalimiskomisjoni andmetel toetas teda 86% valimisjaoskonda tulijatest. Küprose pealinn. Sellel oli väidetavalt 42 833 hääletussedelit; vabatahtlikud said intervjueerida 5043 inimest.
Nendes välismaistes valimisjaoskondades, kus küsitlus läbi viidi, võitis lahkumisküsitluste järgi Vladislav Davankov tulemusega 47%, “rikutud sedeli” kandidaat sai 17%, Leonid Slutski ja Nikolai Haritonov kumbki 1%.
10. Rogsvardia aitab energeetikaministeeriumil tagada naftatöötlemistehaste ohutuse, ütles Vene Föderatsiooni energeetikaministeeriumi gaasitööstuse arendusosakonna direktor Artem Verhov. Sellest teatab Interfax. „Ohutustöö on käimas, see on väga pakiline probleem. Me töötame koos, sealhulgas kolleegidega vene rahvuskaardist, objektide kaitseks ja vajalike kaitsesüsteemide paigaldamiseks nagu Pantsir,” ütles Verhov.
Ta lisas, et kui mõni varustus ebaõnnestub, „saate alati kütusevoolu ümber suunata”. „Peaasi, et Venemaa Raudtee meid alt ei veaks. Tavaliselt me seda teeme,” lõpetas ametnik.
Päev varem hindas Reuters, et märtsis Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid tabanud Ukraina droonirünnakud halvasid ligi kümnendiku riigi kütusetoodangust. Praegu on 13% Venemaa rafineerimistehaste olemasolevate esmaste naftatöötlemistehaste koguvõimsusest avariiseisundis. Kui võtta arvesse ainult bensiini ja diislikütust tootvad rafineerimistehased, on majandus kaotanud umbes 9% toodangust ehk rafineeritud nafta arvestuses 77,4 tuhat tonni päevas.
11. Föderaalne julgeolekuteenistus peaks jõuliselt maha suruma katsed külvata Venemaal rahutusi, neutraliseerida lääne luureteenistuste tegevust ning leida ja karistada ka reetureid, et kaitsta Venemaad sise- ja välisohtude eest. putin seadis FSB-le sellised ülesanded, esinedes teisipäeval osakonna juhatuses. putini sõnul ootavad „Venemaa inimesed” FSB-lt „tõhusat ja ründavat tegevust” ning riigi ees seisvad väljakutsed nõuavad „järjepidevat tööd kõigis valdkondades”.
„Vastustavad ülesanded seisavad silmitsi üksustega, mis tagavad põhiseadusliku korra kaitse ja võitlevad ekstremismiga,” ütles putin. „Katsed provotseerida rahutusi <…> kasutada russofoobiat <…> tuleb karmilt ja kohe maha suruda.” putini sõnul ajavad „äärmusluse” ilmingute taga „kõrvu välja” lääne luureteenistused, kes presidendi sõnul on Venemaa peale kadedad. „Vaenlane näeb, et meil on see kõik olemas ja areneme kiiresti,” ütles putin.
Ta lisas, et FSB peaks ka „nimepidi tuvastama” reeturid – eelkõige sabotaaži- ja luurerühmituste liikmeid, kes 2024. aasta kevadel suurendasid rünnakuid Ukrainaga piirnevatele piirkondadele ning teatasid relvaladude hävitamisest ja asustatud alade hõivamisest. „Me karistame neid ilma aegumiseta, olenemata nende asukohast. Ja ma palun teil pöörata sellele tegevusvaldkonnale piisavalt tähelepanu, et keegi ei heituks,” ütles putin.
Lisaks peaks FSB tema sõnul keskenduma Venemaa majandusele – pangandus- ja finantssüsteemile, aga ka ettevõtetele, kes arendavad uusi turge. „Teie toetus riigi majandusele ja meie arengule on äärmiselt oluline,” ütles putin.
2023. aastal, kui FSB esitas rekordarvu venelaste vastu riigireetmise asjus kohtuasju, tegutsesid luureteenistused „kompetentselt” ja „selgelt”, ütles putin, lisades, et FSB on „riigi julgeoleku ja suveräänsuse tagamise süsteemis võtmelüli”.
12. 2024. aasta Pariisi olümpiale on pääsenud Venemaalt 12 sportlast, kes saavad mängudel võistelda üksikute neutraalsete sportlaste lipu all, teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK). ROK-i prognooside kohaselt pääseb olümpiale veel 36 venelast. Komisjon kvalifitseeris ka seitse Valgevene sportlast, kes võistlevad samuti neutraalse lipu all. Kokku saab mängudest osa võtta 28 valgevenelast. Venemaa ja Valgevene sportlaste medaleid riigi üldarvestuses välja ei näidata.
Eelmisel nädalal teatas Venemaa Olümpiakomitee (ROC), et ei boikoteeri 26. juulist 11. augustini Pariisis peetavaid olümpiamänge. Samal ajal märkis organisatsiooni juht Stanislav Pozdnjakov, et ROK-i praegused nõuded Venemaa sportlastele on „ebaõiglased”. Pozdnjakov tunnistas, et sportlased võivad olla sunnitud alla kirjutama dokumendile, mis mõistab hukka niinimetatud sõjalise erioperatsiooni Ukrainas. Ta hoiatas, et sellega nõustumine rikuks Venemaa seadusi.
ROK lubas detsembris Venemaa sportlastel osaleda Pariisi olümpiamängudel neutraalse staatuse tingimusel ja ainult individuaalaladel. Mängudel saavad osaleda ainult need sportlased, kes ei toetanud Ukraina sõda ega ole seotud sõjaväe või julgeolekujõududega. Vene Föderatsiooni rahvussümboolika keelatakse 2024. aasta mängude kõigil ametlikel üritustel ning ROC ei saa tegutseda riikliku olümpiakomiteena ega saada rahastust olümpialiikumiselt.
Enne seda katkestas ROK suhted Venemaa Olümpiakomiteega. Eemaldamise põhjuseks oli otsus kaasata ROC koosseisu Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporožje piirkondadest annekteeritud piirkondlikud spordiorganisatsioonid, mis kuuluvad Ukraina Rahvusliku Olümpiakomitee jurisdiktsiooni alla.
Varem teatas Venemaa spordiminister Oleg Matütsin kavatsusest korraldada 2024. aastal olümpiamängude alternatiivina maailma sõprusmängud. Algatuse kiitis heaks putin. Selle rakendamiseks kavatsevad nad kulutada 8,3 miljardit rubla (83 miljonit eurot).
13. vene riigiduuma võttis kolmandal ja viimasel lugemisel vastu kaks seaduseelnõu, millega kehtestatakse kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest kriminaalvastutusest vabastamise mehhanism. Nüüd saavad kerge ja keskmise raskusega kuritegude eest uurimise ja kohtu all olevad isikud, aga ka juba süüdi mõistetud isikud (välja arvatud mõned kriminaalkoodeksi artiklid) sõlmida lepinguid „mobilisatsiooni- ja sõjaseisukorra ajal”.
Eelnõus sisalduvad kriminaalkoodeksi muudatused ei kehti lastevastase seksuaalse vägivalla artiklite raskete paragrahvide alusel süüdimõistetute suhtes. Kuid näiteks täiskasvanud inimeste vägistamises (kriminaalkoodeksi artikli 131 1. ja 2. osa alusel) süüdi mõistetud saavad lepingu eest karistusest vabastada. Samuti ei saa vabastada neid, kes on süüdi mõistetud äärmusluses, terrorismis, sabotaažis, separatismile kutsumises ja riigireetmises. Neil, kellel on juba karistusregister, kui nad sõlmivad lepingu kaitseministeeriumiga, siis see kustutatakse.
Projekti esitasid riigiduumale saadikud Pavel Krašeninnikov ja Andrei Kartapolov ning senaator Andrei Klišas. Sarnase karistusest vabastamise mehhanismi võtsid saadikud kasutusele juba eelmisel aastal, kuid see kehtis vaid neile, kes sooritasid kuriteo või mõisteti süüdi enne 24. juunit 2023. Uus projekt kaotab ajapiirangu. Projekti autorid märkisid ka, et on suurendanud nende kuritegude hulka, mille eest kohtu alla mõistetud ja süüdimõistetud ei saa vabanemise eest sõtta minna.
Enne selle mehhanismi tulekut vabastati Ukrainas lepingu alusel teeninud endised vangid armuandmisinstitutsiooni kaudu.
Vanglast sõtta saadetud inimesed panevad pärast tagasipöördumist sageli uuesti toime kuritegusid. putini poolt armu saanud wagnerite vastu algatati 2023. aasta lõpuks ligi 200 kriminaalasja. Kõige rohkem menetlusi – 83 – alustati artiklite „Vargus” ja „Rööv” alusel, millest mõned sisaldavad korraga mitut episoodi. Meediaväljaannetest on 2023. aastal Wagneritele teada neli karistust: endised palgasõdurid said 2 aastast ja 5 kuust kuni 11,5 aastani vangi. Kokku mõistsid kohtud reaalse karistuse vaid 12 juhul 192-st.
14. Ramsteini kontaktgrupi kohtumisel kuulutasid partnerid välja abipakid Ukrainale erineva kaliibriga laskemoonaga, Ukraina õhutõrjele tuleb „rohkem rakette” ning sel kuul saabuvad esimesed droonikoalitsiooni droonid. Sellest teatas kaitseminister Rustem Umerov. Ta kirjutas, et üleeile toimus Ukraina delegatsioonil Wiesbadenis „väga oluline kohtumine” võtmepartnerriikide sõjalise juhtkonnaga – Ukraina tutvustas 2024. aasta plaani, tõi välja Ukraina kaitseväe kriitilised vajadused ning tutvustas viimaseid saavutusi kindlustuste ehitamisel.
Ukraina meeskonnal oli eile eraldi kohtumine USA kaitseministeeriumi juhi Lloyd Austini ja USA staabiülemate ühendüksuse juhi kindral Charles Browniga, ütles ametnik. Osapooled arutasid Ukraina 2024. aasta plaani, eraldiseisvaks punktiks kujunesid kindlustuste ehitamine, Ukraina õhutõrje tugevdamine, elektroonilise sõjavarustuse ja kaugrelvade hankimine, märkis Umerov. Tema sõnul demonstreeris partnerriikide koalitsioon tänasel Ramsteinil oma ühtsust ja aktiivsust Ukraina abistamisel.
Kohtumise peateemaks oli laskemoon – partnerid kuulutasid välja abipaketid, mis sisaldasid 155 mm, 152 mm, 105 mm ja muu kaliibriga suurtükimürske, kirjutas kaitseministeeriumi juht. Samuti kuulutas ta välja „rohkem rakette” Ukraina õhutõrjesüsteemidele ja tänas Saksamaa kaitseministeeriumi juhti Boris Pistoriust, kes märkis, et „taevas Ukraina kohal kuulub ukrainlastele”.
Umerov kirjutas, et F-16 hävitajad peaksid aitama ka Ukraina taeva sulgeda – riik teeb „aktiivset koostööd” kõigi kaasatud partneritega, eelkõige USA, Taani, Belgia, Hollandi, Rumeeniaga, et lennukid oleksid Ukrainas võimalikult kiiresti. Õhujõud võivad juulis vastu võtta kuus hävitajat 45-st – teatas NYT.
Kaitseminister ütles, et droonide koalitsiooniga on liitunud ja panustanud mitmed riigid ning esimesed droonide tarned Ukrainasse on märtsis. Partneritega arutatakse ka võimalust investeerida Ukrainas toodetud droonidesse, mis on juba lahinguväljal oma efektiivsust näidanud, märkis ametnik.
Lisaks oli Umerovil mitmeid kahepoolseid kohtumisi Saksamaa, Rootsi, Kreeka, Prantsusmaa, Bulgaaria, Slovakkia ja Portugali esindajatega. USA kaitseminister ütles 20. Ramsteini formaadis kohtumist avades, et USA otsib võimalusi Ukrainale katkematuks abistamiseks. Saksamaa kaitseminister teatas uuest 500 miljoni euro suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale, kuid ilma kaugmaa Taurus-rakettideta. Belgia kaitseminister Ludivine Dedonder ütles, et riigi valitsus annab Ukrainale üle 450 miljoni dollari väärtuses sõjalise abi paketi, mis sisaldab ligi kolmsada LMV-soomukit ning kolm miinipildujat.
15. Pataljoni „Da Vinci hundid” ülem räägib jalaväe nappuse ja mobilisatsiooni kvaliteedi probleemidest, värbamise eelistest ja kurnamissõjast.
„Ilma vähemalt 250 000 võitlejat mobiliseerimata, on meil väga väike võimalus venelasi piiril, kus me praegu oleme, ohjeldada,” räägib Sergei Filimonov, kes määrati kaks kuud tagasi mehhaniseeritud pataljoni „Da Vinci’s Wolves” uueks ülemaks.
Liga.net ajakirjanik kohtus temga õppeväljakul, kus uued värvatud läbivad takistusradasid. See on üks viiepäevase „proovi” koolituse etappidest. Selle aja jooksul peavad kandidaadid aru saama, kas nad on valmis „huntidega” liituma. Vabatahtlik mobilisatsioon on palju parem kui sundimine, kuna see annab valikuõiguse, usub Filimonov: „Tundub, et kõik, kes selle kahe aasta jooksul sõdida tahavad, on juba sõjas. Tegelikult ei. Rahvast on ikka palju kes võivad olla sõjaväele kasulikud.”
„Ma tahan minna tagasi 2022. aasta suvesse.”
Kuidas sõda on muutunud?
Kõiges. Inimestes, lähenemises. Juhtkonnas on probleeme: nii pataljoniülemate kui ka brigaadiülemate tasemel. On palju probleeme, millest ma võin rääkida – ja neid, millest ma ei saa ega kavatse rääkida. Võite sõita mööda rindejoont ja küsida inimestelt, mis on meie esimene, teine ja kolmas kaitseliin. Sellega on muidugi probleeme. Kindlustused on praegu esimene asi, mida peame tegema, kaitseks tuleb valmistuda, et mitte suve lõpus nutta.
Kas suudame oma olemasolevate jõududega Venemaa sissetungi peatada? Kuidas te olukorda hindate? Milliste jõududega liigub Vene Föderatsioon nendes suundades, kus olete hiljuti olnud, ja kui edukas see pealetung on?
Ilma vähemalt 250 000 inimese mobiliseerimata on meil väga väike võimalus venelasi ohledada piiridel, kus me praegu oleme. Piiride taasavamisest ei saa sel aastal juttugi olla. Krimmi, Mariupoli või Donetski tagasisaamisest – samuti.
Teie arvates suudab Ukraina end kaitsta alles sel aastal?
Sõltub muutustest armees, mobilisatsioonis, värbamisel, meie partnerite abist, relvade kasutamise loast Venemaa territooriumil. See sõltub väga palju Venemaal toimuvatest sündmustest. „Kui putin sureb või ilmub mõni teine Wagner, kes siiski Moskvasse jõuab, kui algab vene impeeriumi poolt okupeeritud rahvaste vabadusvõitlus, võib kõik pea peale pöörata.”
Kuidas on Venemaa taktika lahinguväljal muutunud?
Drastiliselt. 2022. aastal, kui ma esimest korda Harkivi ja Donetski oblastis käisin, mõtlesin: vau, see on karm – lennukid, suurtükivägi, tankid, suur hulk jalaväge, vaenlase luure, peakorteris lendavad raketid. Nüüd oleks tore võimalus naasta 2022. aasta suvesse. Me kuttidega tormaksime hea meelega igasse rinde osasse ja näitaksime väga lahedat tulemust.
Sõda muutub. 2022. aastal vene sõdurid maastikku ei tundnud, nende komandörid õppisid maastikku topograafilistelt kaartidelt. Isegi droonide või relvade kasutamise meetodid olid kümneid kordi vähem kvalifitseeritud. Nad õpivad meie vigadest palju kiiremini.
Me võitleme piiritu rahakotiga armee vastu.
„Ükskõik, millisele aktiivsele alale te praegu lähete, iga puu seal tulistatakse läbi. Varem, kui sa läksid rindejoonele, siis jah, seal võis palav olla, võib olla rünnakuid, kõik on ohtlik ja muu taoline.” Aga nüüd, kui lähete „nulli”, algab ohuala pooleteise kuni kahe kilomeetri kaugusel. Pidevad ülelennud, droonid, „tilgad”. „Jalaväge napib. Küsimus on mobilisatsiooni kvaliteedis.”
Olete juba peaaegu kaks kuud olnud Da Vinci huntide komandör. Milliste väljakutsetega uuel ametikohal kokku puutusite? Millega pataljon vastu võttis?
Pataljon on ümberformeerimise järgus, meil on uued üksused, mõned on oluliselt laienenud. Nüüd on seal drooni üksus, elektroonilise sõja üksus. Mõne üksuse suurust on vähendatud. Kahjuks on meil üsna palju inimesi, kes nende kahe raske võitlusaasta jooksul olid rinde kuumimates kohtades ja said vigastada. Seetõttu ei saa nad tööd õigel tasemel teha. Samuti on surnuid ja haavatud komandöre. Seetõttu tegeleme nüüd nii võitlejate ravi kui ka kaadrivahetustega. Värbame uusi inimesi ja loomulikult koolitame.
Värbamiskeskuse avamisel ütlesite, et pataljon on juba pooljõus. Kuidas värbajad selles aitavad (või mitte)? Kui palju mobiliseeritud inimesi tuleb TCC kaudu?
Tasub öelda, et riigis on probleeme värbamisega, iga võitleja eest tuleb võidelda. Oleme tänulikud OK „Yugile”, väljaõppekeskustele ja väeosadele, kes meile poolel teel vastu tulevad ja aitavad kaasa, et värvatud saaksid meie üksusesse pääseda. See on raske tee. Aga vabatahtlikult tulnud võitlejad on tulemuslikumad ja treenivad paremini. Näib, et kõik, kes tahavad selle kahe aasta jooksul sõdida, on juba sõjas. Mitte päris. Endiselt on palju inimesi, kes võivad sõjaväele kasulikud olla, kes tulevad ja otsivad ennast.
Mis on teie töötajate keskmine vanus?
Erinevad. Meil on poisid, kes on 18-19 aastased, nad ootasid täisealiseks saamist. Kohal on professionaalsed noorsportlased, täiskasvanud üle 50-aastased mehed. Üks on 58-aastane. Inimene saab tehnoloogiast aru ja põhimõtteliselt näeme teda juba üksuses, sest ta tuli konkreetsele ametikohale.
Kas paljud naised tulevad võitluspositsioonidele?
Väga palju, isegi rohkem kui vajame. Püüame neid meelitada ametnike ja raamatupidajate ametikohtadele. Kuid tüdrukud tahavad sageli teha võitlustööd. Mina isiklikult ei jaga seisukohti, et naine võib olla lahingupositsioonil. On palju objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, miks seda ei tohiks teha.
Millistele ametikohtadele on kõige rohkem nõudlust? Kus on meil puudujääk ja kus on liiga palju?
See on kummaline, aga ma püüan võimalikult vähe otsida ründeväelasi ja tavalisi jalaväelasi. Esiteks, mind huvitavad need inimesed, kes on motiveeritud ja tahavad õppida, minna sapööride, droonioperaatorite, tankimeeskondade, suurtükiväelaste jne ametikohtadele lahingu- või lihtsalt tugikompaniides. „Jalaväelane peab olema kaitstud, rahulik ja kindel, et tema taga on suur jõud. Ja suur jõud on just rühmad ja toetuskompaniid.”
Nüüd valivad paljud uustulnukad, kes tulevad TCC-sse juba konkreetsele ametikohale suhtumisega või värbamiskeskusesse sooviga, pigem „tsiviil” või „tehnilised” ametikohad, näiteks droonioperaatorid. Mida teha jalaväepuudusega, kuhu keegi ei lähe?
Jalaväge napib. Sundmobilisatsioon katab selle osaliselt, kuid kvaliteedi osas on küsimusi. Kordan, sest seadus on selline: iga komandöri jaoks on olulisem, et tal oleks suurtükiväe spetsialist, kes oskab täpselt tabada, loendada ja süsteemiga sõbruneda. Või loomeinsener, kes ehitab plahvatusohtlikke/mitteplahvatusohtlikke tõkkeid, mida vaenlasel on raske ületada. Tuletoetuskompanii/rühm, mis takistab vaenlase lähenemist positsioonile.
Räägime ausalt, lähtudes sõja tegelikkusest. Olenemata sellest, kui ettevalmistatud olete, kui palju PVS-i, kalibraatoreid, lahedaid vormirõivaid või kõrvaklappe teil ka poleks, ei saa te FPV drooni vastu midagi ette võtta. Välja arvatud juhul, kui sul on tugev seade, kes sind kaitseb.
Vaenlase jalaväe vastu ei saa te tulistada rohkem kui teil on oma laskemoona. Või vaenlase suurtükiväe vastu, ilma hea „vastupatareita”, ei suuda ükski spetsialist positsioonil seista. Seetõttu on eelkõige vaja tagada spetsialistide juurdevool kaitseväkke. Ja jalavägi olgu veidi kehvema kvaliteediga ja veel vähem motiveeritud kui toetusüksused. Seetõttu loodame ka riigi poolt läbiviidavale mobilisatsioonile.
Kas riik saab praeguses sõjafaasis hakkama mobilisatsiooni infopoliitikaga? Mida tuleks parandada, et päevakord ei oleks õudusjutt?
Mobiliseerimisprotsessis on vaja põhjapanevaid muudatusi. Näiteks kui me läheme hambaid ravima, siis on meie jaoks oluline, millise arsti juurde me pöördume? Millised seadmed ja kogemused tal on, milliseid ravimeid ta kasutama hakkab? Hammaste ravile minevale inimesele on see valu – tund aega. Ja sõtta minevale võitlejale tähendab see elu ja tervist. Oluline on luua tingimused, et inimesed läheksid võitlema seal, kus tunnevad, et temast hoolitakse ja ülemate professionaalsust.
„Ükskõik kui ilusat videot teete või kuuma kõne teete, ei mõjuta see inimesi, kes teavad, et nad võivad tulla ja tõenäoliselt surevad.” Olen vabatahtlik ja õppisin lahingu ajal paljudes punktides; sageli päästis mind õnn. Nüüd ma ei tahaks väga kuhugi mobiliseeruda, sest ma tean, kuidas see võib lõppeda. Tinglikult: kui ma oleksin praegu tsiviilisik, astuksin hea meelega mõnesse üksusesse kasvõi jalaväelasena, teistes aga ei võtaks mingit positsiooni.
Kuidas suhtute vangide mobiliseerimisse?
Ei ole nii halb. Kõik vangid on väga erinevad. Meil on kohtusüsteemiga suuri probleeme. Vanglas on palju tõeliselt häid ja süütuid inimesi. Ja neile inimestele tuleb anda võimalus taastusraviks. Minul isiklikult oli võimalus vanglasse sattuda presidendi kantselei alluvuses toimunud aktsiooni tõttu või kohalike elanike kaitsmise tõttu tädide eest. Ilmselgelt on minu kasu siin palju suurem kui seal.
Kuidas teie inimesed ja teie isiklikult sõjaväsimusega toime tulevad?
Muidugi on kõik väsinud. Ja vaenlane ka. Käimas on tõesti kurnamissõda. Nad surevad Teise maailmasõja mastaabis. Nende 10 aasta jooksul kaotasid nad isegi Avdiivka vallutamisel rohkem inimesi kui kogu Afganistani kampaania ajal.
Meil pole valikuvõimalusi. Sel ajal kui me võitleme Donetski, Luganski, Zaporižja, Harkivi ja Hersoni oblastis. Kui me ei võitle, jõuavad nad homme Dneprini, ülehomme Kiievisse, sealt Rovnosse, Hmelnõtskisse ja Lvivi.
Kuidas mõjutavad kaadri moraali erinevad poliitilised (kõrgema sõjaväelise juhtkonna vahetus) ja sotsiaalsed probleemid (korruptsiooniskandaalid, tõmbetuuled Tiszas)?
Nüüd olen presidendi ja tema tööga rahul. Aga ma ei võitle presidendi eest. Ma ei pruugi olla rahul kaitseväe või kaitseministeeriumi juhtimisega, mõne brigaadi või pataljoni ülema tegevusega, aga ma ei võitle nende eest. Ja inimesed ei võitle nende eest. Võtke sõna: kui kaotame Venemaale, on see kõigi jaoks halvem. Eriti need, kes võitlesid. Kui meil pole riiki, peavad kõik end või väikestes rühmades päästma.
Kuidas te komandörina oma sõdureid motiveerite?
Ma armastan oma võitlejaid, ma arvan, et see on vastastikune. Olime rünnakute ajal enamusega ühes kaevikus ning kogesime koos kaotusi ja võite. Sõda toob inimesed esile ja annab neile tõelisi sõpru. Kahjuks võtab ta ka selle ära.
Mida peaks riik tegema juba sõjast naasvate veteranide heaks, eelkõige vigastuste tõttu, et nad näeksid ühiskonna tänulikkust nende panuse eest?
„Ühiskond peab minema haavatute ja tapetute asemele. See on suurim tänu.”
16. Lühiuudised
EL-i välispoliitika juht Borrell teeb ettepaneku suunata 90% Venemaa külmutatud varadest Euroopas laekuvatest tuludest Ukraina relvastamiseks mõeldud EL-i fondi, ülejäänud 10% EL-i keskeelarvesse. Ametlik ettepanek esitatakse homme.
USA Kongressi Vabariikliku Partei liikmed hakkasid tõsiselt kaaluma võimalust korraldada osa Ukrainale antavast abist laenuna.
Türgi president Erdoğan õnnitles putinit presidendivalimiste „võidu” puhul ja kinnitas veel kord, et tema riik on valmis hõlbustama rahuläbirääkimisi Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahel.
EL kehtestab esimest korda pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse maksu Venemaalt ja Valgevenest imporditavale teraviljale. Selle sammu eesmärk on toetada ELi põllumajandustootjaid ja liikmesriike, hoolimata varasemast vastumeelsusest, mis on tingitud murest ülemaailmsete toiduturgude pärast. Kavandatavad maksud sisaldavad 95-eurost tollimaksu teraviljale tonni kohta, mis võib tõsta hindu 50 protsenti, ning 50% maksu õliseemnetele ja nendega seotud toodetele. Nende kaupade import Venemaalt ELi jõudis 2023. aastal rekordilisele tasemele, moodustades 1 protsendi ELi kogutarbimisest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
