Sõja ülevaade: 749. päev – venemaal ei lähe rahulikumaks
Avaldatud: 13 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. märts 2024:
91 vene poole rünnakut vaid ühe väiksema edenemise Klisiivka juures tõid, 110 Ukraina asulat pommirahes ning venemaalgi ei lähe rahulikumaks ja USA-st on siiski miskit juba tulemas ning on juba lootust ka suuremale.
1. Üks valus raketitabamus Krõvõi Rihis.
2. Eilsele ööle lisa tuli ning paar kokkuvõtet eilse öö tulemustest ning Ukraina kand olla seni Venemaal maas.
3. Kupiansk-Kreminna: ei muhvigi edu vene poolel.
4. Siversk: sama seis.
5. Bahmut: üks väiksem vene poole edenemine lisaks tuli.
6. Donetsk: no ei saadud hullu rünnakutelaine jätkumisega edasi.
7. Lõunarinne: pisu vene poole rünnakute arv tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Herson: muutusteta.
9. putin valmistab ette valitsuse ümberkorraldusi pärast valimisi.
10. Venemaa pettis võltsuudiste saitide abil kaht vabariiklastest kongresmeni. Õpetlik lugemine ka meite omadele.
11. Venemaa importijad kurdavad kasvavate probleemide üle Hiinast pärit tarnete eest tasumisel.
12. Leedus konfiskeeriti esimene vene numbrimärkidega auto.
13. Pašinjan nimetas Armeenia CSTO-st lahkumise tingimused.
14. USA teatas 300 miljoni dollari suurusest sõjalisest abist Ukrainale: mürsud suurtükiväele ja HIMARS-i jaoks.
15. Tusk: pool Euroopat räägib valjult Ukraina-meelseid loosungeid ja jätkab kauplemist Vene Föderatsiooniga.
16. Lühiuudised
1. Eile õhtul tabas vene pool (arvatavasti X-59) Krõvõi Rihis kortermaja, kus sai surma 3 ja vigastada 38 inimest, Zelenski lubas vastust. Väga tihe piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine kõige käepärasega jätkus.
2. Täna öösel olla Belgorodis läinud väga kärarikkaks. Rostovi oblastis oli kuulda nii õhutõrje tööd kui maapealseid plahvatusi. Teadaolevalt toimus ulatuslik tulekahju Obuhhovo rajoonis ja Peterburis Južnaja elektrijaama lähedal. Miks, ei tea. Venemaal Rjazanis ründasid tundmatud droonid naftatöötlemistehast. See on juba teine rünnak viimase kolme päeva jooksul ja suurem suitsupilv täna hommikul taeva poole pürgis.
Lukoili Nižni Novgorodi Nefteorgsintezi (NORSI) rafineerimistehas sulges teisipäeval pärast tulekahju oma suurima esmase naftatöötlemisüksuse AVT-6, teatasid kolm tööstuse allikat. Nižni Novgorodi oblasti kuberner Gleb Nikitin teatas mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnakutest Kstovo tööstustsoonile, kus NORSI asub, Moskva aja järgi kell 6.41 ja tulekahju likvideerimisest kell 14.13 Moskva aja järgi. Lukoil keeldus kommentaaridest, vahendab Reuters.
„AVT-6 põles. Tehas on kahjustatud ja peatatud”, ütles anonüümseks jääda soovinud tööstuse spetsialist Reutersile. Teine allikas kinnitas, et AVT-6 seiskus teisipäeval ja tehas peatas nafta rafineerimise. AVT-6 tegelik võimsus ulatub 25 710 tonnini päevas (9 miljonit tonni aastas), mis moodustab ligikaudu 53% NORSI nelja tehase koguvõimsusest (48 570 tonni päevas). NORSI on Venemaa rafineerimistehaste seas toornafta töötlemismahu poolest neljandal ja bensiinitootmises teisel kohal (4,892 miljonit tonni ehk 11,1% Venemaa rafineerimistehaste kogutoodangust 2023. aasta jaanuaris-detsembris).
Tehas juba oli sunnitud mitmete õnnetuste tagajärjel detsembris-jaanuaris mootoribensiini tootmist piirama, kuid järk-järgult taastas tootmist. NORSI-s on alates 4. jaanuarist remondis katalüütilise krakkimise seade KK-1 – üks kahest rafineerimistehases saadaval olevast, mistõttu on kõrge oktaanarvuga bensiini tootmist ettevõttes vähendatud ligikaudu veerandi ehk 100 000 tonni võrra kuus.
Kui NORSI kasutab AVT-6 taastamisel ülejäänud kolme põhiseadet (AVT-5, AVT-2 ja AVT-1), on ekspertide hinnangul tehas ligikaudu poole võrra koormatud ning see vähendab vastavalt bensiini ja diislikütuse fraktsioonide tootmist. Rafineerimistehas suudab säilitada mootoribensiini tootmist teises kassikrakkeris KK-2, kuid reformimisüksuste toorainest võib tekkida puudus. Selle tulemusena väheneb NORSI-s KK-1 ja AVT-6 remondi käigus bensiini kogutoodang poole võrra – 200 000 tonnini kuus võrreldes tavapärase 400 000 tonniga. AVT-6 seisaku tõttu võib diislikütuse tootmine NORSI-s langeda 470 000 tonnilt kuus ligikaudu 230 000 tonnini kuus.
NORSI töötles 2023. aastal 15,8 miljonit tonni naftat, tootes 4,9 miljonit tonni mootoribensiini, 5,6 miljonit tonni diislikütust, 2,3 miljonit tonni kütteõli ja 0,8 miljonit tonni lennukikütust. Jätkuvalt arvamusel, et parim meede võitluseks Venemaaga on lüüa nende kriitilist infrat ehk siis kütuseahel ja raudteetransport (põhiliselt sillad, aga piisab igapäevasest raudtee rikkumisest, sest neid kilomeetreid ei suuda keegi valvata).
Eilne Orjoli piirkonnas löögi saanud naftabaas põles ka päris pikalt.
Eilsele uudisele lisa kokkupõrgetest Ukraina-vene piiril: Venemaa Vabaduse Leegion, Vene vabatahtlike korpus (RDK) ja Siberi pataljon sisenesid ühisoperatsiooni raames Venemaale Kurski ja Belgorodi oblastisse, ütles endine riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov. Seda kinnitas Novaja Gazeta Europe’ile Siberi pataljoni vabatahtlikke värbav Denis Sokolov. Infot Venemaa piiri rikkumise kohta ilmus ka leegioni „Venemaa Vabadus”, RDK ja „Siberi pataljoni” sotsiaalmeedia Telegrami kanalites.
Ponomarjovi sõnul võtsid võitlejad oma kontrolli alla ühe Belgorodi oblastis asuva farmi. „Piir Lozovaja Rudka Belgorodi oblastis on täielikult vabastamisvägede kontrolli all,” ütles ta. „Kurski oblastis Tetkinos käib praegu tulistamislahing.” Kurski oblasti kuberner Roman Starovoyt teatas Ukraina droonide tuvastamisest piirkonna territooriumi kohal ja ka sellest, et Tetkino küla tulistati Ukraina poolelt, mille tagajärjel sai vigastada üks inimene.
FSB teatas, et sabotaaži- ja luurerühmad ei suutnud Venemaa territooriumile siseneda. „Alates 10. märtsist on Belgorodi ja Kurski oblastis ära hoitud mitu Ukraina formatsioonide riigipiiri rikkumiskatset,” teatas asutus. „Häviti üle 100 vaenlase võitleja, kuus tanki, Caesari iseliikuvad relvad, 20 soomustatud lahingumasinat”. FSB lisas, et andmed piiriläbimurde kohta „ei vasta tegelikkusele”.
Leegion „Venemaa Vabadus”, RDK ja „Siberi pataljon” on koosseisud, mis koosnevad peamiselt Ukraina poolel teenivatest Venemaa kodanikest. 2023. aastal lisas FSB oma terroristide nimekirja Venemaa vabatahtlike korpuse. Njah, vene uudis tundub ülespuhutuna, ei usu, et neil Caesarid olid, ühelt videolt küll ühte tanki siiski nägin…
Leegioni vabatahtlik Aleksei Baranovski märkis kommentaaris Ukrainskaja Pravdale, et kõik LSR-rühmad asuvad endiselt Vene Föderatsiooni Kurski ja Belgorodi oblastis. Täielikult kontrollitavat Tetkino küla. Baranovski sõnul hävitas LSR mitu vene vägede soomusmasinat, samuti teatas ta Leegioni osalusest droonirünnakutes Belgorodile.
Sõjaväeluure esindaja Andri Jusov märkis raadiole Vabadus antud intervjuus, et vene formatsioonid, sealhulgas LSR, tegutsevad Vene Föderatsiooni territooriumil autonoomselt ja sõltumatult, täites oma sotsiaalpoliitilisi ülesandeid. Täna hommikune uudis tuli, et jätkavad Venemaa sügavusse edasi liikumist.
Ivanovo oblastis kukkus alla sõjaväe transpordilennuk Il-76, kirjutab Telegrami kanal „112”. Lennuk ei jõudnud Severnõ lennuväljale ja kukkus alla metsa. Esialgsetel andmetel inimohvreid ega purustusi kohapeal ei ole. Sündmuskohale saabus päästeteenistus.
Baza sõnul oli lennuk sooritamas treeninglendu, mille käigus süttis selle mootor põlema ja kukkus alla. Ta üritas maanduda, kuid ei suutnud. Selle tagajärjel kukkus Il-76 alla Bogorodskoje küla lähedal, lennuväljast mitte kaugel asuva surnuaia territooriumil. Lennuk asus Tveris.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas Il-76 allakukkumist. Ministeeriumi teatel oli katastroofi põhjuseks ühe mootori põlemine õhkutõusmisel. Pardal oli 15 inimest: 8 meeskonnaliiget ja 7 reisijat. 112 allikas väidab, et nad kõik surid. Lennuk on pooleldi hävinud ja põleb edasi. Ivanovo elanikud teatavad paksust musta suitsusambast lennuvälja piirkonnas.
Severnõs asuvad pikamaa radarituvastuslennukid, sealhulgas A-50 „lendav radar”. VChK-OGPU kanali allikad teatasid, et Il-76 reisijad võisid olla operaatorid – AWACSi kompleksi ohvitserid. Lennuväljale lendas Venemaa kosmosejõudude kõrge väejuhatuse komisjon.
Eelmisel aastal teatas FSB sabotaaži ennetamisest rajatises. Ivanovos paikneb ka 98. kaardiväe õhudessantdiviis.
Riigiduuma kaitsekomisjoni juht Andrei Kartapolov ütles, et Il-76 allatulistamine on ebatõenäoline. „Kaadritel nähtu põhjal võib öelda, et tõenäoliselt [oli] tehniline rike; siin me ei räägi lennukile löökidest,” ütles ta RTVI-le. Kartapolov lisas, et lõplikud järeldused esitab erikomisjon. Samuti kutsus ta üles andma hukkunud pilootidele autasusid selle eest, et nad suutsid lennuki asustatud alalt eemale suunata.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunale on vaikselt hakanud vene poole surve uuesti tõusma ja eilsed 4 vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
Rinde lõunalõigus jätkus tavapärasest rünnakuid rohkem, aga siingi vene poole edenemisi ei tuvastanud. Miks tugevad soomusega rünnakud ning hull lennunduse ja kaudtulega töötlemine vene poolele enam edu ei too, pole endale täpselt teada. Ka kiitlemine vene poole blogijatelt on kadunud…
4. Siversk: siingi paralleelselt eelmise rinde lõunalõigule üritatakse Bilohorivka külaga algavat kõrgendikku oma kontrolli alla saada, aga seni edutult.
5. Bahmut: siin rindel andis Ukraina teada 7 rünnakust kogu rindel ja vene pool on vallutanud Klištšiivkast põhja pool raudteede lähedal mõne ala. Küll olla see lõik tiheda Ukraina droonitöötluse all.
6. Donetsk: 56 vene poole rünnakut ühtki edenemist ei toonud. Siingi on pisu arusaamatu, mis tugev surve enam suuri „edulugusid” ei tooda. Ei oodanud, et Ukraina nii varakult suurema vene poole edenemise kinni saab.
Kuigi paar vene blogijat teatas, et suutsid ära vallutada Pervomaiskest lõunas asuva sealsete põldude keskel oleva Nevelske küla, siis Ukraina blogijad lükkasid selle ümber.
Marinka ja Novomõhailivka juures on hakanud vene poole blogijad otsima põhjuseid, miks rünnakud nii aeglaselt edenevad ning nüüd olla süüdi mudane ja keeruline maastik.
7. Lõunarinne: siin on vene poole rünnakute arv tõusuteel.
Berdjanski suund: mitmes lõigus tugevamaid vene poole katseid oli, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Eks kumbki pool on sügaval maa sees kaitses.
Tokmaki suund: paar rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
Melitopoli suund: siin lõigul on vene surve tõusnud, kuid seni muutusi need rindejoones toonud pole. Proovitakse nii Verbove suunalt (ida), lõunast kui läänest Robotõnesse saada.
Küll andis paar vene blogijat teatada, et siin suunal tõusvat rindest seni kaugemal Ukraina soomuse ja kaudtuleüksuste arv.
8. Herson: muutusteta. Põhjuseid, miks ei suudeta mõnda „väikest ja ebaolulist” sillapead ära likvideerida, isegi enam välja ei mõelda.
9. putin võib pärast nn valimisi, mis toimuvad 15.-17. märtsil, vahetada paljusid valitsuse liikmeid. Ümberkorraldus võib olla märkimisväärne, kuid kuigi lõplik nimekiri pole veel koostatud, ei maksa kursimuutust oodata, kirjutab Bloomberg, viidates presidendi administratsiooni ja valitsusega seotud inimestele. putin, kes kirjutas põhiseaduse ümber, et saaks viiendat (ja isegi kuuendat) korda presidendiks saada, ümbritseb end lojalistidega, et jätkata sõda Ukrainas.
Eelmise suurema valitsuse raputamise viis putin läbi 2020. aastal, viies peaminister dmitri medvedevi julgeolekunõukogu aseesimehe kohale ja nimetades tema asemele mihhail mišustini. Viimane juhtis varem föderaalset maksuteenistust; nüüd jätkab ta kolme Bloombergi allika sõnul peaministrina ja viib läbi kremli kavandatud maksureformi. Eelarve täiendamiseks, millest ligi kolmandik läheb tänavu sõtta, tahavad võimud tõsta tulumakse ja ettevõtete kasumimakse.
On aga tühine võimalus, et mišustini asemele astub presidendi administratsiooni juhi asetäitja sergei kirijenko, ütleb olukorraga kursis olev inimene.
Ametnikud ootavad, millise ametikoha saab peaministri asetäitja aleksandr novak ja kas sergei lavrov jätkab kolmandat kümnendit välisministri ametis. Läbirääkija roll OPEC+ riikidega võib Novakilt üle minna boriss kovaltšukile, putini sõbra juri kovaltšuki pojale. boriss, kes peaks sel nädalal Inter RAO tegevjuhi kohalt lahkuma, võib saada ka 72-aastase energiaministri nikolai šulginovi järglaseks. Või võetakse kasutusele üks juhtivatest energiasektori ettevõtetest, väidavad Bloombergi allikad.
Nagu Kommersant eelmisel nädalal olukorraga kursis olevatele inimestele viidates teatas, võib kovaltšuk hakata juhtima Gazpromi või Rosnefti.
Põllumajandusminister dmitri patruševi, julgeolekunõukogu esimehe nikolai patruševi poega ootab uus, võib-olla kõrgem tool, kirjutab Bloomberg.
10. Venemaa jätkab mitte ainult tõelise sõja pidamist, vaid ka infosõda. Veebilehti, mis jäljendavad tõelisi lääne ajalehti, kerkivad üles nagu seeni pärast vihma. Isegi kaks USA Kongressi vabariiklast langesid levitatud desinformatsiooni ohvriks: võlts tuli väga kasuks, kuna nad on vastu sõjalise abi andmisele Ukrainale.
Populaarse väljaande New York Daily News veebilehe asemel loodi veebileht New York News Daily. Väidetavalt piirkondlik meedia Miami Chronicle (sait ilmus 26. veebruaril 2024, kuigi väidetavalt on Florida uudistest kirjutanud alates 1937. aastast), Chicago Chronicle ja D.C. osutusid sarnasteks võltsinguteks, vahendab MSNBC. Niisiis, D.C. Ajaleht Weekly avaldas artikli „Zelenski luksuslik elu ja USA valesti suunatud abi kutsuvad esile ülemaailmset ebakõla, kui Ukrainat raputab jahiskandaal”. Seal öeldakse, et Ukraina president ostis väidetavalt kaks jahti „I’m Lucky” ja „My Heritage” 75 miljoni dollari eest.
MSNBC märgib, et artikkel oli ideaalne levitamiseks sotsiaalmeedia kaudu uudistesaidi sõnumina. Vähemalt kaks kongressi liiget viitasid sellele, kui olid vastu uuele abipaketile Ukrainale: esindaja Marjorie Taylor Greene ja senaator J. D. Vance, kes ütlesid: „Miks? Et keegi Zelenski ministritest ostaks veel suurema jahi?”
Tehisintellekt ja muud digitaalsed tööriistad on „muutnud nende saitide loomise palju lihtsamaks ja muutnud sisu palju sihipärasemaks”, selgitas New York Timesile analüütik Patrick Warren Clemsoni ülikoolist, kes uurib Venemaa desinformatsiooni. Tema kolleegi Darren Linville’i sõnul näevad sellised veebilehed „piisavalt realistlikud välja, et lollitada tavalist lugejat arvama, et nad loevad tõelist Ameerika väljaande kaubamärgiga artiklit”.
Teine võlts oli „lekkinud vestlus”, mis postitati hiljuti veebisaitidele clearstory.news ja Miami Chronicle (koos helisalvestisega) kahe Ameerika ametniku, poliitikaküsimuste aseriigisekretäri Victoria Nulandi ning Euroopa ja Euraasia küsimustega tegeleva abiriigisekretäri vahel. Jim O’Brieni asjus, kus arutati, keda panna Venemaa opositsiooni etteotsa pärast Aleksei Navalnõi surma. Väidetavalt otsustasid nad toetada kaaspoliitikut Leonid Volkovi. Samal ajal esines Navalnõi ise selles vestluses eranditult Washingtoni olendina.
Pärast seda viitas väljaandele Venemaa ajaleht Pravda. Välisministeeriumi pressiesindaja ütles loo paljastanud Daily Beastile: „Kui te ei saa aru, et USA ametnikena esinevatel inimestel on tugev vene aktsent, siis täiendavalt võime kinnitada, et helisalvestis on võlts.”
Kuid võlts pole sugugi kahjutu. Google’i otsingus hiljuti välisministeeriumis kohtunud Volkovi ja O’Brieni nimede järgi tõusis võltsväljaanne teisele ja kolmandale kohale.
11. Probleemid väliskaubanduse maksetega osutusid tõsisemaks, kui hiljuti ette kujutati. Veebruari lõpus näisid raskused impordi eest tasumisel olevat taandunud, kuid eelmisel nädalal peatusid taas maksed Venemaalt Hiinasse, kurdavad importijad. Alates märtsi algusest on raha Hiinasse liikunud pikkade hilinemiste või koguni seisma jäänud ning alates märtsi teisest nädalast on vaid üks ettevõte kümnest suutnud tarnijatele maksta, jagab oma tähelepanekuid suure logistikafirma juht.
„Otsime pankade kaudu, et mõista, kellelt Hiina pank makse vastu võtab. Raha läheb Venemaalt ära, aga siis lihtsalt seisab – ootame veel 21. ja 28. veebruaril tehtud maksete otsust, kuigi tavaliselt saabus raha ühe-kolme päevaga,” räägib elektrikaupade maaletooja. „Ja mu raha läks lihtsalt kaduma – see lahkus siit nädal tagasi, kuid Hiina pank ei näe seda üldse, saaja üritab saatust välja mõelda, kuid seni edutult,” räägib teine maaletooja. Samasugustest olukordadest rääkisid väljaandele Moscow Times veel mitmed Venemaa importijad.
Kõik nad kaebasid, et eelmisel nädalal Hiinasse saadetud makseid pole veel vastu võetud. „Kolm meie tarnijat soovisid oma pankadele meie lepingu kohta lisateavet – nad saatsid selle ja ootavad tulemust,” jagab üks Moscow Timesi allikas. „Me ei saanud mööbli eest maksta – me [saime] keeldumise kahelt pangalt, sealhulgas riigile kuuluvalt Bank of Chinalt. Samal ajal tegi üks mu sõber samasse panka samadel päevadel makse potentsiaalselt sanktsioneeritud toote eest. Kuid ta on mu sõpradest ainus, kes on nii õnnelik. Nii et praegu otse Hiinale maksmine on nagu ruleti mängimine,” ütleb teine maaletooja.
Tema kolleegi sõnul ütles esmaspäeval Hiina autoosade tarnija, et tema andmetel ei saa kolm suurt panka – Bank of China, ICBC ja China Construction Bank – praegu Venemaalt makseid vastu võtta. Teise Venemaa importija sõnul on üks Hiina vastaspool teatanud Venemaalt Bank of China maksete vastuvõtmise ajutisest peatamisest ja teine vastaspool väidab, et peatus pole – võib olla vaja vaid lisadokumente. „Nii et jah, rulett,” tunnistab Moscow Timesi allikas.
Probleemid arveldustega algasid vahetult pärast seda, kui USA president Joe Biden allkirjastas detsembri lõpus dekreedi, mis lubab kehtestada välispankadele teisesed sanktsioonid, mis aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida. „Abi” kriteeriumid osutusid väga ebamääraseks ning alates aasta algusest on Türgi ja veebruarist ka Hiina pangad hakanud sageli keelduma Venemaalt ülekandeid vastu võtmast. Hiina pankurid ja tarnijad kinnitasid oma Venemaa partneritele, et see ei kesta kaua. Pärast Hiina aastavahetust näis olukord paranevat: importijate sõnul olid Venemaalt Hiinasse maksed rasked, kuid sooritatud – enamasti jüaanides, kuid mõnel õnnestus maksta ka dollarites.
Keerulisemaks võib osutuda probleemi lahendamine Hongkongiga, mis on lõpetanud Venemaalt maksete vastuvõtmise ja kus ostjad maksavad nüüd läbi kolmandate riikide. Hiina on Venemaale peamine kaubatarnija, kelle osakaal impordis kasvas eelmisel aastal 27,2%-lt 36,8%-le, väidavad Hard Figuresi analüütikud Venemaa kaubanduspartnerite „peegelandmete” põhjal (föderaalne tolliteenistus neid andmeid ei avalda). .
12. Esimest korda pidasid Leedu tollitöötajad vene numbrimärkidega auto kinni uue haldusartikli alusel, mis nägi ette konfiskeerimise võimalust. Riigi tolliameti teatel peeti auto kinni 11. märtsil Medininkai kontrollpunktis. Venemaa numbrimärkidega Audi Q7-t juhtinud Moldova kodanikust juht kavatses läbida Leedu ja sõita edasi Valgevenesse. Selline transiit läbi riigi territooriumi on võimalik ainult siis, kui selle omanik on autos.
„Juhi esitatud dokumentide kontrollimisel selgus, et auto omanik on hoopis teine isik – Venemaa kodanik,” märgib tolli pressiteenistus. Juhile koostati haldusõiguserikkumise protokoll ning arestiti sõiduauto väärtusega 41 690 eurot.
Leedu toll hoiatas 3. märtsil, et Venemaa registreerimismärkidega autod peavad Leedust lahkuma 11. märtsiks, vastasel juhul konfiskeeritakse. Venemaa registreerimismärkidega autode omanikud võetakse vastutusele Leedu haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 515 alusel, mis näeb ette rahatrahvi ja auto konfiskeerimise. Meede ei kehti mitte ainult venelastele, vaid ka kõigile EL-i kodanikele. See aga ei puuduta neid, kes sõidavad läbi Kaliningradi transiitreisi ja annab sel juhul vajalikud dokumendid. Nende autod saavad Leedus viibida 24 tundi.
Alates 14. veebruarist on Lätis keelatud vene numbrimärgiga autode kasutamine. Rikkumise korral sõiduk konfiskeeritakse ja antakse Ukrainale üle toetuseks võitluses agressorriigi vastu, teatas vabariigi transpordiministeerium. Samuti tuleb omanikult tasuda 750-2000 euro suurune trahv. Venemaa numbrimärkidega autod pääsevad Läti territooriumile ainult siis, kui need on läbisõidul. Selline luba väljastatakse aga ainult üks kord. Selleks tuleb eelnevalt teavitada ametkondi elektrooniliselt, edastades info sõiduki kohta ja muu info. Transiit on ajaliselt piiratud: juht peab seda tegema 24 tunni jooksul.
Lisaks Lätile ja Leedule suleti vene numbrimärgiga autodele sissesõit veel kolmes EL-i riigis, millega Venemaa Föderatsioonil on maismaapiir: Eesti, Soome ja Poola. Hiljem liitusid nendega Norra, kes ei ole EL-i liige, kuid osaleb Schengeni lepingus, samuti Saksamaa ja Bulgaaria.
Piirangute kehtestamise otsus tehti, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonide täitmise kohta. Eelkõige võrdsustas Brüssel ELi sisenemise Venemaal registreeritud autodega „ebaseadusliku impordiga”, olenemata sellest, kas sõidukit kasutatakse era- või ärilistel eesmärkidel. Samas märkis Euroopa Komisjon, et soovitused ei ole õiguslikult siduvad ning igal EL-i riigil on õigus ise otsustada, kuidas piiranguid rakendada.
13. Armeenia lahkub Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist (CSTO), kui selle juhtkond ei kirjelda, kuidas ta näeb riigi suveräänse territooriumi piire, ütles vabariigi peaminister Nikol Pašinjan. Tema sõnul sai Jerevan CSTO-lt kinnituse oma valmisoleku kohta paigutada Aserbaidžaani piirile rahuvalvajad, kuid organisatsioon ei näidanud, kus see piir asub. „Nüüd palume, ootame ja nõuame, et meie lugupeetud CSTO partnerid vastaksid küsimusele, milline on CSTO vastutusala Armeenias,” ütles Pašinjan.
Ta meenutas, et enne Armeenia ja Aserbaidžaani sõda Mägi-Karabahhis väljendasid CSTO ja Venemaa „selge seisukohta”, et Armeenia suveräänne territoorium on Moskva ja organisatsiooni jaoks „punane joon”. „Kui aga 2021. aasta mais Aserbaidžaani sissetungi ajal registreeris Armeenia punase joone ületamise, ei astunud CSTO hartas ette nähtud samme,” rõhutas Pašinjan. Ta lisas, et pärast seda jätkas Aserbaidžaan sõjategevust 2021. aasta novembris ja 2022. aasta septembris.
Samas teatas CSTO 2020. aastal, et on valmis saatma Armeeniasse rahuvalvajaid, kuid Jerevanis tekkis küsimus, miks organisatsioon tegutseb neutraalse poolena, kui Armeenia selles osaleb, märkis Pašinjan. Armeenia peaministri sõnul kui CSTO vastab küsimusele, kuidas ta näeb Armeenia suveräänset territooriumi, ja kui see vastus „vastab meie ideedele”, siis vabariigi ja organisatsiooni vaheline küsimus laheneb. „Kui ei, siis Armeenia lahkub CSTO-st. Ma ei oska öelda, millal,” lõpetas Pashinyan.
Armeenia peaminister ütles veebruari lõpus, et vabariigi liikmelisus CSTO-s on „külmutatud”, kuna kollektiivne julgeolekuleping Jerevani suhtes tegelikult ei toimi. Organisatsiooni sekretariaat ja kreml teatasid seejärel, et nad ei ole saanud Jerevanist ametlikku avaldust liikmelisuse külmutamise kohta.
Pašinjan on korduvalt kritiseerinud CSTO-d selle eest, et see ei suutnud kaitsta Armeeniat Aserbaidžaani agressiooni eest keset Karabahhi sõda, mis lõppes 2023. aasta septembris Mägi-Karabahhi üleandmisega Bakuu kontrolli alla. Selle tulemusena oli enam kui 100 tuhat piirkonna armeenlastest sunnitud sealt lahkuma. 1991. aastast eksisteerinud tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariik (NKR) läks 1. jaanuaril 2024 laiali.
Armeenia ei osalenud 2023. aastal CSTO sündmustel, eelkõige kahel õppusel ja novembris Minskis toimunud tippkohtumisel. Kreml avaldas selle üle kahetsust ja rõhutas, et sellised kohtumised on „väga hea võimalus arvamuste vahetamiseks ja märkmete võrdlemiseks”.
putin märkis, et Armeenia lahkumine CSTO-st ei vasta Jerevani huvidele. putini sõnul oli vabariigi mitteosalemine organisatsiooni üritustel tingitud „teatud protsessidest” Jerevanis, kuid mitte „soovist või soovimatusest jätkata tööd” ühenduses.
14. USA annab Ukrainale 300 miljoni dollari suuruse sõjalise hädaabipaketi, mis sisaldab suurtükimürske ja laskemoona HIMARS-i jaoks. Ameerika Ühendriikide presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas sellest briifingul. „Seega kuulutan täna president Bideni nimel välja 300 miljoni dollari suuruse hädaabipaketi relvade ja varustusena, et rahuldada mõningaid Ukraina esmaseid vajadusi,” ütles ta.
Ametnik selgitas, et see sai võimalikuks tänu ootamatule kokkuhoiule USA kaitseministeeriumi lepingutes: neis nõustus Pentagon asendama juba varasemates abipakettides Ukrainasse saadetud tehnikat. Tema sõnul sisaldab pakett suurt partii suurtükiväe laskemoona ja GMRLS-i juhitavaid rakette HIMARSi raketisuurtükiväesüsteemide jaoks. Sullivan märkis, et seda abi on Ukrainale hädasti vaja, et hoida rindejoont Venemaa rünnakute vastu ning tõrjuda käimasolev Venemaa pealetung riigi idaosas ja mujal.
Ametnik märkis, et see laskemoon rahuldab Ukraina vajadused „ainult lühikeseks ajaks” ning sellest ei piisa Ukraina vajaduste rahuldamiseks lahinguväljal. Samuti ei takista pakett tema sõnul Ukraina laskemoona lõppemist lähinädalatel. Sullivan rõhutas, et pakett ei asenda ega tohiks edasi lükata „kriitilist vajadust” võtta vastu kahepoolse abiseaduse eelnõu Ukraina, Iisraeli ja Taiwani jaoks.
Politico teatas anonüümsetele ametnikele viidates, et USA presidendi administratsioon võib teatada, et saadab Ukrainale uue 300 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketina „teatud arvu” ATACMS-rakette.
15. Poola peaminister Donald Tusk ütles, et Venemaa-vastased sanktsioonid peavad lakkama olemast fiktiivsed. Ta ütles seda TVN 24 kanalile antud intervjuus. Tema sõnul kaupleb pool Euroopat endiselt Venemaa ja Valgevenega ning paljud ettevõtted, sealhulgas Poola omad pääsevad sanktsioonidest edukalt mööda.
„Sest keegi ei ole millegipärast huvitatud nende rangest täitmisest,” ütles Tusk. Ta märkis, et külmutatud Venemaa varadest võib piisata, et tagada Ukraina edu sõjas. „Sest nendes pealinnades, kus kuuleme valjuid Ukraina-meelseid sõnu, siis näiteks kui me ütleme: võtke need Venemaa varad, andkem need Ukrainale üle, siis tuleb välja, et seal on probleeme,” ütles Poola peaminister
Poliitik rõhutas, et Poola „käitub äärmiselt ratsionaalselt ja vastutustundlikult, julgelt, kuid ilma hasartmängudeta”. Njah, seni pole Poola põllumeeste Ukraina suunalise blokeerimisega suutnud piisvalt jõuliselt tegeleda… kuigi sõnad Tuskil on õiged ja riigi kaitsevalmiduse tõstmine käib ikka väga võimsalt ning vist kipub peatselt kolmandaks või teiseks oma armee võimsuselt Euroopas.
16. Lühiuudised
USA Esindajatekoja demokraadid on spiiker Mike Johnsonist mööda minnes alustanud allkirjade kogumist 95 miljardi dollari suuruse eelnõu esitamiseks abi jaoks Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile. Esitati vabastamisavaldus.
Taani teatas uuest sõjalise abipaketist Ukrainale, millega antakse suurtükke ja laskemoona 336 miljoni dollari väärtuses. Annetust rahastatakse Ukraina fondi kaudu ja see sisaldab CAESARi suurtükke, iseliikuvaid 120 mm miinipildujaid ja laskemoona.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
