Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 08. märts 2024:

veel üks päev ilma muutusteta rindejoones, kuigi tugev vene rünnakutelaine jätkus (86). Lausa 150 Ukraina asulat pommirahe all.

1. Droone ja pomme jagus ikka rohkem ja rohkem.

2. Pole rahulik ka Venemaal.

3. Kupiansk-Kreminna: muutusi pole.

4. Siversk: alanud suurem vene poole rünnakute laine mitmes suunas muutusi rindejoones ei toonud.

5. Bahmut: muutusteta.

6. Donetsk: vene milblogijate kurtmine tõusis kõrgele.

7. Lõunarinne: muutusteta.

8. Herson: muutusteta, aga vene pool kahtlustab Ukraina kasvavat survet siin rindel.

9. Rostovis asuv sünnitusmaja muudeti sõjaväehaiglaks.

10. Zelenski kirjutas alla määrusele võidelnud ajateenijate reservi saatmise kohta.

11. Venemaa keskpank registreeris nafta- ja gaasiettevõtete tulude järsu languse aasta alguses.

12. Venemaa miljonäride isiklikud rahalised vahendid vabastatakse aruannetest ja kontrollidest.

13. USA Kongress alustas uurimist Elon Muski satelliitside ilmumise kohta Venemaa vägedes Ukrainas.

14. Sõltumatud sotsioloogid teatasid, et 80% venelastest on valmis putini poolt hääletama.

15. Saksamaal on kasvanud nende arv, kes on vastu Taurus rakettide üleandmisele Ukrainasse.

16. Xi Jinpingi saadik saabus Kiievisse. Talle näidati Venemaalt välja lastud Põhja-Korea raketi rususid.

17. Lühiuudised

Venelased ei sisene Musta merre kolmandat päeva järjest, ütles Ukraina mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk.

Pinged Vahemere idakaldal kasvavad…

Rootsi on NATO liige.

1. Öisest droonirünnakust lasti 37-st droonist alla 33. Sissetungijad lasid välja ka ühe raketi S-300 ja kaks juhitavat raketti X-59. Odessa on juba mitmes öö ja päev droonide ja rakettide sihtmärk. Lisaks rünnati seal kandis olevat Zatokat. Järjest tõuseb nii piiri kui rinde lähedaste Ukraina asulate pommitamine. Abiks ikka kõik torud, lennukid ja droonid.

Venemaa õhurünnakute aruanne näitab 2024. aasta veebruaris neli korda rohkem Venemaa õhulööke kui 2023. aasta veebruaris.

2. Venemaal Vologda oblastis Tšerepovetsis toimus metallurgiatehase läheduses plahvatus. Venelased väidavad, et põhjuseks oli väidetavalt droonirünnak. Varem väitis tehase peadirektor, et eile hommikul toimus tehases „tehnoloogiline intsident”.

Päris palju kurtmist tuli ikka kõigist kolmest Ukrainaga piirnevast vene oblastist.

3. Kupiansk-Kreminna: põhiliselt surutakse Ternõ kandis ja isegi vene kiitlemist edenemise kohta eilsel päeval ei tuvastanud. Siiski ootan suurema vene pealetungi algust, sest nii soomust kui isikkoosseisu selleks peaks jaguma.

4. Siversk: eile alustas vene pool rünnakuid mitmes rindelõigus paralleelselt. Jätkati igapäevast Bilohorivka küla ründamist, prooviti otse Siverski poole liikuda ning algasid uuesti lahingud Spirne juures. Muutusi need rünnakud siiski rindejoones ei toonud aga nii laialt vene poole tegevusi siin rindel pole ammu juba näinud.

5. Bahmut: miks vene poole rünnakud siingi lõigus ei edene, pole vähemalt endal teada. Pisu loodan, et ikka samad vanad vene poole jamad, ehk siis koordineerimatus, suutmatus maha suruda Ukraina droone ja kaudtuld ning võib-olla ka kahanev tahe surma minna…

6. Donetsk: Avdiivkast läänes rünnatakse Tonenke küla mitmest suunast, samuti üritatakse Orlovka-Tonenke kaitsekeskusest tiivalt mööda minna ja Berdõtši hõivata. Isegi mõni vene blogija nimetab siinseid vene rünnakuid „liharünnakuteks”. Lisaks kurdab vene pool, et rinne püsib, sest Ukraina vasturünnakud ei lase vene poolel kinnistada saadud uusi possasid hallis alas. Veel karmim on üks vene blogija: ründajate halva väljaõppe, luure-, tuletoetuse ja jalaväe tankitõrjerelvade puudumine, ülemate „täielik ebakompetentsus”, kes lükkavad omad tapatalgutesse. Lisaks kurdetakse, et vaatamata käskudele ei tule kaudtuld ning kuidagi ei suudeta maha suruda Ukraina kaudtuld, mis suudab kõik vene rünnakud fataalselt lõpetada. Pean tõdema, et nii kriitlisi noote vene blogijatelt just väga tihti ei näe.

Marinka suunal käivad vene poole ründeoperatsioonid Georgievkas ja Krasnogorovkas, kuid seni edutult.

Millegipärast ei edene ka Novomõhailovka hõivamine. Väidetavalt hävitati Novomõhailovka lähedal vaid ühe päevaga 12 ühikut vene tehnikat, sealhulgas neli tanki. Soomust pole päästnud ka sagenenud palkide kasutamine soomuki peal. Ikka jäetakse enda rünnakul haavata saanud kaaslased maha jne.

7. Lõunarinne: vaid kahest vene rünnakust Ukraina teada andis.

Berdjanski suund: suht vaikne.

Tokmaki suund: siin kaks edutud vene rünnakut oligi.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: „Rybar” (vene milblogi kanal) teatab, et Hersoni suunas on Ukraina relvajõud suurendanud tule intensiivsust vene vägede poolt okupeeritud Dnepri vasakkaldal igat tüüpi relvadest, sealhulgas suurtükiväest, tankidest, droonidest ja juhitavate pommide abil lennundusest. Arvestades eriüksuste koondumist paremale (lääne) kaldale, järeldab Rybar, et ukrainlased kas valmistuvad tulema üle jõe või ründama mõnes muus suunas (viimasel juhul juhivad sündmused Hersoni oblastis tähelepanu kõrvale).

Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Doni-äärse Rostovi linnahaigla nr 7 sünnitusmaja patsiendid kirjutati kiiresti välja, kuna sinna hakati tooma Ukraina sõjas haavatud osalejaid, rääkisid ämmaemandad portaalile 161.RU. Nad teatasid, et kõik rasedad jagati veebruari lõpus teistesse asutustesse, kuna nad otsustasid muuta sünnitusmaja sõjaväehaiglaks. Samas ei teavitatud sellest arstide sõnul kedagi ette.

Töötajad kahtlustasid, et sõjaväelased vajavad hoonet, kui sinna hakkasid ilmuma mundrikandjad ja ruume üle vaatama. „Juhataja ütles: „Nad otsivad hoonet sõjaväehaigla jaoks.” Küsiti, kui palju meil seadmeid ja monitore on,” rääkis ämmaemand. Teine märk tulevasest väljatõstmisest oli tema sõnul see, et osakond otsustas märtsikuuks töögraafikut mitte koostada.

Üks patsientidest kurtis, et ta visati välja päev enne sünnitust ettekäändel, et raviasutus suletakse. Seetõttu oli ta sunnitud minema Novotšerkasskisse. „23. [veebruari] hommikul algasid kokkutõmbed: ma ei saanud praktiliselt kõndida, aga nad panid mind tänavale ja ma pidin uut suunda järgima. Osa jäeti 26. kuupäevani, osa transporditi kiirabiga, teised visati välja,” märkis naine.

Töötajad ise lahkusid lõpuks sünnitusmajast 29. veebruaril. „Sõjavägi on juba kohal, et haavatuid vastu võtta. Sünnituseelne kliinik kolis uude hoonesse, mis ehitati. Ja nad lubavad aprilli keskel avada sünnitusmaja,” rääkis üks ämmaemandatest. Teine märkis, et tõenäoliselt ei suudeta Madojani uude hoonesse ette nähtud aja jooksul vastu võtta sünnitavaid naisi. „Neid on nii palju. Nad värvisid midagi üle, pitseerisid kinni, aga põlemise hais on seal võimatu,” rääkis õde. Tema sõnul lubati töötajatele kuni sünnitusosakonna avamiseni miinimumpalka maksta, kuid nad ei mõista selle rahaga ära elada. Teine ämmaemand teatas, et meditsiinipersonalile tehti ettepanek jääda haiglasse tööle. Kuid selleks tuli läbida kaitseministeeriumi 1602. kliinilises haiglas sõjaväe välimeedikute kolmekuuline koolitus ja pärast tunnistuse saamist „töötada veidi erioperatsioonide tsoonis”.

Tervishoiuministeerium teatas, et sünnitusosakond suleti desinfitseerimiseks kuni 15. aprillini.

10. Ajateenijad, kes on võidelnud Venemaaga pärast selle täiemahulist sissetungi Ukrainasse, demobiliseeritakse. Sellekohasele dekreedile kirjutas alla riigi president Volodõmõr Zelenski. Ajateenijad suunatakse reservi aprillis-mais. Jutt on sõduritest, kes olid sõjaväes sõjaseisukorra väljakuulutamise ajal 24. veebruaril 2022. Siis jäeti nad määramata ajaks teenima ja sellest ajast on nad olnud lahingutsoonis. Volitatud ministeeriumide ülesandeks on nad rindelt ohutult välja transportida.

Veebruari alguses kiitis Ülemraada esimesel lugemisel heaks mobilisatsiooni tugevdamise seaduseelnõu. See näeb ette elektroonilise kutse kasutuselevõtu ja ajateenistuse vanuse vähendamise 27 aastalt 25 aastale. Ühtlasi kaotatakse ajateenistus ja selle asemel võetakse kasutusele kombineeritud relvastusõpe. Dokumendis on sätestatud ka piirangud kõrvalehoidjatele, sealhulgas autojuhtimise keeld ja pangakontode blokeerimine. Mis puudutab demobiliseerimist, siis uue seaduse kohaselt saab see võimalikuks pärast 36-kuulist teenistust.

Välismaal elavad sõjaväeealised ukrainlased vajavad sõjaväelist isikut tõendavat dokumenti. Nende jaoks on kõik konsulaarteenused – näiteks passi asendamine – saadaval ainult siis, kui neil on see dokument. Eurostati andmetel oli EL-is 2023. aasta novembri seisuga umbes 650 tuhat sõjaväeealist ukrainlast.

Ukraina relvajõudude juhtkond on korduvalt öelnud, et Venemaaga edukaks võitluseks on vaja rohkem sõdureid. Detsembris ütles Zelenski, et kaitseministeerium taotleb täiendavalt 500 tuhande inimese mobiliseerimist. Sõltumatu demograafi Aleksei Rakša sõnul elas Kiievi kontrollitaval territooriumil eelmise aasta lõpus umbes 6,8 miljonit tingimisi ajateenistuskõlblikku meest. Mobilisatsioon Ukrainas kuulutati välja 25. veebruaril 2022, päev pärast Venemaa sissetungi. Mõnede eranditega on 18–60-aastastel meestel riigist lahkumine keelatud.

11. Esimesed kaks kuud osutusid Venemaa nafta- ja gaasitööstusele hukatuslikuks, nagu selgub keskpanga tööstuse finantsvoogude jälgimisest.

Majanduses toimuvat analüüsides vaatab keskpank eelkõige rahavoogusid oma maksesüsteemis, jaotades need majandusharude kaupa. Veebruaris jäi laekuvate maksete maht 3% alla 2023. aasta IV kvartali keskmisele tasemele (keskpank ei anna absoluutväärtusi). Languse peamiseks põhjuseks olid ekspordile orienteeritud tööstusharud, mille tulud jäid 12,2% alla IV kvartali keskmisele. Ka välisnõudlusele keskendunud tööstusharude laekunud maksed olid jaanuaris madalamad kui oktoobri-detsembri keskmine (-7,6%). „Kahanemise peamiseks tõukejõuks” oli toornafta ja gaasi tootmine, teatab keskpank.

Tema hinnangul võib see olla eelmise aasta lõpu ekspordihindade languse peegeldus. Tarnete ja nende eest tasumise vaheline viivitus on tavaliselt kuni kaks kuud, tuletab regulaator meelde.

Eelmise aasta lõpus hakkasid Venemaa nafta hinnad langema ja Uurali allahindlus Brenti suhtes kasvas. Detsembris oli see 13,65 dollarit võrreldes 9,57 dollariga oktoobris ja seejärel lõpetas rahandusministeerium nende andmete avaldamise „seadusandlike muudatuste, sealhulgas maksuseadustiku tõttu”. Uurali allahindlus Brentile oli jaanuaris umbes 18 dollarit ja veebruaris umbes 17,5 dollarit, teatas Interfax, viidates hinnaagentuuri Argus andmetele.

Vähenevad mitte ainult hinnad, vaid ka nafta ja gaasi ekspordimahud. OPEC+ lepingu raames vähendab Venemaa veelgi naftatootmist, samuti nafta ja naftatoodete eksporti. Oma mõju avaldavad ka rünnakud naftatöötlemistehaste vastu: tootmine langeb ja alates märtsist on bensiini eksport kuueks kuuks keelatud. Keskpank alandas veebruaris nafta- ja gaasiekspordi tulude prognoosi, eeldades, et see väheneb kolme aasta jooksul.

Eelarve pole seda veel tunda saanud: nafta- ja gaasitulud jaanuaris-veebruaris (1,62 triljonit rubla) ületasid nii eelmise aasta kui ka baasi. See on riigikassa täiendamiseks mõeldud maksuuuenduste tulemus.

Kui jätta kõrvale kaevandamine, naftasaaduste tootmine ja valitsusasutus, kasvasid majandusse laekuvad maksed veebruaris 2,1%, märgib keskpank. Selline finantsvoogude dünaamika viitab tema hinnangul üldiselt sisenõudluse jätkuvale kasvule esimeses kvartalis. Tõsi, inimeste seas see ei kasva: tarbimisnõudluse tööstusharude sissetulevad vood vähenesid 0,6% – seda peamiselt finantsteenuste, kinnisvara ja jaekaubanduse tõttu.

12. Venemaa võimud valmistuvad leevendama „isiklike vahendite reguleerimist – jõukate kodanike isiklikke usaldusfonde minimaalse panusega 100 miljonit rubla. RBC teatab, et majandusarengu ministeerium on välja töötanud muudatused, mis vabastavad sellised fondid justiitsministeeriumi järelevalvest, eelkõige aastaaruannete ja kontrollide tegemisest. Fondi riikliku registreerimise otsuse teeb ministeeriumi asemel föderaalne maksuteenistus.

Märtsi alguses oli juriidiliste isikute ühtses riiklikus registris teavet 16 isikliku fondi kohta. Selliste fondide asutajate nimed on vaikimisi konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui nad ise otsustavad seda avalikult kuulutada.

Ministeeriumi väljatöötatud eelnõudega tehakse muudatusi tsiviilseadustikus ja teatud föderaalseadustes. Teave isikufondi loomise, ümberkorraldamise või likvideerimise kohta, asutamisdokumentide muutmise kohta kantakse notari nõudmisel juriidiliste isikute ühtsesse riiklikku registrisse, samuti peab ta kontrollima fondi üle antava vara turuväärtust. „Isiklike vahendite regulatsiooni lihtsustamise eesmärk on stabiliseerida Venemaa ettevõtete juhtimist ja kiirendada varade üleandmist Venemaa jurisdiktsiooni alla,” ütles majandusarengu ministeeriumi juhataja esimene asetäitja Ilja Torossov.

Moskva advokaadibüroo „Nikolaev ja partnerid” vanempartneri Julia Mjasnikova sõnul toimub fondi registreerimine föderaalses maksuteenistuses palju kiiremini kui justiitsministeeriumi osakonnas. Nüüd esitab asutaja vajalikud dokumendid ise ning läbivaatamise tähtaeg on 22 päeva. Aga kui notar seda teeb, saab fondi registreerida viie päevaga.

Eelmisel sügisel vähendas riigiduuma isiklike vahendite makse. Traditsioonilise 20% tulumaksu asemel saavad nad maksta 15%, eeldusel, et peaaegu kogu nende tulu (alates 90%) laekub rentnikuna – dividendidest, intressidest, autoritasudest või kinnisvara üürimisest.

Aseminister selgitas muudatuste kohaselt, et vara kandmine üksikisiku fondi ja sealt vara võõrandamine ei too kaasa maksutagajärgi, eelkõige käibemaksu, tulumaksu ja üksikisiku tulumaksu osas.

Eelmisel suvel andis putin valitsusele korralduse kiirendada ärivarade üleandmist Venemaa jurisdiktsiooni alla. See väide tehti Vene Föderatsiooni keskpanga andmete taustal, mille kohaselt kandsid Vene Föderatsiooni kodanikud 2022. aastal väliskontodele rekordilised 63,7 miljardit dollarit ja viisid nende kogumahu 94,3 miljardi dollarini. Väliskontodele jäänud ettevõtete välisvaluutatuludest ulatus Venemaalt väljavoolava kapitali kogusumma 2022. aasta lõpus rekordilise 239 miljardi dollarini.

13. Starlinki satelliit-internetiterminalide kasutamine vene sõjaväe poolt Ukraina okupeeritud aladel on Ameerika seadusandjatele tõsiselt muret tekitanud. See „kujutab tõsist ohtu Ukraina julgeolekule, selle kodanike eludele ja Ameerika Ühendriikide riiklikule julgeolekule”, ütlesid esindajatekoja demokraatidest liikmed Jamie Raskin ja Robert Garcia oma kirjas. Elon Muski ettevõtte SpaceX (sealhulgas Starlink) presidendile Gwynne Shotwellile adresseeritud dokumenti nägi Washington Post.

Kongresmenid teatavad, et nad on algatanud uurimise teadete suhtes, et okupantidel on Starlink. Nad kavatsevad välja selgitada, kas ettevõte järgib vajalikke meetmeid, et takistada oma varustuse kasutamist sõjas Ukraina vastu. Samuti palutakse SpaceX-ilt teavet Starlinki terminalide võimaliku ebaseadusliku kasutamise kohta, kuna nende sisenemine Venemaale võib rikkuda USA sanktsioone.

Muskil oli oluline roll Ukraina relvajõudude sidepidamisel: SpaceX alustas Starlinki tarnimist Kiievi palvel mõni tund pärast Venemaa sissetungi. Seejärel osales Pentagon selle tegevusega: 2023. aasta juunis ostis ta Ukrainale 400–500 terminali, selgub kongresmenide kirjast. Starlink ei paku mitte ainult sõjalist sidet, vaid aitab neil ka vaenlase vägesid jälgivate droonide pilte edastada ja suurtükiväe lööke koordineerida.

Kokku kasutavad Ukraina sõjaväelased, meditsiiniasutused, ettevõtted ja humanitaarorganisatsioonid umbes 42 000 terminali, teatas valitsus eelmisel aastal.

Kuid 2024. aasta veebruaris hakkas Ukraina luure ja meedia teatama terminalide ilmumisest Venemaa üksustesse. Neid on tuhandeid ja nad on seal olnud „üsna pikka aega”, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov Wall Street Journalile. Tema sõnul hakkasid Venemaa erafirmad ostma terminale, mis seejärel saatsid need „sõjalise erioperatsiooni” (SVO) tsooni.

Veebruari alguses kirjutas ComNews, et Starlinki müüs juba üle 10 Venemaa veebipoe. Niisiis, veebisaidil Top Machines, mis näeb välja pigem põhiteavet sisaldav sihtleht kui täisväärtusliku veebipoe sait, on kirjas: „Ostke STARLINK-i satelliit-Interneti-komplekt loodeosa piirkondade ja uute territooriumide jaoks. Hind 220 000 kuni 290 000 rubla. Liitumistasu alates 100 dollarist kuus.”

„Seda mudelit ei jälgita, loodepiirkonnas on see turvaline… sobib uutele aladele, Donetskisse, Luganskisse jne,” märgitakse veebisaidil. „Loome teile isikliku konto teises riigis ja isikliku kontoga.” Kontaktide kõrval (antud on teatud Aleksei telefoninumber) on kirjas „VENEMAA-AÜE”. Seadmed tarnitakse Dubaist ja nad impordivad seda „sõna otseses mõttes tonnides”, ütles satelliitside turul osaleja ComNewsile.

Veebisaidil strlnk.ru pakutakse süsteemi 240 000 rubla eest igakuise liitumistasuga 13 600 rubla. 100% ettemaksuga tellimuste puhul on müüja valmis komplekti tarnima 2-3 nädalaga. „Venemaal testiti seadmete jõudlust Krimmis, LPR-is, DPR-is, Hersoni oblastis, Kaliningradi oblastis ja Kamtšatkal,” märgitakse veebisaidil.

Musk vastas varem, et Starlinki ei müü Venemaale „ei otseselt ega kaudselt”. Seadmeid võidi naaberriikidest vahendajate kaudu illegaalselt osta, kirjutavad kongresmenid. Nad on mures, et Venemaa võib selle ilmselt aktiveerida väljaspool oma territooriumi (see võib seletada Ukraina okupeeritud piirkondades asuvate terminalide toimimist, mida rahvusvaheline üldsus ei tunnista Venemaa omaks).

Kongressi liikmetel on küsimusi SpaceX-i kontrollide tõhususe kohta USA sanktsioonide järgimise üle. Nad paluvad ettevõttel anda aru tegevustest terminalide ebaseadusliku müügi tõkestamiseks ja võimalike turvaaukude kõrvaldamise

14. Enamik venelasi eelistaks tänavu märtsis toimuvatel riigi presidendivalimistel putinit, selgus Russian Fieldi läbiviidud uuringu tulemustest. 81,8% nendest, kes on juba otsustanud ja kindlasti jaoskonda tulevad, teatasid valmisolekust hääletada praeguse riigipea poolt.

Teisel kohal on „Uute inimeste” esindaja Vladislav Davankov. Tema poolt soovib hääletada 7,4% venelastest. Edasi tuleb kommunist Nikolai Haritonov – 6,5%. Autsaider, kes ei saa isegi 5% juurde, on LDPR juht Leonid Slutski: teda kavatseb toetada vaid 3,9% kodanikest. Kavatsusest hääletussedel rikkuda teatas 0,4% vastanutest.

Kui võtta hinnang „räpane” ehk võtta arvesse kõiki küsitluses osalenud venelasi, kes pole veel otsustanud, kas lähevad valima või mitte, siis 66% kodanikest soovib putinit taas presidendina näha. Tema rivaalid on samas järjekorras: Davankov (6,2%), Haritonov (5,1%), Slutski (3,9%).

Samas väitis 8% venelastest, et nimekirjas pole ühtegi kandidaati, kes nende huve esindaks. „Ükski neist/ ei lähe valima” oli populaarsuselt teine vastus küsimusele „kelle poolt hääletaksite, kui valimised toimuksid sel pühapäeval”. 4,6% pidas oma seisukohta raskeks väljendada, veel 5,8% keeldus vastamast.

kremli-meelse sotsioloogiateenistuse VTsIOM andmetel on putin ka presidendivalimiste favoriit. Viimane märtsi alguses korraldatud küsitlus näitas, et 75% venelastest oli valmis tema poolt hääletama. Edasi tuleb Davankov – 6%. Haritonov ja Slutski tõusid vastavalt 4% ja 3%.

Kokku andis 15.-17. märtsini toimuval hääletusel valmisolekut osaleda 80% kodanikest. 2% neist kavatseb hääletussedelit rikkuda. 10% ei plaani valima minna, veel 10% pole veel otsustanud.

Varem on mitme meedia allikad teatanud, et presidendi administratsiooni poliitiline blokk seisab silmitsi ülesandega tagada ülikõrge valimisaktiivsus – tasemel 70-80%, samuti putini tulemus – üle 80%.

Samal ajal on kremlil probleeme riigiettevõtete töötajate mobiliseerimisega valimistel osalema. Nagu Meduzale ütles presidendi administratsiooniga töötav poliitstrateeg, siis varem sunniga probleeme ei olnud, kuna paljud hoidsid oma töökohast kinni ja kartsid neid kaotada, kuid tööjõupuudus tööturul on olukorda muutnud ja nüüd inimesed ei karda vallandamist valimisjaoskonda minemast keeldumise pärast.

15. 61% sakslastest on Taurus kaugmaarakettide üleandmise vastu Ukrainasse, 29% on poolt. Sellest annavad tunnistust telekanali ARD ja ajalehe Welt tellitud dimapiinstituudi Infratest uuringu tulemused. Nende rakettide Saksamaa üleandmise vastu seisjate arv on viimase kuuga kasvanud 9%.

Sotsioloogid märgivad, et Tauruse puhul jagab enamik kodanikke kantsler Olaf Scholzi arvamust, kes keeldub Ukrainale järjekindlalt just seda tüüpi relvi Ukrainale andmast, tuues iga kord uusi argumente. Eelmisel nädalal ütles ta, et ei taha, et Ukraina alustaks Tauruse rünnakuid sügavale Venemaale.

vene propagandist Margarita Simonjan avaldas 2. märtsil helisalvestise, millel Saksa õhuväe ohvitserid arutasid võimalust, et Ukraina kasutab Tauruse kaugmaa tiibrakette. Lisaks tekkis mõnel ohvitseril küsimus, kas need raketid võivad tabada Kertši silda.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius nimetas seda leket „Venemaa inforünnakuks”, eitades juttu Taurusest ja Kertši sillast.

Varem ütles Ukraina õhujõudude esindaja Juri Ignat, et „temperatuuri tõstmine” Tauruse rakettide Ukrainasse toimetamise küsimuses tõenäoliselt protsessi ei kiirenda.

2023. aasta oktoobris ütles Saksamaa kantsler, et Tauruse tiibrakettide Ukrainale üleandmisest keeldumise põhjus oli „põhiseaduslikud piirangud ja sõja eskaleerumise oht”.

Juba 17. veebruaril 2024 vastas ta samale küsimusele teistmoodi. Ta ütles, et vajab selleks „parimat hetke”. 26. veebruaril ütles ta, et keeldumist õigustab „Saksamaa sõtta kaasamine”.

16. Hiina liidri Xi Jinpingi saadik, Hiina valitsuse Euraasia asjade eriesindaja Li Hui saabus Ukrainasse teist korda pärast täismahulise sissetungi algust. Presidendi kantseleis toimunud kohtumisel räägiti talle olukorrast rindel, samuti näidati talle Põhja-Koreas toodetud raketi vrakki, millega Venemaa tabas Ukrainat. Sellest teatas Ukraina presidendi pressiteenistus.

„Hindame oma partnerlust Hiinaga ja loodame, et tänased läbirääkimised on järjekordseks sammuks meie suhete süvendamise ja tugevdamise suunas. On väga oluline, et kuuleksite otsekoheselt olukorrast rindel, mis toimub ja kus me oleme,” rääkis Presidendi kantselei esindaja Andri Jermak Hiina külalistele.

Hiina delegatsiooni teavitati olukorrast lahinguväljal, olukorrast sissetungijate poolt hõivatud Zaporižja tuumajaamas, viljakoridori toimimisest, sõjavangide tagasitoomisest, tsiviilisikute õiguste kaitsest ja Venemaa poolt väljasaadetud Ukraina laste tagasitoomisest.

Hiina delegatsioonile näidati ka allatulistatud Põhja-Korea raketi rusude proove ja muid Venemaale toimetatud ja Ukraina ründamiseks kasutatud relvaelemente. Saadik Xi’le öeldi, et Venemaa kasutab relvade tootmiseks kolmandatest riikidest pärit komponente, sealhulgas rünnakrakette, luuredroone, rakette, optilisi instrumente, navigatsioonisüsteeme ja lennukiosi. Pooled arutasid väljavaateid Ukrainale õiglase rahu kehtestamiseks, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse taastamiseks Ukraina rahuvalemi alusel, märkis OP.

Samuti tõstatati küsimus Hiina abistamise võimaluste kohta Ukraina laste sundküüditamise peatamisel venelaste poolt, abistamise kohta vangide vahetamisel, Zaporižja tuumajaama demilitariseerimisel ja deokupeerimisel, tuumaohutuse tagamisel ja muudel rahvusvahelistel algatustel.

17. Lühiuudised

USA saatkond hoiatas terrorirünnakute ohu eest Moskvas. Võidavat rünnata rahvahulki.
Ameeriklased ütlesid, et äärmuslaste rünnakute oht on järgmise kahe päeva jooksul olemas ning hoiatas enda kodanike…

Zelenski määras Zalužnõi Ukraina suursaadikuks Ühendkuningriigis.

Zelenski läheb täna Türki, et kohtuda Erdoganiga. Teemaks on sõda, teraviljakoridor ja kahepoolsed suhted.

Briti kaitseminister Grant Shapps külastas Kiievit ja teatas 380 miljoni euro eraldamisest rohkem kui 10 000 drooni ostmiseks Ukraina armeele. See on kirjas Briti valitsuse veebisaidil.

Šveitsi seadusandjad hääletasid sammude poolt, mis lubavad külmutatud Venemaa riigivarade kasutamist Šveitsis sõjareparatsioonide rahastamiseks Ukrainas. Parlamendi ülemkoda hääletas häältega 21:19 valitsuse toetatud ettepanekute poolt, sillutades teed rahvusvahelise õigusliku aluse loomisele agressorriigi külmutatud varade kasutamiseks reparatsioonide maksmiseks rünnatud riikides. Šveitsis hoitakse üle 8 miljardi dollari Venemaa keskpanga reserve ja varasid.

Euroopa Parlamendi saadikud kiitsid 26 poolthäälega heaks ettepaneku pikendada Ukraina põllumajandustoodete imporditollimaksude ja kvootide ajutist peatamist ELi eksportimisel veel ühe aasta võrra, 6. juunist 2024 kuni 5. juunini. 2025, et toetada Ukrainat Moskvas käimasoleva agressiivse sõja tingimustes. Eraldi hääletusel kiitis komisjon 28 poolthäälega heaks sarnase ettepaneku Moldova kohta. Järgmisena hääletab parlament oma seisukoha üle esimesel lugemisel järgmisel nädalal toimuval täiskogu istungil. Kui parlament võtab seisukoha vastu esimesel lugemisel, kiidab nõukogu määruse ametlikult heaks ja see jõustub pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised