Sõja ülevaade: 750. päev – mitu vene poole edenemist
Avaldatud: 14 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. märts 2024:
79 vene poole rünnakud ja 150 Ukraina asulat õhurünnaku all, mitu vene poole edenemist ja kahjuks veel vene rünnakuressursside otsa lõppemist ei näe. aga kuluvad kiiresti…
1. Ikka kõike ja palju.
2. Eks ootab uusi uudiseid vene kütusetaristu tabamisest, töötab paremini kui sanktsioonid.
3. Kupiansk-Kreminna: Ternõ suund muret teeb.
4. Siversk: ei edene siin vene pool.
5. Bahmut: muutusteta aga suruvad.
6. Donetsk: mitu vene poole edenemist ja veel rinnet pidama ei saada aga liialt mures veel pole.
7. Lõunarinne: põhiliselt ikka Tokmaki suunalt edutu ründamine.
8. Herson: üks vene poole reid üle Dnepri.
9. Pisu Tauruse teemast Saksamaal.
10. Venemaa väliskaubandus langes pärast USA sekundaarsete sanktsioonide ohtu kolme aasta madalaimale tasemele.
11. Danone tundub olevat preemia tsetseeni ladvikule.
12. Ka Ukraina plaanib vange sõtta saata.
13. USA Kongress võttis vastu seaduseelnõu TikToki keelustamiseks.
14. Eesti ettepanekust Ukraina meedias.
15. Lühiuudised
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrski kirjutab, et olukord rindel on jätkuvalt keeruline. Tema sõnul koondasid vene sõjaväelased oma põhijõud Ternõ, Ivanovski, Berdõtši, Tonenke, Verbove ja Rabotõne ründamisele.
1. Öösel ründasid vene sissetungijad taas Ukrainat, kasutades 36 Shahed tüüpi mehitamata õhusõidukit. Neist 22 drooni hävitasid Ukraina õhutõrjejõud ja -vahendid. Pihta said Harkivi, Sumõ linnad ja oblastid rakettide ja droonidega. On tabamusi ja hukkunuid. Harkivi peaaegu igapäevane pommitamine käib S-300 rakettidega ja kuna raketid maismaa sihtmärkide puhul täpsusega ei hiilga, siis ikka kohalikud elanikud ja tsiviiltaristu pihta saab.
Kogu piiri ja rinde lähedus on ülitiheda õhurünnaku all ning seni pole Ukraina kahjuks suutnud seda maha suruda. Tooks mitmed lääne poliitikud nädalaks näiteks Kupianskisse… ja paneks Euroopa ja Ameerika mandrile linnadesse üles suured ekraanid, kus näidatakse igapäevaselt Ukrainas toimuvat…
Venemaa kaitseministeerium avaldas kaadrid kolme Ukraina helikopteri Mil Mi-8(?) tabamisest. Kõigepealt kobarmoon, mille järel kaks lasti juhitavate rakettidega maha. Kahe viimase puhul olla olnud kaugus rindejoonest 45-60 km (Donetski rinne).
2. vene pool andis varahommikul teada Belgorodi oblasti (11 drooni) ja Kurski oblasti (3 drooni) territooriumil hävitatud 14-st droonist.
Droonid tabasid Belgorodis FSB hoonet. Kahjustada sai fassaad ja purunesid aknad, vahendab vene meedia.
Peale Ukraina droonirünnakuid vene naftataristule: „Olukord turul on potentsiaalselt tõsine,” ütles kütusesektori allikas RBC-le. Droonilöökide taustal kallineb bensiin börsil kiiresti: kolmapäeval ulatus AI-95 maksumus 60 569 tuhande rublani (605 euroni) tonni kohta ja sai kõrgeimaks alates septembrist. Talvine diislikütus on aasta algusest kallinenud rekordilisele tasemele – 63 103 rubla tonnist.
Olukorra edasine areng sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse kahjustatud paigaldised parandada: kui see võtab kaua aega, võib tasakaal bensiiniturul olla üsna pingeline, usub Energeetika ja Rahanduse Instituudi (IEF) majandusosakonna sektori juht Sergei Kondratjev. Tema hinnangul võib bensiini tootmine Venemaal väheneda 8–9%.
Seni pole täpsemalt teada maapealsete vene piiri ületavate rünnakute seis, liiga vastuoluline infovoog. Kindlasti kaotasid Ukraina omad vene piiripunktis ühe miinile otsa sõitnud tanki ja nii elavjõudu kui soomustehnikat kaotab ka vene pool. Ukraina edukust toetab seal hetkel aktiivne drooninduse kaasabi nii seire kui sihtmärkide hävitamisega. Eks ootab sündmuste arengut, kuigi jätkuvalt sellele rohkem ei panustaks kui suuremaks vene üksuste sidumiseks siin suunal ja osaliselt ka info opiga tegu on.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool üritas parandada taktikalist positsiooni Sõnkivka ja Peršotravneve lähedal – kõik rünnakud löödi tagasi. Selle asemel teevad rinde lõuna lõigus tugevad vene poole rünnakud murelikuks. Ternõ ja Jampolivka lähedal suutis eile vene pool u 1 km edasi saada piki keerulist maastikku ning Ternõ külani on nüüd u 1 km. Sealne põldude vaheline org ühest küljest metsase kõrgendiku ja uhtorgude servaga ja teiselt poolt võsaribadega ning selle keskel üks tee (mitte kõvakattega) peaks sobima Ukrainale kaitseks, aga kuidagi vene pool siin edasi sai. See org ulatub Ternõni, aga mets saab enne otsa. Siingi suunal jagub vene poolel nii soomust, isikkoosseisu, tugevat kaudtule ja lennunduse töötlust, sestap siin kerge pole (naagu ka enamusel rindel). Eks palju frustreeriv ole, et Ukraina aitamist enamasti vaid kas sõnades tehakse või üldse mittevajalikuks peetakse…
4. Siversk: seni pole vene poole rünnakud siin rindel neile edu toonud.
5. Bahmut: Bohdanivka, Ivanovske ja Klištšiivka lähedal lahingud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata.
6. Donetsk: vene pool on muutunud veelgi aktiivsemaks (49 rünnakut) ja suurendab survet Berdõtšile, Orlivkale ja Tonenkale. Eriti ägedad lahingud jätkuvad Berdõtšis ja Orlivkas, kus vene pool toob lahingusse värskeid jõude, et hõivata kummagi asula keskus.
Kahjuks oli vene pool Pervomaiskes edukas, saades edasi u 1,5 km piki küla. Selles osas ongi vaid peatänav ja kahel pool eramud ning asulast põhjas asuvat põllumaad lisaks tuli.
Samuti halvenes olukord Nevelski lähedal, kuid küla on seni Ukraina kontrolli all. Tuli ka vene soldatite kurtmist, et neid nüüd enesetapu rünnakutele saadetakse, sest kõrgemale olla küla vallutamisest juba varem teada antud.
Marinkast läänes Georgiivka lähedal ja külas endas, aga ka Novomõhailivkas mitmeid ulatuslikud vene poole rünnakuid jätkusid. Siin suutis vene pool Novomõhailivkast põhja pool edeneda u 1,5 km ja vallutada kaks põllulappi ning muutis siin lõigul rinde sirgjooneliseks.
Suuremat Ukraina kaitse murdumist siiski pole, aga oht selleks ikka olemas. Vene pool jätkab täiendavate reservide siia toomist hoidmaks rünnakute tempot ning seni, kuni neid jätkub, kaotustest ei hoolita. Õnneks suudab Ukraina droonide ja kaudtulega vene poole rünnakud lõpetad,a aga eks nii siit kui sealt kurtmist tuleb, et kõigega on oi kui kitsas… pisu lootust siiski annab see, et miinide puuduse üle ei kurdeta ja droone jagub ka üksikute soldatite jahtimiseks. Muret teeb, et vene pool suutis täppislöögiga rindest kuni 60 km kauguselt tabada kahte Ukraina maapeal paiknevat helikopterit. Ju on paranenud vene drooniseire üksuste koostöö raketivägedega. Kuna järjest tihedamalt näeb pilte ja videosid T-90 kaotustest, siis on vene poolelt rünnakutes jälle osalemas juba parimad üksused ja nende läbikulumist on kiirelt asendada võimatu.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: isegi mõni vene blogija andis teada, et lahingud on kohaliku iseloomuga.
Tokmaki suund: ikka Robotõne suunal vene poole kamikaze rünnakud jätkusid, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene ja Ukraina blogijad andsid teada vene poole reidist üle Dnepri kuskil Antonivski silla lähistel. Kui vene pool teatas selle edukusest, siis Ukraina andis teada, et neljandiku isikkoosseisu kaotamise järel vene pool taandus. Ei suuda tuvastada vene blogijate teateid, et edenesid Krõnki juures.
9. Saksamaa rahandus- ja majandusminister eeldavad, et kantsler Olaf Scholz nõustub lõpuks tarnima Ukrainale Tauruse kaugmaarakette. Scholz nõuab, et nende relvade käitamine eeldab Saksa vägede osalemist – ja ta peab seda vastuvõetamatuks. Ministrid ja sõjaväelased viitavad, et ilma nendeta saab hakkama.
Surve Scholzile kasvab peaaegu kogu poliitilise spektri ulatuses. Opositsiooniline parlamendirühm CDU/CSU on määranud neljapäevale hääletuse Ukrainale tiibrakettide Tauruse tarnimise üle. Ka Scholzi partnerid valitsevas koalitsioonis nõuavad saatmist. Koostöö laiendamise vastu on vaid paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale, kes tegi enne Ukraina sõda aktiivselt koostööd kremliga, kuid tema ettepanek keelata Ukraina sõjaväelaste koolitamine Saksamaa pinnal võeti Bundestagi päevakorrast maha.
Kolmapäeval saadikute küsimustele vastates ütles Scholz, et peab vastutustundetuks saata ja kasutada relvi, mis võivad ulatuda 500 kilomeetrini ilma Saksa sõdurite osaluseta: „Ettevaatlikkust ei tohiks pidada nõrkuseks. Ja minu jaoks on välistatud selliste pikamaarelvade tarnimine, mille mõistlik kasutamine oleks seotud Saksa sõdurite osalemisega, isegi väljaspool Ukrainat. See on piir, millest mina kantslerina üle astuda ei taha… Pean vajalikuks rangelt järgida Saksa sõjaväelaste mitteosalemist relvadega varustamisel”.
Arvamusküsitlused näitavad, et suurem osa sakslasi (61%) toetab selles küsimuses kantslerit; 29% nõustub saatmisega.
Samal ajal võtavad Scholzi sotsiaaldemokraatidega koalitsiooni kuuluva Rohelise Partei ja Vaba Demokraatliku Partei (FDP) juhtivad esindajad teistsuguse seisukoha. Rahandusminister ja FDP juht Christian Lindner ei nõustu Scholzi põhjendusega ja loodab siiski, et ta muudab oma seisukohta, ütles ministri seisukohtadega kursis inimene Bloombergile. Lindner toob välja, et rakettide laskeulatust on võimalik tehniliselt piirata nii, et need ei jõuaks Venemaa territooriumile. (njah, huvitav, kuidas see võimalik on, kui mõlema riigi piir vastu üksteist on).
Asekantsler ja majandusminister Robert Habeck toetab ka seadusandjaid, kes pooldavad rakettide saatmist Ukrainasse, ütles Bloombergile teine ministri positsiooni tundev inimene. Habeck on Scholzi ühepoolse otsuse pärast nördinud, lisas ta. Hiljuti kutsus roheliste välisminister Annalena Bärbock avalikult võimukoalitsiooni üles Tauruse kohaletoimetamise küsimust „hoolikalt kaaluma”. „Faktid on täiesti selged” ja Kiievile tuleb anda „kõik ressursid” territooriumi ja elanikkonna kaitsmiseks, ütles ta.
kremli meedia avaldatud Luftwaffe kindralite vaheliste läbirääkimiste pealtkuulamisest järeldub, et Taurusi võib saata Ukrainasse ilma Saksa sõjaväe osaluseta ning Ukraina spetsialiste saaks Saksamaal välja õpetada. Kolmapäeval Bundestagi istungil märkis Jens Lehmann CDU/CSU fraktsioonist, et ei Hispaanias ega Lõuna-Koreas, kus Taurus teenib, ei ole Bundeswehri sõdureid. See tähendab, et Ukraina saab ilma nendeta hakkama, ütles ta.
Venemaal kardetakse väga, et Ukraina saab Tauruse rakette, ütles kaitsekomisjoni esimees ja FDP liige Marie-Agnes Strack-Zimmermann. Täpselt nii selgitas ta läbirääkimiste pealtkuulamise avaldamist: tema arvates püüab Moskva sundida kaitseministrit tarku kindraleid vallandama ja tugevdada kantslerit tema otsuses mitte tarnida Ukrainale rakette. Olla Moskval hirm nahas.
10. USA ähvardused katkestada pankade töö, mis aitavad kremlil dollarisüsteemi sanktsioonidest mööda hiilida, tõmbasid Venemaa väliskaubanduse 2024. aasta alguses kokku.
Jaanuaris eksporditi Venemaa Föderatsioonist kaupu 28,9 miljardi dollari eest, teatas keskpank. See on 14,1% vähem kui aasta varem ja väikseim alates 2021. aasta jaanuarist. Samuti vähenes import: 2023. aasta jaanuariga võrreldes 12,6% võrra 21 miljardi dollarini. Viimati oli seda väiksem 2022. aasta mais (mitte sõja esimesi kuid, siis langes import 30%), siis ka 2021. aasta jaanuaris. Jaanuari väliskaubanduskäive on samuti madalaim alates 2021. aasta algusest – 49,9 miljardit dollarit.
Eksporditulud laekuvad umbes kahekuulise hilinemisega, märkis keskpank. Jaanuari langus peegeldab eelkõige naftahinna langust aasta lõpus: rahandusministeeriumi andmetel oli Uurali keskmine hind 2023. aasta novembris 72,84 dollarit ja detsembris 64,23 dollarit. Oma mõju avaldasid ka raskused arveldustega, mis süvenesid pärast seda, kui USA president Joe Biden andis detsembri lõpus välja määruse, mis lubas pankade vastu kehtestada teisesed sanktsioonid kui need aitavad piirangutest mööda hiilida.
See tabas eriti rängalt importi: kaupade eest maksmine muutus palju keerulisemaks. Makseahelad isegi „sõbralikes” valuutades on pikenenud; mõnes jurisdiktsioonis, näiteks Hongkongis, tuleb makseid teha kolmandate riikide kaudu.
Keskpank peab impordi vähenemist oma tarbijanõudluse piiramisele suunatud poliitika tulemuseks. Importi piiravad kõrged intressimäärad ja madal rubla kurss, on regulaator korduvalt rõhutanud. Samas tunnistab ta ka sanktsioonide mõju. Ekspordi vähenemises mängisid oma osa „täiendavad raskused väliskaubandusoperatsioonide teostamisel maksete ja logistika osas”, ütles keskpanga esimees Elvira Nabiullina. Seda probleemi käsitles keskpanga direktorite nõukogu, kui arutas veebruari keskel baasintressimäära. „[Koosolekul] osalejad pöörasid tähelepanu välismaksete lisaraskuste tagajärgedele. Märgiti, et kui raskused mõjutavad nii eksporti kui ka importi, siis vahetuskursile ei pruugi olla märgatavat mõju.”
Tänavu prognoosib Venemaa keskpank nii impordi kui ka ekspordi, eelkõige nafta ja gaasi osas vähenemist, mis kestab kolm aastat, prognoosib regulaator. Eksperdid alandavad ka oma prognoose. Äsja avaldatud enam kui 30 makroökonomisti küsitluse tulemustes halveneb ekspordiprognoos 10 miljardi dollari ja impordi prognoos 1 miljardi dollari võrra (jutt on koguekspordist, sealhulgas teenustest, kuid kaubavahetus on kordades suurem).
11. putin jättis Prantsuse piimandusettevõtte Danone Venemaa varad riigihaldusse üleantute nimekirjast välja. Õigusinfoportaalis avaldati sellekohane määrus. Otsuse põhjuseid ei avalikustata. putin natsionaliseeris JSC Danone Russia ja JSC Danone Trade 2023. aasta juulis ning nimetas ümber H&N ja H&N Trade. Samal ajal anti föderaalse kinnisvarahaldusagentuuri ajutise juhtimise alla Taani õlletootja Carlsberg aktsia Baltikas.
Tänavu veebruaris kirjutas Financial Times, et Danone plaanib müüa oma Venemaa äri Tatarstanist pärit piimafirmale Vamin, mis kuulub Tšetšeenia juhtkonnale lähedal seisvale 29-aastasele ettevõtjale Mintimer Mingazovile. Danone saab oma osa eest 10 miljardit rubla (umbes 108 miljonit dollarit) ja 7,7 miljardit rubla kasutatakse kohaliku üksuse võla teenindamiseks. Tehinguhinnas arvestati 56% allahindlust äri turuväärtusest.
Mingazov liitus H&Ni direktorite nõukoguga eelmisel suvel pärast seda, kui seda juhtis Tšetšeenia valitsuse aseesimees ja põllumajandusminister Yakub Zakriev, kes on vabariigi juhi Ramzan Kadõrovi vennapoeg. Enne seda oli Danone Venemaa tütarettevõtte peadirektor Charlie Cappetti.
Kuigi Zakriev on ettevõtte uus juht, täidab Cappetti FT teatel mitteametlikult paljusid ülesandeid. Eelkõige hoiab ta regulaarseid kontakte Danone peakontoriga Pariisis, et tagada ettevõtete tõrgeteta toimimine, teatasid väljaande allikad.
SPARK-Interfaxi andmetel kasvas Danone Venemaa käive 2022. aastal 85,1 miljardilt 92,9 miljardile rublale ja puhaskasum vähenes 8,9 miljardilt 5,6 miljardile rublale. Danone Trade’i tulud ulatusid 112,7 miljardi rublani 2021. aasta 109,9 miljardi rubla vastu, puhaskasum – 612,7 miljonit rubla 1,4 miljardi rubla vastu. Pärast kontrolli kaotamist Venemaa varade üle otsustas Danone enam kui 200 miljoni euro maha kanda.
12. Ukrainas tehti ettepanek vabastada vangid, kes nõustuvad sõlmima lepingut sõjaväeteenistuseks. Sellise seaduseelnõu registreeris Ülemraada. Eeldatakse, et see võimalus on süüdimõistetutel „eriperioodil” saadaval. Muid üksikasju veel pole.
Sarnane seadus kehtib ka Venemaal. Algatuse autorid Ukrainas olid rahvasaadik Elena Šuljak ja tema parteikaaslased. Nende hulgas on riigikaitse komisjoni esimehe asetäitja Marjana Bezuglaja, kes oli Ukraina relvajõudude (AFU) endise ülemjuhataja Valeri Zalužnõi üks peamisi kritiseerijaid. Eelkõige süüdistas ta teda selles, et ta ei esitanud tegevuskava sõjas Venemaaga aastaks 2024.
11. märtsil esitati Ukraina Raadale järjekordne vangide mobiliseerimist puudutav eelnõu. Selle autorid olid erinevate fraktsioonide saadikud. Nad tegid ettepaneku mobiliseerida väiksemate kuritegude eest süüdi mõistetud Ukraina relvajõududesse. Eeldatakse, et otsuse selliste kodanike ajateenistusse kutsumise kohta teeb kohus sõjaväe registreerimis- ja värbamisameti taotlusel.
Veebruaris ütles Ukraina justiitsministeeriumi juht Denõs Maljuška, et praegu ei kaasata mobilisatsiooni ainult vange ega silmapaistva karistusregistriga mehi. Ta avaldas hämmeldust, miks viimaseid välja ei kutsutud. „Nad on tänaval, kõnnivad, töötavad, elavad oma tavapärast elu. Kuid keegi ei võta neid sõjaväkke – põhjustel, mis pole mulle täiesti selged. Neid inimesi on vähemalt 50 tuhat. See tähendab, et 50 tuhat inimest, keda saab nüüd hõlpsasti mobiliseerida ja rindele saata,” ütles minister.
Enne seda võttis Raada esimesel lugemisel vastu mobilisatsiooni tugevdamise seaduseelnõu. Teine on kavas 31. märtsil. Dokumendiga nähakse ette elektroonilise kutse kasutuselevõtt ja ajateenistuse ea vähendamine 27-lt 25-le aastalt, demobiliseerimine on võimalik pärast 36-kuulist teenistust.
Kaitseministeeriumi hinnangul peaks eelnõu määratlema kriteeriumid tänavuseks kuni poole miljoni inimese värbamiseks. Praegu võitlevad 330 tuhat sõdurit tahetakse asendada värvatutega. Rahandusministeeriumi hinnangul läheb uus mobilisatsioonilaine riigile maksma 20,8 miljardit dollarit.
2023. aasta lõpus ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et peastaap ja Zalužnõi tegid ettepaneku mobiliseerida veel 400–500 tuhat inimest, et Venemaaga tõhusalt võidelda. „See on väga tõsine number. Ütlesin, et vajan selle suuna toetamiseks rohkem argumente, sest see on eelkõige inimeste küsimus. See on õigluse, kaitse ja rahanduse küsimus,” ütles president.
Zalužnõi ise väitis, et väejuhatus ei esitanud mobilisatsiooni kohta mingeid taotlusi „ükskõik millise arvu kohta”, vaid arvutas välja, kui palju vägesid armee 2024. aastal vajaks. See näitaja võttis arvesse „praeguse täienduse ulatust, uute väeosade moodustamist ja kaotuste prognoosimist”, ütles Zalužnõi, kuid keeldus seda arvu avaldamast, viidates sõjalistele saladustele.
13. USA Esindajatekoda kiitis heaks seaduseelnõu, mis blokeerib lühivideorakenduse TikTok, kui Hiina omanik ByteDance ei nõustu seda kohalikule ettevõttele müüma, kirjutab Reuters. Eelnõu toetas 352 Kongressi alamkoja liiget, 65 oli selle vastu ja üks jäi erapooletuks. Dokument saadetakse senatile kinnitamiseks. Pärast seaduseelnõu vastuvõtmist avaldasid demokraat Mark Warner ja vabariiklane Marco Rubio ühisavalduse, milles öeldi, et neid julgustab eelnõu kaheparteiline toetus ja nad loodavad senati toetusele. USA president Joe Biden ütles varem, et kavatseb seadusele alla kirjutada.
Kongresmenid ütlevad, et nende kontorid on saanud hulgaliselt kõnesid teismelistelt, kes paluvad neil rakendust mitte blokeerida. Uue seaduse kohta esitatavate kaebuste hulk ületab Gaza sektoris vaherahu sõlmimiseks esitatud abipalvete arvu. CNN täpsustab, et seaduse jõustumise korral on TikTokil aega umbes viis kuud, et ByteDance’ist distantseeruda. „See on kriitiline riikliku julgeoleku küsimus. Senat peab seda küsimust kaaluma ja selle vastu võtma,” kirjutas vabariiklane Stephen Scalise oma sotsiaalmeedia lehel X.
TikToki tegevjuht Shaw Tzu Chu külastab Reutersi allika sõnul sel nädalal USA-d senaatoritega läbirääkimistel. „Sellel seadusel on ettemääratud tulemus: TikToki täielik keeld USA-s. Valitsus üritab 170 miljonilt ameeriklaselt ilma jätta nende põhiseaduslikust õigusest sõnavabadusele,” seisis Hiina ettevõtte avalduses.
Riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul on seaduseelnõu eesmärk lõpetada Hiina omandiõigus rakendusele, mitte seda keelata. „Kas me tahame, et TikTok kui platvorm kuuluks Ameerika ettevõttele või Hiinale? Kas tahame, et laste ja täiskasvanute TikToki andmed jääksid siia Ameerikasse või läheksid Hiinasse?” küsis Sullivan.
2020. aastal üritas USA toonane president Donald Trump keelata TikToki ja Hiina mobiilsidesüsteemi WeChat. Columbia ringkonnakohus on ajutiselt keelanud USA võimudel piirata Hiina teenuste osutamist riigis.
14. Eesti on pakkunud Ukrainale välja enam kui 100 miljardi euro suuruse rahastamisplaani, mis hõlmab finantsturgudelt laenamist ja vahendite võtmist liitlasriikide eelarvetest. Sellest teatas Eesti kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, vahendab Euractiv. Väljaande andmeil on Eesti poliitikud viimaste kuude jooksul korduvalt väitnud, et sõja võitmiseks vajab Ukraina oma lääne partneritelt Eesti väljatöötatud strateegia alusel 0,25% sisemajanduse kogutoodangust riigile antava sõjalise abi investeerimist. .
„Kui Ukrainat toetava USA juhitava Ramsteini koalitsiooni enam kui 50 riiki selle protsendi kulutaksid, oleks see rohkem kui 120 miljardit eurot aastas,” ütles Salm. Vastates ajakirjaniku küsimusele, kas Ukrainale piisaks 120 miljardist eurost aastas, kuna Venemaa kulutab rohkem, ütles ta, et plaan ei sisalda Ukraina eelarve omavahendeid, liitlaste abi Ukraina sõjaväelaste koolitamisel ega humanitaarabi.
Lisaks märkis kaitseministeeriumi kantsler, et osa summast saab rahastada eurovõlakirjadega. Tema hinnangul saab Euroopa Komisjon kaasata raha finantsturgudelt ja kasutada EL-i riike käendajatena. Samas märkis Salm, et isegi kui praegu hakkab abi Ukrainasse voolama, on mõju tunda vähemalt aasta pärast. „Läheb veel umbes üheksa kuud, enne kui tarned jõuavad tasemele, mis on vajalik selleks, et Ukraina suudaks vaenlast veenvalt kurnata,” lõpetas ta.
15. Lühiuudised
Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee toetas Euroopa Rahufondi suurendamist 5 miljardi euro võrra – sellest rahastatakse relvatarneid Ukrainale.
Leedu president Gitanas Nausėda ütles, et toetab debatti vägede saatmise üle Ukrainasse kohalike sõjaväelaste välja õpetamiseks ja kutsub läänt üles lõpetama punaste joonte tõmbamist.
Slovakkia peaminister Fico ei muuda oma arvamust Ukraina sõja kohta, sest tema Tšehhi kolleeg Fiala seda soovib. Fico sõnul jätkab tema valitsus suveräänse välispoliitikaga, lisades, et Ukraina vajab relvarahu ja rahuläbirääkimisi.
Kõlakas: gerassimov väidetavalt vallandati Venemaa kindralstaabi ülema kohalt. vene meedia andmetel täidab ajutiselt kindralstaabi ülema kohuseid kindralleitnant viktor poznihir.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
