Sõja ülevaade: 751. päev – 76 vene poole rünnakut tõid mõned edenemised
Avaldatud: 15 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. märts 2024:
76 vene poole maapealset rünnakut tõid mõned edenemised ning mitmes suunas nihutab vene pool rünnakuks üksusi rindele lähemale, droone ikka pimedasse Ukraina taevasse jagub ning massiline pommitaminegi jätkus.
1. 145 Ukraina asulat pommisajus.
2. Päris kõrgele on tõusnud kõigi kolme vene Ukrainaga piirneva oblasti kurtmine.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta ja pisu selgusetu on, miks vene pool edasi ei saa.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: reserve vene pool lähemale tõi.
6. Donetsk: pisu siiski vene pool edenes ja reserve siingi juurde tuuakse.
7. Lõunarinne: surve tõuseb ja reserve lähemale rünnakute jätkamiseks tuuakse.
8. Herson: vaikne.
9. Valitsus lubas putinile kahe aastakümne jooksul rekordilise majanduskasvu.
10. Vastupidiselt propagandale vähenes pärast Krimmi hõivamist kodumaa eest võitlema minna soovijate venelaste arv poole võrra.
11. Puuetega noorte meeste arv Venemaal on püstitanud pikaajalise rekordi.
12. Prokuratuur ähvardas moskvalasi kriminaalsüüdistusega protestil „keskpäev putini vastu” osalemise eest.
13. Tšeljabinski oblasti elanikke pakutakse valimistel osalemise eest tasuta meditsiini teste ja uuringuid, 3 õnnelikumat saavat lausa auto Lada jne.
14. Le Monde: Prantsusmaa arutab vägede saatmist Ukrainasse alates 2023. aasta suvest.
15. Lühiuudised
„Alustasime pikka aega rindejoonel lahinguülesandeid täitvate üksuste ja allüksuste rotatsiooni ja väljavahetamise protsessi. See stabiliseerib olukorda ning avaldab positiivset mõju meie sõdurite moraalsele ja psühholoogilisele seisundile,” teatas Sõrski. Njah, on selge, et tema teab rohkem kui meie… sestap kumab ridade vahelt positiivset.
1. Eile õhtul rünnati Shahed-tüüpi ründedroonidega taas Ukraina lõuna- ja keskregiooni. Rünnaku käigus tabas üks droonidest elumaja ja oli vähemalt üks hukkunu.
Täna öösel kell 2.16 seisuga kuulutati Kiievi ja Tšernihivi oblastis välja õhuhäire. Uus droonirünnak, mille tagajärjel kostus ka plahvatusi.
Ametlik Ukraina uudis: Ööl vastu 15. märtsi 2024 tabasid vene okupandid Harkivi oblastit ja Donetski oblastit 7 õhutõrjejuhitava raketiga S-300/S-400, ühe Poltaava oblasti vastu suunatud juhitava õhuraketi Kh-59 ja 27 Shahed tüüpi drooniga. Lahingutöö tulemusena hukkus 27 „märtrit”.
2. Belgorodi oblasti võimud otsustasid eile Ukraina lakkamatute pommitamiste tõttu piirkonna pealinnas kaubanduskeskused sulgeda. Piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkovi sõnul palusid kohalikud elanikud seda massiliselt. Njah, vaid kolm rünnakut oli eile linnale. Enamus piiri ja rindelähedasi nii kergelt ei pääse ja seda igapäevaselt. Kurtmist tuli hulgaliselt mujaltki. Olla ka mõni droon tabatud poolel teel Moskva poole.
Miskit piiri vahetus läheduses maa peal toimub aga täpset infot siiski pole, see liialt vastuoluline.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal eile ühtki vene poole rünnakut polnud, aga rinde lõunalõigus nende arv vaid tõuseb ning miks ka lennunduse toel ja tugeval kaudtule eeltöötlusel suuremad portsud soomust edasi ei saa, on isegi pisu meeldivat üllatust pakkuv. Muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga oht selleks ikka kõrge.
4. Siversk: siingi põhiliselt Bilohorivka küla ümber rünnakud käisid ning muutusi need rindejoones ei toonud.
5. Bahmut: siia rindele nihkus lähemale nii ports „Storm V” üksusi kui üks täiendav motolaskurpolk, sestap ootab siin intensiivsema rünnakutelaine kasvamist. Pisu siiski on uudises ka postiivset, sest juba siin paiknevate üksuste arv peaks olema piisavalt kõrge, et rünnakute intensiivsuse hoidmiseks ei peaks miskit juurde tooma, aga ju on siiski üksustes kaotused nii kõrgedd, et nende rünnakuvõime languse kompenseerimiseks seda tehakse. Njah, egas lihtsalt puhkuse andmiseks eriti vene pool üksusi ei roteeri.
6. Donetsk: 44 vene poole rünnakut. Avdiivkast loodes vist taandub Ukraina Orlivka-Berdõtsi joonel juba jõe taha parematele possadele. Vene poole järgnemist siiski eile veel ei tuvastanud ja põhjuseks võib olla miinide rohkus. Siit suunalt tuleb ka ohtralt kiitust Bradley soomuki kohta ning pisu üllatusega: 35 soldati surnukeha uurimisel leitud dokumendid viitasid nende mobiliseerimisele 5. märtsil 2024.
Novomõhailivka juures ootab suuremat vene poole pealetungi, sest rindele liigutati lähemale nii kaks motolaskurbrigaadi ja üks tankipolk sobilikku rünnakukaugusesse. Pikalt nad sealt tegevuseta olla ei saaks (jäävad isegi Ukraina kaudtuleulatusse), sest oleksid Ukrainale liialt lihtsaks sihtmärgiks, sestap arvan, et need kohe aktiivsesse kasutusse lähevad.
7. Lõunarinne: vene poole surve tõuseb.
Berdjanski suund: vene poole rünnakute arv ja intensiivsus on tõusuteel. Ševtšenko küla juures suutis vene pool piki põhja-lõuna suunalist põldude vahelist metsariba edeneda põhja poole u 500 m. Urozaine suunale nihkus lähemale vene tankibrigaad ja kasvavat rünnakute intensiivsust peaks jätkuma…
Tokmaki suund: vene pool tõstab rünnakute intensiivsust ja eile suutis Verbove suunalt suruda Ukraina kaitsjad u 1,5×1,5km suuruselt põldude alalt lääne poolel suruda.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: njah, edulugusid eile vene poolelt ei tulnudki.
9. Venemaa majandus peaks järgmise 6 aasta jooksul kasvama 20 protsenti, ütles peaministri esimene asetäitja Andrei Beloussov neljapäeval kohtumisel putiniga. Beloussovi sõnul peab Venemaa SKT nii palju juurde andma, et saavutada eesmärk, mille putin oma pöördumises föderaalassambleele seadis – siseneda maailma nelja suurima majanduse hulka.
„Arvutused näitavad”, et see on võimalik eeldusel, et jätkusuutlik majanduskasv säilib vähemalt 2 protsenti aastas koos järkjärgulise kiirenemisega perioodi lõpuks 3 protsendini,” ütles Beloussov: „Kokkuvõttes perioodil kuni 2030 riigi SKT peab kasvama umbes 20 protsenti.” (tsitaadid Interfaxilt).
Selliseid majanduskasvu määrasid pole Vene Föderatsioonis võrreldaval perioodil olnud umbes kaks aastakümmet: aastatel 2002–2007 Venemaa SKT kasvas plahvatusliku naftahinna tõusu ja sadade miljardite toorainedollarite sissevoolu taustal 39 protsenti, mida kasutati tehnoloogia, seadmete ja tarbekaupade riiki importimiseks.
Kogu putini neljanda ametiaja (2018–2023) jooksul kasvas Venemaa majandus vaid 9,5% ja alates Krimmi annekteerimisest vaid 10,2% ehk keskmiselt umbes 1% aastas.
Ajavahemikul 2008–2014 kasvas Vene Föderatsiooni SKT 12,7%. Venemaa majandusel kulus viimased 13 aastat (2011–2023), et kasvada 20%.
Nüüd on aga kõik teisiti, usuvad ametnikud. Beloussovi sõnul peaks tootlikkuse suurendamine, investeeringute suurendamine, ressursi- ja energiavälise ekspordi suurendamine, VKE-de toetamine ning impordi asendamise arendamine aitama saavutada kasvutempo kahekordistumist.
putin seadis samad eesmärgid 6 aastat tagasi ja need kõik osutusid fiaskoks. SKT 2018–2023 nõuti tõusu 12,5%, kuid tegelikkuses lisandus veerandi võrra vähem (9,5%). Putin lubas langetada vaesuse taseme 6,6%-ni, kuid Rosstati andmetel jääb Venemaal vaeseks 13,5 miljonit inimest ehk 9,3% elanikkonnast.
putin nõudis, et investeeringud ulatuksid 25 protsendini SKT-st, kuid tegelikkuses vähenes nende osakaal 2017. aasta 21,4 protsendilt 2022. aasta 19,7 protsendile. Väikeettevõtete osakaal majanduses on vastupidiselt putini lubatud 40%-le langenud 21%-ni (2022. aasta seisuga).
Kaheaastase sõja lõpus oli Venemaa majandus plussis pärast seda, kui naftatootjad leidsid Indiast ja Hiinast uued ostjad, importijad hakkasid kaupu importima vahendajate kaudu Türgis, Araabia Ühendemiraatides ja endise NSV Liidu riikides ning riik valas triljoneid rublasid kaitsetehastesse, mis kolmes vahetuses pomme ja mürske tootsid.
2022. aastal hindas Rosstat majanduslanguse suuruseks 1,2% ja 2023. aasta lõpus teatas majanduskasvuks 3,6%. 2024. aastal prognoosib valitsus SKP 2,3% kasvu. Kuid eelmise aasta „edulugu” on raske korrata, ütleb Renaissance Capitali majandusteadlane Sofya Donets: kasv põhines kulureservidel ja see allikas on „suures osas kulutatud”.
„Maksutõusud on vältimatud ja märkimisväärsed,” hoiatab Donets ja lisab, et majanduse peamiseks probleemiks on endiselt ebakindlus, mis „võib põhjustada palju rohkem peavalu”.
10. Vaatamata kremli propagandistide võidukatele teadetele ning putini ja tema administratsiooni soovile näidata presidendi tagasivalimisel viiendaks ametiajaks, et rahvas ja valitsus on ühtsed vastuseisus Venemaa vastu relvad haaranud vaenulikule keskkonnale, ei taha venelased oma kodumaa eest võidelda. Ja 10 aastat pärast Krimmi veretut annekteerimist „põlvili tõus” ei suurendanud nende soovi relvad käes Venemaad kaitsta. Vähemalt sellised on rahvusvahelise Gallupi küsitluse tulemused.
Vaid 32% venelastest vastas 2023. aasta lõpus jaatavalt sotsioloogide küsimusele „Kas olete valmis oma riigi eest võitlema, kui see oleks sõjas?” Samal ajal ütles 20%, et nad ei taha seda teha, ja 48% ütles, et ma ei tea.
„Ja seda riigis, kus sõjale vastandumine on kriminaalkuritegu,” märgib Gallup. Samal ajal oli 2014. aasta lõpus Krimmi eufooria lainel 59% venelastest valmis oma riigi eest võitlema.
Huvitav on see, et Z-blogijad kurdavad pidevalt kaaskodanike vastumeelsust võidelda ja üldiselt sõda märgata. Paljud inimesed kirjutavad emotsionaalseid postitusi valedest inimestest, kes tahavad hästi elada ja ei taha üldse surra. Seda tõendavad ka nende regulaarsed kaebused raskuste kohta raha kogumisel, et „rinnet abistada”. Mis nende endi sõnastuse järgi „toetub kahel asjal: hirmul ja ahnusel”, aga mitte rahva kangelaslikul soovil oma kodumaad kaitsta.
Paistab, et viimastel aastatel on mitmeid tegelikke sõjalisi konflikte heidutanud osa inimesi üle maailma võitlemast, märgib Gallup. Tõsi, langus ei olnud nii märkimisväärne kui Venemaal. „2014. aastal, kui olime tunnistajaks Krimmi annekteerimisele Vene Föderatsiooni poolt, oli 61% maailma inimestest valmis (oma riigi eest) võitlema, samas kui 27% oli vastupidisel arvamusel,” seisab uuringus. Nüüd on need vastavalt 52% ja 33%.
Seda suundumust ei täheldata kõikjal. Suurimat sihikindlust näitavad üles nende riikide elanikud, kes on ise langenud agressiooni ohvriks või osalenud territoriaalsetes vaidlustes. Seega on võitlusvalmis 96% armeenlastest (neist üle 100 000 oli sunnitud Mägi-Karabahhist lahkuma Aserbaidžaani sõjalise operatsiooni tagajärjel 2023. aastal) ja 83% grusiinidest (riik elas üle vene vägede sissetungi 2008. aastal) oma kodumaa eest, relvad käes, samuti 88% Mägi-Karabahhit oma territooriumiks pidava Aserbaidžaani kodanikest, kes kaotasid 1990. aastate alguses.
Ukrainas, nagu ka 2014. aastal, on 62% valmis riigi eest võitlema, 33% ei tahaks seda teha; Otsustamata inimesi praktiliselt pole.
Kõige patsifistlikumad meeleolud on Euroopa riikide elanikel, kes nautisid pärast külma sõja lõppu „rahudividendi”. 78% itaallastest, 62% austerlastest, 57% sakslastest, 53% hispaanlastest pole võitlusvalmis. Euroopa sõjaväelased, kes on viimastel kuudel korduvalt väitnud, et Venemaa võib mõne aasta pärast rünnata NATO riike, on isegi hakanud kutsuma üles võitlema sellise enesega rahulolu vastu. Rahuriiki, millega ühiskond on harjunud, „pole enam olemas”, ütles Bundeswehri juht kindralmajor Carsten Breuer detsembris. „Peame harjuma mõttega, et võib-olla peame pidama kaitsesõda,” kuid Saksamaa pole isegi selleks valmis ja peab Venemaa agressiivse sõjalise ülesehituse valguses uuesti relvastama, hoiatas Breuer.
Ida-Euroopa riikides, mis mäletavad nõukogude okupatsiooni, saadakse sellest paremini aru. Kui Lääne-Euroopa EL-i riikides on 29% valmis oma kodumaa eest võitlema ja 59% ei ole valmis, siis Ida-Euroopa riikides on see suhe 39 kuni 38%.
11. 2023. aastal registreeriti Venemaal 2,17 miljonit puudega meest vanuses 31–59 aastat – see on kaheksa aasta rekord. Sellest annavad tunnistust pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondi andmed, mida Vorstka analüüsis.
2022. aastal oli Venemaal selles vanusekategoorias 1,67 miljonit puudega meest, seega oli kasv aastaga 30% – 507 tuhat inimest. Lisaks oli Venemaal 2023. aastal 290 tuhat puudega meest vanuses 18–30 aastat. Rosstat peitis selle kategooria andmed 2022. aasta kohta.
Rahvastikuteadlased on puuetega meeste arvu kasvu seostanud sõjaga. „Ma arvan, et puudega sõjaväelasi on tegelikult kümneid tuhandeid, kui mitte sadu. Kui kasv on väiksem, tähendab see, et need on osaliselt või täielikult varjatud,” rääkis selle kohta demograaf Aleksei Rakša.
12. Moskva prokuratuur tegi hoiatuse seoses 17. märtsi protestiga „keskpäev putini vastu ”. Agentuur võrdsustas selle „koordineerimata avaliku massiüritusega”, mis väidetavalt korraldati „eesmärgiga rikkuda valimisseadusi”. Dokumendis on kirjas, et kodanike samaaegne saabumine valimisjaoskondadesse pühapäeval kell 12.00 on kvalifitseeritav kuriteoks kriminaalkoodeksi paragrahvi 141 järgi valimiste takistamise kohta. Maksimaalne karistus on viis aastat vangistust.
Päev varem sai sarnase hoiatuse ka mobiliseeritute naiste liikumise „Tee koju” aktivist Maria Andreeva. Selles räägiti „seaduse rikkumise lubamatusest” seoses kavatsusega osaleda protestil „keskpäev putini vastu”. Prokuratuuri tähelepanu juhtis Andreeva taaspostitus videost, mis kutsus inimesi kell 12:00 valima ja sedelit rikkuma. Osakond nägi seda kui teadet „ekstremistliku tegevuse tunnuseid sisaldavatest ebaseaduslikest tegudest” ning ähvardas haldus- ja kriminaalvastutusega.
Liikumise „Hääl” kaasesimees Stanislav Andreitšuk ütles, et piirkondades tehti avalike kodade vaatlejatele ülesandeks tuvastada „putini-vastase keskpäeva” miitingul osalejad, levitades asjakohaseid memosid. Käsiraamatus on kirjas vajadus jälgida 17. märtsil kell 12.00 valimisjaoskonna juures toimuvat, filmida kodanike kogunemist videole ja teatada politseile rohkem kui kolme inimese kogunemisest.
Aktsiooni „putini vastane keskpäev” toetasid paljud opositsionäärid, sealhulgas Aleksei Navalnõi. Poliitik rõhutas, et see ühendab protestihääletuse, kampaania läbi tegevuse, füüsilise kohaloleku ja solidaarsuse nendega, kes on samal ajal jaoskonnas. Miitingule kutsusid üles ka Navalnõi lesk Julia ja poliitik Mihhail Hodorkovski.
Venemaa presidendivalimised toimuvad 15.-17. märtsini. Ühtegi tõelist opositsioonikandidaati ei lubatud nendega ühineda. Ainsana anti võimalus allkirju koguda kodanikualgatuse poolt üles seatud Boriss Nadeždin, kes on avalikult sõjale vastu ja nõuab poliitvangide vabastamist. Kui aga kreml nägi poliitikut toetada soovivate inimeste järjekordi, tehti keskvalimiskomisjonile korraldus kandidaati mitte registreerida, ütlesid allikad ajalehele The Moscow Times.
Pärast Nadeždini kampaania lõppu hakkasid julgeolekujõud taga kiusama neid, kes aitasid tal allkirju koguda. Päev varem sai teatavaks, et Vladivostokis peeti kinni poliitiku piirkonna peakorteri juht ja veel kolm vabatahtlikku. Kõiki neid süüdistati äärmusorganisatsioonide sümboolika avalikus eksponeerimises 11 inimesele mõeldud telegrammivestluses sõnumite tõttu, millele julgeolekujõud pääsesid ligi ühe osaleja kontole häkkimise tulemusena. Kinnipeetavad said 5-6 päeva aresti.
Stavropoli oblastis otsiti läbi mitmeid Nadežini ülesseadmiseks allkirjade kogujaid. Kalugas ründasid kohaliku poliitilise peakorteri juht Konstantin Larionovi kolm tundmatut meditsiinimaske kandvat meest.
13. Valima tulnud Tšeljabinski oblasti elanikele pakutakse tasuta tervisekontrolli. Meditsiinilised eelpostid paigutatakse otse valimisjaoskondade juurde, teatas piirkondlik tervishoiuministeerium, edastab U24.ru. Testile soovijatel peab kaasas olema pass, kohustusliku tervisekindlustuse poliis ja SNILS, hoiatas osakond.
Tšeljabinskis, lütseumis nr 120, viivad arstliku läbivaatuse läbi linna kliinilise haigla nr 8 spetsialistid. Kodanikud saavad nõu terapeudilt ja teistelt spetsialistidelt, teha üldanalüüsi ja vere biokeemiat, teha elektrokardiogramm ja mõõta silmasisest rõhku. Sama võimalus antakse valijatele valimisjaoskondades Danko laste kultuuripalees, Sokoli kultuurikeskuses, koolides nr 73, nr 103 ja nr 140. Ja koolis nr 116 on võimalik hääletada. läbima mammograafia, fluorograafia ja konsulteerima spetsialiseerunud spetsialistidega: gastroenteroloog, kardioloog ja neuroloog.
Lisaks Tšeljabinskile korraldatakse tervisekontrolle Zlatoustis. Koolide nr 35, nr 36 ja nr 37 valimisjaoskondades toimub põhjalik vastuvõtt: terapeudi konsultatsioon, vere- ja silmasisese rõhu mõõtmine, vereanalüüs kolesterooli ja glükoosi määramiseks ning EKG. Naistel palutakse pöörduda günekoloogi vastuvõtule. Sarnased „boonused” ootavad valijaid Kartalõ, Tšebarkuli ja Sosnovski rajoonis.
Lisaks loositakse Tšeljabinskis valimistel osalejate vahel välja kolm korterit ja 10 sõiduautot Lada Granta. Kingifondi kuulub ka 300 külmkappi, sülearvutit, nutitelefoni ja muud tehnikat. Sarnaseid viktoriine ja üritusi korraldatakse Magnitogorskis, Miassis, Zlatoustis, Kopeiskis ning mitmete teiste piirkondade linnades.
13. märtsil andis Tšeljabinski oblasti kuberner Aleksei Teksler kohtumisel oblastivalitsuse liikmete ja linnapeadega korralduse tagada kõrge osalus presidendivalimistel. „Jälgige nende edenemist alates esimesest hääletuspäevast, et mõista dünaamikat. Ja vastavalt ka töö inimestega,” nõudis ta.
putin salvestas neljapäeval videosõnumi, milles palus venelastel osaleda tema tagasivalimisel viiendaks ametiajaks. „Teeme kõike täpselt nii, nagu tahame. Seetõttu palun tulla valima ja väljendada oma kodaniku- ja isamaalist seisukohta ning hääletada,” ütles ta.
Valimisaktiivsus on kremlile väga oluline: „muljetavaldavad numbrid” peaksid saatma „läänele selge signaali meie juhi hävimatusest” ja tema täielikust kodusest toetusest, presidendi administratsiooni ametnikust, valitsusametnikust ja endisest riigiametnikust, vahendab väljaanne Moscow Times. Allikad märkisid, et eraldi ülesandena anti kohalikele omavalitsustele eesmärk avaldada survet noorte valimisosaluse oluliseks suurendamiseks, et „ülemusele meeldida”.
71-aastane putin on olnud võimul alates 2000. aastast. Praegu on lõppemas tema neljas ametiaeg. 2020. aastal muutis ta põhiseadust, võimaldades tal jääda võimule 2036. aastani.
14. Prantsuse võimud hakkasid kaaluma võimalust saata oma sõdurid Ukrainasse eelmisel suvel, kirjutab Le Monde. Algselt tõstatati küsimus 12. juunil Elysée palees toimunud julgeolekunõukogu istungil pärast seda, kui president Emmanuel Macron võttis avalikult sõna Ukraina varajase NATO-ga liitumise poolt.
Väljaande allikate sõnul arutati vägede saatmise võimalust „kõige rangemas saladuses”. „Sõjaväe ülesanne on valmistada ette võimalikult palju võimalusi, et aidata Vabariigi Presidendil teha poliitilisi ja sõjalisi otsuseid,” selgitas Prantsuse armee staabiülem Pierre Chille.
Tema sõnul ei tohiks Macroni 26. veebruari avaldust, et EL-i riigid võiksid tulevikus oma väed Ukrainasse saata, pidada „olukorra ekspromptseks eskaleerimiseks”. „See on ennekõike poliitiline ja strateegiline sõnum [Venemaalt], signaal valmisolekust ja pikaajalisest pühendumusest. <…> Ukraina ei tohi kaotada. See on meie missioon ja huvi,” rõhutas Schill.
Üks diplomaat ütles, et Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja USA president Joe Biden on Macroni teatest „jahmatunud”. „Põhimõtteliselt on see juriidiline seisukoht, kuid katastroofiline diplomaatiline manööver. Kui korraldate koosolekuid oma kodus, peate tagama konsensuse. putin peab olema rõõmus ja Elysée palee üritab nüüd kahjusid leevendada,” ütles ta.
Alates 2023. aasta lõpust on Ukraina väed sõjas Venemaaga kaotamas ja see teeb Prantsusmaale murelikuks. Nagu märgivad Elysee palee allikad, teab Macron, et putin „mõistab ainult jõu keelt”. Sellele järeldusele jõudis ta pärast arvukaid telefonivestlusi Venemaa presidendiga sissetungi alguses.
Arusaam, et putin on kinni oma sõjakas ja revisionistlikus loogikas, sündis Macroni lähikondlaste sõnul järk-järgult. „Kõne kõne järel Elysée paleesse märkis, et kremli juht ei sõnastanud enam strateegilist eesmärki. Vestlused käivad ringides. Kõned muutusid harvemaks, kui Bucha tänavatelt leiti tapetud tsiviilisikud, kelle surnukehad jäid sinna pärast vene vägede kiiret väljaviimist 2022. aasta märtsis,” ütles allikas.
Seetõttu loobus Macron, kes tahtis kunagi Ukraina konflikti lahendamisel vahendajana tegutseda, sellest ideest 2022. aasta sügisel pärast „lõplikku arvamuste vahetust putiniga Zaporižja tuumaelektrijaama julgeoleku tagamise teemal”, mille okupeerisid vene väed.
Viimastel kuudel on Macron korduvalt rääkinud Lääne vägede saatmisest Ukrainasse. Prantsuse Kommunistliku Partei juhi Fabien Rousseli sõnul ütles president kohtumisel parteijuhtidega, et selline stsenaarium muutub tõenäoliseks, kui Venemaa murrab rindelt läbi Odessa või Kiievi suunas. Macron ütles ka, et tal „pole mingeid piiranguid ega punaseid jooni” Ukraina toetamise küsimuses, väitis Roussel.
NATO omakorda eitab võimalust saata lääne vägesid Venemaaga sõtta. Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et selliseid plaane pole.
Pärast Macroni avaldust ähvardas putin föderaalassamblees esinedes tuumarelvadega „võimalikke sekkujaid”, kes „peavad mõistma”, et „võivad tabada sihtmärke nende territooriumil”. Presidendi pressiesindaja peskov märkis, et NATO vägede ilmumine Ukrainasse muudab alliansi konflikti Venemaaga „vältimatuks”.
Prantsuse juhtkond neid ähvardusi aga ei kartnud. 9. märtsil sai teatavaks, et Macroni idee leidis toetust Leedus, Lätis ja Eestis. Nüüd kavatseb Pariis luua lääneriikide koalitsiooni, mis on valmis potentsiaalselt oma sõdureid Ukrainasse saatma, kirjutas Politico.
15. Lühiuudised
Vene sõjaväelased võisid häirida Briti õhujõudude lennuki GPS-signaali, lennuki pardal oli Ühendkuningriigi kaitseminister Grant Shapps, vahendab Independent. Juhtum oli ajal, kui Shappsi lennuk RAF Dassault 900LX Falcon oli Poolast naasmas ja lendas Kaliningradi lähedal. Umbes 30 minuti jooksul puudus side satelliitidega ning piloodid pidid kasutama alternatiivseid navigatsioonisüsteeme.
Pentagon: USA ei anna Ukrainale uut abipaketti, viimane oli „ainulaadne juhtum”. USA kaitseministeeriumi esindaja ütles, et viimane sõjaline abi Ukrainale on seotud Ukraina relvajõudude hädaabivajadusega. Njah, ootame pikisilmi kõrgema seaduseandja hääletust Ukraina abi osas…
Esindajatekoja spiiker Mike Johnson teatas vabariiklastest senaatoritele, et esindajatekoda kavatseb saata Ukraina abistamiseks õigusakti, kuid see erineb oluliselt senati 95 miljardi dollari suurusest välisabipaketist, mis võeti vastu kaheparteilise häälteenamusega. Njah, eks pisu pingutust ole, et mitte hakata omadussõnadega vehkima…
Valgevene kehtestas Leedu vastu sanktsioonid ebasõbralike tegude tõttu.
Ukraina sõja tulemus otsustatakse sel kevadel ja suvel, ütles EL-i välispoliitika juht Josep Borrell eile õhtul pärast kohtumist Washingtonis. Paljud analüütikud ootavad sel suvel Venemaa suurt pealetungi.
Malta, Luksemburg ja Ungari väljendasid kahtlusi Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni plaani suhtes kasutada külmutatud Venemaa varadest saadavat kasumit Ukrainale relvade ostmiseks. Njah, Malta ja Luksemburg peaksid olema ka suured vene kapitali varjupaigad ning Orbanilt teistsugust sõnumit ei oodanudki.
Täna läheb Macron Berliini Scholzi vaatama: nad arutavad Ukraina teemat. Väljaande teatel kohtuvad mõlemad juhid enne kolmepoolset tippkohtumist silmast silma.
Tuli vene poole kurtmist, et Lätis ja Leedus on tõusnud õppustele kutsumine ning käivat valmistumine riigi kaitseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
