Sõja ülevaade: 746. päev – öiseid droone jagus palju
Avaldatud: 10 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. märts 2024:
veel üks päev ilma muutusteta rindejoones (73 rünnakut), öised droone jagus palju.
1. Uus suurem öine droonirünnak mitme Ukraina regiooni suunal.
2. Eileöisest Ukraina droonirünnakust.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: muutusteta.
6. Donetsk: muutusteta.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. CNN : USA valmistus putini tuumalöögiks Ukrainale 2022. aasta lõpus.
10. Navalnõi hoiatas oma advokaati, et teda võidakse vanglas mürgitada.
11. Pärast teateid terrorirünnakute ohust viidi Moskva politsei üle kõrgendatud režiimile.
12. Vabariiklased pakkusid Ukrainale abi vene varade tagatisel laenude näol.
13. Armeenia välisministeeriumi juht teatas plaanist ühineda Euroopa Liiduga.
14. Lühiuudised
1. 9. märtsi hilisõhtul lasid venelased üle Ukraina taas enesetapupomme. Odessa kohalikud avalikud lehed teatavad plahvatustest. Plahvatusi oli kuulda ka Mõkolaivi oblastis Snehirivkas, ütles linna sõjaväevalitsuse juht Ivan Kuhta. Kuhta teatas plahvatustest kell 23.13. Ta kutsus Snehirivka elanikke akendest eemale hoidma, kuni täieliku selguseni kindlas kohas viibima ja järgima kahe seina reegleid. Umbes samal ajal hakati ka Odessa avalikel lehtedel plahvatustest teatama.
Õhuvägi teatab mitmetest venelaste poolt saadetud drooni rühmadest. Uudise avaldamise ajal kuulutati häire Odessa, Mõkolaivi, Hersoni, Kirovohradi, Dnipropetrovski, Zaporižja ja Donetski oblastis.
39-st droonist 35 alla lasti.
Kell 23:45. Selle aja seisuga on õhujõud teatanud viiest droonide „märtrite” rühmast:
→ Hersoni piirkonnast – suund Mõkolaivi oblastisse;
→ Mõkolaivi oblasti lääneosas – suund Odessa oblasti poole;
→ Odessa piirkonnas – Odessa piirkonnas;
→ Kirovohradi oblasti keskel – Tšerkassõ suunas;
→ Dnipropetrovski oblasti idaosas – suund Harkivi oblasti poole.
2. Ligi 50 Ukraina drooni ründasid löösel enne laupäeva nelja Venemaa piirkonda. Venemaa kaitseministeeriumi teatel püüti droonid kinni Belgorodi (1), Kurski (2), Volgogradi (3) ja Rostovi (41) oblastite territooriumidel.
Taganrogile tehti ulatuslik droonirünnak. Mashi sõnul kuulsid kohalikud elanikud enam kui kümmet plahvatust, mille järel puhkes tulekahju Berijevi nimelise Taganrogi lennundusteadusliku kompleksi territooriumil, mis on lennukitootmisettevõte, kus nõukogude ajal töötati välja amfiiblennukeid.
Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev lisas, et õhutõrjejõud hävitasid droonid Taganrogis ja Morozovskile lähenemas.
„Esialgsetel andmetel Taganrogi massilise droonirünnaku tagajärjel hukkunuid ei olnud. Vigastada sai hädaolukordade ministeeriumi töötaja, kes osales kohapeal tagajärgede likvideerimisel. Kannatanu viidi haiglasse, tema elule ohtu ei ole,” kirjutas ta oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, lisades, et linna infrastruktuurile kahju ei registreeritud.
Teine alla lastud droon kahjustas Kurskis asuva kliiniku katust 22 ruutmeetri ulatuses. „Ohvreid pole. Plahvatusohu tõttu evakueeriti naaberhaiglahoone intensiivravi osakonnast aga kiirabi- ja õhuabiautodega patsiente,” kirjutas piirkonna juht Roman Starovoit.
Shoti andmetel ründasid Kurski oblastis droonid kaevandus- ja töötlemisettevõtet ning Belgorodi oblastis Belgorodist 20 km kaugusel asuvat naftatöötlemistehast.
Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkovi sõnul ei saanud öise piirkonna rünnaku tagajärjel keegi vigastada, kahel majal lõhuti aknad ja kahjustada sai fassaad. Volgogradi oblasti juht Andrei Botšarov teatas droonide hävitamisest, lisades, et „ohvreid ega purustusi ei olnud”.
3. Kupiansk-Kreminna: surve põhiliselt rinde lõunaosas jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: siin sarnaselt eelmise rinde lõunalõigule kolmes suunas vene rünnakud jätkusid, ikka nii Bilohorivka, Siverski ja Spirne suunas.
5. Bahmut: soomusega rünnakuid jagus, aga edenemisi need ei toonud.
6. Donetsk: rünnakuid jagus nii Avdiivka suunalt kui Novomõhailivka kandis kuid rindejoone muutusi need siiski ei toonud.
7. Lõunarinne: ikka Tokmaki juurest rünnakuid jagus.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Robotõne juures jätkus vene rünnakuid, kuid edu mitte.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: muutusteta
9. USA võimud valmistusid tõsiselt võimalikuks Venemaa tuumalöögiks Ukrainale 2022. aasta lõpus, teatab CNN viitega kahele Joe Bideni valitsuse kõrgele ametnikule.
Nende sõnul peeti Ukraina konflikti tuumastsenaariumi reaalseks pärast ridamisi kaotusi vene armee poolt, kes oli selleks ajaks loovutanud Harkivi oblasti ja oli sunnitud Hersonist lahkuma.
Hinnang tehti USA luurele laekunud „äärmiselt tundlike andmete” põhjal, väidavad CNN-i allikad: kaaluti võimalust, et putin kasutab taktikalisi tuumarelvi.
See ei olnud „hüpoteetiline risk”, vaid teave, mille „me saime”, ütles Valge Maja ametnik: „Pidime planeerima, et olla optimaalselt ette valmistatud juhuks, kui juhtub mõni varem mõeldamatu sündmus.”
Alates 2022. aasta hilissuvest ja sügisest pidas Valge Maja riiklik julgeolekunõukogu koosolekuid, et valmistada ette vastust võimalikule Venemaa tuumarünnakule. Sellele eelnesid Venemaa ametnike avaldused Ukraina plaanide kohta väidetavalt panna plahvatama „räpane pomm”, mida USA pidas ettekäändeks taktikaliste tuumarelvade kasutamiseks.
Ameerika sõjaväelaste hinnangul oleks kreml võinud sellise sammu astuda, et hoida ära vallutatud Ukraina maade edasist kaotust või rünnakud otse Venemaa territooriumile.
Samal ajal kuulas Lääne luure pealt pealt Venemaa ametnike vestlusi, kes arutasid otseselt tuumalöögi võimalikkust, kirjutab CNN. Samad pealtkuulamised aitasid luureagentuuridel ennustada Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, kuid tookord ei olnud USA-l teavet tuumajõudude kasutamiseks ettevalmistamise kohta.
„Meil oli teatud võime jälgida (vene) tuumajõudude liikumist. Ja me ei näinud ühelgi ajahetkel signaale sammude kohta, mida neilt oodatakse, kui nad otsustaksid minna tuumarelva kasutamise teele,” ütles allikas CNN-ile.
Tema sõnul pidas USA Venemaa välisministeeriumi ja peastaabiga rea kinniseid läbirääkimisi, et hoiatada tuumarelva kasutamise tagajärgede eest ja hinnata kremli kavatsusi. Samal ajal pöördus Washington India ja Hiina poole, misjärel Xi Jinping ja India peaminister Narendra Modi tegid avalikke avaldusi tuumasõja lubamatuse kohta.
See aitas kriisi ära hoida, on CNN-i allikas kindel: „Rahvusvahelise üldsuse ja eriti Venemaa jaoks oluliste globaalse lõuna riikide mureavaldus oli samuti oluline ja veenev tegur, mis näitas neile, et hind oleks kõrge.”
Vahetult pärast sissetungi algust Ukrainasse teatas putin Venemaa strateegiliste vägede üleviimisest lahingukohustuste erirežiimile ning kuus kuud hiljem ähvardas ta kasutada „kõiki olemasolevaid vahendeid” Ukraina okupeeritud alade kaitsmiseks.
2023. aasta alguses teatas putin Venemaa osalemise peatamisest USA-ga sõlmitud strateegiliste ründerelvade lepingus ning kuu aega hiljem teatas ta taktikaliste tuumarelvade paigutamisest Valgevene territooriumile.
10. Opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi kartis, et ta võidakse vanglas mürgitada, ütles tema endine advokaat Olga Mihhailova.
„Ta ütles mulle: „Kuulge, ma kardan paista paranoiline, aga tundub, et mind kiusatakse siin.” Niipea, kui kolooniast lahkusin, postitasin selle kohe Kobzevi Twitterisse, mis oli meie advokaadi Twitter,” ütles Mihhailova intervjuus Meduzale.
Tema sõnul esitas poliitiku kaitsja kaebuse Vene Föderatsiooni peaprokurörile, föderaalse karistusteenistuse direktorile ja Venemaa inimõiguste volinikule Tatjana Moskalkovale.
Mihhailova märkis, et Navalnõi surma eelõhtul, 15. veebruaril valis Moskva Basmannõi kohus tema suhtes tagaselja ennetava meetme kinnipidamise näol. Kohtuprotokolli järgi oli aluseks Mihhailova ja Navalnõi vahelise vestluse pealtkuulamine, milles poliitik kartis mürgitamist.
„Ja kohtunik Dudar kasutas seda protokolli ainsa tõendina vajadusest valida minu jaoks ennetav meede. Veelgi enam, kui me kolooniasse läksime, pildistati kõik paberid, mis me sealt tõime ja sealt välja võtsime. Meilt ei konfiskeeritud kunagi ainsatki paberit,” rõhutas Mihhailova.
Kaitsjat süüdistatakse äärmuskogukonnas osalemises (Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 282.1 2. osa). Hetkel viibib Mihhailova väljaspool Venemaad.
Kolm Navalnõi advokaati – Vadim Kobzev, Aleksei Liptser ja Igor Sergunin – vahistati mullu oktoobris süüdistatuna äärmuskogukonnas osalemises. Kaitsjate vahistamist pikendati mitu korda. Rosfinmonitoring lisas advokaadid „äärmuslaste ja terroristide” nimekirja.
Uurijate sõnul edastasid Kobzev, Liptser ja Sergunin regulaarselt Navalnõi kirju kolooniast tema kaaslastele – seega jätkas süüdimõistetud opositsionäär teenistust äärmusliku kogukonna juhina. Navalnõi nimetas oma kaitsjate vahistamist „trotslikult seadusevastaseks”, märkides, et neid kiusati taga nende ametialase tegevuse pärast.
Bellingcati projekti uurija Hristo Grozev nentis ajakirjanikule Mihhail Zõgarile antud intervjuus, et Navalnõi suure tõenäosusega mürgitati.
„Ma arvan, et see on kindlasti tinglik „Novitšok”. Sest see, mida nad 2020. aastal Novitšokiga teha üritasid, üritasid nad väga tõenäoliselt samamoodi lõpetada,” märkis Grozev.
Navalnõi suri 16. veebruaril Jamalo-Neenetsi autonoomses ringkonnas Kharpi külas Polaarhundi koloonias, kuhu ta 2023. aasta detsembris üle viidi. Föderaalne karistusamet väidab, et poliitiku surma põhjustas ootamatult valla pääsenud tromb. Opositsioonipoliitiku kaasvõitlejad nimetavad Navalnõi surma mõrvaks ja usuvad, et tema surma taga on Venemaa võimud. Võimud keeldusid üle nädala Navalnõi surnukeha tema emale Ljudmila Navalnajale üle andmast, nõudes, et naine ei korraldaks avalikke matuseid. Sellest tulenevalt toimusid need 1. märtsil Moskvas Borissovi kalmistul.
11. Moskva politseinikud viidi pärast välisriikide diplomaatiliste esinduste teateid võimalike terrorirünnakute kohta pealinnas üle tõhustatud töörežiimile, kirjutab Baza.
Kesklinnas on patrullgruppide arv enam kui kahekordistunud, samuti on valvesse saadetud erariides ohvitsere. Patrullis peab olema naispolitseinik, sest ametnikud peavad kontrollima nii mehi kui naisi.
Päev varem ilmus USA Venemaa saatkonna kodulehel hoiatus Moskva terrorirünnakute ohu kohta. Tekstis öeldakse, et diplomaatiline esindus „jälgib aruandeid”, mille kohaselt „äärmuslased kavatsevad järgmise 48 tunni jooksul rünnata suuri rahvakogunemisi, sealhulgas kontserte”. Konkreetseid sündmusi ei täpsustatud.
Avalduses antakse ka hinnang sündmuse kohesele tõenäosusele. USA kodanikel soovitati vältida rahvarohkeid kohti ja jälgida kohaliku meedia teateid. Selle saidi ingliskeelne versioon, kuhu hoiatus postitati, pole praegu saadaval. Venekeelses versioonis sellist teadet pole.
Hiljem andsid sarnased hoiatused ka Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Läti, Eesti, Austraalia, Kanada ja Lõuna-Korea välisministeeriumid. Nende riikide kodanikke kutsuti üles olema valvsad ja vältima suuri rahvahulki.
Venemaa välisministeerium ja kreml ei ole diplomaatiliste esinduste avaldusi veel kommenteerinud. Väljaannetele juhtisid tähelepanu propagandistid.
„Odavad “partnerid”! Kui teil on konkreetset teavet, tuleb see edastada luureteenistuste kaudu. Loodan, et tegid. Ja kui mitte, siis on see kaasosalus,” kirjutas RT peatoimetaja Margarita Simonyan Telegrami kanalis.
12. USA vabariiklastest kongresmenid töötavad välja oma versiooni Ukraina abipaketist, millest osa võiks anda laenuna, ütlesid kolm allikat NBC Newsile. USA Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ja mitmete oluliste komiteede esindajad kavatsevad esitada oma plaani Ukrainale abi andmiseks, mis nende arvates läbib kongressi hääletuse ja mille oma konservatiivid aktsepteerivad. pidu.
Esindajatekoja välissuhete komitee juhi Michael McCauli sõnul võidakse USA valitsuse poolt sanktsioonide raames konfiskeeritud Venemaa varasid kasutada Ukrainale antava laenu tagatisena. Ta lisas, et ettepanek sisaldab heldet võlgnevuste tagasimaksmise süsteemi. „Lõppkokkuvõttes maksavad selle eest Venemaa suveräänsed varad, vastasel juhul jätavad nad lihtsalt oma maksejõuetuse,” ütles McCall.
Vabariiklased on valmis eelnõud kaaluma pärast seda, kui Kongress pikendab USA valitsuse rahastamist pärast 22. märtsi. Ukrainale abi andmise küsimus võib lükata aprillikuusse, kuna USA Kongressis on kuu lõpus plaanitud kahenädalane paus, märgivad kaks NBC Newsi allikat. Senaator Lindsey Graham märkis, et Ukrainale laenu andmise initsiatiiv kuulub USA endisele presidendile Donald Trumpile.
Valge Maja seisukohta tundev Ameerika ametnik ütles kanalile, et „mõni abi on parem kui abi puudumine, kuid see pole ideaalne”. Tema sõnul on Kiievi kümnete miljonite dollarite võlgade võtmise palumine märkimisväärne koorem, mis võib tulevikus kahjustada Ukrainat ja viia riigis majanduskriisini.
Teine allikas ütles, et 61,4 miljardi dollari suurune Ukraina abipakett, mille senat veebruaris vastu võttis, on endiselt parim valik. CNN kirjutas, et paketi võiks vastu võtta märtsi lõpus või aprilli alguses.
Alates 2023. aasta oktoobrist ei ole Kongress suutnud kokku leppida uue eelarve eelnõus, mis näeb ette vahendite eraldamise Ukrainale ja Iisraelile. Viivituse põhjuseks olid erimeelsused demokraatide ja vabariiklaste vahel: esimesed kontrollivad senatit (Kongressi ülemkoda), teised aga Esindajatekoda (alamkoda). 13. veebruaril võttis senat selle eelnõu vastu, kuid esindajatekoda läks vaheajale ega hääletanud selle üle.
Ilma USA abita on Ukraina relvajõud sunnitud taanduma, hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski möödunud aasta lõpus. USA president Joe Biden on sellest korduvalt rääkinud, kutsudes vabariiklasi abipaketi osas kokku leppima. USA president hoiatas veebruari lõpus, et kongresmenide tegevusetus ähvardab Kiievit „mustade” tagajärgedega.
USA juhib lääneriikide Ukrainale antava abi mahult. 2022. aasta jaanuarist 2023. aasta septembri lõpuni eraldas Washington Kiievile umbes 75,4 miljardit dollarit, millest 45,7 miljardit dollarit moodustas sõjaline toetus, 25,8 miljardit rahaline toetus ja 3,8 miljardit dollarit humanitaarabi, arvutas Kieli Maailmamajanduse Instituut.
13. Jerevan arutab võimalust ühineda Euroopa Liiduga, ütles Armeenia välisminister Ararat Mirzoyan. „Armeenia rahval on Euroopa-püüdlused ja nagu ma ütlesin, me läbime seda protsessi ja me näeme, kuidas see lõpeb,” ütles ta Türgi telekanalile TRT World antud intervjuus. Mirzonjani sõnul laiendab Armeenia partnerite ja liitlaste nimekirja, võttes arvesse väljakutseid, millega riik on viimastel aastatel silmitsi seisnud, ning rahvas on valinud demokraatliku arengutee. „Süvendame suhteid EL-i ja USA-ga, säilitades samal ajal traditsioonilisi sidemeid või näiteks vaatame ida poole. Loome suhteid Indiaga,” märkis Mirzoyan. Ta lisas, et üheks prioriteediks on suhete lahendamine naabritega.
Varem on vabariigi parlamendi spiiker Alen Simonyan öelnud, et Armeenia võimud on valmis võtma kursi eurointegratsiooni suunas ning kavatsevad veelgi tugevdada suhteid Euroopa Liiduga, et riik saaks tulevikus Euroopa Liidu kandidaatriigiks. liikmelisus ühingus.
Europarlamendi saadik Andrius Kubilius kutsus EL-i omakorda üles töötama välja samm-sammult strateegia, mille eesmärk on läheneda Armeeniale, sealhulgas anda vabariigile EL-i kandidaadi staatus. Kuna peaminister Nikol Pašinjan on oma geopoliitilise kursi EL-i poole pööranud, peab liit Kubiliuse sõnul käsitlema Armeeniat „Euroopa perekonna osana”.
Samas hoiatas parlamendisaadik, et need püüdlused vihastavad kremlit, mis võib püüda mõjutada vabariigi julgeolekut ja majandust. „Seetõttu vajab Armeenia tugevaid julgeolekutagatisi EL-ilt ja Lääne demokraatialt. Samuti peab EL olema valmis neutraliseerima majanduslikke väljakutseid, mida Venemaa võib tekitada,” rõhutas Kubilius.
2023. aasta oktoobris teatas Pašinjan, et „Armeenia on valmis olema Euroopa Liidule nii lähedal, kui Euroopa Liit seda võimalikuks peab”. Alates 2021. aasta märtsist kehtib vabariigi ja ELi vahel laiaulatuslik ja tõhustatud partnerlusleping. Selle kohaselt kohustuvad Armeenia võimud reformima justiits- ja politseisüsteemi, valimisseadustikku, tõhustama korruptsioonivastast võitlust, muutma valitsemise võimalikult vastutustundlikuks ja läbipaistvaks ning lähendama majandusvaldkonna standardeid Euroopa omadele.
14. Lühiuudised
Euroopa diplomaadid kutsuvad NATO liikmesriike üles valmistuma USA võimaluseks NATO-st välja astuda, kui endine president Donald Trump naaseb Valgesse Majja. Muret on tekitanud USA toetus Ukrainale ja NATO-le pühendumine Trumpi tagasivalimise korral. Endine president on varem soovitanud julgustada Venemaad ründama NATO liikmesriike, kes ei täida oma rahalisi kohustusi, ning ennustatakse, et ta võib püüda alliansist välja astuda.
USA endine president Donald Trump kiitis Ungari peaministrit Viktor Orbanit kui „fantastilist juhti”, kui võõrustas teda 8. märtsil Floridas oma Mar-a-Lagos asuvas residentsis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
