Sõja ülevaade: 748. päev – neli vene poole edenemist
Avaldatud: 12 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. märts 2024:
72 vene poole rünnakuid tõid neli vene poole edenemist Donetski rindel ja üks Ukraina oma Bahmuti juures, öised droone jagus nii Ukraina kui Venemaa taevas.
Hiina, Iraan ja Moskva korraldavad Araabia merel ühised mereväeõppused ning lugemissoovitus CNN-sulest p14.
1. Uus öine suurem droonirünnak ja 145 Ukraina asulat metallisajus.
2. Üks suur naftatöötlemisettevõte Nižni Novgorodi oblastis pihta sai ja võib-olla tuleb lisa…
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve lõunas jätkus edu toomata.
4. Siversk: suurem surumine Bilohorivka suunal, ikka edutult.
5. Bahmut: vene poole rünnakuid nagu jagus aga edenes hoopis Ukriana.
6. Donetsk: hull surumine jätkus ning 4 edenemist ka oli.
7. Lõunarinne: suurem surve Robotõne juures.
8. Herson: vaid üks vene rünnak.
9. Satelliidipildid fikseerisid sõjaväekalmistute ulatuslikku laienemist Venemaal.
10. Kuritegude arv suur tõus Venemaal.
11. putin keelas endistel ja praegustel kõrgetel ametnikel Venemaalt vabalt lahkuda.
12. Venelased saatsid aasta jooksul välismaale säästudest üle triljoni rubla.
13. 20% venelaste hävitamist nõudnud riigiduuma saadik võeti riigikanalite eetrist maha.
14. Venemaa toodab Ukraina jaoks kolm korda rohkem suurtükimürske kui USA ja Euroopa kokku.
15. Lühiuudised
President Volodõmõr Zelenski ütles, et olukord rindel on „palju parem kui viimase kolme kuu jooksul”. Venemaa edasitung on peatatud, kuid olukord võib muutuda, kui kaitsevägi ei saa piisavat toetust, ütles ta intervjuus Prantsuse meediale BFMTV.
putin võib pärast nn valimisi Vene Föderatsioonis suurendada okupatsiooniarmee mobilisatsiooni. Seda väitis videosõnumis president Volodõmõr Zelenski, kes kuulas eraldi ettekande sõjaväeluure juhilt Kõrõlo Budanovilt. „Maailma ühine ülesanne on praegu maandada see haige putini fantaasia, et tal on väidetavalt aega sõda jätkata. Võib-olla suurendab ta mobilisatsiooni – pärast valimiste simuleerimist nüüd märtsis. Venelaste mobiliseerimine. Aga ressursside mobiliseerimine ja rahandus, jäänused Venemaa sidemetest. Me peame piirama maailma veelgi, veelgi karmimalt,” märkis Zelenski. Tema sõnul peaks seda tegema iga juht, kes „väärtustab oma rahva elu”.
Vene Föderatsiooni presidendi „valimised” on kavandatud 15.–17. märtsile 2024. Venelased kavatsevad neid ebaseaduslikult läbi viia ajutiselt okupeeritud aladel.
1. Venelased korraldasid Ukrainale järjekordse öise droonirünnaku. Õhutõrje hävitas 17 drooni 22-st. Kaks drooni said pihta Hersoni oblastis, neli Mõkolaivi oblastis, kaks Dnipropetrovski oblastis. Varahommikuks rohkem infot polnud.
Väga tihe piiri- ja rindelähedaste asulate pommitamine jätkus.
UNESCO hindab Ukraina avaliku teadustaristu taastamise maksumuseks rohkem kui 1,26 miljardit dollarit. Sellest selgub, et sõja ajal on kannatada saanud või hävinud 1443 hoonet ja laboratooriumi ning 750 teadusaparatuuri.
2. Droonid ründasid öösel Belgorodi, Voroneži, Kurski, Moskva, Orjoli ja Tuula oblasteid. Peamiselt naftatööstuse rajatisi. Kindlasti sai pihta Nižni Novgorodi oblastis asuv naftabaas (hulgaliselt videosid juba ringleb), mis on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid. Vene blogijatelt tuli infot, et ootavad ka teist droonilainet ning ootab täiendavat infot teistest võimalikest tabamustest.
Lisaks annavad vene blogijad teada, et eilegi oli väidetavalt mitmes kohas Ukraina rünnakuid üle vene piiri nii soomukite kui tankidega, aga olla kõik tagasi löödud. Seni pole seda Ukraina kinnitanud ja vähemalt osa Ukraina blogijaid ka teemat ei käsitle. Kui selline tegevus toimub, siis pigem selleks, et siin suunal siduda rohkem vene üksusi.
Ukraina õhujõudude kaitsjad tabasid Venemaa kontrollposti. Sellest teatas õhuväe ülem Nikolai Oleštšuk. Videol on tabamus, plahvatus ja suitsusammas laeval, mis asub kalda lähedal. Oleštšuk ei täpsusta, millise laevaga oli tegu ega kus ja millal tabamus toimus. OSINTi teadur Special Kherson Cat avaldas satelliidipildid laeval asuvast Venemaa komandopunktist ja teatas, et laeva lüüasaamine toimus ajutiselt okupeeritud Hersoni piirkonna vasakul kaldal. Kaldal kinni olev kaubalaev on vähemalt 100 m pikk.
GUR valmistab ette tõsiseid operatsioone Krimmis, ütles Budanov. „Praegused sõjalised luuremissioonid Mustal merel on ettevalmistavad meetmed tõsiseks operatsiooniks Krimmis, aga ka meie väidete õigsuse testimine sealt sisenemise ja sealt väljumise marsruutide kohta. Paljud võivad arvata, et oleme need unustanud, kuid ei ole nii,” lisab ta.
vene sõjakorrespondendi Guzenko surma jutud ei vasta tõele, mees laadis just üles kolm videot, milles ta vastab väidetele, et teda tulistati.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev surve lõunarindel jätkus ja no ei saada edasi.
4. Siversk: sama seis Bilohorivka küla juures.
5. Bahmut: 6 tugevat vene poole rünnakut ja hoopis ühe varajasema edenemise Bohdanivka lähedal rindejoones eenduvas metsasiilus põldude vahel vene pool u 300-500 m tagasi löödi.
6. Donetsk: hull vene poole surumine jätkus, videode hulk purunevast vene soomustehnikast ei kipu vähenema ja tundub, et ka droone jagub üksikute soldatite jahtimiseks.
Pervomaiskest lõunas suutis vene pool läheneda Nevelski külale ja ohustab sellega Pervomaisket lõuna poolt.
Marinka juures on pisu segane seis, sest rünnakuid on alustanud ka Ukraina pool ning olla asulast põhja pool rinde kõikumist. Küll pole siin Ukraina jaoks soodne, sest ollakse jõgede vööndist ida pool ja pigem arvan, et peatselt selle taha taandutakse. Kaks edenemist siiski vene poolele eilsest kirja läks.
Pobjeda-Novomõhailiivka suunal suurendab vene pool veelgi survet ja kaks edenemist lisaks tuli.
Järjest enam näeb, et vene soomustehnika kipub lagunema rindele lähenedes ning Ukraina jahib ka neid, et muuta remont võimatuks. Lisaks jätkatakse põgenevate soomuki- ja tankijuhtide hävitamist. Eks näeb ka järjest enam väikese juhtimisoskusega juhte vene poole rünnakutes…
7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt enesetapurünnakud Robotõnele jätkusid.
Berdjanski suund: pisu torgiti.
Tokmaki suund: Tokmaki suunalt enesetapurünnakud Robotõnele jätkusid.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: ühest vene rünnakust Ukriana teada andis.
9. Venemaa kaitseministeeriumi eliitüksuste ja Wagneri palgasõdurite rühmaga seotud kalmistutel on matuste arv alates Ukraina sõja algusest järsult kasvanud, kirjutab Telegraph. Kuigi Venemaa ei esita andmeid hukkunud sõdurite arvu kohta, kinnitavad Maxar Technologiesi edastatud satelliidipildid Lääne hinnanguid märkimisväärsete kaotuste kohta, märgib väljaanne.
Näiteks Tuula kalmistu vaid ühes osas kasvas haudade arv 2021. aasta oktoobrist 2023. aasta aprillini neljakordseks. Samal ajal kerkis naabruses asuvale Bogorodskoje kalmistule täiesti uus krunt, mis kolmekordistus.
Mõlemad surnuaiad asuvad Rjazani lähedal Lääne-Venemaal, kus baseeruvad 106. kaardiväe õhudessantdiviisi üksused. Selle väed osalesid sõja esimestes lahingutes ja seejärel koos wagneritega Bahmuti vallutamise operatsioonides. Lääne luure hinnangul võis lahingutes Donetski oblasti linna pärast hukkuda kuni 20 tuhat vene sõdurit.
Fotodel on näha ka annekteeritud Krimmis Feodossija lähedal asuva lähikalmistu ja Stavropoli lähedal asuva Mihhailovskoje kalmistu olulist laienemist. Mõlemad on seotud 7. kaardiväe õhudessantdiviisiga, mis on võidelnud Ukrainaga alates Venemaa sissetungi algusest. Selle väed osalesid pealetungis lõunas Hersoni ja Nikolajevi lähedal, kus kandsid suuri kaotusi.
Diviisi ülem kindral Andrei Suhhovetski suri 2022. aasta märtsis. Ja eelmisel aastal kaotas sama üksus Donetski oblasti lääneosas Staromajorskoje küla lähedal lahingus ühe päevaga 49 dessantväelast. Hukkunuid peeti vene vägede eliidiks ja nad teenisid diviisi kuuluvas 247. õhudessantrügemendis.
Teine suurenenud matmine on Alabino kalmistu, mis on seotud 2. kaardiväe motoriseeritud laskurdiviisiga. Ta osales pealetungis Põhja-Ukrainas ja Tšernihivi ebaõnnestunud piiramises. 2022. aasta veebruaris langes ümberpiiramise käigus üle 150 üksuse sõduri, kellest vangistati umbes kolmsada.
Satelliidipildid haudadest on „jahmatavad” ja näitavad „suurt hinda, mida Venemaa sõjavägi Ukrainasse tungimise eest maksab”, ütles endine Briti armee luureohvitser ja NATO planeerija kolonel Philip Ingram. „Mind ei üllata kalmistute järsk suurenemine baaside läheduses, kuna Venemaa kaotab praegu üle 900 sõduri päevas minimaalse territoriaalse kasuga. Sellest annab tunnistust lahing Avdiivka pärast, kus hukkus üle 16 tuhande nende sõduri,” märkis ta.
Samas märkis Ingram, et matuste arvu kasv ei peegelda tegelikke kahjude numbreid. „Paljud surnukehad jäid sinna lahinguväljale. Venemaa jaoks ei ole hukkunute tuvastamine ja repatrieerimine prioriteet, kuna see võimaldab ühiskonna eest varjata kaotuste tegelikku ulatust ja säästa peredele hüvitiste maksmiselt,” lisas ta.
Märkimisväärselt on laienenud ka Wagneri ERK-ga seotud Bakuu ja Berezovskoje kalmistud. Mõnede hinnangute kohaselt suri sõja algusest kuni 2023. aasta suve keskpaigani 22 tuhat grupi palgasõdurit ehk iga kolmas. Ingram ennustab, et hukkunute arv mõlemal poolel ulatub tänavu miljonini. „Usun, et kalmistud kas suurenevad uuesti või tuleb uued rajada,” ütles ta.
21. veebruari 2024 seisuga õnnestus Mediazona ja BBC Russian Service’i ajakirjanikel avalike allikate põhjal kinnitada enam kui 45,1 tuhande Venemaa sõjaväelase hukkumine. Võttes arvesse Rosstati ja pärimisasjade registri andmeid, võib hukkunute arv ulatuda 66 tuhandest kuni 88 tuhandeni. See hinnang langeb kokku Briti kaitseministeeriumi andmetega 70 tuhande Venemaa sõjaväelase hukkumise kohta. USA hindas arvuks 60 tuhat, samal ajal kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel kuul, et me võiksime rääkida 180 tuhandest. Venemaa kaitseministeerium pole hukkunute arvu kohta ammu teavet andnud.
10. Venemaa juurdluskomitee (ICR) algatas 2023. aastal ligi 159 400 kriminaalasja, mis oli ühtse osakondadevahelise teabe- ja statistikasüsteemi (EMISS) andmetel maksimaalne arv alates 2011. aastast. Ülejäänud ajal algatas uurimiskomisjon aastas 109-147,7 tuhat kriminaalasja, märkis „Verstka”.
Järsk tõus võib olla tingitud Ukraina annekteeritud piirkondade andmete kaasamisest statistikasse, selgitas Yale’i ülikooli külalisteadur, Vene Föderatsiooni korrakaitsesüsteemi spetsialist Kirill Titajev. Lisaks hõlmab see ka Ukraina relvajõudude rünnakuid Venemaa okupeeritud aladele ja piirialadele, lisas ta.
Teine sõja-aasta Ukrainaga püstitas teisigi antirekordeid. Nii toimus Venemaal 410 registreeritud terroriakti, teatas siseministeerium. Aasta varem oli neid 127 ja enne sissetungi – 41. Samal ajal hakati sõjaväe registreerimis- ja releekappide süütamist raudteerööbastel võrdsustama terrorirünnakutega.
Lisaks registreeriti 2023. aastal Ukrainaga piirnevates Kurski, Brjanski ja Belgorodi piirkondades 16 aasta jooksul rekordarv mõrvu (kriminaalkoodeksi artikkel 105). Suurimat arvu näitas Belgorodi piirkond – 552 juhtumit. Piirkond pole kunagi sellele tasemele jõudnud. Varem oli rekord 2022. aastal – 101 mõrva. Kurski oblastis mõrvasid 190, Brjanski oblastis 167 mõrva.
Üldiselt registreeriti 2023. aastal Venemaal 12 aasta jooksul raskete ja eriti raskete kuritegude maksimumarv – 579 089. Antireitingu liidrid olid Moskva (50 196), Moskva oblast (22 212) ja Krasnodari territoorium (21 671). Samuti eristus taas Belgorodi piirkond, kus tuvastati 5614 rasket ja eriti rasket kuritegu, mis oli kõrgeim näitaja alates vähemalt 2010. aastast.
Varem hoiatas riigiduuma kuritegevuse suurenemise eest pärast Ukrainaga sõjas osalejate naasmist. „Kuskil võib-olla kuritegevuse olukord suureneb. Inimesed naasevad SVO-lt (sõjaline erioperatsioon). Keegi teenis näiteks aega. Mõned neist asusid korrigeerimise teele, teised aga mitte,” ütles Ühtse Venemaa asetäitja Maksim Ivanov.
Sõjast osavõtjaid on juba praegu regulaarselt kuriteoteadetes kirjas. 11. märtsil peeti Kurgani oblastis kinni endine vang Ivan Kalinin, kes värvati rindele ja kellele putin hiljem armu andis, süüdistatuna 7-aastase tüdruku vägistamises. 25. veebruaril tappis sõjast naasnud Nikita Sidorov Tšeljabinskis oma eksnaise oma kolmeaastase poja silme all. Ta tabati teolt ja saadeti eeluurimisvanglasse. Teine invasioonis osaleja, Wagneri PMC endine palgasõdur, murdis oma eksnaisel silmakoopad, kuid tõi kohtusse medali „Bahmuti vallutamise eest” ja pääses vaid 5 tuhande rubla suuruse trahviga.
11. putin allkirjastas dekreedi Venemaalt lahkumise piirangute kohta endistele kõrgetele ametnikele, kellel oli juurdepääs riigisaladusele. Esmaspäeval õigusaktide portaalis avaldatud dokumendi kohaselt teeb selliste riigiteenistujate lahkumise otsuse ametkondadevaheline riigisaladuse kaitse komisjon. See saab järeldused valitsusasutustelt või režiimi salajastelt organisatsioonidelt, kus ametnik töötas oma teadlikkuse kohta „erilise tähtsusega teabest või ülisalajastest teabest”. Reisikeelu otsuse võib teha teatud perioodiks, samas kui endistele ametnikele võib lubada lühiajalisi reise, tuleneb määrusest. putin jätab dokumendi kohaselt endale õiguse sekkuda komisjoni töösse ja muuta selle otsuseid. „Vene Föderatsiooni president võib ministeeriumidevahelises komisjonis otsuste tegemiseks kehtestada teistsuguse korra,” öeldakse dekreedis.
Praegustele Venemaa ametnikele, aga ka riigiettevõtete kuberneridele ja tippjuhtidele on alates sõja algusest kehtinud välismaale reisimise piirangud. Nad peavad saama loa riigist lahkumiseks, sealhulgas puhkuseks või isiklikel eesmärkidel, ning FSB ohvitserid lihtsalt konfiskeerivad mõnelt välispassi, ütlesid allikad varem väljaandele Moscow Times.
Nende sõnul peab FSB nimekirja ametnikest, kuberneridest ja teistest riigiametnikest, kes peavad saama eraldi loa riigist lahkumiseks ning kõrged ametnikud peavad saama igaks välisreisiks nn topeltloa – oma vahetult ülemuselt. ja tema ülemuselt.
Mõnede riigiteenistujate ja riigiettevõtete kõrgetel töötajatel on välismaale reisimise reegleid tõepoolest karmistunud, kinnitas kremli pressisekretär dmitri peskov mullu aprillis. „Mõnel juhul töötatakse välja üldised reeglid, teisal aga tehakse otsused konkreetse töötaja kohta. <…> Alates sõjalise erioperatsiooni algusest on sellele küsimusele rohkem tähelepanu pööratud,” selgitas ta.
12. Kui võimud unistavad elanike säästude muutmisest investeeringuteks, siis venelased jätkavad välismaiste säästude suurendamist. Sisemaised säästud kasvavad aga veelgi kiiremini. 2023. aastal saatsid venelased välismaistele instrumentidele ja institutsioonidele 980 miljardit rubla (9,8 miljardit eurot), teatas keskpank. Välispankadele ja maakleritele kanti üle 1,1 triljoni rubla (11 miljardi euro), kogusumma on metoodika tõttu väiksem: lisaks võtab keskpank arvesse sularaha valuuta muutusi inimeste käes ja neile kuuluvaid välisväärtpabereid.
Suurema osa venelaste välissäästudest moodustavad vahendid välispankades: aasta jooksul kanti sinna üle triljoni rubla (1,04 triljonit). Veel 142,5 miljardit rubla anti üle välismaakleritele. Kokku – peaaegu 1,15 triljonit rubla.
Kuid venelased vähendasid investeeringuid välismaistesse väärtpaberitesse umbes 120 miljardi rubla võrra. – see on eelkõige Venemaa jurisdiktsiooni all olevate ettevõtete ümberregistreerimise ja asendusvõlakirjade emiteerimise tulemus. Veel 82 miljardit rubla. Elanikkonna säästud sularahas on vähenenud.
Säästud välismaale ülekandmise kõrgaeg saabus sõja esimesel aastal: 2022. aastal saatsid venelased välismaale üle 2,3 triljoni rubla. (2,14 triljonit pankadele, 183 miljardit maakleritele) ning investeeringuid välismaistesse väärtpaberitesse vähendati 263 miljardi rubla võrra. Veel 1,2 triljonit rubla suurenes sularaha hulk elanike käes.
Jaanuari alguseks olid venelased välispankadele üle kandnud kokku 6,7 triljonit rubla, sõja algusest saadik oli see summa peaaegu kolmekordistunud (2022. aasta 1. veebruari seisuga 2,4 triljonit rubla). Mitteresidentidest maakleritele üle kantud summa ulatus aasta alguseks 381 miljardi rublani.
Keskpank hoiatab venelasi pidevalt riskide eest, mis kaasnevad raha hoidmisega välisriikide jurisdiktsioonides, kus need võidakse külmutada. Aastaga vähenes välismaistele instrumentidele ja asutustele eraldatud kodanike vahendite osakaal neli korda ja moodustas 8,3% kõigist säästmise suurendamisele suunatud vahenditest. 2022. aastal ületas see osakaal regulaatori hinnangul 35%. Selle tulemusena vähenes 2023. aastal kodanike välissäästude osakaal 20,3%-lt 18,1%-le (erandiks on valuuta ümberhindlus).
Keskpank selgitab seda rublahoiuste atraktiivsuse suurenemisega (kursid tõusid baaskursi järgi) ja sanktsiooniriskidega. Venelased saatsid aasta jooksul kodumaistesse säästudesse 10,8 triljonit rubla.
Kokku kandsid venelased aasta jooksul välismaale üle ligikaudu 3,6 triljonit rubla, teatas keskpank. Ta hindas eraisikute välisvaluutade piiriüleste netoülekannete suuruseks 27,8 miljardit dollarit ja rublaülekannete summaks 1,2 triljonit rubla. Kuid olulise osa moodustavad maksed kauba eest ja muud ülekanded.
13. Riigiduuma saadik andrei guruljov on alates detsembri keskpaigast riiklike telekanalite ja valitsusmeelsete YouTube’i kanalite eetrist kadunud, märkis ametkond. Alates 14. detsembrist pole ta esinenud saates „Rossija 1” ja alates 16. detsembrist pole ta esinenud veebisaates „Solovjov LIVE”. Enne seda esines guruljov regulaarselt Rossija 1 poliitilistes jutusaadetes.
Just 14. detsembril nimetas guruljov solovjovi otseülekandes kirjanik Boriss Akuninit „vaenlaseks”, kes „tuleb hävitada”. „Kes on Akunin? Vaenlane! Ja sellest oleme juba rääkinud, et vaenlane tuleb hävitada. Ma ei tea, millal me selleni jõuame, et olenemata sellest, kus ta on – siin, välismaal, kuidagi,” ütles ta.
guruljov on tuntud skandaalsete väljaütlemiste poolest. Seetõttu tegi ta ettepaneku taaselustada Gulagi süsteem kõigile, kes „on riigi vastu”. Ja hävitada ka need 20 protsenti venelasi, kes ei usalda putinit. Parlamendisaadik märkis, et tahab, et „kogu see mäda, mis alles jääb, kui mitte isoleeritud, siis vähemalt kuidagi hävitada”.
Peterburi Seadusandliku Assamblee asetäitja Boriss Višnevski tegi ettepaneku kontrollida guruljovi sõnu äärmusluse suhtes. Midagi kahtlast saadiku ütlustes politsei ja prokuratuur aga ei tuvastanud. Riigiduuma eetikakomisjoni juht valentina tereškova toetas guruljovi, väites, et tal on õigus avaldada oma arvamust ja isiklikku seisukohta, tehes isegi ettepaneku osa elanikkonnast hävitada. Njah, ütled miskit putini või sõja kohta ja pannakse 7 aastaks vangimajja…
14. Venemaa toodab peaaegu kolm korda rohkem suurtükiväe lahingumoona kui USA ja Euroopa, mis on oluline eelis võrreldes Venemaa järjekordse rünnakuga Ukrainas selle aasta lõpus.
Venemaa toodab umbes 250 000 suurtükiväe laskemoona kuus ehk umbes 3 miljonit aastas, selgub CNN-iga jagatud NATO luure hinnangutest Venemaa kaitsetoodangu kohta, samuti allikatest, kes tunnevad Lääne jõupingutusi Ukraina relvastamiseks. Üheskoos on USA-l ja Euroopal suuteline tootma aastas vaid umbes 1,2 miljonit ühikut laskemoona, et saata need Kiievisse, ütles kõrge Euroopa luureametnik CNN-ile.
USA sõjavägi seadis eesmärgiks toota 2025. aasta lõpuks 100 000 mürsku kuus – see on vähem kui pool Venemaa igakuisest toodangust – ja isegi see arv on praegu kättesaamatu, kuna 60 miljardi dollari suurune Ukraina rahastamine on peatatud parlamendi Kongressi teenistuses. „Meil praegu on tootmissõda,” ütles üks kõrge NATO ametnik CNN-ile. „Tulemus Ukrainas sõltub sellest, kuidas kumbki pool on selle sõja läbiviimiseks varustatud.” Ametnike sõnul tulistab Venemaa praegu umbes 10 000 mürsku päevas, samas kui Ukraina poolel tulistatakse päevas vaid 2000 mürsku. Euroopa luureametniku sõnul on suhe 1000-kilomeetrisel rindel mõnes kohas halvem.
Puudujääk tuleb Ukraina sõjategevuse jaoks võib-olla kõige ohtlikumal hetkel pärast seda, kui Venemaa marssis esimest korda Kiievisse 2022. aasta veebruaris. USA raha Ukraina relvastamiseks on otsa saanud ja vabariiklaste opositsioon Kongressis on sisuliselt peatanud abiandmise. Samal ajal vallutas venemaa hiljuti Ukraina linna Avdiivka ja riigil on lahinguväljal initsiatiiv. Ukraina ei võitle mitte ainult laskemoonaga, vaid ka kasvava tööjõupuudusega rindel.
USA ja tema liitlased on andnud Ukrainale mitmeid väga keerukaid süsteeme, sealhulgas tankid M-1 Abrams ja peagi hävitajad F-16. Kuid sõjalised analüütikud ütlevad, et sõda võidetakse või kaotatakse tõenäoliselt selle põhjal, kes tulistab kõige rohkem suurtükimürske. „Praegu on probleem number üks laskemoon,” ütles NATO ametnik. „See on need suurtükimürsud, sest see on koht, kus Venemaa saavutab märkimisväärse tootmise eelise ja saavutab märkimisväärse eelise lahinguväljal.”
Venemaa juhib suurtükimoonatehaseid 24/7 12-tunniste vahetustega, ütles NATO ametnik. Umbes 3,5 miljonit venelast töötab praegu kaitsesektoris, võrreldes 2–2,5 miljoniga enne sõda. Venemaa impordib ka laskemoona: Iraan saatis eelmisel aastal vähemalt 300 000 suurtükimürsku – „tõenäoliselt rohkem”, ütles ametnik – ja Põhja-Korea andis vähemalt 6700 konteinerit laskemoonaga, mis kandsid miljoneid mürske.
Venemaa on „mängu pannud kõik, mis neil on”, ütles luureametnik. „Nende sõjamasin töötab täisturidfel.” Ligikaudne vaste USA-s oleks see, kui president Joe Biden tugineks kaitsetootmise seadusele, ütles USA ametnik, mis annab presidendile volitused anda ettevõtetele korraldus toota kiiresti seadmeid, et toetada riigi riigikaitset.
USA ja Lääne ametnike sõnul ei piisa endiselt Venemaale sellest tema vajaduste rahuldamiseks ning lääne luureametnikud ei oota, et Venemaa saavutaks lühiajalises perspektiivis lahinguväljal suuri edusamme. Ka Venemaa tootmisvõimsusel on piirang, väidavad ametnikud: tõenäoliselt jõuavad Venemaa tehased haripunkti järgmisel aastal. Kuid see on endiselt kaugel sellest, mida USA ja Euroopa Ukraina jaoks toodavad – eriti ilma USA täiendava rahastamiseta.
Euroopa riigid üritavad puudujääki korvata. Saksa kaitseettevõte teatas eelmisel kuul, et kavatseb avada Ukrainas laskemoonatehase, mis tema sõnul hakkab igal aastal tootma sadu tuhandeid 155 mm kaliibriga mürske. Saksamaal asutas sama ettevõte uue tehase, mis peaks lõpuks tootma umbes 200 000 suurtükimürsku aastas.
USA ja lääne ametnikud rõhutavad, et kuigi Venemaa on suutnud oma tehasliinid hüppeliselt käivitada, osaliselt seetõttu, et tema eeliseks on olla juhitud majandus autokraadi kontrolli all, jõuavad kapitalistlikud lääneriigid lõpuks järele ja toodavad paremaid seadmeid.
„Kui te suudate majandust tegelikult kontrollida, saate tõenäoliselt liikuda natuke kiiremini kui teised sealsed riigid,” ütles USA Euroopa väejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant Steven Basham eelmisel nädalal CNN-ile antud intervjuus. Kuid tema sõnul on läänel rohkem säästvat jõudu. „Lääs on alles alustamas infrastruktuuri ülesehitamist, et lisada vajalikku laskemoonavõimet.” Kui raha veel liikus, laiendas USA armee suurtükimürskude tootmist Pennsylvanias, Iowas ja Texases.
„Venemaa toodang on 24/7. Ma mõtlen, tohutu, tohutu,” ütles üks Euroopa seadusandja. „Me ei tohiks alahinnata nende tahet meid kannatlikkuse ja vastupidavusega üle elada.” Luureametnikud usuvad, et kumbki pool ei ole valmis lähitulevikus suurt edu saavutama, kuid üldine matemaatika soosib pikas perspektiivis Moskvat – eriti kui USA täiendavat abi ei anna. „See ei lähe hästi, kuid kõik sõltub,” ütles üks Lääne luuret tundev allikas. „Kui abi taaskäivitub ja tuleb kiiresti, pole kõik veel kadunud.”
Venemaa on hiljuti oma pikamaarelvadega sihikule võtnud ka Ukraina sõjatööstuse tootmise. „Kui me rääkisime sellest eelmisel sügisel, oleksime rääkinud sellest, kuidas nad võtsid sihikule kriitilise infrastruktuuri,” ütles NATO ametnik. „Nüüd näeme, et rünnakud on suunatud kriitilisele infrastruktuurile, aga ka palju Ukraina kaitsetööstuse baasi.”
NATO kõrge ametniku sõnul toodab Venemaa iga kuu 115–130 kaugmaaraketti ja 300–350 ühesuunalist ründedrooni, mis põhinevad Teherani saadetud Iraani mudelil. Kuigi enne sõda oli Venemaa arsenalis tuhandeid kaugmaarakette, siis täna hõljub see 700 ringis, ütles ametnik.
Venelased on viimasel ajal säästnud neid relvi, et kasutada neid suurtes lainetes, et püüda Ukraina raketitõrjet koormata. Ja nad on seda kompenseerinud droonide kasutamise suurendamisega, saates keskmiselt neli korda rohkem droone kuus kui eelmisel talvel.
Võib-olla on Venemaa suurim väljakutse olnud tankide ja muude soomukite tootmine. See toodab kuus umbes 125 masinat, kuid valdav enamus on vanemad mudelid, mis on renoveeritud. Umbes 86% Venemaa 2023. aastal toodetud peamistest lahingutankidest renoveeriti, ütles NATO ametnik. Ja kuigi Venemaal on laos umbes 5000 tanki, „tõenäoliselt ei saa suurt osa neist renoveerida ja need sobivad ainult osadeks lahtivõtmiseks”, ütles ametnik. Moskva on kaotanud vähemalt 2700 tanki, mis on üle kahe korra rohkem, kui nad 2022. aasta veebruaris sissetungi alguses Ukrainasse paigutasid.
Ametnikud jälgivad ka tähelepanelikult Venemaa majandust, et leida märke selle kohta, kuidas kaitsesektori, lääne sanktsioonide ja putini jõupingutused oma majandust sõjaks mobiliseerida mõjutavad Venemaa võimet konflikti alal hoida. NATO ametniku sõnul on sõda Venemaa majanduse absoluutselt „ümber kujundanud” nõukogudejärgsest perioodist, mil nafta oli juhtiv sektor. Nüüd on kaitse Venemaa majanduse suurim sektor ja nafta maksab selle eest.
See tekitab mõningaid pikaajalisi tasakaalustamatusi, mis on Venemaale tõenäoliselt problemaatilised, kuid praegu see toimib, ütlesid nii NATO ametnik kui ka USA Euroopa väejuhatuse ametnik Basham. „Lühiajalises perspektiivis – näiteks järgmise 18 kuu jooksul – võib see olla keerukas, kuid see on vastupidav majandus,” ütles NATO ametnik.
Pentagon kaalub, kas kasutada viimast järelejäänud rahastamisallikat, kuid ta on varem olnud vastumeelne kulutada seda järelejäänud raha ilma tagatiseta, et Kongress selle hüvitab, sest kaitseministeeriumi varude võtmine ilma plaanita neid täiendada võib mõjutada USA sõjalist valmisolekut, on CNN varem teatanud.
„Kui USA abi enam ei tule, kas ukrainlased muudavad oma suhtumist läbirääkimistesse?” küsis lääne luuret tundev allikas.
15. Lühiuudised
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lükkas juba kolmandat korda plaanitud Ukraina-visiidi edasi, vahendab Politico. Reis oli algselt planeeritud veebruari, kuid lükati siis märtsi keskpaika. Nüüd öeldakse presidendilossi avalduses, et visiit toimub „lähinädalatel”. Politico allikate sõnul tahab Macron nüüd võtta aega liitlastega läbirääkimisteks, et külastada Ukrainat „käegakatsutavate tulemustega”. „Erinevate koalitsioonide (loomine) võtab veidi aega,” ütles üks Prantsuse diplomaat väljaandele.
Kategoorias „Parim täispikk dokumentaalfilm” võitis Oscari film „20 päeva Mariupolis”. Oscari rahvusvaheline televersioon ei sisaldanud Ukraina dokumentaalfilmi „20 päeva Mariupolis” võitu ja filmi autorite autasustamist.
Venemaa avab Transnistrias venelastele kuus valimisjaoskonda.
Hiina, Iraan ja Moskva korraldavad Araabia merel ühised mereväeõppused. Sõjaväe laevad ja lennukid kaasatakse ühisõppustele „Merekaitsevöö – 2024”. Moskva julgeolekuosakonna avalduse kohaselt on manöövrite peamine eesmärk merendusliku majandustegevuse turvalisuse harjutamine. Märgitakse, et Moskva kaasab õppustele grupi laevu ja Vaikse ookeani laevastiku raketiristleja „Varjag”, Hiina saadab hävitaja „Urumqi”, fregati „Linyi” ja komplekstoetuslaeva „Dongpingh””, ja Iraan kasutab üle 10 laeva, paadi, toetuslaeva ja kolme helikopteri. Õppustel on kohal ka Aserbaidžaani, Kasahstani, Omaani, Pakistani ja Lõuna-Aafrika Vabariigi relvajõudude esindajad.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
